Taimed - konspekt (1)

BIOLOOGIA

Konspekt taimedest

XII klassile

2000/2001

1. Taime ehitus

1.1. Taime koed

Algkude ehk meristeem . Sellest kujunevad kõik teised rakud . Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks . Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude – esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium – paksendavad taimi. 3) vahealgkude – see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus
Kattekude . Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed , mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm – üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude – sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi rakkude seinad on paksenenud ja sinna on ladestunud orgaanilist ainet suberiini. 3) korp – kattekoel on eriline vorm korp, mis tekib puudel ja põõsastel vanadele pindadele .
Põhikude. Põhikude jagatakse: 1) assimilatsioonikoeks, kus toimub süntees, rakud sisaldavad palju kloroplaste. 2) säilituskude – juurtes, viljades, seemnetes; ülesandeks on koguda aineid taime või seemnete kasvuks. 3) imikude – suudab siduda veest hapniku.
Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm – koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine - ja puidukiud – paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid – hoiavad taimeosi koos.
Juhtkude . See on selleks, et toiduained ja vesi saaksid taimes liikuda. Ta moodustab koos tugikoega juhtkimpe. Koosneb torukujulistest rakkudest. Puiduosas toimub tõusev vool ja niine osas laskuv vool. Juhtkoes eristatakse järgmisi komponente: 1) trahheiidid on puitunud seinaga pikkadest surnud rakkudest koosnevad torujad moodustised, esineb poore, mille kaudu lähevad ained ühest kohast teise. 2) trahheed ehk sooned – surnud rakkudest koosnevad moodustised, mis on pehmemad ja paindlikumad. 3) sõeltorud, mis koosnevad elusrakkudest ja lasevad läbi teatud aineid.
Erituskude. See eritab liigsed jääkained, aga ka eritab peibutus aineid. Erituskude jagatakse: 1) piimasooned, mis koosnevad elusrakkudest, mille vakuoolides sisaldub piimmahl. 2) nektaariumid, mis asuvad õites ja toodavad peibutamiseks magusat nektarit.

1.2. Idulehed

Idulehed on seemnes paiknevad moodustised, millest arenevad ekto- ja endoterm nagu loomsetel organismidel, idulehtedes on ka veel varuained idu arenguks. Taimi jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks

1.3. Õhulõhed – ehitus ja talitlus

Õhulõhed on selleks, et tagada taime ainevahetus väliskeskkonnaga. Koosneb ta kahest sulgrakust, nende vahelisest pilust ja kaasrakkudest. Sulgrakud on tavalised epiderm rakud, kuid nende kuju on erinev. Sulgrakkudel on paksemad rakukestad ja neil on omadus muuta kuju rõhu toimel. Seda rõhku, mis tagab sulgrakkude tööd nimetatakse turgoriks, mis on seotud osmootse rõhuga.

1.4. Taime organid

Elundkonnad taimedel puuduvad, on aga erinevad organid . Organite eristamine taimedel sai alguse siis, kui taimed maismaale tulid.
Juur . Juur on tavaliselt sümmeetrilise ehitusega maasisene organ, millel esineb tipmine algkude. Juure ülesanneteks on: taime kinnitamine mulda; vee ja lahustunud ainete transportimine teistesse taime organitesse; varuainete säilitamine; ta on vegetatiivse paljunemise organ; ta on mõningate erilaadsete ainete sünteesija. Juurte kasutamine: kasutatakse toiduainete tööstuses ja põllumajanduses toiduainetena; kasutatakse tööstuses osade ainete tootmiseks (õlide, suhkru, parkainete tootmisel jne.); kasutatakse meditsiinis. Juuri jagatakse: 1) peajuur 2) külgjuured 3) lisajuured .
Leht. Lehe ülesanded on: 1) fotosüntees 2) hingamine 3) vee aurustumine , mida nimetatakse transpiratsiooniks 4) varuainete säilitamine 5) kaitse funktsioon 6) kinnitusfunktsioon 7) vegetatiivne paljunemine. Lehti kasutatakse: 1) toiduks 2) ravimitena 3) looma söödana 4) parfümeerias 5) kiudainete saamisel. Evolutsioonis arenesid lehed kahel viisil: 1) varre väljakasvuna tekkisid lehed sammaldel 2) varte liitumisel ja lamendumisel kõikidel seemnetaimedel. Lehtede eluiga on tavaliselt üks kuni poolteist aastat. Igihaljastel puudel võivad okkad olla kuni 10 aastat. Lehtede varisemine on kaitse vee aurumise eest või vee külmumise eest. Lehtede varisemisel tekib lehe rootsule nn. eraldus kiht, millel rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus omavahelise seose. Lehe osad on: a)lehe laba b) lehe serv c) lehe roots d) lehe rood. Lehe muudendid: a) avaleht – välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitev leht b) kõrbleht – õie juures asuv muutunud värvusega leht. Lehe siseehitus : kõige peal on epidermkude, kus paiknevad õhulõhed, siis tuleb sammaskude , kus toimub fotosüntees, ning peale seda tuleb kobekude, kus toimub gaaside vahetus. Lehtedel võivad olla erinevad kujud vastavalt kasvukohast: 1) okkad okaspuudel, okastel on paksem epidermkude ning vahekiht epiderm- ja sammaskoe vahel, mille ülesandeks on takistada vee aurumist. Okastel esinevad ka vaigukäigud. 2) sukulentide lehed – neil on sammaskude hästi paju ja sellel on omadus koguda vett ja toitaineid. 3) veetaimede lehed – neil puuduvad õhulõhed ja gaasivahetus on arenenud difusiooni teel.
Vars . Vars ühendab taime organid omavahel ühtseks tervikuks. Ta kannab lehti, õisi ja vilju . Varre kaudu toimub ainete liikumine taime ühest osast teise. Ta võib olla ka varuainete kogunemiskohaks. Vars sirutub valguse poole ja loob sellega lehtedele soodsamad tingimused fotosünteesiks. Rohttaimede klorofülli sisaldavad varred osalevad samuti fotosünteesis. Vart ümbritseb kattekude. Üheaastastel taimedel on selleks ühe rakukihiline epiderm. Sellest sissepoole jääb põhikude (parenhüüm), milles paiknevad juhtkimbud . Juhtkimbud koosnevad juhtkoest: niineosast (floeemist) ja puiduosast (ksüleemist). Enamikul taimedel on vars ümmarguse ristlõikega. Rohttaimedel võivad varred olla ka kolmekandilised (tarnad), neljakandilised (huulõielised), lamedad ( penikeel ) jne. Ka varre asend maapinna suhtes võib olla väga erinev. Eristatakse püstisi, tõusvaid, ronivaid, roomavaid, väänduvaid ning lamavaid varsi .
Õis. Õite kasutamine: a) kasutatakse esteetilises mõttes b) meditsiinis c) vürtsidena d) parfümeerias. Õied koosnevad õie põhjast, millele kinnituvad tupp - ja kroonlehed , tolmukatest ja emakast. Tupplehed on tavaliselt rohelised ja nende ülesandeks on kaitsta kroonlehti ja aidata viljal levida. Kroonlehed on tavaliselt värvilised ja nende ülesandeks on kaitsta õie sisemust ja ligi meelitada putukaid. Tupp- ja kroonlehed moodustavad õie katte ja annavad õiele kuju. Tolmukad moodustavad tolmunakonna, mis kasvavad niitidest ja peast . Tolmuka peas asuvad tolmuka kotid ja seal on tolmuka terad , mis on meessugurakud. Emakas koosneb sigimikust, kus arenevad seemne algmed, emakakaelast ja -suudmest. Ühe- ehk lahksugulistes õites on tolmukad või emakas. Ühekojaline taim on siis, kui isas - ja emasõied paiknevad samal taimel, kahekojaline on taim aga siis, kui need paiknevad erinevatel taimedel. Monokarpsuseks nimetatakse taimi, mis suudavad viljastuda üks kord eluperioodi jooksul, polükarpsed suudavad aga mitu korda paljuneda eluperioodi jooksul. Tolmnemine võib toimuda: a) isetolmnemine esineb taimedel, kus on nii tolmukas kui emakas b) risttolmnemine c) tuultolmnemine d) putuktolmnemine. Mõnedel taimedel tekivad õisikud. Õisikute tähtsus seisneb selles, et see suurendab oluliselt isetolmnemise protsenti.
Vili. Vili kujuneb emakas peale sigimist. Tihti kujuneb ka õie osadest, tavaliselt õie põhjast. Viljade kasutamine: a) toiduaineteks b) värvainetena c) aroomiainetena. Viljad levivad: 1) autohooria – viljad levivad teatud sellekohase seadme abil (karvad, paisatid). 2)hüdro-hooria – vee abil. 3)anemohooria – tuule abil. 4)zoohooria – loomade või putukate abil. Viljade põhi-tüübid: 1)lihakviljad – a)mari, b)õunvili c)kõrvitsvili d) pomerants -vili e) luuvili . 2)avanevad kaunviljad – a)kuparvili b) kukkurvili c)kaun-vili d)kõdervili. 3)kuivad sulgviljad – a)pähkel, pähklike, tõru b) teris c)tiibvili.
Seeme . Seeme on taimeosa , millest kasvab välja uus organism. Seeme koosneb idust (lootest), mida ümbritseb toitekude. Seemnel on ümber ka veel seemne kate. Idu koosneb idujuurtest, -varrest, -lehtedest ja –pungadest. Toitekoe moodustavad tärklis, valgud ja õlitilgakesed. Seemnekest on tavaliselt mitme kihiline. Seemne idanemine sõltub mullast ja veest, temperatuurist ja õhu olemasolust.

