KONRAD MÄGI (0)

1. ELUKÄIK
Konrad Mägi sündis Hellenurme mõisa abivalitseja perekonnas 1. novembril 1878 Tartumaal . Ta oli eesti tuntud maalikunstnik ning pedagoog . Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. Mägi alustas õpinguid Uderna ministeeriumikoolis, seejärel suundus Tartu Pelbergi algkooli ja 1891. aastal juba linnakooli. Oma silmapaistvad kunstialased algteadmised omandas ta 1899–1902 aastatel Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samaaegselt innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala harrastades.
K. Mägi jätkas kunstiõpinguid vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma , täiendas end aastatel 1905-1906 J. Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga Ahvenamaal, kus huvitus maastikumaalist. Sügisest õppis ta kuulduste kohaselt edasi Helsingis Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Samuti said Soomes alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga.
1907. aasta septembris asus Konrad Mägi elama Prantsusmaale eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse’i. Prantsusmaal viibides õppis Mägi Filippo Colarossi vabaakadeemias ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas hulgaliselt kunstinäitusi ja muuseume . 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi taas koos A. Tassaga Norrasse. Mäe hinnang Norramaa suhtes muutus vastavalt olukorrale. Ühel hetkel oli ta veendunud, et halvem ei saa enam kusagil olla. Kui uskuda hiljem levinud anekdootliku variundiga lugu, öelnud Mägi oma arvamuse välja koguni Norra kuningale endale, keda ta juhuslikult olevat kohanud ühe maalimisseansi ajal, teadmata, et möödasammuja, kellele ta valitsevaid olusid kritiseerima hakkas, on maa kõrgeim võimukandja. Ükskõik kui lootusetus meeleolus Mägi hetkiti ka ei olnud, osutus soov end kunstnikuna maksma panna kõigest muust tugevamaks. Sel ajajärgul toimus tema tõeline kunstnikuks kujunemine. Tema selle aja maalides on tunda ning näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi , näiteks täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, samuti võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti.
Aastal 1912 naasis kunstnik Saksamaa kaudu taas kodumaale , täpsemalt Tartusse. Seal töötas kunstnik linnakoolis joonistusõpetajana ning pidas oma ateljeestuudiot. Seega võib teda julgelt pidada hinnatud maaliõpetajaks ning samuti esimeseks koolijuhiks. Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis K. Mägi 1921. aastal Saksamaa kaudu Itaaliasse, mis jäi ühtlasi Eesti ühe hinnatuma kunstniku viimaseks reisiks. Konrad Mägi tormiline elutee lõppes 15. august 1925. aastal Tartus.

2. ELUTÖÖ EHK LOOMING

Konrad Wilhelm Mägi oli üks 20. sajandi värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. On teada, et tema lemmikvärv olevat olnud kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, kus uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid omakorda aluse uuele loomejärgule. Enamikke Mägi töödest kaunistab taevas.
Kui loomingust täpsemalt rääkida, siis näiteks, Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: üks tuntumatest on "Kahekesi" (1908), mis on tušijoonistus. Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, kes avaldasi laialdast mõju tema värvikäsitusele. Esile tõusevad teosed: "Lilleline väli majakesega" (1908–1909), ornamentaalse vormiga "Soomaastik" ning "Norra maastik männiga" ( 1910 ), mis ühtlasi oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunsti ning haakuvad sisu poolest ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega.
Mägi’ Saaremaa–ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Alates 1918. aastast on märgatav ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele. Parimad näited on "Pühajärv" (1918–1920) ning " Otepää maastik" (1918–1920). Ekspressionismist on mõjutusi saanud ka suured figuurikompositsioonid, nagu näiteks: Pietà (1919) ja " Kolgata " (1921). Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi kaasa rahunemise. Sel puhul on heaks stiilinäteks maal "Varemed Capril" (1922–1923). Teda ajendas maalima vaimustus sealse looduse värviilust. Nii siis sündisidki kaunid Rooma vaated, Capri maastikud ning Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad täheldanud omapärast Cézanne’i tõlgendust. Teadaolevalt avaldasItaalia Mägi’le sügavat mõju ning seega valmisid kunstniku võluvaimad maalid just seal.
Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali, näiteks „Holsti“ (1916). Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu. Hästi väljendub see meelelaad maalil "Madonna" (1923–1924). Konrad Mägi’ esimene teadaolev portree on Norra tütarlapsest.
K. Mäe viimane loomeperiood on seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Mis tõendasid taaskord tema erilist annet ning julgust erineda kaasaegsetest, luues erakordseid ning hinnatud teoseid.
Olles niisugne maalija , kes järjekindlamalt kui mõni teine kunstnik jälgis internatsionaalseid kunstinorme, kes vaimustus ebatavalisest ja eksootilisest, leidis Mägi oma tunnetele ja maailmamõistmisele koondkujutusi lõpuks siiski kodumaa tagasihoidlikes ja lihtsates loodusepiltides. Neis töödes kajastub selgemini kui kunagi varem meistri sisemine tõsidus ja aastatega kaasnenud tunnete väärikus, elutarkus. Maastik ei ole enam kunstnikule ainult tundepeegel. Subjektiivsete meeleolude kõrval näib Mägi üha enam olevat mõistma hakanud looduse iseseisvat eksistentsi, tema püsivust ja sõltumatust inimestest.Maailm on kunstniku pilgu läbi saanud suureks tervikuks oma rahuliku sisemise harmooniaga. Mägi, kes senini oli oma loomingus elev ja tunglev, näeb sealtpeale looduses inimese muutlikele tunnetele vastandliku , rahustavat ja tasakaalustavat jõudu. Selle tunde tajumine annab ka inimese olemisele avaramad piirid ja harmoonilisema kokkukuuluvustunde looduse kui tervikuga .
Konrad Mägi on Eesti kunsti ajalukku jätnud sügava jälje oma pilkupüüdvate maalide ning tugeva eneseteadliku suhtumisega loodusesse . Iga tema maal annab vaatajale edasi sügava ning ainulaadse sõnumi.

LISA

„Norra maastik“ (1908-1910); Õli, paber „Võrumaa maastik“ (1917);
„Capri tänav“ (1922-1923); Õli, lõuend „Tulpide väljak “ (1910); Õli, lõuend
„Maastik“ (1920-1921); Õli, papp Naise portree „Madonna“ (1923–1924)

KASUTATUD ALLIKAD

1. Saaremaa Ühisgümnaasium - http://www.syg.edu.ee/~peil/galeriid/konrad/index.ht m
2.Tartu kunstimuuseum - http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/KONRADMGI/docDesc_pub
3. Vikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_M%C3%A4g i
4. E- kunstisalong - http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=16&num=884
5. Estonian Institute - http://www.estinst.ee/Ea/heritage/abel.html
6. Pihlak . E. „Konrad Mägi“. (1979). Tallinn: Kunst
7. Paris . R. „Konrad Mägi“. (1932). Tartu