Magistraaljoone taga olev pindala: Pmag=403,48/2*10000=0,02ha Kogu pindala Püld=Pmag+Pkoord=30,00+0,02=30,02ha Laboratoorne töö nr. 16 Pindalade määramine analüütiliselt ja graafiliselt Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall Graafiline pindala määramine plaanil mõõdetud Kõlviku kujundi nr. kujundi pindala Pi elemendid (m) nimetus Ja nimetus ai bi hi (m2) ha 1. I mõõtmine Segamets
Övningar till adjektiver 1. Välj rätt adjektiv! (Vali õige om.s.) vackra dåligt stor ny goda kall smal varm trött lång gammal grön a) Thomas är 1.83 m ______ b) Hans mage är ganska ________ c) Det här är en ______bok. Den heter Bibel. d) Jag har en _____väska. e) ,,Impossible" är en ganska ____film. f) Vädret är_________ i dag! (Ilm....) g) Katarina jobbar jätte mycket. Hon är ofta ________ h) Rosor är_____blommor. i) Pepperkakor är__________
Eesti murded Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete erinevused on väga vanad, ulatudes aega enne Kristust, mil läänemeresoome algkeelest hakkasid üksikud keeled eralduma. 14. saj lõpust 19. sajandini oli inimeste liikumisvabadus piiratud kirikukihelkonnaga, mis soodustas paikkondlike keelekujude eristumise enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti murdeis (eP) kasutatakse de-mitmust kõigis käänetes alates sisseütlevast (kala/de/st, kala/de/l), lõunaeesti murdeis (eL) vokaalmitmust (kall/u/st, kall/u/l). Kolmanda rühma, rannikumurde (R) eripärana võib mainida sise- ja lõpukao puudumist (nt kandama pro kandma, metsä pro mets) ja vältevahelduse puudumist. Kirjakeelest kaugeim on Võru murre. Mõni näide: R naula eP ...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖ Koostaja: Kristi Laan MS II kusus I rühm Tartu 2008 SISUKORD 1.1 Lorenzi kõver...........................................................................................................3 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega.....................................................................................................................4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööj...
PÄEVAD MIS AJASID SEGADUSSE FILMI KOKKUVÕTE INIMENE Tegelased Allar Hendrik Toompere jr Juulius Juhan Ulfsak Nele Jaanika Arum Maria Klaudia Tiitsmaa Pontu Taavi Eelmaa Pets Kait Kall Andres Kristjan Lüüs Toomas Reigo Sagor Mattias Juss Haasmaa Mis ja miks filmis juhtus? Peategelane Ei tööta ega õpi Vaba aja veetmine Juuliusega kohtumine Valikute tegemine Suhted Tegude eest vastutamine Peategelase muutus filmi jooksul Võib öelda, et filmi jooksul peategelane muutus mehisemaks ja julgemaks, kui võttis osa illegaalsest rahateenimisvõimalusest, mida Juulius talle pakkus. Lõpuks sai Allar väga suure ehmatuse osaliseks, kui ta
kõrgele tõmmatud viigipükstega ja lõpetades kirju kikilipsuga. Mõlemad olid kõhnad, kammitud ja silutud soengute ning prillidega (Reinokil olid prillid küll vähem aega). Tesman oli pühendunud oma erialale ning pööras rohkem tähelepanu raamatutele kui oma naisele, kuigi proovis talle alandlikult meeldida. Ka noored näitlejad suutsid edasi anda nii seda, kui ka asjaolu, et tegelane ei saanud sageli aru, et temaga manipuleeritakse. Kohtunik Bracki mängisid Kait Kall ja Siim Sups, viimane veidi rohkem. Kall kandis habet, pikka nahkmantlit ja oli tumedais rõivais, Sups kandis heledaid teksaseid ja valget liibuvat särki. Mõlemad tõid oma näitlemisega hästi välja oma tegelase salakavala, võimuka ja ülbe pahapoisiliku oleku. See avaldus näiteks selles, et regulaarselt Tesmanite maja külastades tõid mõlemad alati kaasa kingitusi, üks palme, teine barbie'sid. Ka Brackile meeldis Hedda, ta lõi naisele pidevalt külge ning
Kirjutasin kõik andmed vihikusse. Tegin kontrolli tagasivaatepunktide. Vahe ei ületa lubatavat ±30´´. Tegin plaani paberil, pärast skaneerisin. Valemid: VD=HD*tanVA Kui PK=HI, siis HD=HD´ ja VA=VA´, jarelikult VD´=HD´ *tan VA´=VD=HD*tanVA Jaam: PP-26 Instrumendi kõrgus: 1,59m Jaama kõrgus: 53,410m Kuupäev: 3.03.2011 Instrument: Nikon DTM-332 Vaatleja: Tarmo Kall Tabel 1.1 väliraamat Sihtpun Joone hor. Hor. suuna Vert.suuna Kõrguskasv Arvutatud Punkti Märkused k proj. HD(m) lugem HA lugem VA VD (m) kõrguskas kõrgus Nr v VD (m) H (m) SM-7 0°00´01´´ 1 5,843 334°28´36 89°57´37´´ 0,004 8428 53,41 PK=1,59
· Linnuking (T. Stoppard "Tõeline inspektor Koer", 2001) · Holmes (T. Stoppard "Pärast Magritte'i", 2001) · Benjamin Braddock (T. Johnson "Elluastuja", 2002) · onu George (Michael Cooney "Rahauputus", 2002) · Andres (Andrus Kivirähk "Eesti matus", 2002) · Osvald Alving (H. Ibsen "Kummitused", 2003) · Hacho (Hristo Boytchev "Polkovnik lendab õhku", 2004) · Krahv Fosco (Wilkie Collins "Naine valges", 2004) · Edgar, juhtiv poliitik (Toomas Kall "Pehmed ja karvased saavad jalad alla", 2004) · Rodrigo Borgia (Mart Kivastik "Savonarola tuleriit", 2005) · Oskar; Vanemuine vaché (Andrus Kivirähk "Syrrealistid", 2006) · Pjotr Verhovenski (Fjodor Dostojevski "Sortsid", 2007 Rollid Vanemuises · Felix Humble (Charlotte Jones "Mesimees", 2002) · Vile (Katja Krohn "Suur kuri hunt", 2005) · Denis Diderot (Eric Emmanuel Schmitt "Vabamõtleja", 2006) · Ruts Bauman (Andrus Kivirähk "Teatriparadiis", 2006)
II osa. Laevahukk 2004 Skvaier Frederick Fairlie – Wilkie Collins Naine valges 2013 Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit 2004 Capuletti, Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel 2013 Ahto – Mika Keränen Vana roosa maja Julia 2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla 2004 Mart, poliitik – Toomas Kall Pehmed ja karvased Wabadusrist saavad jalad alla Rollid mujal • 2002 Jass Tiiskäpp – Peet Vallak Epp Pillarpardi Punjaba potitehas Tartu Teatrilabor • 2003 Ernst Ludwig – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio • 2004 Lenny – Neil Simon Klatsh Comedy Productions • 2005 Ferdi Sannamees, seersant Meri – Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M Filmid, telelavastused ja seriaalid
2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp ja näärisokk 2002 episoodid – T. Johnson Elluastuja 2002 Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus 2002 Johanan Tsingerboi – Hanoch Levin Kummikauplejad I 2003 Davey – M. McDonagh Inishmore´i leitnant 2004 Skvaier Frederick Fairlie – Wilkie Collins Naine valges 2004 Capuletti, Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel Julia 2004 Mart, poliitik – Toomas Kall Pehmed ja karvased saavad jalad alla 2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up 2006 Gösta Berling – Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga 2006 Aleksander/Aragon – Andrus Kivirähk Syrrealistid 2006 Ben Silverman – Neil Simon Päikesepoisid 2007 Voldemar – Andrus Kivirähk Voldemar
Gümnaasiumi riiklik õppekava 17. jaanuar 2011. a (RT I, 14.01.2011, 2) §18 lõige 3 Hariduskeskus. Tekstiilide hooldus. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:Puuvillane (18.01.2017) Paulse, Susanne 2011. Kuidas isad kujundavad oma lapsi. - GEO, mai, lk 89 Suits, Gustav 1979. Luulet. Tallinn. Eesti Raamat. Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia: Feminism https://et.wikipedia.org/wiki/Feminism (12.12.2016) U. Ubius, K. Kall, K. Loogma, M. Umarik. 2013. Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused - http://uuringud.ekk.edu.ee/fileadmin/user_upload/documents/TALIS/TALIS2013_Eesti_raport.pdf (12.12.2016) 4. Kui kõik tundub õige ja valmis, lisa endanimeline fail e-koolis tänase arvestusliku töö alla! NB
LAPSE HOOLDAMINE SÜGELEVATE LÖÖVETE VÕI LIHTSALT NAHA SÜGELEMISE KORRAL Garina Kall Sirje Pikpoom Alla Ramazanova Tatjana Uzmenova Naha sügelemine võib viidata: ● nahahaigusele (ekseemile, pügaraigile) ● parasiitidele (sügelised, kirbud, täid, ussid) ● ülitundlikusele mõne toiduaine, ravimi või nahaga kokkupuutunud ärritaja suhtes (nõgestõbi) ● nakkushaigusele (tuulerõuged) ● harvem võib sügelemist põhjustada ka närvipinge ja muretsemine SÜGELISEED
Naer totalitaarse filosoofia vastu Autor: Leonid Stolovits, Tõlkinud: Toomas Kall Nõukogude aja näiliselt kõigutamatu ideoloogia, kus keskne koht oli antud marksistlik- leninlikule filosoofiale, varises ootamatult kiiresti põrmuks Mis ei tähenda, et kõik selle ideoloogia pooldajad oleksid selle maha jätnud. Veel enam, aeg-ajalt ilmuvad lagedale omamoodi tagasipöördujad. Kuid tagasipöördumatuid on hulga rohkem.1 Küsimusele, miks toimus nõukogude ideoloogia krahh nii tormiliselt vastab Stolovits, et nii
metsa, kus puudel on kõnevõime. Haldja antud ülesanne on keerukas. Sinilindu on peaaegu võimatu kätte saada. Tyltylil läheb vaja palju mehisust, meelekindlust ja vastupidavust, et kõik raskused ületada ja inimese vaenlasi värisema panna. Lastel ei õnnestunud ehtsat lindu kaasa tuua. Mälestustemaalt toodud lind värvus mustaks, Tulevikuriigist toodud punaseks, Ööpaleest pärit lind aga suri. Siniseks värvus hoopis Tyltyli kodus puuris olnud tavaline kall lind, kui poiss tahtis teda vaesele naabritüdrukule kinkida. Maeterlinck vihjas "Sinilinnus" sellele, et inimkond peab alati edasi püüdlema, et eksirännakutel areneb inimene ka ise. Samuti ka see, et inimene ei pea ainult edasi püüdlema, vaid peab ka hea olema. "Sinilind" pole siiski traditsiooniline muinasjutt. Selles leidub Maeterlinckile iseloomulikke sümboleid ning ennete, unenägude ja unistuste kehastust lavakujudes.
Samas ei saa kitsekasvatajad põllumajanduslooma toetust, mida lambakasvatajad saavad. Joonisel 5 näeme, et enim kitsi on Tartumaal 433 tk ja Viljandimaal 422, moodustades aastal 2001 kogu Eesti kitsekasvatusest 21%. Oluliselt madal oli 2001. aastal kitsekasvatus Hiiumaal, jäädes maakondade lõikes ainukesena alla 100 kitse piiri. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit Lambad ja kitsed [http://www.etll.ee/? Lambad_ja_kitsed] (29.09.2008) 2. Kall, Katri. Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid kaugõppe üliõpilastele, sügis 2008. Leibkonna sissetulek ja väljaminek. Tabel 1.1; 1.2. 3. Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi 2000-2007, Statistikaamet Majandus Palk ja tööjõukulu-Statistika andmebaas-Aastastatistika [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PA5311&ti=KESKMINE+BRUTO%2D+JA+NETOKUUPALK+P %D5HITEGEVUSALA+J %C4RGI&path=.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut LAMBA- JA KITSEKASVATUS Lühiuurimus õppeaines Teadustöö alused Koostaja: Ester Plaan Juhendajad: Ülle Roosmaa Katri Kall Tartu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on koostatud etteantud teemal, mille eesmärgiks on õppida uurimistöökoostamise põhimõtteid ja vormistamise nõudeid. Tegemist on põllumajandusliku uurimisega Lamba- ja kitsekasvatuse osas Eesti territooriumil. Lamba kasvatus on Eestis olnud populaarne aastasadu ja aretusega on tegeletud ligi sada aastat. Kitsi on kasvatatud karjakasvatamise algusest peale.
2001 Lear, Briti kuningas William Shakespeare ,,Kuningas Lear" 2001 Maret Anton Hansen Tammsaare ,,Tagasi Vargamäel" 2001 Ema Tom Stoppard ,,Pärast Magritte'i" 2004 Kunksmoor Emmeliine Aino Pervik/Urmas Lennuk ,,Kunksmoor ja kapten Trumm" 2005 Majoriproua Samzelius Selma Lagerlöf ,,Gösta Berlingi saaga" Televisioonis: 2001 Siseminister Inga Lotus Toomas Kall ,,Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188" 2003 Õpetaja Linda Kaljulaid telesari ,,Õpetajate tuba" 2006 Vanaema Elviira telesari ,,Kelgukoerad" Filmis: 2001 Hotelli perenaine ,,Must veri" 2003 Marta ,,Merevaigust tiivad" 2005 Ema ,,Kõrini" 2006 Nõid ,,Hirmu jõud" 2006 Claire Zachanassian ,,Vana daami visiit" 9 Kokkuvõte
Statistikaamet. Statistikaandmebaas. Majandus. Põllumajandus. Põllumajandussaaduste tootmine. Loomakasvatussaaduste tootmine. Loomad ja linnud, 31. dets. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PM09&ti=LOOMAD+JA+LINNUD %2C+31%2E+DETSEMBER&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pell umajandussaaduste_tootmine/02Loomakasvatussaaduste_tootmine/&lang=2] 3. Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid. / Koost. Kall, K. 2008, 9 lk. EMÜ õppeinfosüsteem. Õppeained. Minu ained. Põllumajandusökonoomika üldkursus. Õppematerjalide vaatamine. [https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast] (10.11.2009) 4. Traktorid maakonna ja võimsusklassi järgi. Statistikaamet. Statistikaandmebaas. Majandus. Põllumajandus. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur. Traktorid ja masinad. Traktorid maakonna ja võimsusklassi järgi
2001 Rooney J. Kesselring Pihlakavein 2001 Linnuking T. Stoppard Tõeline inspektor Koer 2001 Holmes T. Stoppard Pärast Magritte'i 2002 Benjamin Braddock T. Johnson Elluastuja 2002 onu George Michael Cooney Rahauputus 2002 Andres Andrus Kivirähk Eesti matus 2003 Osvald Alving H. Ibsen Kummitused 2004 Hacho Hristo Boytchev Polkovnik lendab õhku 2004 Krahv Fosco Wilkie Collins Naine valges 2004 Edgar, juhtiv poliitik Toomas Kall Pehmed ja karvased saavad jalad alla 2005 Rodrigo Borgia Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2006 Oskar; Vanemuine vaché Andrus Kivirähk Syrrealistid 2007 Pjotr Verhovenski Fjodor Dostojevski Sortsid 2008 Pasha Popov Jaan Undusk Boulgakoff 2008 Carlos Bueno Jordi Galceran Gönholmi meetod 2008 Ybbes=kirjanik; komissar; Putanelli Bogusùaw Shaeffer Loojang 2009 Cosme McMoon Peter Quilter Hiilgav!
Võib kailmneda,et tunned lapse liigutusi harva.Raviks on eelkõige puhkus. · Enneaegne sünnitus on ohtlik vaid juhul , kui laps sünnib rohkem kui 21 päeva enne määratud tähtaega . harilikult märkab naine enneaegse sünnituse ohtu siis, kui tal tekivad tugevnenud Braxton Hicksi kokkutõmbed,mis on muutunud valulikuks või eritub verd. · Rasedustoksikoos selle on puhul on uriinis hulgaliselt valku , vererõhk tõuseb ja kall suureneb märgatavalt. Peavalu ja pööritus võivad olla teisteks sümptomiteks. Nii ema kui laps võivad saada kahjustatud,kui ravi ei alustata õigeaegselt. Ravis on eelkõige puhkus ja vajadusel ka ravimid. · Verejooks raseduse ajal kui sul tuleb tupest verd , pead alati pöörduma oma ämmaemanda või arsti juurde. Võib olla põhjustatud raskuse tõstmisest või seksuaalvahekorrast , kuid võib olla ka vale platsenta asend või see on hakanud irduma
puudel on kõnevõime. Haldja antud ülesanne on keerukas. Sinilindu on peaaegu võimatu kätte saada. Tyltylil läheb vaja palju mehisust, meelekindlust ja vastupidavust, et kõik raskused ületada ja inimese vaenlasi värisema panna. Lastel ei õnnestunud ehtsat lindu kaasa tuua. Mälestustemaalt toodud lind värvus mustaks, Tulevikuriigist toodud punaseks, Ööpaleest pärit lind aga suri. Siniseks värvus hoopis Tyltyli kodus puuris olnud tavaline kall lind, kui poiss tahtis teda vaesele naabritüdrukule kinkida. Maeterlinck vihjas "Sinilinnus" sellele, et inimkond peab alati edasi püüdlema, et eksirännakutel areneb inimene ka ise. Samuti ka see, et inimene ei pea ainult edasi püüdlema, vaid peab ka hea olema. "Sinilind" pole siiski traditsiooniline muinasjutt. Selles leidub Maeterlinckile iseloomulikke sümboleid ning ennete, unenägude ja unistuste kehastust lavakujudes. Rahvamuinasjuttudes ei
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
884 528 Kadarik Janek Rapla 03:50:39 M21 266 414 Kadastu Janar Võru 03:16:10 M21 1781 2702 Kahro Rein Tallinn 04:35:58 M21 2341 1924 Kaik Kaido Harju 05:39:31 M21 2292 1941 Kalda Meelis Tallinn 05:28:41 M21 1221 1296 Kaljumäe Anti Harju 04:06:29 M21 1940 1778 Kaljuvee Lauri-AndresTallinn 04:48:39 M21 2381 2903 Kall Andres Tallinn 05:58:58 M21 619 1326 Kallasmaa Sander Tallinn 03:36:54 M21 2126 2187 Kalle Rein Põlva 05:03:48 M21 2143 1624 Kallikorm Janno Tallinn 05:05:46 M21 1017 2921 Kallio Janne Soome 03:56:32 M21 2125 2054 Kalm Aigar Harju 05:03:24 M21 1052 1076 Kalmus Rando Harju 03:58:42 M21 1251 2611 Kalnins Martins Läti 04:07:51 M21
Of foreign producers, Georg Malvius (Sweden), Joachim Hertz (Germany) and Monika Wiesler (Austria) have to be mentioned. In the Baltic states, film production has always been supported by the state. As Estonia entered a new era, co-operation with European producers seemed to be the only way out of the financial crisis. Seventeen film and video studios in addition to the State Television existed in Estonia in 1991. The film Rahu tänav (Peace Street, 1991), screenplay by Toomas Kall, directed by Roman Baskin, demonstrated the occupation process of the Red Army in 1940. This is a drama about helplessness before foreign brutal forces. As a grotesque “revolutionary” comedy, Minu Leninid (All My Lenins, 1997) of director Hardi Volmer (b.1957) laughs with black humour at the falsity and fallacious ideas of past times. At the international festivals, the existentialist-symbolist drama Georgica (1998), director Sulev Keedus (b
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
