50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A.G
Õppematerjali autor
Nii et vormi saab nimetada üldiselt asjade põhjuseks. Aristotelese järgi on olemas võimalikkusena ja tegelikkusena vaadeldavad vormid. Näide. Seda saab seletada maja näite varal. Maja põhjusteks on maja ehitaja. Tegelikkuse poolest ehitaja võib olla ja samal ajal võib ka mitte olla selle põhjusega üheaegselt seotud. Aga võimalikkuse poolest nad ei pea olema koos, nad võivad isegi hukkuda eri ajal. III teema: filosoofia ja substants. 1. Millega tegeleb Aristotele järgi filosoofia? Millised on oleva kaks põhilist tähendust? Aristotelese järgi filosoofia on eriline teadus, mis erineb teistest ja tegeleb sellega, milles teised huvitatud ei ole. Filosoofia uurib mitte ainult olevat, vaid ka selle üldist loomust, selle mida talle on omane iseenesest. Filosoofia eesmärgiks on oleva printsiipe ja põhjuseid uurida, ning saab öelda, et see on ainuke teadus, mis enne kõike uurib oleva olemust.
b) formaalne põhjus – asja olemus (maja määratlus ehk kavand) c) toimiv ehk liikumapanev põhjus – see, millest saab alguse asjaga toimuv muutus (ehitaja tegevus teatud maja ehitamisel) d) eesmärk ehk lõpp-põhjus – see, mille jaoks (elumaja on elamiseks) III 1. Kõik teadused uurivad olevat kui sellist – olev kui selline on miski olemasolev, mille olemasolu sõltub olemasolevast enesest ja ei millestki muust. Oleva kui sellise üldiseks Filosoofia kodutöö nr. 6 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 loomuseks on miski, mis on ühine kõigile oleva kui sellise erilistele osadele ega ole olemas eraldi sellest, millele ta (kui ühine) on omane. Filosoofia ainsana uurib aga oleva üldist loomust, teised uurivad oleva mingit erilist osa. Filosoofia, erinevalt teistest teadustest uurib oleva kui sellise printsiipe ja põhjuseid. Filosoofiale on ainuomane, et ta uurib olevale kui sellisele omaseid vastandeid (printsiipe ja
Ehitaja on maja liikumapanev põhjus ainult siis, kui ta järgib maja ehitamisel maja plaani ehk kavandit/projekti (vormi). 4) Sihtpõhjus,eesmärk see, mille jaoks (nt soov ulualla saada, elumaja on elamiseks) Kõigi üksikolemuste eesmärgiks looduses on nende tegelikkus (vorm), mille kui eesmärgi poole nad liiguvad. Vorm on liikumise ja muutumise põhjuseks ainult tegelikkusena. III teema: filosoofia ja substants 1. Millega tegeleb Aristotele järgi filosoofia; millised on oleva kaks põhilist tähendust Filosoofia on teadmine teadmise enese pärast. Aristotelese järgi on filosoofia teadus, mis uurib olevat kui sellist, aga samuti ka seda,mis on talle omane iseenesest. Nagu Aristoteles toob välja, siis kõik teised teadused uurivad olevat, kuid ainult filosoofia uurib oleva üldist loomust. Nagu näiteks matemaatika, on teadus, mis uurib vaid oleva ühte osa. 2
2. Millised erinevad põhjuslikkuse vormid on Aristotelese järgi olemas; selgitage seda maja näite varal (näide ise ei ole selgitus). 1) materiaalne põhjus see, millest (kivid maja ehitamisel); 2) formaalne põhjus asja olemus (maja määratlus ehk kavand); 3) toimiv e liikumapanev põhjus see, millest saab alguse asjaga toimuv muutus (ehitaja tegevus teatud maja ehitamisel); 4) eesmärk e lõpp-põhjus see, mille jaoks (elumaja on elamiseks). 3. teema: filosoofia ja substants (vt lisamaterjal). 1. Millega tegeleb Aristotele järgi filosoofia; millised on oleva kaks põhilist tähendust? Kõik teadused uurivad olevat, kuid ainult filosoofia uurib oleva üldist loomust. Teised teadused uurivad oleva mingit osa. Filosoofia uurib oleva kui sellisele iseenesest omast ehk oleva kui sellise printsiipe ja põhjuseid. Sellisena on ta teadus, mis uurib ennekõike kõige oleva olemust.
kindel substants; c) tegev/liikumine (mis algatas liikumise?) - millegi seletamine välise jõu või toime kaudu; näiteks ehitaja tegevuse tõttu saab maja püsti, skulptor raiub marmorplokist skulptuuri; d) eesmärk (milleks?) - millegi seletamine selle eesmärgi kaudu, näiteks elumaja on elamiseks, koolimaja õppimiseks/õpetamiseks. III alateema: filosoofia ja substants 1. Aristotelese järgi on filosoofia teadus, mis uurib kõikjal peamiselt oleva olemust ehk seda, mis on oleva kui sellisena kõigest muust sõltumatuna olemas ja millele iseenesest omaseks on tema oma nimetus. Olev (esimeses tähenduses) kui asja olemus väljendab tema substantsi, nt substantsina on miski inimene või jumal, aga mitte omadus (valge, soe); ehk on seega primaarses tähenduses olev, s.t. mitte mingis suhtes olev, vaid absoluutselt olev.
olemuse (maja puhul tema kavand). Kolmas põhjus on toimiv ehk liikumapanev põhjus. Selleks põhjuseks on teisisõnu keegi või miski, mis paneb aluse uuritava objekti muutumisele (maja puhul ehitaja, laua puhul puusepp). Neljas põhjus on eesmärk ehk lõpp-põhjus, teisisõnu milleks substants saama peab või mis eesmärki ta täidab (seemnest peab kasvama puu, hobuse eesmärk on võiduajamine). III teema: 1) Filosoofia uurib oleva üldist loomust, temale iseloomulikke omadusi, olemuse printsiipe ja põhjusi. Ennekõike uurib filosoofia kõige oleva olemust. Oleva kaks põhilist tähendust on asja olemus (mis ta on) ja kvaliteet (missugune ta on). 2) Mateeria on miski, millest asi koosneb/tehtud on. Ta on midagi üldist ehk ei määratle olevat. Vorm on mingi asja idee või hing, mis määrab asja olemuse. Kõik asjad on määratletud oma vormi poolt
Eesmärk e. lõpp-põhjus Materiaalse põhjuse alusel teame me, et maja koosneb ehitamisel kividest. Enne ehitamist luuakse formaalne põhjus, ehk siis koostatakse/luuakse majale kavand, misomakorda määrab maja olemuse. Liikumapanevaks põhjuseks maja ehitamisel on ehitajad ja nende ehitus tööga saab alguse asjaga toimiv muutus, ehk siis maja kerkimine. Lõpp-põhjuseks maja ehitamisel on olnud eesmärk, et temast saaks elumaja elamiseks. Eliise Kõre, 123934IATB, Filosoofia kodutöö Nr.6 Filosoofia ja substants Aristoteles 1. Millega tegeleb Aristotele järgi filosoofia; millised on oleva kaks põhilist tähendust Filosoofia uurib olemuse printsiipe ja põhjusi. Siiski peab ta ka juba varem olema tuttav printsiipide ja põhjustega. Ta uurib oleva üldist loomust. Teadusena uurib filosoofia seda
Aristoteles ja metafüüsika Aristoteles jaotas teadmiseid (teaduseid) kolmeks: teoreetilised (filosoofia, matemaatika, füüsika/loodusfilosoofia), praktilised (eetika ja poliitika) ja loomingulised (kunstid, käsitööharud). Füüsika (mis tol ajal tähendas pigem loodusfilosoofiat) uurib kõike seda, mis eksisteerib iseseisvalt ja liigub (liikumise allikas on iseendas), matemaatika uurib liikumatud, kuid mitteeksisteerivaid asju ning filosoofia on liikumatu ja eksisteerib iseseisvalt, mis oli Aristotelese arvates jumalik. Kuna filosoofia uuribki kõige väärtuslikumat, siis ongi ta seega Aristotelese arvates kõige väärtuslikem teadus (ka seepärast, et filosoofia on teadmine teadmise enese pärast). Täpsemalt nimetab ta seda sorti filosoofiat (mis uurib olemuse printsiipe ja algpõhjusi) esimeseks filosoofiaks (mida hiljem nimetati metafüüsikaks)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid