EHK MANDELKEHA HIPPOKAMP US · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Amygdala ja hirm · http://dougsamu.wordpress.com/2007/03/29/the-amygdaloids/ · http://www.youtube.com/watch?v=6GdALwuYtG8 Suuraju e otsaju Suuraju ülesanded ·Juhib kõiki vaimseid tegevusi Suuraju ·Meeltekeskus ·Mõtlemine ·Mälu ·Eneseteadvus- MINA, isiksus ·Õppimisvõime ·Tahtelised tegevused Aju eri osade areng · http://www.breakingthecycles.com/blog/2009/02/14/teen-brain-development-and-alcohol/ · http://www.sodahead.com/living/are-those-who-make-fun-of-abortion-sick-people/question-626841/ Suuraju koor koosneb neuronite kehadest ehk hallainest Neuronite pikad jätked aksonid ehk neuriidid moodustavad valgeaine Neuronite kehad moodustavad suuraju koore ehk hallaine Suuraju koor ehk hallaine
I KESKNÄRVISÜSTEEM Peaaju - töötleb, salvestab, jagab käsklusi. Seljaaju Gliiarakud: tagavad neuronite stabiilsuse, kõrvaldavad hukkunud neuroneid,osalevad neuronite uuenemisprotsessis. Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest, teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud. Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem - "jookse!" 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis - "seedi!"
Fourth level parema kahepoole tööd Fifth level Sagarad reguleerivad organismi põhilisi funktsioone Suuraju koosneb kahest suuraju poolkerast poolkerad on ühendatud mõhnkehaga SAGARAD OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR OIMUSAGAR otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju poolkerad koosnevad hall ja valgeainest Click to edit Master text styles Second level
Tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele suudab organism enamiku patogeenidega toime tulla. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: Hingamine, veresoonte valendiku regulatsioon, südame töö, neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus, oksendamine,köha, aevastamine. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse regulatsioon hormoonide abil. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus
infotöötus AR Nägemise teel saadud OIMUSAGAR info Kuulmise teel saadud info vastuvõtmi sidumine Wernicke ja ne ja töötus motoorsete piirkonnaga Ajukoore funktsionaalsed väljad • Motoorsed väljad – käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad liigutused, seda suurem esindatus ajukoores (nt kahjustuse puhul ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi) • Sensoorsed väljad – meeltelt saadud informatsioon (nt kahjustuse puhul inimene küll näeb esemeid, kuid ei tunne neid ära) Ajukoore funktsionaalsed väljad • Assotsiatiivsed väljad – kõrgemad psüühilised protsessid: mälu, mõtlemine, taju, kõne. Kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides.
hävitab need / fagotsütoosivõimeline rakk Osteotsüüt - luurakk Neurogliia neuronit abistav Epidermis naha kõige pindmine kiht, mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Rakkude diferentseerumine rakkude arenemine, üksteisest eristumine Hemopoees vererakkude tekkimine Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi Somaatiline- tahtelised funktsioonid Vegetatiivne tahtele allumatud funktsioonid 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed: o katteepiteel (pinnaepiteel) o näärmeepiteel Tugi-/sidekoed: o Lootelised koed: mesenhüüm, sültjas sidekude o Troofilised koed: veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed: tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed: o Silelihaskude o Skeletilihaskude
glükoosiks Meeste sugutunnuste areng Seemnesari testosteroon IX. Seljaaju: on tingimatute reflekside keskus; vahejaamaks erutuse edasiandmisel peaaju ja keha vahel Peaaju : otsaju ehk suuraju mõtlemine, õppimine. Koorega on seotud teadvus, mõtlemine, õpivõime, mälu, meeleelundite talitlus.. o otsmikusagar - tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine o kiirusagar puute-, soojus-, valuärritused o kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. o oimusagar - lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Vaheaju ainevahetus, kehatemp., homöostaas, öö ja päeva rütm (hüpotalamus ja ajuripats)
keskmine-paindlik suhtleja, oskab valida kas lähtuda emotsioonidest või loogikast. Introvert- skisotüümne; on vaikne ja kinnine, armastab tegutseda üksinda ja ei talu suurt seltskonda(leptosoom; atleetis-muskulaarne). Ekstravert-tsüklotüümne; armastab tegutseda koos teistega, tal on palju sõpru/tuttavaid, ei talu üksindust(püknik). Temperamendi ja iseloomu omavaheline seos: Iseloomu väljakujunemise aluseks on temperamendi eripära ja siia kuuluvad emotsionaalsed ja tahtelised omadused. 5. Võimed Üksikvõimed- võimed, mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt. lühimälu maht, taju kiirus jne Üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad võimed, matemaatilised, matemaatikaline loogika, taju, kujundlik mõtlemine, ruumiline kujundusvõime jne. Erivõimed- võimed, mis avalduvad kindlal alal ja teistele hakkavad märgatavaks muutuma erivanuses. Esimene erivõime tuleb nähtavale 3-5 aastaselt ja see on muusika. 4-7a- joonistamine
Eesmis-külgmistest vagudest väljuvad seljaajunärvide kõhtmised (eesmised) juured (radix ventralis). Tagumis-külgmistesse vagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised(tagumised) juured (radix ventralis). Kõhtmine ja selgmine juur liituvad seljaajust väljudes vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas seljaajunärviks (nervus spinalis). Aju struktuurid nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Suuraju poolkerade koor e korteks Otsmiku- e frontaalsagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiiru- e parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimu- e temporaalsagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kukla- e oktsipitaalsagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Ajutüvi Keskaju ja talamus: nn ülekandejaam, mis suunab infot eesajju. Ka valu, meeleolu ja motivatsioon.
psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. o Psüühilised seisundid on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud o Need seisundid avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile · Psüühilised protsessid... o Tunnetusprotsessid o Emotsionaalsed protsessid o Tahtelised protsessid 4. Psühholoogia harud jaotatakse rakenduslikeks ja teoreetilisteks ,,ravi" põhjal. Rakendusliku psühholoogia alla kuuluvad need harud, mille juures toimub nt nõustamine 5. Psühholoogia tuntuimad koolkonnad... · Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism- rõhutatakse psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadust
Lõputult korduvad asesõnad asendatakse nimisõnadega. Küsimused jutu sisu kohta kutsuvad esile soovi vastata üksikasjalikult ja mõistetavalt. Laps omandab kontekstilise kõne, mis kirjeldab situatsiooni piisavalt täpselt, et olla mõistetud ilma suhtlemissituatsiooni vahetu tajuta. Tahte areng Koolieelne iga on aeg, mil tekib tahe kui oma käitumise, oma seesmiste ja väliste toimingute teadlik juhtimine (olgu see siis oma keha valitsemine või mõtlemise teadlik juhtimine). Tahtelised toimingud küll tekivad koolieelses eas, kuid nende kasutamine on veel piiratud. Lapse tahte areng on tihedalt seotud käitumis- motiivide arenguga, nende kaasalluvuse kujunemisega. Eelkooliea vältel omandab laps pikkamööda oskuse allutada oma toimingud motiivile, mis on kaugel toimingu eesmärgist. Keeruka ülesande puhul on laps võimeline eesmärgil püsima vaid täiskasvanu juuresolekul, kes püstitas ülesande, (näit.
Jaotunud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Parem poolkera kontrollib vasaku kehapoole lihaseid, vasak poolkera kontrollib parema kehapoole lihaseid. Suuraju koores(mis koosneb peamiselt hallainest, koore all valgeaine) asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused: -kuklasagaras nägemiskeskus -oimusagaras lõhnade ja kuulmise keskus, mälu, otsustamine -otsmikusagaras tahtelised liigutused, meeleolu, agressioon, -kiirusagaras sensoorse informatsiooni vastuvõtt, va. lõhn, kuulmine, nägemine. 2) Väikeaju- asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutused ja tasakaalutunnetus. 3) Ajutüvi- ühendab peaaju seljaajuga. Kontrollib nälga ja janu, hingamist, kehatemperatuuri, vererõhku ja teisi põhifunktsioone. 4) Keskaju- edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust.
inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1. Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid 2. Psüühilised seisundid - Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. - ... on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud. - ... avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. 3. Psüühilised omadused - ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned.
liikumise horisontaaltasapinnas ja üles-alla suunalise liikumise. Tasakaaluelundist lähtub tasakaalu-kuulmisnärv, mis suundub otse väikeajju või ajusilda > väikeajju/ajukoorde/silmalihastesse/innervatsiooni keskusesse/seljaaju motoneuronitele. 36.TUGIMOTOORIKA Tagab vajaliku kehahoiaku, tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Eelkõige on tegemist tingimatute refleksidega. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused ja kehahoiakud, mis on paljukordsel sooritamisel (liigutusvilumuse tekkel) automatiseerunud. Tugimotoorika juhtimises osalevad KNSi erinevad osad, kusjuures põhilist osa etendavad siin ajutüve motoorsed keskused: punatuum, vestibulaartuum ja võrkmoodustis. 37.SIHTMOTOORIKA Kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Tahtelised liigutused toimuvad teadvuse osavõtul. Veel enne
sidekoega Lihaskoega on alati liitunud veresooned, närvid, sidekoe elemendid Lihaskudede puhul kasutatakse spetsiifilisi nimetusi: o Sarkolemm- plasmalemm e rakumembraan o Sarkoplasma- tsütoplasma o Sarkoplasma retiikulum- tsütoplasma võrgustik e ER o Sarkosoom- mitokonder 17. Lihaskudede tüübid, nende ehitus, esinemine organismis Skeletilihaskude- tahtelised liigutused o Vesi 70-75%, org ained- 23-28%, valgud 18-22%, lipiidid 2-3%, mineraalained 1-1,5% o Lihaskiud, endomüüsium (ümbritseb lihaskiudu), lihaskimp, perimüüsium (kimp, mis moodustub lihaskiududest), veresoon, epimüüsium (seob lihaskimbud lihasteks) Südamelihaskude o Esineb ainult südame lihases o Koosneb lihasrkkudest, hargnevad, sisaldavad 1-2 o Lihasrakud on eraldataud omavahel vahediskiga
· Koosneb viiest rühmast segmentidest: 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti, 1 õndraluusegment. · Igale seljaaju segment vastab keha pinnale, mis on identifitseeritav segmendinumbriga. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Tagaaju:
iseloomuga, refleksikeskus paikneb ajupoolkerade koores või koorealustes tuumades. Tingitud reflekside kujunemise protsessis tekivad ühendused mitmesuguste ajuosade keskuste vahel. Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma "vastuvõtutsoonid" - analüsaatori ajukoorekeskused, mis tänu juhteteede ristumisele ajutüves (piklikus ajus) analüüsivad ja juhivad vastaskehapoole tegevust. Motoorsed (liigutuste) keskused asuvad peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus, kust algavad tahtelised motoorsed juhteteed, nn. püramidaalteed. Nimetatud kääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade (alajäsemete), alumistes osades keha ülemiste osade (kaela, näo, ülajäsemete) tahteliste liigutuste keskused. Otsmikusagara pretsentraalkäärust eespool asubvad veel motoorne kirjutamiskeskus ja motoorne kõnekeskus. Neist esimese vigastusel ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi, teise kahjustumisel ei saa öelda välja sõnu, kuigi vastavad lihased on terved.
Retikulaarformatsioon kontrollib hingamise ja südame töö rütmi ning paljusid teisi eluliselt olulisi funktsioone. · Ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. SUURAJU 1. Jagunemine sagarateks ja poolkeradeks 1) otsmikusagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, lõhnade tajumine, motivatsioon 2) kiirusagar sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a nägemine, kuulmine, haistmine. 3) Oimusagar abstraktne mõtlemine, otsustamine, kuulmine, lõhnade tajumine, mälu 4) Kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine · Poolkeradeks jagunemine vasak ja parem poolkera. · Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera
ajukeses käsklused, mis edastatakse lihastele, nii skeletilihastele kui ka peaasendit muutvatele lihastele (põhiliselt kaelalihased). Kui ärritus oli tingitud tasakaalu kaotusest, siis toimuvad liigutused, mille abil püütakse endine asend ja tasakaal taastada. Kuna informatsioon kehaasendi muutudes läheb peaajukoorde, siis peaaajukoores olevad närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi, võimaldavad ka juhtida erutust seljaaju kaudu skeletilihastele – nende kaudu toimuvad tahtelised liigutused. Väikeaju tahtelisi liigutusi ei võimalda. Väikeasjust väljuvad närvijuhteteed. Võivad minna kohe silda, piklikku ajju ja seljaajju. Teine osa närviimpulsse võib minna väikeajust keskajju ja peaaju koorde. Kui väikeaju on kahjustatud, või on kahjustatud närvijuhteteed (väikeaju ja teiste aju osade vahel), siis tekivad iseloomulikud muutused, mida kokku nimetatakse nelja a-sündroomiks (?): * atoonia - lihastoonuse langus * asteenia - lihaste kiire väsimine
saavutatakse u 12. eluaastaks. Täiustub silma ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Motoorses arengus on eristatavad neli etappi: Kaasasündinud refleksid. Tooniliste kaasasündinud reflekside mõjul püsivad vastsündinu keha ja jäsemed teatud staatilises asendis. Sümmeetrilised liigutused. Tahtelised, motiveeritud ja eristunud liigutused. Automatiseerunud liigutused so kui laps suudab harjutuste ajal lisaks ka rääkida või laulda nimetatakse antud liigutusi automatiseerunud. Teiste sõnadega - liigutusi tehes ei mõelda nende sooritusele. 5 1.3. Kognitiivne areng Piaget järgi 2-7a - eeloperatsionaalne periood, mil tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad)
Sild kolmik-, eemaldaja-, näo- ja esikuteonärv. Selles paikneb trapetskeha ja osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid rakke. Väikeaju pea, keha, jäsemete asend, automaatne motoorika , tahtlikud liigutused. Keskaju silmaliigutaja, plokinärv.Keskaju tuumadest liiguvad närviimpulssid piklikajju ja seljaaju motoorsete rakkudeni. Pupillirefleksi keskus, siin korrigeeritakse lihastoonust. Vaheaju talamus ja hüpotalamus. Suuraju sagarad otsmikusagarad (tahtelised liigutused, meeleolu, motivatsioon, lõhnad), kiirusagar (sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine), oimusagar (abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnad, kuulmine), kuklasagar (visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine) Suurajukoor suuraju poolkerade välimine õhuke hallainekiht. Koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest. Talamus kogu sensoorne info läbib omal teels suuraju koorde talamuse (nägemine, kuulmine). Lihastalitlus, meeleoluseisundid, visuaalne ja akustiline info.
Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga. 5. Sümpaatilises NS's on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin ja atsetüülkoliin 6. Parasümpaatilises NS's on mediaatoriks vaid atsetüülkoliin 7. Ajukoore funktsioonid 1) Informatsiooni vastuvõtmine analüüs, süntees 2) Vastureaktsiooni kujundamine omandamine, talletamine, seoste loomine, taastamine, taastundmine 3) Emotsioonid Hormoonide tootmine 4) Elutähtsate funktsioonide koordineerimine 8. Püramidaaltrakt tahtelised liigutused 9. Ektrapüramidaalsüsteem asendilised liigutused. Tagab inimese normaalse kehaasendi nii seistes kui erinevate tööoperatsioonide ajal 10. Mõisted Erutuslävi Ärritus kutsub erutuse esile vaid juhul, kui tal on küllaldane tugevus ja piisav kestus Künnisärritus Minimaalse tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes
· assotsiatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera piires · komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel · projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Suurajus paiknevate basaaltuumade põhiliseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon
MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö "normaalne" ja mis mitte: · Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine · Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud · Normidele mittevastav · Statistiline aspekt
Personality Inventory) – isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid – vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö “normaalne” ja mis mitte: Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud Normidele mittevastav Statistiline aspekt
Tahe avaldub nt siis, kui mingite raskuste ületamiseks (et saavutada eesmärk) on vaja vaimset pingutust. Samuti motiivide konflikti korral. Tahe kui võime pingutuseks ja raskuste/ebameeldivuste ületamiseks kujuneb peamiselt kasvatuse ja töö tegemise käigus, olulisel kohal on distsipliin. Impulsiivsed toimingud alateadlik, tehakse tänu vajadusele, ei kujutata ette teo eesmärki, ei mõelda sellele Tahtelised toimingud teadvustatud, kindel eesmärk Tahe on isiku enesekontrolli aluseks. Tahe kui motivatsioon; tahe kui teadlik eneseregulatsioon, tahe kui vaba valik. Vabadus oma toimingutes toob kaasa vastutuse (nt kui sind sunnitakse midagi tegema, siis sa ei vastuta selle teo eest) Tahe eesmärgipärastab inimese tegevust: 1) pidurdab, kontrollib ja suunab mujale tegevust, mis ei vasta inimese aktuaalsetele eesmärkidele, püüdlustele, hetkevajadustele, olukorra nõudmistele
basaalganglionid Vaheaju kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron
UJUMISREFLEKS · Seisneb ujumisliigutuste sooritamises imiku asetamisel vette või isegi hoides teda vee kohal RONIMISREFLEKS · Ilmneb 1. eluaasta lõpul ja seisneb käte ja jalgade retsiprookses liikumises redelil seistes RÜTMILISED STEREOTÜÜPSED LIIGUTUSED · Need on mittetahtelised liigutused (ringitamised, siplemine, vehkimine jt.) käte ja jalgadega (üle 50 liigi), millel puudub kindel eesmärk · Võivad moodustada kuni 40% imiku ärkveloleku aja tegevusest ESIMESED TAHTELISED LIIGUTUSTEGEVUSED · Ilmnevad imikul 1. eluaasta teisel poolel ja on seotud kehahoiaku võime omandamisega · Vertikaalse kehaasendi omandamisel suureneb imikul oluliselt tahteliste liigutustegevuste hulk ja mitmekesisus OLULISEMAD SIHTMOTOORSE TEGEVUSE VORMID ESIMESEL ELUAASTAL · Ümberpööramine seliliasendist kõhuliasendisse ilmneb 3 kuu vanuses · Roomamine ilmneb 4.-5. elukuul · Istumine ilmneb tooniliste kaelareflekside pidurdumisel · Seismine omandatakse 1
oluline kooliküpsuse näitaja. Kõneoskuse osakaal muutub järjest tähtsamaks teadmiste omandamisel, seitsmeaastane naudib lugemist, tunneb enamikku tähti ja suudab kokku veerida lühikesi sõnu ning oskab kirjutada etteütlemise järgi lihtsaid 1-2 silbilisi sõnu. Tähte areng Koolieelne iga on aeg, mil tekib tahe kui oma käitumise, oma seesmiste ja väliste toimingute teadlik juhtimine (olgu see siis oma keha valitsemine või mõtlemise teadlik juhtimine). Tahtelised toimingud küll tekivad koolieelses eas, kuid nende kasutamine on veel piiratud. Lapse tahte areng on tihedalt seotud käitumismotiivide arenguga, nende kaasalluvuse kujunemisega. Alles vanemas eelkoolieas on laps suuteline suhteliselt kestvaks tahtepingutuseks, kuid ta jääb veel üsna tugevasti alla koolilapsele. Eelkooliea vältel kujuneb pikkamööda oskus püsida eesmärgil. Ülesande jaotamine
kinnitub see troponiinile, mis käivitab kontraktsiooni. Ühendus NS ja skeletilihaste vahel toimub läbi alumiste või alfa-motoneuronite. Seljaaju tasemel toimub lihtsam motoorika (refleksid, kõndimismuster). Alumise motoneuroni kahjustub toob kaasa osalise/täieliku halvatuse. Mediaalsed juhteteed keha asend, tasakaal · Vestibulospinaaltrakt- keha asend ja stabiilsuse säilimine · Restikulospinaaltrakt- tasakaalu ja keha asendi säilitamine ennetavalt Lateraalsed juhteteed- tahtelised liigutused · Rubrospinaaltrakt- distaalseid lihaseid innerveeriv · Kortikospinaaltrakt- alfa-motoneuronid keha tüvi ja jäsemed Primaarsest motoorsest ajukoorest algab suurim osa kortikospinaaltraktist, kahjustus toob kaasa osalise/täieliku halvatuse, lihased pole lõdvad, vaid pigem spastilised. Premotoorsed ajukoore alad prim mot ajukoore ees- liigutuste valik Väikeaju- motoorne õppimine, pea ja silmade koordineeritud liikumine
● Tingitud reflekside kujunemise protsessis tekivad ühendused mitmesuguste ajuosade keskuste vahel. ● Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma “vastuvõtutsoonid” - - analüsaatori ajukoorekeskused, mis tänu juhteteede ristumisele ajutüves (piklikus ajus) analüüsivad ja juhivad vastaskehapoole tegevust. Motoorsed (liigutuste) keskused ● peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus - kust algavad tahtelised motoorsed juhteteed, nn. püramidaalteed. ● kääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade (alajäsemete), - alumistes osades keha ülemiste osade (kaela, näo, ülajäsemete) tahteliste liigutuste keskused. ● Otsmikusagara pretsentraalkäärust eespool asuvad veel - motoorne kirjutamiskeskus-> vigastusel ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi - motoorne kõnekeskus-> kahjustumisel ei saa öelda välja sõnu, kuigi vastavad lihased on
HOIAK on püsiv, stereotüüpne valmisoleks või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. 3.2TAHTEPROTSESSID JA –OMADUSED Inimese toiminguid on kahte liiki: 1) Impulsiivsed – inimese käitumise toiming käivitub esmasest ajendist(vajadusest), järgib motiivi või situatsiooni nõudeid, kuid inimene teadlikult ei analüüsi enne toimingute elluviimist impulsi tähendust, väärtust või õigsust ega impulsile järgneva tegevuse võimalikke tagajärgi. 2) Tahtelised – isik kujutab endale ette tegevuse eesmrki ja selle saavutamiseks vajalikke vahendeid. Vabadus toimingutes toob kaasa vastutuse. Tahtlikud toimingud otsustab aju kui selline – teaduslikkus vastava toimingu kasuks otsustamisest kaasneb sellele otsusele väikese hilinemisega. TAHTLUS – koosseisupäraste asjaolude teadmine ja tahtmine, karistusõiguse keskseid mõisteid. Üldprintsiip sätestab, et kuriteo eest tohib isikut karistada ainult tahtliku teo toimepanemise eest. 3
vaade; horizontal-dorsaalne vaade Peaaju osad on keskaju, vaheaju, väikeaju, ajusild, piklikaju. Eesaju jaotub omakorda vahe-ja otsaajuks. SELJAAJU: Seljaaju pikkus 43-45 cm, kaal 35-40g · Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? frontaal- ehk otsmikusagar, tahtelised liigutused, lõhnade tajumine, motivatsioon, meeleolu seisund parietaal- ehk kiirusagar, sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine temporaal- ehk oimusagar, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine oktsipitaal- ehk kuklasagar toimub nägemisinfo töötlemine · Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju "küpseb"?
