Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame (0)

1 Hindamata
Punktid
Tarkus on teadmine-kui vähe me teame #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
pdf

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Eleri Paatsi Tarkus on tähtis vara, mille omandamine nõuab aega. Õppida saab nii elult endalt kui raamatutest teadmisi omandades. Ilma tarkuseta poleks inimestel millestki rääkida, sest teadmised ongi maailma aluseks. Kui puuduvad teadmised siis on elu igav, sest inimestel puuduvad oskused millegi tegemiseks. Ajaloo arenedes on täienenud ka teadmiste hulk. Esiajal puudusid rahvastel teadmised ja seetõttu ka oskused edasiseks kiireks arenguks. Koos teadmistega tulid ka oskused ja

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame

vahel, tuleb mõista, millistest teadmistest üldse abi on. Seetõttu hindan tarkusest olulisemaks kavalust, mis tegeleb pigem seoste kui faktide endaga. Teades fakti, et mitokonder toodab raku elutegevuseks vajalikku energiat vajan ma siiski seoseid teiste ainete ja ideedega, et tulla lagedale ideega energia kunstlikuks stimuleerimiseks. Inimene teeb ju kõige paremat tööd siis, kui talle endale sellest midagi kasu on. Kas tarkus on tõesti ülim eesmärk, mille poole püüelda? Paljud teaduslikud uurimused on näidanud, et keskmisest intelligentsemad inimesed kalduvad rohkem depressioonile kui teised katsealused. See tõstatab olulise küsimuse - kas inimene peaks keskenduma pigem enda heaolule ja rõõmsameelsusele või siis, nagu ühiskond paistab soovivat - enese arendamisele kogemuste ja teadmiste kaudu. Eks inimesed koguvad teadmisi niigi, kuid kui sügavuti ning

Teadusfilosoofia alused
thumbnail
4
docx

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Kõige targemateks inimesteks maailmas peetakse teadlasi. Need on inimesed, kes on oma elu pühendanud sellele, et võimalikult palju uurida seda maailma, kus me elame ja saada aru, kuidas see töötab. Just selle tõttu soovin ka mina teadlaseks saada. Et mõista paremini meie universumit, jõuda avastusteni, mille olemasolust inimestel aimugi pole. Saada aina targemaks ja targemaks. Kuid tarkus ei tähenda sugugi seda, et lõpuks saavad kõik maailma asjad selgeks. Saksa füüsik Albert Einstein on öelnud: „Teadus ei ole ega hakka kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi.“. Iga kord, kui midagi uut on leitud, on see kaasa toonud just selle, mida Einstein ütles – uued küsimused. Kunagi arvati, et aatom on väikseim aineosake, kuid mõnedele inimestele sellest ei piisanud. Nad uurisid edasi ja varsti leiti elektron, prooton ja neutron

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Vanasõna ütleb: „Inimene õpib kogu elu“, tänapäevases keeles tähendab see aga elukestvat õpet. Ühiskonna kiire arenguga kaasaskäimiseks tuleb õppimisega alustada juba varases nooruses. Arvatakse, et mida targemad ollakse, seda lihtsam on sellist ühiskondlikku evolutsiooni järgida, kuid mis on see tarkus, mida nii hullupööra kogu aeg taga aetakse. Kas tarkus on teadmine selle kohta, kui vähe me teame? Inimene on loomult uudishimulik ja see on üks eduka toimetuleku põhialuseid. Just uudishimu kõige uue vastu on see, mis viib avastusteni, mis omakorda viivad edasi ühiskonnaelu arengut. Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on teadushimulised ning õnnelikud iga pisikesegi nn avastuse üle. 1. klassi minnakse samuti rõõmsal meelel ning kui uurida, mida lapsed koolis teevad, siis vastatakse justkui kooris, et saadakse targaks

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Tarkus on teadmine kui vähe me teame

Tarkus on teadmine kui vähe me teame Esimene asi, mis mul tuleb pähe sõnaga tarkus - on kool. Kas see tõesti on nii? Kui tarkus on teadmine, siis miks see ei võiks olla näiteks teadmine või oskus - kuidas keeta suppi või kuidas pesta just seda pluusi? Miks ei meenu esimesena just selline mõte? Võib olla sellepärast, et koolis seda ei õpetata. Arvatakse, et eluks vajalikud oskused saame ise selgeks ning seepärast õpetatakse meile matemaatikat, füüsikat, keemiat jms. Selle tulemusena me teame, et lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastasküljega, nimetatakse kolmnurga mediaaniks, aga me ei tea kuidas keeta suppi või kuidas kasutada pesumasinat.

