Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks
Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10. klass ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide..............................................................................................7 4. PLATON.......................................................................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide.................................................
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest
saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on
algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et inimene on kohaolu (Dasein), see on maailmas olemine, mis on inimese sügavaim ontoloogiline tunnusmärk. Filosoofia algab inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahtimõtestamisest. 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofia praktika, kus luuakse tekste oma eksistentsiaalse situatsiooni väljakutsele pole mitte kultuurisõlteline/ajaloo diskursusest lähtuv ning seetõttu ei mõistetaks seda väljaspool teatud kultuuri. Kas filosoofial on ajatu/igavene loomus või teatud normatiivsed etalonid, millega
.... 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 12 2 SISSEJUHATUS Filosoofid on maailma erinevalt seletanud, kuid mitte muutnud seda, ütles Marx. See võib küll nii olla, kuid ometi on filosoofid need, kellelt meil on lootust saada teaduslikult põhjendatud vastus küsimustele, mis on inimese elu tähendus ja mõte. 3 Filosoofia Vana-Kreekas ,,Imestamine pani inimesed filosofeerima vanasti ning teeb seda siiani" - Aristoteles.1 Õhtumaine filosoofia sai alguse Antiik-Kreekas, kus hakati mõtteid filosofiliselt väljendama umbes 600eKr. Täpsemini sai see alguse mitte emamaal (Ateenasse jõudis see alles 5. Sajandi teisel poolel eKr ning Spartas ei võetudki seda päriselt
Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühiskonna ja inimese suhe, miks mõni asi on väärtuslikum kui teine jne. Filosoofia on mõtlemisviis, mis tegeleb nende 3 suure valdkonnaga. Filosoofia esitab küsimusi, nagu *Kas universumil on üldse mõtet? *Kuidas peaksime elama? *Kas looduses valitseb korrapära Filosoofia teke Vana-Kreekas: Aksioloogilised probleemid olid ka teistes kultuurides olemas, kuid klassikaline filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed
· Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofial on ajatu loomus, olevus? Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega võrrelda, kas mingi asi või nähtus on filosoofiline või filosoofia? Filosoofia kujutab endas suurt hulka teksti ning pole kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6
Kõik kommentaarid