Vastus leiad õppematerjalist: Filmi „Trooja“ analüüs

Filmi „Trooja“ analüüs (0)

3 HALB

Esitatud küsimused

Kelle poolt oled?
Miks Trooja sõja küsimus ei lahene selle duelli käigus?
Miks ta sõtta läks?
Miks ta vahepeal loobub võitlemisest?
Milline oli tema suhe Briseisega?
Missuguste Achilleuse taotlustega oled nõus mis tema tegevuses tekitab aga võõristust?
Miks peab Achilleus Priamost paremaks kuningaks kui Agamemnoni?
Millised on nende karakterid käitumisviisid?
Missugused on sinu jaoks filmi ülevaimad ja masendavaimad hetked?
Kes filmis selle idee peale tuli kuidas?

Filmi „ Trooja “ analüüs

Filmi süžee langeb suurel määral eepose sisuga kokku, v.a lõpp, mis on võetud Vergiliuse „Aeneisist“ ning jumalate liinid. Jälgi, milline on filmis kreeklaste ja troojalaste suhe jumalatega . Too oma arvamuse kinnitamiseks mõlema rahva kohta vähemalt kaks näidet.
Troojalaste suhe jumalatega oli lähedasem, kuna igal võimalusel pöörduti jumalate poole ja tegevusel lähtuti nende otsusest /viidedest. Näiteks: Apolloni märk enne sõda, et troojalased võidavad sõja. Poseidoni tänamine merel hea ilma eest. Tundus samuti, et troojalaste hulgas oli isik, kes ei uskunud vist eriti jumalatesse ja selleks oli Hektor . Ta uskus rohkem inimestesse ja sõdalastesse.
Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised.
Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate uskumustele ja ennetele (Agamemnoni pöördumine Zeusi poole, kui ta mainis, et teeb troojalaste müürid maatasa).

