Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame (0)

1 Hindamata
Punktid
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame
Tarkus on subjektiivne mõiste, kuna seda võib väga mitmeti tõlgendada. Niisamuti on seda keeruline mõõta, kuna tarkus avaldub erinevates olukordades. Olenevalt situatsioonist võib väita, et tark on inimene, kellel on hulganisti kogemusi või inimene, kes oskab loogiliselt mõelda või hoopis inimene, kes räägib asjakohast ja õiget juttu . Inimestel võib olla mõningaid kaasasündinud eelsoodumusi targaks saamisel, kuid me saame kõik ühtemoodi teadimisi ümbritsevast keskkonnast. Informatsiooni omandamine ongi kujuenud tänapäeval võtmesõnaks. Siiski ei pane keegi meile kulbiga arukust pähe, vaid peame selle kallal ikka ise vaeva nägema.
„Tarkus on teadmine, kui vähe me teame,“ seisneb selles, et mida rohkem me uusi teadmisi saame ja oma silmaringi ümbritseva suhtes avardame, hakkame aru saama, et maailmas on veel nii palju informatsiooni, mille kohta me ei tea midagi. See on teadmine, et meil pole vastuseid kõigile küsimustele ja lahendusi kõigile probleemidele. See on teadmine, et me ei ole kõige targemad siin maailmas. Keegi ei ole, kuna alati on midagi juurde õppida. Seega inimene, kes ütleb, et ta teab kõike, ei tea tegelikult mitte midagi. „Rumal mõtleb end targaks, aga tark teab, et on rumal,“ nii on öelnud ka William Shakespeare . Tark inimene mõistab, et tema teadmised ei ole lõplikud, samas kui rumal inimene elab oma kitsas teadmiste mullis ja ei näe, kui palju ruumi on veel aenemiseks.
Tarkuseks võib pidada üldteadmisi eluolu ja maailmas toimuva kohta, samuti oskust vahet teha õigel ja valel. Eks muidugi tähendab tarkus ka loogilist mõtlemist ja erinevate aspektide omavehel seostamist, kuid tark on ka inimene, kes teab, millest ta räägib. See võib olla inimene, kes on spetsiifilise ala spetsialist. Siiski tarkus ei teki iseenesest. Ükski inimene ei ole sündides geenius, vaid see on pidev protsess iseendaga töötamisest ja vaeva nägemisest. Keskset rolli selles tegevuses mängib kindlasti kool. Kool on üks peamisi, kuid mitte ainuke koht, kus me alustame uue informatsiooni omandamist. Ka ümbritsevast maailmast saame teavet, mida omandada. Tarkust võib tänu sellele seostada ka elukestva õppega. Vanemaid inimesi peetakse pigem targemateks, kuna neil on rohkem kogemusi. Kui nad on teatud olukorras juba olnud, oskavad nad hinnata sündmuste käiku ja vajadusel oma vigadest õppida. Seega kestab tarkuse omanadamine terve elu, sest ka vanainimesed õpivad oma viimaste elupäevadeni.
Tarkus on miski, mida ei saa mõõta. Tänapäeval on tarkuse hindamine läinud väga ühekülgseks. Eriti keeruline on seda teha koolis, kus on koos väga palju erinevate huvidega inimesi. Iga õpilane ei saa olla parim kõigis ainetes, vaid iga ühe tarkus välendub teatud ja talle meeldival alal. Üldiselt peetakse koolis tarkadeks neid, kes saavad võimalikest parimad tulemused. Selline suhtumine on aga kaheti mõistetav. Võib-olla on sellistel õpilastel juhtumisi geneetiliselt kaasa antud parem mälu, mis on abiks mahuka materjali õppimisel. Samuti on märgata, et õppimine on kujunenud pigem ühe hinde kätte saamiseks. Sellest järelduvalt ei ole päris õige hinnata tarkust paljalt numbrite järgi tunnistusel. Öeldakse, et targim inimene on keskkooli lõpetaja. Olles ise abiturient ja viieline õpilane, võin öelda, et ei tunne ennast targana. Võin küll füüsika teoreeme pähe taguda, kuid lõppkokkuvõttes ei anna see mulle midagi. Samas võrreldes end kasvõi kolmeaastase taguse minaga, olen kindlasti palju kogenum, teadlikum ja näen oma arengut.
Täiesti ühest selgitust tarkuse olemusele on raske anda, kuna pole kindlat mõõdupuud, mille järgi üks inimene on tibake targem kui tene. Osa inimesi on lihtsalt targemad reaalteadustes, teised jälle humanitaarainetes. Tarkus tuleb tasapisi, kui me ka ise tahame targaks saada. Mida targemaks me saame, seda avaramaks muutub meie vaade maailmale. Seda rohkem me näeme, kui pikk tee on veel minna. Kõik algabki meist endast ja sellest, kui palju me oleme valmis end arendama.
Tarkus on teadmine-kui vähe me teame #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Aristoteles-Metafüüsika
2
docx

Aristoteles “Metafüüsika”

Kõige rohkem armastatakse neid teadmisi, mida saadakse silmade kaudu, sest nägemine paneb meid kõige rohkem tunnetama ja eristama erinevusi asjades. Meeltetajudest ei peeta ühtki veel tarkuseks. Need, kellesse tekib meeltetaju põhjal mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need, kellesse ei teki mälu. Arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda kuulda helisid. Õppivad need, kellel on mälu kõrval meeltetaju. Nad elavad kujutluste ja mälestustega, kuid kogemustest saavad nad vähe osa. Inimsugu elab ka arutluste ja kunstiga. Inimestel tekib kogemus mälust. Teadus ja kunst tulevad inimestele kogemuse kaudu, sest kogemus ongi loodud kunst. Kui tekib kogemuse arvukatest arusaamadest üks üldine arusaam, siis tekib kunst. Arusaam, et Kalliast, kes põdes seda ja seda haigust, aitas see ja see, samamoodi ka teisi üksikisikuid, on kogemus. Määratlus, et see aitas nii- ja niisuguseid üht laadi inimesi, kes põdesid seda ja seda haigust, on kunsti asi.

Filosoofia
Hariduse väärtusest
2
docx

Hariduse väärtusest

Hariduse väärtusest Vanakreeka filosoof kunagi sedastas, et tarkus on teadmine, kui vähe me teame. See lause näitab ehk kõige paremini, kuidas mina hariduse väärtusest aru saan. Kuna ma olen noor ja elu vähe näinud, ei ole veel suutnud selgusele jõuda, mida ma tegelikult arvan: mida haridus endast üldse kujutab ja mida ta peaks meile juurde andma, kes on tõeliselt tark ja haritud inimene, mis on õppimise eesmärk ja miks me seda teeme. Eestlasi ,iidset maa- ja orjarahvast, on viinud arenenud iseseisva riigini igipõline püüe teadmiste ja tarkuste poole, minu arusaama järgi akadeemilise hariduse poole. Hariduseta ei oleks me siin, kus me oleme täna. Põhiharidus on Eesti Vabariigis

Eesti keel
Filosoofia 6 kodutöö Aristoteles
4
docx

Filosoofia 6.kodutöö Aristoteles

Kodutöö 6. Aristoteles. I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus . 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Inimese teadmishimulikkust saab tõestada sellega, et meie meeltetajud on väga olulised meie jaoks, vaatamata sellele kas on nad kasulikud võim mitte, nad aitavad meid ümbritseva maailma aru saada. Neid meeltetajusid me ei hinda, vaid armastame neid nende endi pärast. Näiteks nägemist me hindame selle eest, et see kõige rohkem aitab meie tunnetus. 2

Filosoofia
Ülesanne Aristotelese juurde
4
doc

Ülesanne Aristotelese juurde

I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline; Kuna meelte kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast infot siis armastus meeletajude vastu annab tunnistust teadmishimust. Kõige rohkem tähtsustame nägemismeelt, kuna viimane annab meile tunduvalt rohkem aimu ümbritsevast maailmast ja ilmutab kõige rohkem erinevusi asjades. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad

Filosoofia
Filosoofia eksami kordamisküsimused
21
doc

Filosoofia eksami kordamisküsimused

1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo ­ armastan Sophia ­ tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad ­ kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik ­ aeg Ruum ­ aeg Juhuslikkus ­ paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri)

Filosoofia
Tsitaadid
54
doc

Tsitaadid

Kui vale rändab juba pool teed ümber maailma,paneb tõde alles kingi jalga. Mark Twain Inglane on inimene kes teeb midagi kuna seda on alati nii tehtud. Ameeriklane on inimene kes teeb midagi kuna seda pole kunagi varem tehtud. Mark Twain Lootuseta on see kes ütleb jumalaga hetkel mil teekond tumeneb John Ronald Reuel Tolkien Vähe haaval....jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien *** Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on

Kirjandus
Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
20
doc

Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks

“Anonüümsele süüdistusele” vastates väljendab Sokrates oma respekti sedalaadi teadmise suhtes, kuid väidab, et tema ei ole kunagi tegelenud “maa-aluste ja taevaste asjade uurimisega”, kuna tema valdkond, mis teda huvitas, on olnud lihtsalt teine. Teine pool “anonüümsest süüdistusest” käsitab Sokratest aga sofistina. Sellest käsituseviisist distantseerus Sokratese juba hoopis teravamalt. Nimelt ütleb ta, et see tarkus, mida sofitid ütlevad endal olevat, on tema arvates mingi jumalik tarkus. Kui temal, Sokratesel, ka mingi tarkus on, siis on see tavaline inimlik tarkus. Esmapilgul paistab nagu kiidaks Sokrates selle väitega sofiste; kuid kuivõrd sofistid on ilmselt ikkagi ka inimesed ja mitte jumalad, siis tegelikult vihjab Sokrates sellele, et ta peab sofiste petisteks. 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.

Ajalugu
Tsitaate kirjandiks
4
doc

Tsitaate kirjandiks

millest enamusel puuduvad teadmised." (John Simon) arusaadav." (Albert Einstein) · ,,Elada võib kahte moodi. Üks on nõndaviisi, justkui · ,,Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, imeline." (Albert Einstein) kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida võiksid teada ja · ,,Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) osata." (I. Pertelson) · ,,Elu on selleks liiga pikk aeg, et öelda ,,ei iial"!" (Jan · ,,Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on Siegel) tulumaks." (Albert Einstein) · ,,Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun