Ajalugu-muinasaeg (0)

1. Dateeri muinasaaeg ja ajalooline aeg Eestis
muinasaeg: 9000 eKr – 13.sajand
ajalooline aeg: 13.sajand – praeguseni
2. arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide .
Arheoloogilised kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur.
3.Vanimad asupaigad Eestis
a.) Pulli – kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri.
b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri.
4. kindlustatud asulad.
Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti)
Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt.
5. kalmed
kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst , kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas.
tarandkalmed : kalmed koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3 m.
laevkalmed: äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt
6. linnusetüübid
mägilinnus(Otepää) – rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele
neemiklinnus(Rõuge) – mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus
Kalevipoja sängid( Alatskivi ) – külgedelt kaitsesid loodulikud järsud nõlvad , vallid ja kraavid rajati otstele.
ringvall-linnused( Varbola ,Valjala) – tasasel maal,kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall
7.külad
sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (lääne, kesk, põhja)
ridakülad-ridastikku rajatud talud (Ida-Eesti)
hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti)
8. eestlaste sõjaline tase
Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad- väiksemad viskeodad ja tugevamad torkeodad. Paljud omasid ka mõõku, tundmatud polnud sõjakirved ja nuiad. Põhiliseks väeüksusteks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsameestest kui jalameestest. Tunti linnuse piiramisvõtteid, ka merel tegutseti osavalt. Kuni muistse vabadusvõitluseni oli eestlaste sõjaline tase vastav lähemate naabrite kallaletungide tagasitõrjumiseks.
9. eestlaste suhted naabritega
Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkuseid röövkäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega.
Vana-Vene riik oli lagunenud.Venemaa osal, Novgorodi feodaalvabariigil, polnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks. Vahel tegid venelased rüüsteretki, peamiselt Ida-Eestisse. Ka eestlased tegi rüüsteretki vastu.
10.millised muutused inimeste elatusalades toimusid muinasaja lõpus?
Kui varem kasvatati otra , siis alates 11.saj levis talirukis.
Põllumajanduses võeti kasutusele kolmevÄljasüsteem.- talivili, suvivili, komas oli kesa .
hakati tegelema metsamesindusega
vahenduskaubandus
11.millised muutused toimusid ühiskonnas muinasaja lõpus?
suurenes varanduslik ebavõrdsus
rahvaarv suurenes
algas kihelkondade liitumine
luksuskaubad jõudsid Eestisse
12. muinasusund
Üheks muinasusu põhimõisteteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge võis olla ka sõnades- loitsud , nõidumised, haiguste ravimine. Inimesed, kes seda oskasid, pidid omama erilist väge. Neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Väge polnud kõikjal ühisel määral.
Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda. Surma puhul lahkus hing jäädavalt. Arvati, et hing võis siirduda mõnda putukasse, seepärast oli keelatud tappa „hingeloomi“: mardikaid, ämblikke, sipelgaid. Üldiselt aga arvati, et hing jätkab elu lihtsalt oma uues „kodus“ - hiies või kalmistul. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse elusse, millega seoses tekkis matmiskombestik. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, kuna see võis hingi pahandada.
Muinaseestlastel oli väga tihe suhe loodusega. Arvati, et loomadel ja kõigel enda ümber on samuti oma hing. Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse animismiks. Lähtuti seisukohast - nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimene rikkus või hävitas midagi, siis võis selle hing talle vastata samaga: eksitada, uputada, haiguse anda jne.
13. mõisted:
arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide .
paleoliitikum- vanem kiviaeg
mesoliitikum – keskmine kiviaeg
neoliitikum – noorem kiviaeg
vakus - maksustamisüksus
malev-väeüksus
hiis-püha mets
ruunikivi- mälestuskivi viigingite jaoks.