Millistest motiividest ajendatuna ja mis eesmärkidel sõdivad järgmised tegelased: Menelaos, Agamemnon , Odüsseus, Hektor, Paris , Priamos , Patrokles.
Menelaose sõdimise ainsaks eesmärgiks naine Helena tagasi saada, sest Paris (Trooja prints ) röövis tema Helena.
Agamemnoni sõdimise põhjuseks oli see, et ta soovis vallutada terve Väike- Aasia ning Trooja oli ainuke, mis oli senini vallutamata: seega soovis ta Troojat enda võimu alla. Menelaose naise tagasi saamise tõi ta vaid ettekäändeks Trooja vallutamiseks.
Odüsseuse sõdimise põhjus oli lihtne: ta soovis Agamemnonile lojaalne olla.
Hektori sõdimise põhjus seisnes selles, et ta ei soovinud vennast (Parisest) ilma jääda. Ta teadis, kui oluline on Helena Parisele ning tal ei jäänud muud üle, kui sõdida ja takistada Menelaosel Helenat tagasi saamast.
Paris sõdis põhjusel, et ta ei peaks Helenast ilma jääma, sest alguses ju arvati, et Menelaos ja Agamemnon tulevad just Helenale järgi.
Priamos otseselt ei sõdinud, kuid ta aksepteeris sõja tulekut ja toetas Hektorit ning Parist nii, kuidas vähegi oskas.
Patroklesi sõdimise põhjuseks oli endale ja Archilleusele tõestamine, et ta saab hakkama. Ta oli Archilleusega juba kaua-kaua harjutanud ning see oli ideaalne võimalus võitluseks.
3. Jälgi Parise ja Menelaose duelli – kirjelda seda; kelle poolt oled? Põhjenda oma arvamust. Miks Trooja sõja küsimus ei lahene selle duelli käigus?
Parise ja Menelaose duellis käib Menelaose jõud üle, kuna Paris on veel „poisike“ ning ei oska vastu hakata. Tal puuduvad piisavad oskused. Selle tulemusena Menelaos justkui võidaks duelli, kuna Paris taganeb venna juurde.
Mina isiklikult olin Parise poolt, kuna tema võitles millegi reaalse ja tõelise eest, milleks oli tema ja Helena armastus. Menelaose põhjus võitluseks oli labane ja enesekeskne.
Trooja sõja küsimus ei lahene selle duelli käigus, kuna duelli lõpus tapab Hektor Menelaose venna kaitseks ning see tähendas sõja algust kreeklaste ja troojalaste vahel. Agamemnon nägi sealt ideaalset põhjust alustada sõda Trooja vastu, mis alati ta unistuseks oli.
4. Iseloomusta Achilleuse tegutsemise motiive läbi filmi: miks ta sõtta läks?; mille nimel ta võitleb?; miks ta vahepeal loobub võitlemisest?; milline oli tema suhe Briseisega? Missuguste Achilleuse taotlustega oled nõus, mis tema tegevuses tekitab aga võõristust?
Achilleus läks sõtta, kuna ta teadis, et kui kreeklased võidavad sõja, siis tema nimi saab kuulsaks ja mitme sajandi pärast teavad teda kõik ehk uhkuse ja kuulsuse pärast. Samuti on kuulsus ja uhkus ka see, mille nimel ta võitleb.
Achilleus loobub vahepeal võitlemisest, kuna tema arusaamatused Agamemnoniga häirivad teda nii palju, et ta ei soovinud enam nii uhke mehe eest võidelda.
Achilleuse suhe Briseisega oli väga romantiline, kus mehele hakkab meeldima naine, kes kannatab. Ta kohtleb naist hästi ning lubab talle mitte haiget teha ja lubab tal ära minna, kuigi ta oli mingis mõttes kreeklaste vang. Võiks isegi järeldada, et ta on naisesse armunud, kuid otseselt ta seda kunagi ei öelnud.
Olen nõus Achilleuse sooviga, et Patrokles ei osaleks sõjas. Saan igati aru, et ligidasi peab hoidma ning Patrokles oli Achilleusele väga oluline isik ning tema kaitsmine oli samuti tähtis.
Võõristust tekitab tema soov olla kangelane ka mitmete sajandite pärast. Emaga rääkides ta otsustas jätta kõik inimliku ning suunduda sõtta. Selle asemel oleks ta võinud jääda ning luua perekond ja saada lapsi.
5. Miks peab Achilleus Priamost paremaks kuningaks kui Agamemnoni?
Achilleus peab Primaost paremaks kuningaks, sest ta imetles tema julgust tulla järgi oma sõdalasele, poeg Hektroile, kelle mõrvariks oli Achilleus. Samuti võis mõjutada tema arvamust Agamemnoni üleolev käitumine Achilleuse suhtes.
6. Iseloomusta filmi naistegelasi – millised on nende karakterid, käitumisviisid?
Helena oli Menelaose naine, hiljem Trooja printsi Parise väljavalitu. Tema iseloom oli vaikne, tagasihoidlik ja samuti ka kaval ning julge: ta põgenes ju Parisega. Ta hoolis nendest , keda armastas. Talle tekitas südamevalu troojalaste ja kreeklaste vimm, mis oli alguse saanud tema ära minekust. Ta proovis seda igal viisil parandada, kuid tulemusteta.
Andromache oli Hektori naine. Tema oli väga hooliv ja armastav naine, kes kannatas filmi jooksul palju, kuid ometi suutis ennast ja teisi päästa. Ta kuulas enda meest alati ning täitis kõik ta soovid.
Briseis oli Achilleuse väljavalitu ning Trooja kuninga pere sugulane. Ta oli julge ja iseseisev naine. Julges öelda, mida ta arvab ka siis, kui tema enda olukord ei olnud kõige parem. Ta hakkas tasapisi hoolima Achilleusest ning soovis temaga jääda. Isegi teades, et võib lahkuda kreeklaste hulgast.
7. Kirjelda Hektroi hüvastijättu oma naisega! Miks võib seda pidada väga südamlikuks ja traagiliseks?
Hektori ja Andromache hüvastijätt oli üks kurvamaid hetki filmist , kus Hektor seletas põhjalikult naise võimalusi põgenemiseks ning tegi naisele väga selgeks, et ta peab põgenema, mis ka ei juhtuks.
Hüvastijättu võib pidada väga südamlikuks ja traagiliseks, sest seal oli palju tundeid ja samas kurbust , sest Hektor teadis, mis teda ees ootab ning see muutis asjaolud hullemaks. Hektor justkui astus surmale vastu, sest teadis, et tappes Achilleuse nõo, peab ta ise selle eest võitlema Achilleusega, kelle võitlus oskused on täpsed ja surmavad.
8. Missugused on sinu jaoks filmi ülevaimad ja masendavaimad hetked? Põhjenda!
Üheks ülevaimaks hetkeks võib pidada troojalaste ja kreeklaste lahingu võitu, mil troojalased võitsid. See oli väga hetk, mil kivi justkui langes südamelt ning kuna ma ise olin niiöelda troojalaste poolt, siis minu jaoks oli see väga rõõmus hetk.
Masendavamaid hetki oli see-eest rohkem. Üheks esimeseks oli Hektori surm, sest see oli traagiline. Kõik ju teadsid, kui tugev on Achilleus ja tema mõõga hoop pidi vägagi surmav olema. Hektoril oli kaunis naine, kes temast hoolis ja väike laps. Ta ei oleks pidanud minema, aga ikka läks ning see tegi asja veel hullemaks.
Teiseks masendavamaks hetkeks oli Archilleuse surm, mil Briseis saabus ja see tegi endalgi tuju kehvemaks. Asja muutis jubedamaks, kui Briseis ehmununa karjus Parise peale, et ta lõpetaks, kuid Paris ei kuulanud teda ning Briseis´i kaotas armastatu . Selle hetkele eelnes veel läbi lahingu jooksev Achilleus, kes otsis naist ning proovis samal ajal end kaitsta.