Kirjandus
thumbnail
4
docx

"Tarkus on teadmine, kui vähe me teame"

et seda enam sa tead. Need, kes armastavad avastada ning õppida, leiavad üks hetk end selle paradoksi ees, kus nad teavad palju, aga tunnevad, et teavad niivõrd vähe. Samas on inimesi kes on intelligentsed, aga kannatavad illusoorse alaväärsuse all. Nad ihaldavad teadmisi kõige enam, aga alahindavad enda teadmisi ning oskusi, samaaegselt kui oskusteta inimesed end ülehindavad. Himu teadmiste järgi tekitab meis ekstreemset frustratsiooni. Iga päev me õpime midagi uut ja iga uus teadmine viib meid järgmise uue teadmise juurde. Võib öelda, et kõik siin elus on seotud ja iga tegevus viib järgmise tegevuse juurde. Näiteks Vikipeedias võib lehekülje alt leida järgmisi teemasi, mis on seotud selle valdkonnaga mida sa parasjagu loed ning edasi klikkimine võib meid viia uute teadmiste juurde, mis paneb meid jälle omakorda edasi klikkima. Mida rohkem sa enda jaoks avastad, seda rohkem on seda, mis jääb siiski peitu.

Kirjandus
thumbnail
8
doc

Kasvatus eri kultuurides

Laulik oli maag, looja, tema vahendusel sõna mitte ainult ei kõlanud, vaid ka teostus: karistavad sõnad, needmised ja vanded tapsid neid, kelle vastu nad olid suunatud; õnnesoovid, tervitused, pühitsus ja kiitus olid suunatud elluäratamisele ja andsid tervist, eluenergiat. Sõna jõud võis uskumuse järgi tappa ja ka ellu äratada. Oluline õppimise vorm pidi olema ka mnemoonika ehk mälu treenimine. Kirjaeelsel perioodil anti kogu sugukonna tarkus edasi suuliselt. Selle info kogus oli aukartustäratavalt suur. Omalt poolt ei tohtinud midagi lisada ega ära unustada, sest õigest mälust olenesid head suhted kaitsejumalatega. Me teame küll nii kaugetest aegadest äärmiselt vähe, kuid peame kindlasti järeldama mingisuguse mnemotehnika olemasolu juba siis, vastasel juhul ei oleks olnud võimalik kõiki legende, hümne, pärimusi, lugulaule mälus talletada

Haridusteaduskond
thumbnail
21
doc

Kokkuvõte R.S Sharma raamatust

V ptk HAARAVA TULEVIKUKAVA RITUAAL Suurim mõnu, mida elu meile pakub, on raskuste ületamine, edu ühest ajajärgust teise liikumine, uute soovide kujundamine ja nende täitumise nägemine. Sellele, kes töötab ükskõik kui suure või kiiduväärse ettevõtmise kallal, on alguses toeks lootus ja hiljem rõõm. Samuel Johnson 90% juhtimisedust tuleb algatatu järjekindla lõpuleviimisega, kasutades ja kohaldades kogutud teadmisi. Suurimat kibedust valmistab tarkus, kui sul samal ajal puudub jõud. Herodotos. Kõige tähtsam on hakata rituaaliks muutma tarkust, millele sa kohe juurde pääsed.St parim viis kindlustada, et need juhtimisõppetunnnid saavad osakeseks sinust, on kujundada meie ümber teatavad rituaalid.(65) Juhtimisrituaal nr 1 Seo tasu eesmärgiga. ­ Kas sinu töötajate jaoks on firma eesmärgid innustavad, et anda endast parim? Eesmärkidel peaks olema ka emotsionaalne mõju.- Iga juhi

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun