Manerism: *eemaldumine renessansi ideaalidest. *ren. kopeerimine, aga uuendatud sisu. *tnapeval mistetakse seda kui teistsuguste taotlustega kunsti. *maneristid hindasid keerukate tehniliste l-te lahendamist ja materjalide virtuooslikku ksitlemist. *eeskujuks polnud antiikkunst ega loodus. *ei taotletud harmooniat ega smmeetriat. *sageli esines peenutsev ilutsemine. *elegantsi taotlus Maalid: *ruumi kujutus hmastumine. *ebatavaliste vrvitoonide kasutamine. *seletamatu pritoluga valguse kasutamine. Manerislik arhitektuur: *kaunistustega liialdamine. *ksikosade ltv seostamine. *tubade maa kohakuti olevate ustega.
Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus 1708. aastal toimunud Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele. 18. sajandi lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid baltisaksa eliidi taotlustega. 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool.
• Kadus usk maailma harmooniasse, inimmõistuse jõusse, eneseteostusse • Manerism – periood Euroopas renessanssi järel ja baroki eel • Halvustavas tähenduses • 19. saj peeti kunstiajaloo langusajaks Suhtumine manerismi • Arvamus, et igal ajal omanäoline kunst • Hinnatakse renessanssi • Kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik kehtiv hea kunst • Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti – teistsuguste taotlustega kunst • Huvitav, lähedane Maneristid • Võtsid renessansist palju üle, kuid oluliseks ei peetud enam loodust ja antiikkunsti • Tähtsustati: • Keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist • Materjali virtuooslikku valitsemist • Kunstnikud ei pooldanud vastureformatsiooni, katoliku usk vastuoluline • Manerism ei taotle harmooniat ja sümmeetriat – vabastas kunstnike fantaasia • Sagedane oli peenutsev ilustamine, elegantsusetaotlus
paremuse suunas mõjutada õige vähe. Veel võimalusi hea foto saamiseks on neid skanneerides suure tihedusega või osta neid interneti pankadest. Halva kvaliteediga pilte leiab interneti veebisaitidel. Kvaliteetifail algab 2MB'ist kuni 20MB'ini. Tihti mõistetakse fototöötluse all ka sellist protsessi, kus fotot moonutatakse sedavõrd, et see ei kujuta enam täpselt seda olukorda, mis oli pildi tegemise ajal. Siin võib olla tegu nii kunstiliste ja esteetiliste taotlustega, aga näiteks ka sooviga õppeesmärkidel rõhutada mõnd objekti või objekti omadust. Kuigi internetist võib leida küllalt juhendeid, mille abil ka algaja võib hakkama saada efektsete töötlustega, tuleks esmalt siiski endale selgeks teha põhialused. Tundumad fototöötlusprogrammid on AdobePhotoshop, CorelPhotopaint, Gimp, PhotoImpact ja Picasa. Esmalt tuleb meelde tuletada seda, et foto eraldusvõime on omadus, mis ei sõltu
Manerism Itaalias Üldiseloomustus: Kunstiperiood pärast kõrgrenessanssi 16. sajandi viimasel veerandil. Manerism on pärast kõrgrenessanssi kujunenud kunstistiil, mille puhul eemalduti renessansi ideaalidest. 19. sajandil oli sellel sõnal halvustav tähendus ja seda perioodi peeti kunstiajaloo langusajaks. Tänapäeval peetakse seda teistsuguste taotlustega kunstiks ning see on paljudele isegi huvitav. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist. Vastupidiselt renessansile kaugeneti loodusest ja antiikkunstist ning ei taotleta enam harmooniat ja sümmeetriat. Kunstnike isiklikku omapära ja fantaasia otsimine, mis viis kummaliste kujundite loomiseni. Peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Usuliselt ükskõiksed või vastureformatsiooniga ühinevad kunstnikud.
saadud mõjutusi. Iseloomulikud on täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, kus võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga", mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Samal aastal õnnestus tal uuesti naasta Pariisi, kus seekord täiendas K. Mägi end Academie Russe'is. 1912. aastal naasis K. Mägi kodumaale. Esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated. Tema põhjamaise saare loodusnägemustes on enneolematut värviilu ja tunnetuslikku sügavust. 1914. ja 1915
Prog. muusika- püüab kujutada pealkirjas antud- kas poeetilist teemat, sündmuste kulgu, filosoofilist ideed? Laenas süzeesid kirjandusteostest, kujutavast kunstist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja ise välja. Süm. poeem- on üheosaline teos sümf. Orkestrile, mille ainestik on isiklike elamuste maailm, inspiratsioon kirjandusest ja kunstist, filosoofilised teemad. 5. Rahvuslikud koolkonnad ja Sibelius Romantism vallandas kultuur-autonoomia taotlustega rahvuslikud liikumised. Nende rahvaste muusikal on iseloomulik: lähtumine kohalikust rahvamuusikast, karakteerne rütmika, folkloorsed elemendid meloodikas ja harmoonias. Sibelius on Soome kuusaim helilooja, sümfoonik. Järgis Viini klassikute, Griegi ja Tsaikovski eeskuju. Ta oli kõlamaalingute meister, suurepärane orkestreerija, ta kasutas julgeid harmooniavärve. Sibelius sa inspiratsiooni kodumaa loodusest ning Soome rahvapärimusest
Fotograafia Realism soosis fotograafia sündi ja arengut. Nähtava maailma pildile jäädvustamise uue tehnika eeldused olid olemas ammu enne 19. sajandit. Juba keskajal tunti camera obscura't (pimekamber) 18. sajandil avastati hõbedasoolade valgustundlikkus. Nähtava tegelikkuse võimalikult täpne jäljendamine oli kunstis eriti hinnatud. See viiski fotograafia leiutamiseni. Fototehnika pioneerid olid realistlike taotlustega kunstnikud. Alguses ei nõustutud fotograafiat kunstiks pidama väideti, et see on üksnes tehnika, mis välistavat isikupära ja loovuse. Siiski pidasid seda kunstiks paljud realistlikud kunstnikud ja lai publik, kes sai foto näol oluliselt odavama enese jäädvustamise vahendi. Fotograafia areng Esimese püsiva fotokujutise sai 1822. aastal prantslane N. NIÈPCE. Meetodit arendas sel ajal populaarne dioraamide (liik valgusefektiga pilte) maalija L. J. M
..………………………………………………..8 RAAMATUTE LOETELU ..…..………………….………………………………………….. 9 KASUTATUD KIRJANDUS …..…………………………………………………………… 10 SISSEJUHATUS Aino Pervik väärib mitmete viljakate 2 fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega, seda kinnitab teatri-, tele- ja filmikunstnike huvi A. Perviku raamatute vastu ( R. Krusten 1995: 211). Aino Pervik on alati olnud minu üks lemmik kirjanik, sest tema raamatud on väga huvitavad, harivad, õpetlikud…, seda loetelu võiks jätkata. Minu referaadi eesmärgiks ongi tutvustada ka teistele Perviku lasteloomingut, seega panen rõhku kirjaniku lastekirjanduslikule panusele.
Seejärel tuleb välja sorteerida lapsed (kuni 16- aastased) ning haiguslehel olevad inimesed, kuna nende taotlused on eelisjärjekorras, et otsused saaksid võimalikult kiiresti välja saadetud. Viimaks tuleb jaotada taotlused ära spetsialistide vahel, kes nendega tegelema hakkavad. Taotluste jagamine käib perekonnanime algustähtede järgi – igale spetsialistile on määratud kindlad tähed, millega tema tegelema peab. Lähedamalt tutvusin ka rehabilitatsiooni taotlustega, kuidas koostatakse nende põhjal suunamiskirju ja mille põhjal valitakse raviasutus. Omakorda tutvusin suunamiskirjade välja saatmisega, millised infolehed nendega kaasa pannakse. Samuti sain näha, kuidas märgiti Postipoisis taotlused tehtuks. Samuti sain ka ise Postipoisis dokumente registreerida. Peamiselt registreerisin arstliku ekspertiisi taotlusi ning rehabilitatsiooni taotlusi. Õppisin väga palju kasutama Postipoisi programmi, mis on tegelikult väga lihtne ja loogiline.
Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, kes avaldasi laialdast mõju tema värvikäsitusele. Esile tõusevad teosed: "Lilleline väli majakesega" (1908–1909), ornamentaalse vormiga "Soomaastik" ning "Norra maastik männiga" (1910), mis ühtlasi oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunsti ning haakuvad sisu poolest ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. Mägi’ Saaremaa–ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Alates 1918. aastast on märgatav ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele. Parimad näited on "Pühajärv" (1918–1920) ning "Otepää maastik" (1918–1920). Ekspressionismist on mõjutusi saanud ka suured figuurikompositsioonid, nagu näiteks: Pietà (1919) ja "Kolgata" (1921). Itaalia-reisiga alanud
- EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu - maise ja rõõmsameelse elu ülistamine humanistid (ladina keeles humanus = inimlik) - filosoofid, teadlased, kunstnikud ja kirjanikud, kes asusid võitlema inimese õnne eest humanism – elutunnetus, mis hindab kõrgeima väärtusena vaba, mitmekülgset ja väärikat isiksust keskpunkti tõusis inimene oma loomupäraste huvide, õiguste ning taotlustega, vastupidiselt keskajal sisendatud uskumusele, et inimene on patune olend ja maine elu vaid ettevalmistus teispoolsuse elule ideaal “tundeline inimene, kes on ise rõõmu allikas” mees pidi olema ülimehelik, naine ülinaiselik naise parimaks vanuseks peeti küpsust, 35-40a, raseduse ilu individuaalsus soodustas trükikunsti areng kunstnikute nimed muutusid populaarseks, teoste signeerimine
tingimustes. Asi mis kõige rohkem rõõmustas, et kohalik huumor ei ole surnud. Tarmo: Teost võiks nimetada algupäraseks fantasy´ks eesti moodi. Meeldib meile või ei, aga tegelikult tunneme selle raamatu peategelastes päris paljud inimesed elust ära. Ei ole parata, eks sellised me olemegi. Ants: See on üks väga veider ja mitte üldse halb raamat, mille ulme hulka arvamisel esineb mul raskusi. Pigem on tegemist humoristlike taotlustega folklooriainelise pseudoajalooliste sugemetega muinasjutuga. Silver: Huumor ei tohiks olla 200 lehekülge pikk. Nali peab olema lühike ja mahtuma ühte lausesse, situatsiooni või anekdooti. Raamatus on hulgaliselt ülivaimukaid kilde, ent kogumis on nad ikka tüütavad. Janek: Üldiselt on Rehepapp nagu parem osa Vonnegutist, et loed ja kõõksud naerda, aga nutumaitse on suus.
28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12. augustil 1710. Academia Gustaviana trükikoja avamisega 1631. aastal (avati ülikooli eelkäija Tartu gümnaasiumi juures) sai alguse raamatutrükkimine Eestis. Trükiti ligikaudu 1300 köidet. Tartu Ülikooli avamise kõne, rariteetse raamatu tiitelleht 18. sajandi lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid baltisaksa eliidi taotlustega. 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool (Kaiserliche Universität zu Dorpat; Imperatorski Derptski Universitet). Ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone on ehitatud 18041809. Aastatel 18281838 koolitati Tartu Ülikooli Professorite Instituudis tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele.
Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909). Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga" (1910), mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. Mäe Saaremaaainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (19181920), "Otepää maastik" (19181920). Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuurikompositsioonid Pietà (1919), "Kolgata" (1921). Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (19221923).
ning maksis kontributsiooni. 1 Venemaa (keiser Nikolai II 1894-1917) vilja väljaveole toetuv suurejooneline majandus- ja välispoliitika toimus rahva viletsuse arvel, suur laen oli saadud liitlaselt Prantsusmaalt (Pr-Vene leping 1893). Venemaa Kaug-Ida poliitika (suunaja peaminister Witte) põrkus Jaapani suurriiklike taotlustega (Kirde-Hiina e. Mandzhuuria ja Kores). Venemaa toetas Balkani slaavi rahvaste vabanemistaotlusi nõrgenenud Austria-Ungari keisririigi alt. 1877-78 Vene-Türgi sõja tulemusena taasloodi Bulgaaria riik, Serbia, Montenegro (Tsernogooria) ning Rumeenia vabanesid lõpikult Türgi mõju alt. Jaapanit huvitasid Saksamaale kuuluvad saared Vaikses Ookeanis ja hegemoonia Aasias Itaalia (kuningas Vittorio Emanuel III) imperialistid püüdsid anastada Põhja-Aafrikat
Seetõttu peeti varem, nt 19 saj, manerismi kunstiajaloo languseks. Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti. Arvatakse ka praegugi, et kõrgrenessansi kunst on üliväärtuslik, kuid levinud on arvamus, et igal ajal on omanäoline kunst ning kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik ja igavesti kehtiv hea kunsti etalon. Sel juhul ei tarvitse erinemine renessansist olla langus, vaid lihtsalt teistsuguste taotlustega kunst. Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane. 5. Kuidas kujutatakse maneristlikes kunsti teostes inimeste anatoomiat? Too näiteid. Inimeste anatoomia on maneristlikes kunsti teostes moonutatud tihtipeale on nad pikaksvenitatud ja värvid on magusad. Näited: Parmigianino ,,Pikakaelaline madonna" (lk.81) El Greco ,,Püha Martin ja kerjus" (lk.83) 7. Võrdle Tintoretto ,,Püha õhtusöömaaega" Leonardo samanimelise maaliga.
venna kaitseks ning see tähendas sõja algust kreeklaste ja troojalaste vahel. Agamemnon nägi sealt ideaalset põhjust alustada sõda Trooja vastu, mis alati ta unistuseks oli. 4. Iseloomusta Achilleuse tegutsemise motiive läbi filmi: miks ta sõtta läks?; mille nimel ta võitleb?; miks ta vahepeal loobub võitlemisest?; milline oli tema suhe Briseisega? Missuguste Achilleuse taotlustega oled nõus, mis tema tegevuses tekitab aga võõristust? Achilleus läks sõtta, kuna ta teadis, et kui kreeklased võidavad sõja, siis tema nimi saab kuulsaks ja mitme sajandi pärast teavad teda kõik ehk uhkuse ja kuulsuse pärast. Samuti on kuulsus ja uhkus ka see, mille nimel ta võitleb. Achilleus loobub vahepeal võitlemisest, kuna tema arusaamatused Agamemnoniga häirivad teda nii palju, et ta ei soovinud enam nii uhke mehe eest võidelda.
foovidelt saadud mõjutusi. Iseloomulikud on täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, kus võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga", mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated. Tema põhjamaise saare loodusnägemustes on enneolematut värviilu ja tunnetuslikku sügavust. 1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu.
näiteks). Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas Karl Eduard Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Üks esimesi raamatugraafika näiteid on "Noor-Eesti" esimene album (1905, kaanekujundus N. Triik). Nagu albumi kirjanduslikus nii ka kujunduslikus osas vaheldub XIX sajandi realism kaasaegsemate taotlustega, nende seas juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Hiljem hakati rohkem kasutama juugendist pärinevaid põhimõtteid : ornamentikale, lainjad jooned, detailide rütmiline kordus. Juugendlikke elemente leiab veel 1920ndategi alguse graafikas (Ado Vabbe, 1892 1961) ja K. Raua "Kalevipoja" illustratsioonides 1920 30ndail. Maalikunstis esineb juugendit vähem. Veidi leiab juugendlikku sümbolismi Kristjan Raua
mitmes suunas, mistõttu on sellisele kunstile raske anda ühist nimetajat kuid kõige levinum nimetus oli MANERISM. Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti. Muidugi arvatakse ka praegu, et kõrgrenessansi kunst on üliväärtuslik, kuid levinud on arvamus, et igal ajal omanäoline kunst ning kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik ja igavesti kehtiv hea kunsti etalon. Seljuhul ei tarvitse erinemine renessansist olla langus, vaid lihtsalt teistsuguste taotlustega kunst. Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane. Madalmaade kunst 15. sajandil 1.Genti altar- traditsioonilised piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Van Eycki värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järelaimamatuks. Ruumikjutuses ei jäänud van Eyck palju maha kaasaegsetest itaallastest
„Võitluse päevil” (1905) ning anti välja ajakirju Noor-Eesti (1910–11) ja Vaba Sõna (1914–16). Noor-Eesti astus avalikkuse ette 1905. aasta revolutsiooni kõrghetkel murrangulise taotlusega väljuda senisest provintslikust alalhoidlikkusest. Kõige tähtsamaks peeti eurooplust („Enam euroopalist kultuuri!”), mida seostati peamiselt uusromantismist lähtuvate, sageli vastandlike esteetiliste ja ühiskondlike taotlustega. Eesmärk oli käsitada Eestit kui Euroopa osa, tähtsustati pahempoolsust ja sotsialismi, kuid ka individualismi (isikuvabadust), kultuuri eneseteadlikku loomingulist ja süvarahvuslikku (tõulist) lähtealust, realismi ja romantismi, estetismi ja uuemat teaduslikku maailmavaadet; otsiti kunstide seoseid ja väljenduslikku ühisalust. Noor-Eesti taotlustesse suhtus avalikkus mitmeti – alalhoidlike „vanaeestlaste” leerist lähtuvast
Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa ka Liivi Ordu esindajad. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa Ordu sekulariseerimist (sekulariseerimine, ühiskondliku elu eemaldumine usust ja kirikust. Usuliste väärtuste asendumine ilmalike taotlustega) 1525. aastal. 5 1.3 Tartu piiskopkond See oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond Lõuna-Eestis, mis hõlmas Ugandi ja Sakala muinasmaakonnad ning kõik Kesk-Eesti väikemaakonnad.Nendel aladel oli piiskopil ka ilmalik võim. Tartu piiskopkond loodi pärast Tartu alistamist Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt 1224.a Aasta enne seda oli piiskop resideerunud Otepääl.
maailma. Ühelt poolt oli tegemist täiesti originaalse ettevõtmisega, teisalt saadi kohapealt unikaalseid fotosid ja videolõikusid, mida võis välja pakkuda igasse uudistesaatesse või ajalehte. Nii oligi teave Balti tee aktsioonist pea esimene-teine uudis paljude telekompaniide selle õhtu teleuudistes, samuti järgmise päeva esilehtedel. Sadade tuhandete inimeste koondumine ühise eesmärgi nimel näitas, et Baltikumis ei ole sugugi tegemist üksikute ekstremistlike gruppide taotlustega - aga just nii oli pidevalt püüdnud kinnitada NSV Liidu ametlik propaganda. Lõputu inimkett näitas selgelt, et taotlus vabadusele ja iseotsustamisele on balti rahvaste tahe ja selle demonstreerimiseks ollakse võimelised korraldama seninägematu ulatusega rahvaüritust, millele analoogi pole leida. Balti keti ulatus näitas, et rahvaste vabaduspüüdeid ei saada keegi murda. 25. augustil avaldas ERR eestseisus oma lühiläkituses sügava kummarduse "Eestimaa
New age süva- ja levimuusika elemente sisaldav pingevaba muusika. Esindajad: Vangelis, Mike Oldfield. Eestist: Sven Grünberg, Peeter Vähi. Elektroakustiline muusika muutlik rütmijoonis,polürütmia,puuduvad ostinaatsed kordused. 90ndad. Multimeedia 20.saj lõpp. Mitme kommunikatsioonivahendi nagu tekst,pilt, heli, animatsioon, video vm kombineerimine. Esindajad Eestist: Rauno Remme, Mirjam Tally. Crossover kultuuride ristumine.Tõsisemate taotlustega muusikavool. 21.saj alguses muutub väljenduslaad leebemaks. Mõisted. a capella saateta. avamäng sissejuhatav helitöö orkestrile. ballett lavakunstiliik,mille sisu avatakse tantsu, muusika, dramaturgia ja kujutava kunsti vahendeid kasutades. dissonants ebakõla. dodekafoonia intellektuaalne 12 tooni tehnika. dünaamika helitugevuse muutumine, vaheldumine. harmoonia kooskõla. homofoonia mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled
aastate- küll vormikindlamaks muutunud-romantilise loodusnägemustega luule on vaid pinnapealseid kokkupuuteid ülejännud autorite omega. Mõnevõrra eraldi, niihästi tihedamast sõpruskondlikust läbikäimisest eemal kui oma loomingus suveräänsena, seisis ka teoloogiat õppinud ja õpetanud Uku Masing. Siiski kuuluvad Masingu luule vaimsete otsingute maailm ning avara kultuuritaustaga sümbolistlik kujundlikkus olulises osas kokku arbujate luule kesksete taotlustega. (Ants Oras) Arbujate luulesõpruskond hakkas kujunema kümnendi algul Tartus, kus neist enamik õppis ülikoolis filosoofiat ja tegutses üliõpilasseltsis ,,Veljesto". See oli esimene põlvkond luuletajaid, kes oli saanud olulises osas juba emakeelse hariduse ja saavutanud vaimse küpsuse iseseisvas Eestis. Need asjaolud ja omavaheline suhtlemine mõjusid lähendavalt ka kunstilistele tõekspidamistele. Arbujate sõpruskonda iseloomustab püüd vaimsele iseseisvusele
personaliandmed, ettevõtte äritegevust puudutavad finantsandmed, arvutiinformatsiooni kandjad, programmid, kliente, töötajaid ja Äriühingu osanike, juhatuse liikmeid ja tehinguid puudutava informatsiooni kandjad ning kogu muu Juhatuse liige raamatupidaja ametisoleku ajal saadud info, mis on mõeldud Äriühingu siseseks kasutamiseks. "Ärisaladuse" mõiste alla ei kuulu riigiorganitele vastavalt seadusele esitatavad dokumendid ja nendes sisalduv informatsioon ning seoses taotlustega finantsorganisatsioonidele vajalikud materjalid. 6.4.Juhatuse liige raamatupidaja kinnitab, et kogu intellektuaalne omand oskusteave, kaubamärgid, kommertsinformatsioon, patendid, kasulikud mudelid, tehnoloogiad, turu- uuringud,arvutiprogrammid, jne on Äriühingu omand, ka siis, kui see on töötatud välja Juhatuse liikme raamatupidaja enda poolt või tema osalusel ja need tööd on tehtud tööülesannete täitmise raames
said uut hoogu.Gümnaasiumijärgne aeg, millest ettekujutluse loovad valikkogu ,,Voog ja kolmpii"(1971) esimene tsükkel ,,Eilne mees väljas" ning mõningad ,,Söerikastaja" luuletused, on möödunud arbujate tähe all. Ühisjooni võiks leida A. Sanga ja K. Merilaasi värssidega. Eriti äratuntavad on aga B. Alveri impulsid, kelle intellektuaalne, klassikaliselt selge ning keeletaidurlik luule näib Krossi eelduste ja taotlustega enim resoneerivat. Üldinimlik vaatepunkt ning allusioonid avarasse kultuuritusta olid iseloomulikud arbujatele ka noorele Krossile. Retoorilised pöördumised ja deklaratsioonid, mis ennustvad üht tulevast thku, võiksid seevastu osutuda eeskujuseostele J. Barbaruse luulega. Noore Jaan Krossi luule tähtpunkt on sageli intellektuaalne, mingi mõtte või tõe kujutus luulevahenditega. Näiteks piiblimotiivilistes luuletustes. Tugevamate luuletuste hulka tuleks arvata
17. oktoober – 31. detsember – konkursile laekunud hindamine järgmise aasta jaanuar – auhinnagala Kvaliteediinnovatsiooni auhinnale kandideerimine võimaldab saada professionaalset hinnangut oma innovatsioonile, võrrelda oma innovatsiooni teiste omaga, suurendada organisatsiooni nähtavust. Kvaliteediinnovatsiooni auhinna taotlemiseks tuleb täita uut 6 toodet või teenust kirjeldav lühike ankeet. Hindamine algab pärast tööde esitamise perioodi lõppu. Kõikide taotlustega tegelevad kogenud hindajad, vajadusel viiakse läbi ka applikandi külastusi. Esmane hindamisvoor viiakse läbi riigi siseselt. Kaks-kolm hindajatelt kõige kõrgema punktisumma saanud innuvatsiooni igas kategoorias (suured ettevõtted, väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted, mikroettevõtted, avalik sektor ja MTÜ-d ja vastustustundlik innovatsioon) suunatakse rahvusliku žürii ja ekspertide hindamisele. Pärast rahvusliku kõrgeima tasandi läbimist suunatakse sõelalejäänud
, 3.trükikunsti avastamine, 4.humanism - maailmavaade, mis peab kõrgeimaks väärtuseks isiksust, kaitseb inimväärikust ja isikuvabadust ning taotleb isiksuse igakülgset arenemist ja selleks vajalikke tingimusi. Humanistideks hakati nimetama õpetlasi, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi oma kaasaegsetele. Renessansikunsti ja -kirjanduse tähelepanu keskpunkti tõusis inimene oma loomupäraste huvidega, õiguste ning taotlustega. Renessansiajastu inimesed olid veendunud isiksuse piiramatus arenemisvõimes ja enesejaatamises. Renessanss oli kirjanduses suurte isiksuste ajastu Renessansikultuuri kulgu jagatakse kolmeks etapiks, millel on eri maades erinevad ulatused ning tekke- ning lõpuajad. I 14.- 15 .sajandi keskpaik - tekkeajastu II 15.sajandi keskpaik - 16.sajandi II kolmandik - kõrgajastu II 16.sajandi II kolmandik - 17 sajandi alguskümnend - hilisrenessanss Renessansikirjandus tähistab uue temaatika ilmumist
1923-1924. aastate majanduskriis näitas, et tööstuse eelisarendamine ei vasta maa majanduslikele võimalustele. Edaspidi asetaski valitsus rõhu põllumajanduse edendamisele. Asutati uusi meiereisid, arenes talude varustamise (Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus) ja põllumajandussaaduste väljaveo koopereerimine (Põllumajanduskeskühisus "Estonia"). Kasvas või ja peekoni väljavedu Suurbritanniasse ja Saksamaale. Aastal 1929 luuakse poliitiliste taotlustega Vabadussõjalaste Keskliit. Võeti vastu otsus, et Eesti põhiseadust peab muutma. Rõhutati, et nn "lehmakauplemine" polevat õige viis riiki valitseda. Kui Lääne-Euroopa äärmuslastel oli tavaks kanda kas musti või pruune särke, siis vapsid piirdusid mustade barettidega. Liikumise eesotsas oli põdur erukindral Andres Larka, aga tegelikuks juhiks noor advokaat Artur Sink. 1932. aastal liitusid Tööerakond ja Jaan Tõnissoni Rahvaerakond ühiseks Rahvuslikuks Keskerakonnaks. 24
siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud 2. Probleeme narratiividega (reaalsete sündmuste kirjeldus kunsti kujul e. kunstiajalugu) e. probleeme kunstiajalooga. · Kes peab kunsti lugu koostama ja kuidas otsustada võistlevate lugude vahel? · Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas. 3. Filosoofiline teooria? · Kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. 1) See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus! Lihtsalt tõlgendab probleemi ümber muudab kõneainet
haldusorganist. Selleks seati viieaastase ametikestusega, veto- ja dekreediõigusega varustatud, ainult kriminaalkohtulikult vastutav plebistsitaarne Riigivanem, kes vähemalt haldusaladel 12 suudaks kindlasti hoolitseda selle eest, et seadusandlustegevus ei oleks tema tööle tõkkeks ees ega seisaks vastuoksuses tema isiklikkude taotlustega. Nüüd oli ainult Riigivanem selleks, kes riigihalduse saatuse määras ning murranguid ja uusi suunitlusi otsustas. Presidentaalsüsteemi põhimõtte kohaselt tema käes on riigiterviku halduslik ülemjuhtimine, keskhalduse üldprogrammi määramine ja selle tegevussuuna andmine. Põhiseaduse muutmise seadus kõrvaldas ühtlasi parlamentarismi, asendades teda erilaadse dualismiga. Põhiseaduse muutmise seadus hakkas kehtima 1934. a. 24. jaanuari esimesel tunnil
pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo nr 3-1-1-112-99 ja nr 3-1-1-104-05). (1 punkt) 6. Kohus võib mõista raskema karistuse kui taotleb prokurör. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-91-07 selgitanud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. See tähendab, et kui kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleks seda ka eraldi põhjendada. (1 punkt) 7. Kaitsja apellatsiooni tulemusena ei tohi süüdimõistetu olukord halveneda. Riigikohtu
imelise ootus - Gnostilised emotsioonid püüd midagi mõista, aru saada, tungida nähtuste olemusse, väljendub: imestus, arusaamatus, tõe avastamise rõõmus - Esteetilised emotsioonid ilusa tunnetamisega seotud - Eetilised emotsioonid kõlbelise tunnetamisega seotud - Hedonistlikud emotsioonid seotud kehalise ja hingelise mugavuse taotlustega, elu nautimisega, näiteks rõõm heast söögist jms - Omandamise ja kogumisega seotud emotsioonid huvi kogumise, asjade kollektsioneerimise vastu, mis ei rahulda otsest praktilist vajadust. 2) Mittespetsiifilised emotsioonid peegeldavad inimese üldseisundeid STRESSI MÕISTE JA STRESSORITE TÜÜBID Tööstress on pingeseisund, mille on põhjustanud tööl erinevad stressorid ehk stressi põhjustajad Stressorite tüübid: 1) Muutused elus
suhteliselt ühtlane või ebaühtlane tulujaotus, sõltub sellest, mida peetakse majandusarenguks ja millist tootmisressurssi selle põhiliseks tagatiseks. Kõige üldisemas mõttes seisneb majandusareng heaolu tõusus. Et see realiseeruks, peab lisaks rikkuse suuremisele (mida tavaliselt käsitletakse majanduskasvuna), ühiskonnaliikmetele tagatama ka põhiväärtused nagu vabadus, edukus, õiglus ja turvalisus. Kõiki nimetatuid korraga maksimeerida ei saa, sest tegemist on vastuoluliste taotlustega. Vabadust ja edukust peetakse tavaliselt majandus- kasvu eelduseks, majandusarengu saavutamiseks ei tohi ära unustada ka kahte viimast. Kuna majanduskasv ja majandusareng on tõepoolest omavahel seotud nähtused, kasutatakse viimase levinuima mõõdupuuna tulutaset per capita võrreldavas vääringus. Maailmapanga klassifikatsiooni kohaselt kuuluvad 1997. aasta andmetel kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kõrgeltarenenud riikide (high-income economies) hulka
Tootmisearenemine, suured leiutised ja vapustanud katk. Ülas sltskond otsustab nüüdisaegse rahvuste ja maailmakauban- ajutiselt lahkuda linnast ja leida peavarju duse kujunemine linnaähedases villas, et vältida surma Individuaalsus - inimene oma loomu- nägemist ja võib-ola surma ennasti ning päraste huvide, õiguste ning taotlustega leidaunustust sündsates meelelahutustes. Vabanemine kristlikust dogmast Ühise kokkuleppe kohasaael veedetakse Antiikkultuur päeva palavaeg puhates, jutustades ja Inimese võime olla looja tunnistamine kuulates najakaid ning õpetlikke lugusid. Iga päev räägib igaüks ühe novelli, kokku Algas humanismiga - renessansi filosoo-
Kas narratiivid peavad tuginema minna. kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Julge hundi rind on rasvane. *Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, 5..Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas
viisidega). Loobutakse taas kunsti defineerimisest. 8. Iseloomustage narratiivse kunstiteooriaga tekkivaid probleeme. Esimese kunstiteose probleem- Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! Probleem narratiividega- Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas 4. loeng: Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas. E-hoiak- teatud viis objektide kogemiseks Psühholoogias/sotsioloogias hoiak- pos., neg., neutr. suhtumine millesegi 2. Selgitage millistele küsimustele peaks E-hoiaku teooria vastuse andma.
riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
esindaja. Paraku hukkus ta 1881. a vene revolutsionääride pandud pommi läbi ning troonile tõusis tagurlik ja sovinistlik Aleksander III. Järgnevate aastate jooksul võttis valitsus kursi impeeriumi äärealade venestamisele. Balti kubermangudele tähendas see rünnakut eeskätt Balti erikorraga nign saksa keele ja kultuuri vastu,kuid ühtlasi sattusid löögi alla eestlased ja lätlased oma vasttärganud rahvuslike taotlustega. Peterburist saadeti kohale senator Nikolai Manassein olukorda uurima. Manasseini revisjoni käigus esitasid talle oma kaebusi nii baltisakslased, eestased ja lätlased. Valitsus võttis kõik kaebused vastu ja kasutas neid venestusreformide läbiviimiseks. Kaebustest nähtus,et Balti kubermangudes valitseb baltisakslaste täielik ülemvõim. Samuti nähtus, et Peterburi võib kindel olla: selle võimu kõigutamisel pole baltisakslastel eestaste
positsiooni ühiskonnas muuta, samas on selline eeldus ekslik kuna majandusliku kapitali olemasolu ei tähenda automaatselt ka kultuurilise kapitali olemasolu. Veel tarbimisest Tarbimise poliitilised (impordimaksud ja muud maksud) ja õiguslikud dimensioonid (luksuskaupade maksud) Tarbimise liikuma panev jõud on individuaalne huvi, tihti julgustatud ja kujundatud kasu taotlustega (siit reklaam ja tarbimise lavastamine). Tarbimine on rohkem kui tähenduste semiootiline mäng; ta lähtub sotsiaalsete suhete süsteemist. Sotsioloog Zigmunt Bauman. Kapitalism ja tarbimine (Hinnang) Viimasel poolel sajandil on kapitalism ära õppinud uute «uudismaade» loomise varem tundmatul ja isegi kujutletamatul viisil. Selle uue oskuse puhul, mille on muutnud
Haldusakti õiguspärasust hinnates lähtutakse akti ANDMISE aja õiguslikust ja faktilisest olukorrast, mitte sellest, mis kehtis taotluse esitamise ajal või mis kehtib haldusakti õiguspärasuse hindamise hetkel; vt ka §-de 65 ja 66 sõnastust “Haldusakt, mis andmise ajal oli …”. Kui menetluse kestel muutuvad normid, tuleks esmalt vaadata, kas rakendussätted sisaldavad reegleid, kuidas toimida juba menetluses olevate taotlustega, kui ei, siis: 1. kui vastasel korral rikutaks isikute õiguspärast ootust, tuleb otsust tehes siiski lähtuda taotluse esitamise, mitte haldusakti andmise ajal kehtivast õigusest; 2. menetlusnormide muutumisel tuleb lähtuda menetluse alguses kehtinud normidest (HMS § 5 lg 5); 3. pädevuse muutumine – vt HMS § 9 lg 3; - haldusakt on proportsionaalne (HMS § 3 lg 2); - haldusakt on kaalutlusvigadeta (HMS § 4);
Esimene kunstiteos ajaloolised teooriad on tagasiviitavad ehk kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saadud narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunsti ei eksisteerinud. Probleeme narratiividega kes peab nraatiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel. Kas narratiivid peavad tuginema kunstike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dillema: kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üknes sekundaarne roll nad ainult avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas. Filosoofiline teooria? kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, siis võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus. Lihtsalt tõlgendab probleemi ümber. Näoga
Nietzsche oli elu lõpupoole haige, kannatas närvivapustuste ja peavalude all. Suri vaimuhaigena, kui oli ligi kümme aastat voodihaige olnud. Suurt osa oma mõtteist oli Nietzsche sunnitud väljendama aforismide vormis. Need on omaette väärtuseks. Oma peateoses väidab Nietzsche, et praegune inimene tuleb ületada, et saavutada üliinimene (loe üleinimene), kes oleks vaba vanadest piirangutest. Nietzsche väitis: ,,Inimene on see, mis peab ületatama". Juba see kinnitab, et Nietzsche taotlustega sobib termin ,,ülEinimene", mitte aga eestikeelses filosoofilises kirjanduses tavaliselt kasutatav ,,üliinimene". Nietzsche filosoofiat kasutas ära Hitler, kes tema filosoofiat tegelikult ei mõistnud. Nietzsche järgi eksisteerib inimkonnas kahte liiki moraal: härraste moraal ja karja moraal. Härraste moraal -- antiigi vaimsed valitsejad. Antiik oli härraste ajastu. Karjamoraal -- kristlus. Tõeline filosoofia sünnib Nietzsche järgi vabadusest, mitte aga materiaalsest rikkusest.
Tegelikult pidas ta nõmeduks olukorda, kus indiviid ei taipa oma käitumise tingitust. Isiksusliku arengu aspektist on oluline tunnistada, et meie näiliselt juhuslik käitumine on tingitud hulgast keerukatest mehhanismidest. Omapärane on Skinneri arusaam karistamise olemusest. Karistus ei anna sellele kohaldatule teavet, kuidas midagi tuleks õigesti teha. Olemata kooskõlas nii kasvataja kui ka kasvandiku taotlustega, takistab karistamine üldjuhul inimese arengut. Tõe huvised on oluline meenutada, et Skinner oli kategooriliselt füüsilise karistamise rakendamise vastu kodus või koolis. Eriti oluline on silmas pidada, et karistus ei taga püsivat soovitava käitumise muutumist. Karistuste kõrvaldamisel kaldub käitumine endisesse seisu naasma, võib-olla küll muudetult või varjatult. Käitumisteraapia Biheviorism on osutunud viljakaks mitme teraapiavõtte välmimisel. Käitumisviisi kujundamise ehk
7. Võime juhtida ja juhendada teiste tööd. 8. Võime iseseisvalt otsustada. 9. Võime planeerida nii enda kui teiste tööd. 14 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 15 10. Võime kasutada aega ja energiat samaväärselt nii ettevõtte kui enda huvides. 11. Võime aktsepteerida ettevõtte taotlusi ka siis, kui need on vastuolus mõnede isiklike taotlustega. 12. Head suhted kaastöötajatega. 13. Tahe ennast pidevalt täiendada ja arendada. Toodu on vaid näide võimalikest ootustest. Selliselt saadud kompromissi võib nimetada psühholoogiliseks kokkuleppeks. Selle sisuks on arusaam, et konkreetsete ootuste rahuldamise eest peab töötaja vastavalt rahuldama ka juhtide ootusi. Oluline pole üksnes see, et kas töötaja pingutused ja tasu on vastavuses, vaid eelkõige see, et töötaja seda vastavust ise tunnistaks ja tajuks
Ent aegajalt loobuvad Vetemaa tahtelõdvad tegelased siiski eneseõigustustest, andes endale aru, et nad vastutavad ka oma tegude tahtmatute tagajärgede eest. Selliselt tegelaste käitumise seoseid ühelt poolt motiiviga ja teiselt poolt resultaadiga uurides avastabki autor paradoksaalse asjaolu -- nii teos endas kui ka selle motivatsioonis puudub see, mis ilmneb resultaadis. Indiviidid, kel pole mingit otsest kurja tahet, kes on heade taotlustega ning moraalse süü suhtes vägagi tundlikud natuurid, saavad loomupärase inertsuse ja järeleandlikkuse tõttu pahe kehastajaiks, kurjuse tööriistaks. Selline nõrk ning järeleandlik tegelane kannab hoiatusfunktsiooni -- potentsiaalne, peidetud, teadvustamata kurjus, võib olla isegi halvem, ohtlikum ning piiramatum kui avalik, otsene ja agressiivne kurjus. Et selgemalt välja tuua autori kurjusekontseptsiooni eripära «Pillmehes» «Reekviemis», ositi ka «Kalevipoja
1. esimene kunstiteos – esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost ei eksisteerinud. 2. probleeme narratiividega – kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel? Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuolla, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll – nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii on juba toimumas. 3. filosoofiline teooria – kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetavad filosoofilise teooriaga. 4. ESTEETILINE HOIAK I 1
Ülev on tihedalt seotud ilusaga. Aga inimese väline inetus ei takista sisemise suuruse mõjulepääsu. Nii jätab üleva mulje V.Hugo romaanis ,, Jumalaema kirik Pariisis " eemaletõukavalt inetu küüraka Quasimodo suur inimlik kiindumus ja hingeline õilsus. Lüürikas väljendavad ülevat hümnid ja oodid. TRAAGILINE - põhineb tegelikkuses esinevail sügavail vastuoludel ja kokkupõrkeil. Üldiselt mõtleme traagilise all olukordi, kus õilsate taotlustega võitlus põrkab kokku üle jõu käivate takistustega, mis toob kaasa hävingu. Kujutatakse suuri kannatusi ning äratatakse kaastunnet kangelase vastu. Sageli on traagiline seotud ülevaga. Traagiline on ainult selline kannatus ja hukkumine, milles avaldub kangelase kui inimese väärtus. Traagilise mõju on seda suurem, mida iseloomulikumad on kujutatud ajajärgule kangelase kokkupõrked, nt Kitzbergi ,, Libahundis " Tiina ja Tammaru talurahva kokkupõrge tähendas ajajärgu suurte
annaabi.ee 
