Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus. (1)

Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus
Esiaeg ehk muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal, seega ei saa rääkida ka kindlatest mõjudest tänapäeva.
Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja mingil määral ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiieteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad . Eestis on tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Tänapäeval kajastub esivanematekultus eriti hingedepäeval, mil vanem põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist ja sinna pühade puhul küünalde läitmist tähtsaks kohustuseks . Õnneks ei ole ka noored neid tavasid ja kombeid veel väga unustanud ning on vanavanematelt kuulnud ning teavad suurelt jaolt surnuaiaga seotud muinasusundi tänapäeva kajastusi.
Esivanemate kultusest veel nii palju, et nende heakskiidu pälvimiseks jäeti neile hingedeajal lauale süüa, jäeti ka tuli põlema, et nad ikka silmadega süüa näeksid, kuna keha neil polnud ja samuti suud ning muinasajal kõeti neile isegi sauna. Tänapäevalgi jätavad osa inimesi hingedepäeval lauale hingedele süüa ja jäetakse ka küünlaid põlema, et hinged ikka näeks koju tulla.
Muinasusundis arvati, et inimesed omavad peale füüsilise keha veel erilist jõudu ehk väge. Väge oli ka sõnades. Inimesi, kes loitse laususid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad võisid vahel erinevate looduselementide pealt ennustada.Väge polnud igal pool samapalju, usuti et väge on rohkem juustes, küüntes ja hammastes näiteks.Tänapäeval usuvad siiani paljud,et on olemas nõiad kes suudavad sulle loitse peale panna ning palju on ajalehtedes kuulutusi kus erinevad nõiad või ennustajad( kuidas keegi ennast just nimetab) võtavad loitse maha inimestelt või ennustavad tulevikku. Vanasti usuti ka seda, et pilgus on väge ning ka tänapäeval usutakse, et inimene tajub teise väge kui too teda kuklasse jõllitab näiteks.
Muinasusundis usuti, et kui inimene sureb , siis lahkub hing tema kehast. Et hing majast välja pääseks pidi avatama uksed ja aknad. Usuti, et hing ei lahku vaid jääb lähedaste juurde ning sekkub nende ellu. Ka tänapäeval järgivad vanemad inimesed veel tavasid, et hing pääseks läbi akende , uste välja. Tänapäeval kaetakse ka veel peeglid linadega kinni, et hing peeglisse ei satuks . Samas usutakse ka seda,et hing koheselt ei lahku, seepärast näiteks vene usu pooldajad peavad 40 päeva pärast inimese surma hingepalvet, et ikka hing taevasse pääseks.
Niisiis on mingi osa Eesti muinasusundi killukesi ka tänapäeva kandunud ning nendest tavadest peetakse kinni. Tänapäeva eestlased usuvad paljuski sama, mida muinaseestlased. Eriti peavad tavadest kinni vanema põlvkonna inimesed, kuid ka noorem põlvkond võiks ennast Eesti muinasusundiga ja nende tänapäeva kajastustega rohkem kurssi viia ning mul jääb üle vaid loota , et neil on tahtmist seda teha.