Too näiteid stseenidest, kust avaldub tegelaste (sandarite/ülikute) üllus, hingesuurus, inimlikkus.

Achilleus päästab Briseis „näljaste“ sõdalaste käest, kes naist kiusavad. Tegelikult oli naine ju troojalaste ligidane ning selles stseenis oli üllus.
Vendade vaheline armastus lõi välja, kui Hektor kaitses Parist Menelaose eest ning filmi lõpu poole, kui Paris ja Hektor ennem Hektori välja astumist Achilleuse ette kallistasid ning vestlesid.
Stseen , kus Achilleusel lõi välja inimlikkus, mil ta tagastas Priamosele Hektori, kelle ta oli tapnud ning lubas peatada sõja 12 päevaks: toimusid matused.

10. Selgita mõistet Trooja hobune! Kes filmis selle idee peale tuli, kuidas? Kus oled tänapäeval mõistet trooja hobune kohanud? Kas saad tuua paralleele algupärase trooja hobusega ?
Trooja hobune filmis oli puust hobune, mis viidi kreeklaste kavalusega Trooja randa ning troojalased tassisid hobuse rõõmsalt enda kindlusest sisse ning öösel tulid hobuse seest välja mehed, kes hakkasid Trooja linna seest hävitama ning mõrvama inimesi.
Tänapäeval kasutatakse mõistet Trooja hobune, kui tahetakse vastsele liiga teha ning
kasutades vastavaid meetmeid ja kavalust, viiakse pahatekitaja vaenlase poolele. Tänapäeval ei ole selleks enam puust hobune, vaid mõni muu asi/allikas.
Filmis tuli idee peale Odüsseus. Ta tuli idee peale, mil Agamemnon kirus Achilleust ning mainis, et ta peab saama üle nende müüride. Mingu selleks kas või 40 000 kreeklase elu.
Olen kohanud artiklis, kus mainiti, et suhtlusportaali on levinud Trooja hobune ehk alguses tundub Trooja hobune kasuliku programmina, kuid hiljem tuleb välja, et on viirus .

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 63 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

63 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Käsitletud on põhiliseid punkte ja probleeme, mis tõusid esile "Trooja" filmis põhjalik analüüs filmile.

trooja sõda trooja sõda film trooja sõda kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

doc

Trooja sõda

TROOJA SÕDA Üle kolmetuhande aasta tagasi peeti tähtsaid pulmi. Kuningas Peleus võttis naiseks merenümfi Thetise. Pulma ei kutsutud riiujumalannat Erist. Eris vihastas ja viskas pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud "Kõige ilusamale". Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar.

Ajalugu

doc

Homeros "Ilias"

Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek. Sõdurid on õnnelikud ning rünnak algab. III laul. Trooja kuningas Priamos laseb Helenal ette näidata kuulsamad Kreeka väejuhid. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusse, et otsustada sõja saatus. Kahevõtluse võidab kreeklane Menelaos ja troojalased peavad Helena tagastama kreeklastele. IV laul. Jumalad arutlevad Olümpose mäel, kas jätkata Trooja sõda või see lõpetada. Pandaros jätkab sõda visates noole Menelaose pihta ning rikkus sellega ka rahulepingut. Lahing jätkub. V laul. Käimas on raevukas sõda, Pandaros suri. Diomede haavab Aphroditet sõja käigus. VI laul. Troojalased lubavad Athenale peplose annetada, et see kõrvaldaks lahingus Diomedese, kuid Athena keeldub. Hektor palub jumalatelt, et ta poeg Astynax kasvaks tugevaks. VII laul. Jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks ajaks. Hektor ja

Kirjandus

doc

Ilias

ILIAS Trooja sõda I laul Juba üheksa aastat käib sõda Troojalaste ja Kreeklaste vahel. Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja

Kirjandus

docx

TROOJA SÕDA

TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest. Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma. Eris viskas piduliste hulka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud 'Kõige ilusamale' Lõpuks jäid 3 jumalannat võistlema: Hera, Aphrodite, Pallas Athena. Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris, sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oionega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi

Kirjandus

doc

Homeros

ILIAS Sissejuhatus "Ilias" on Iliose e. Ilioni linna lugu, mis valmis umbes VIII sajandi keskel e.Kr. "Ilias" on vanakreeka eepiline poeem, mille autoriks peetakse Homerost. Koosneb umbes 15 600 heksameetrilisest värsist. Antiikaja teadlased on teose jaotanud 24 raamatuks. Kirjeldab episoodi Trooja sõja kümnendast aastast, nn. Achilleuse viha. Teosesse on koondatud muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on humanistlik, ülistab vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai haare, meisterlik stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Homeros Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis

Kirjandus

doc

Trooja Sõda

Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksameetrites (heksa kuus; metron mõõt). Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis

Ajalugu

doc

ILIAS

ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku

Eesti keel

docx

Vana-Kreeka Antiikkirjandus

· Müüdid olid mõeldud maailma seletamiseks · Müütide tegelasteks on jumalad kui ka heerosed(jumal + tavainimene = heeros(surelik kangelane)) · Kreeklased inimese universumi keskpunkti ja hakkavad inimest uurima · Vanakreeklaste maailmapilt oli humaanne(inimlik) · Mütoloogia = müütide kogum · Mütoloogiast sai kreeklaste kirjanduse peamine allikas · Näiteks nii ,,Iliase" kui ka ,,Odüsseia" süzee pärines trooja sõdadest Maailma loomine · kõigepealt oli Kaos tohutu sügavik, pimedus · Kaosel sündis laps Öö(Nyx) ja Erebos(sügavik) · Erebosel ja Öö'l sündis Armastus · Armastus sünnitas endale seltsiliseks Valguse ja Päeva · Siis sündis Maa (Gaia) · Maa sünnitas Taeva(Uranos) · Maa ja Taeva lapsed olid Monstrumid(koledad) · Monstrumeid oli 3: neil oli 100 kätt ja 50 pead

Kirjandus

Rohkem sarnaseid