J. Kross "Kolme katku vahel" - lektüürileht (0)

LEKTÜÜRILEHT
„Kolme katku vahel“
Jaan Kross
267 lk
Tegelased: Balthasar ( Pallu ), Annika, Meus , Märten, Katharina, dr. Friesner, hr. Henning , Antoniuse-härra, Kimmelpenning, Kettler , Jakob, Epp, Simons, Paap jt.
1. Ennustamine
Millest raamat võiks rääkida?
Millest tegelikult rääkis?
Arvasin, et raamat räägib ajast, mil Eestisse hakkas jõudma katk, mis laastas maailmas mitmete riikide rahvaid ja tappis halastamatult miljoneid inimesi.
Tegelikult rääkis raamat tallinlasest nimega Barthasar. Valitses aeg, mil eestlased olid oma riigis alamad ja tähtsateks ning tarkadeks peeti vaid sakslasi. Pall oli võrreldes suurema osa eestlastega väga haritud ja tark poiss. Kui Palluga samasse majja kolis elama tuntud dr. Friesner avanes Pallul tänu tema haritusele võimalus töötada koos doktoriga olles nii osa ülemklassist ja samas teenida selleläbi raha ülikooli minekuks .
Ometigi ei loobunud Pall oma põhimõtetest ja jäi hingelt siiski eestlaseks.
2. Tsitaadid
TSITAAT
LK. NUMBER
PÕHJENDUS
Maarjamaa peale selle, et jaguneda rikasteks ja vaesteks nagu igal pool ja Saksamaal ka, veel sakslasteks ja mittesakslasteks.
29.
Ka omal maal pidi eesti rahvas olema „teisejärguline“ samas, kui sakslased meie riigis nina püsti võisid ajada. Täiesti ebaõiglane!
Või olid lapsed lõpuklasside ajaks juba sakslasteks saanud … et prioriametiks kõlvulised olla.
32.
Ma ei mõista, kuidas saab üks eestlane lihtsalt rahvust vahetada ja ennast järsku kellekski teiseks tembeldada. Ometigi olid eestlased selleks sunnitud, kui nad tahtsid kõrgematesse ametitesse pääseda.
Ülemuste sõna kuulata, muidu puuakse üles, leiva ja söögi ja joogi kohta lõuad pidada, muidu puuakse üles, truuisti vahis olla, kes vahis peab olema, muidu puuakse üles.
212.
Karm!
3. Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist
tekitas.
Kohutav, millises ebaõigluses eestlased elama pidid. Isegi omal maal ei koheldud neid väärikalt. Eesti rahvas käis muudkui ühe võimu alt teise alla ja alati pidid nemad alamad olema. Ometigi ei suutnud suurem osa rahvast paremat elu isegi loota või ette kujutada arvates, et selline elu ongi neile ettenähtud ja enamik isegi ei nuriseda mõeldes, et äraelatud saab ju niigi.
4. 3 küsimust, mis peale raamatu läbisaamist
tekkisid.
1. Mis sai Katharinast?
2. Kas doktor sai teada, mis Katharina ja Pallu vahel juhtus?
3. Kas keegi ei arvanud, et Pallu nii äkiline lahkumine kahtlane oli?
5. 4 olulist sõna teosest, mis iseloomustavad just
seda raamatut.
Ebaõiglane, julm, ebainimlik, karm
6. Lisainfo loetud raamatu või autori kohta.
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 25. detsember 2007 Tallinn) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kanditaat.
Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross NSV liidu erikomisjoni poolt ja talle määrati viieaastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris poliitvangina. 1954. aastal naasis ta tagasi Eestisse ja hakkas professionaalseks kirjanikuks . Esialgu oli ta tuntud luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks.
7. Loovülesanne
Vasta küsimustele!

Mis oli laeva nimi, millega Pall Eestist lahkus?

Millise julgustükiga said Pall ja Märten hakkama?

Mida arvas Pall nägevat Jakobile järgnetud tamme juures?

Kui palju raha sai Pall hr. Hornilt kirja kättetoimetamise eest?

Mida pidi Pall Epu lapsega tegema?

Kes andis Pallule raha ülikooli minekuks?
Vastused:
1. Delfiin
2. Astusid huntidele vastu
3. Maajumala nägu
4. 20 marka
5. Lapse ristima
6. Kimmelpenning