2. Taimede toitumine

Toitaineteks on taimedel enamasti anorgaanilised ained – fosfaadid ja nitraadid ning magneesium, kaltsium , kaalium ja raud ioonid. Kõige tähtsam on aga lämmastik, mida saadakse kas valkude kõdunemisel tekkinud aminohapetest. Lämmastiku vaegus põhjustab taimede arengu üldise pidurdamise , oluliselt väheneb õite ja viljade arv. Lämmastiku liig põhjustab liig vohamist ning samuti õite vähenemist. Fosforit on taimedel vaja eelkõige makroergiliste ühendite moodustamises. Fosfori vaeguse puhul tekivad taime lehtedele mustad laigud, liigne fosfor paneb aga viljad kiiresti valmima kuid õisi jääb vähemaks. Oluline on veel magneesium, mis on klorofülli koostises. Vee bilanss on taimedes oluline 1. ainete lahustumisel, 2. ainete transportimisel, 3. termoregulatsioonis, 4. osalemisel keemilistes reaktsioonides. Vett omastatakse a) juurte kaudu tänu osmoosile, b) õhulõhede kaudu vee auruna , c) kogu taime pinna kaudu difusiooniga.

2.1. Fotosüntees

valgus
klorofüll valgus-
e- 2OH- + e- → O2 + 2H+ staadium
NAD + 2H → NADH2+
H++OH-
Mitokondrid: CO2 + NADH2 + O2 → C6H12O6 + NAD pime staadium
( Calvini tsükkel)

3. Taimede kasv

see on organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine, mis on põhjustatud rakkude juurde tekkimisest. Taimed võivad kasvada: a) tipmiselt (juurtest), b) vahemiselt, c) võivad muutuda jämedamaks kambriumi arvelt. Taimede kasvu mõjutavad: 1) keskkonnatingimused , 2) geenid, 3) toitained , 4) haigused, 5) geenitehnoloogia . Fütohormoonid on ained, mis reguleerivad taimede kasvu ja arengut. Fütohormoone jagatakse: a) stimulaatorid, b) pidurdajad. Fotoperiotismiks nimetatakse valguse muutumist ööpäevas. Selle alusel jagatakse taimed pikapäeva ja lühipäeva taimedeks.

3.1. Taimede liikumisnähtused

Taimed on suutelised end ka liigutama ja seda nimetatakse tropismiks. Taimede liikumised on seotud kasvamisega Tropisme jagatakse: a) fototropism , b) geotropism, c) kemotropism. Taimed rakkude rõhu muutustest tingitud liikumisi nimetatakse nastideks.

5. Elustrateegiad

See on kohastumise kogum, mis tagab liigi säilime läbi põlvkondade. Eristatakse: C ehk konkurentsi taimed, neid taimi iseloomustab soodne keskkond, stabiilne populatsioon , pikk eluiga ja tugev kasv. S ehk stressi taimed on pidevalt ebasoodsates tingimustes, mille tõttu ta peab pidevalt kohanema , kuid kui ta sellega toime tuleb on ta populatsioon stabiilne ning eluiga pikk. R ehk ruderaal taimi iseloomustab keskkonna muutlikkus, kui on soodne keskkond, siis nad paljunevad kiiresti ja rikkalikult, kui aga on ebasoodsad tingimused, siis nad suudavad ainult säilitada teatud järglased. Strateegia tüübid võivad populatsioonis muutuda ajas

6. Taime kooslused

Kooslus on taimede kooseksisteerimise vorm, kus valitsevad ühed keskkonna tingimused. Kooslused võivad ajas muutuda. Kooslused moodustavad vertikaalstruktuure. Eristatakse koosluste tüüpe: 1) maismaakooslused – metsad , niidud ja sood , 2) veekooslused – mage ja –mereveekooslused.

7. Muld

Muld on maakoore pealmine kobe kiht, kus esinevad toitained ja mis tekib elus- ja elutalooduse vastastikkusel toimel. Muld tekib kivimite lõhustumisel (abiootiline), ning siis tulevad biootilised tegurid ( vetikad → samblikud → taimed).

8. Taimede liigid

8.1. Samblad

Üldiseloomustus: esineb vars ja leht; juurestik puudub, selle asemel on risoid; puuduvad juhtkoed; paljunevad nii suguliselt kui mittesuguliselt (eelkõige eostega); eellasteks on vetikad.

8.2. Sõnajalad

Üldiseloomustus: on võsu ja juured; vartes esineb nii tugi- kui juhtkude; paljunevad mittesuguliselt eostega, väga harva suguliselt; on mitmeaastased rohttaimed, mis võivad omada liaane ja epifüüte; sõnajalgade paljunemine (eoste levimine) on seotud veega; nende areng on väga aeglane.

8.3. Paljasseemne taimed

Üldiseloomustus: puuduvad õied ja viljad; paljunevad seemnetega ning seemnealged paiknevad käbi soomuste vahel; esinevad puidu osas vaigu käigud; on higihaljad taimed, kus lehed on muundunud okasteks; paljunevad suguliselt ja viljastamine ei pea olema seotud veega.

8.4. Katteseemnetaimed

Üldiseloomustus: kõikidel esinevad nii õied kui ka viljad; paljunemine on suguline; kudedes esinevad trahheed ja sõeltorud; on kõige mitmekesisem taimede liik

8.5. Vetikad

abc

9. Mõisted

abiootilised tegurid – keskkonna tegurid
ATP – ühend kuhu talletatakse energia
diploidne kromosoomistik – antud liigile omane kromosoomide arv
embrüogenees – elu periood viljastumisest sünnini
ensüümid – bioloogilised katalüsaatorid
fülogenees – antud organismide rühma sugupuu
haploidne kromosoomistik – sugurakkudele omane kromosoomide arv
juveniilne staadium – elu periood sünnist suguvõimeliseks saamiseni
lõved – erilised avad korkkoes, mille ülesandeks on tagada vee- ja gaasivahetus
meioos – sugurakkude pooldumine
mitoos – rakkude pooldumine
monokarpne – taim, mis paljuneb ükskord eluperioodi jooksul
ontogenees – elu periood viljastumisest surmani
osmoos – lahuste erinev kontsentratsioon, mis põhjustab membraanile rõhku
papillid – epiderm osa väljasepistused, mis kaitsevad õit
polükarpne – taim, mis paljuneb mitu korda eluperioodi jooksul
postembrüogenees – elu periood sünnist surmani
sügoot – viljastunud munarakk
õhulõhe – lehtedes olevad praod , kus toimub gaasivahetus

Sisukord:

1. Taime ehitus 2
1.1. Taime koed 2
1.2. Idulehed 3
1.3. Õhulõhed – ehitus ja talitlus 3
1.4. Taime organid 3
2. Taimede toitumine 6
2.1. Fotosüntees 6
3. Taimede kasv 6
3.1. Taimede liikumisnähtused 6
5. Elustrateegiad 7
6. Taime kooslused 7
7. Muld 7
8. Taimede liigid 7
8.1. Samblad 7
8.2. Sõnajalad 7
8.3. Paljasseemne taimed 7
8.4. Katteseemnetaimed 8
8.5. Vetikad 8
9. Mõisted 8
Sisukord: 9
9