Substantsid ei ole vaid mass ja on individualiseerivad. Põhjused teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele MIKS, on liikumise allikas. uut moodi väärtused, toimuvad muutused ja liikumine. Aristotelese eetika eudaimonistlik. Keskne on vooruseõpetus. Voorused jagunevad: 1. Vaimsed (tarkus, arukus) inimese olemuse määrab mõistusehing, tema õnnestavaim tegevus on kaemuslik mõtlemine. 2. tahtelised iseloomulik võime olla mõõdukas ja valida kesktee Eluviis õiglus seotud võrdsuspõhimõttega, kuid Aristoteles toetas orjandust ja taotles võrdsust klasside piires. Mõistus inimese kõige jumalikum osa. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Ei leidu kohta üksikisiku mina-vormilisele eredusele, tema tahtele ja vabadusele. 5) Mina-filosoofiline küsimuseasetus Sokratesel ja Protagorasel (loeng; Saarinen, 16-21) Sokrates:
EPITALAMUS sisaldab tuumasid mis on seotud lõhnade tajumisega ning reguleerib emotsonaalseid ja siseelundite reaktsiooni lõhnadele. Epitalamuses paikneb epifüüs mis reg ärkveloleku/ une tsüklit ja ealist arengut. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. (2.4.6) Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasemat poolkera. Ristlõige eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. (2.4.7) Suuraju sagarad ja nende funkt: 1. laubasagar- tahtelised liigutused, meeleolu seisun, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine 2. kiirusagar- sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine va lõhn,kuulmine, nägemine 3. oimusagar- lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, 4. kuklasagar- visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. (2.4.8) Närvikiude katab müeliinkiht- valgeaine, närvirakude kehadest koosnev osa on hall. Halleaine kogumid- tuumad
nt karussell, . esikus olevad retseptorid on tundlikud muutustele vertikaaltasapinnas ja horisontaaltasapinnas. Ajukeses toimub saadad info vastuvõtt ja analüüs. Selle tulemusena tekivad ajukeses käsklused, mis edastatakse lihastele. Kuna info keha asendi muutudes läheb ka peaaju koorde, siis seal koores olevad närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi, võimaldavad ka juhtida erutust seljaaju kaudu skeletilihastele ja nende kaudu toimuvad ka tahtelised liigutused. väikeajust väljuvad närvijuhtmeteed, võivad minna kohe silda, edasi allapoole ja seljaajuni. Aga teine osa närviimpulsse võib minna väikeajust keskajju ja peaaju koorde. Kui väikeaju on kahjustunud, või kahjustunud närvijuhtmeteed väikeaju ja teiste asjade vahel, siis tekivad iseloomulikud muutused, mida kokku nim 4A sündroomiks. Atoonia lihase toonuse langus Asteenia lihaste kiire väsimine Astaasia pea ja käte värisemine
UJUMISREFLEKS · Seisneb ujumisliigutuste sooritamises imiku asetamisel vette või isegi hoides teda vee kohal RONIMISREFLEKS · Ilmneb 1. eluaasta lõpul ja seisneb käte ja jalgade retsiprookses liikumises redelil seistes RÜTMILISED STEREOTÜÜPSED LIIGUTUSED · Need on mittetahtelised liigutused (ringitamised, siplemine, vehkimine jt.) käte ja jalgadega (üle 50 liigi), millel puudub kindel eesmärk · Võivad moodustada kuni 40% imiku ärkveloleku aja tegevusest ESIMESED TAHTELISED LIIGUTUSTEGEVUSED · Ilmnevad imikul 1. eluaasta teisel poolel ja on seotud kehahoiaku võime omandamisega · Vertikaalse kehaasendi omandamisel suureneb imikul oluliselt tahteliste liigutustegevuste hulk ja mitmekesisus OLULISEMAD SIHTMOTOORSE TEGEVUSE VORMID ESIMESEL ELUAASTAL · Ümberpööramine seliliasendist kõhuliasendisse ilmneb 3 kuu vanuses · Roomamine ilmneb 4.-5. elukuul · Istumine ilmneb tooniliste kaelareflekside pidurdumisel · Seismine omandatakse 1
ema vahel võib jõuda: "Kui Sa niimoodi käitud, siis ma ei jaksa ja jään haigeks" Sagedased hirmuelamused mõjutavad lapse füüsilist ja psüühilist enesetunnet. Mida lähemale koolile, seda enam võivad emotsionaalsete häirete põhjuseks olla suhted teiste lastega. TAHTE ARENG. Koolieelne iga on aeg, mil tekib tahe kui oma käitumise, oma seesmiste ja väliste toimingute teadlik juhtimine (olgu see siis oma keha valitsemine või mõtlemise teadlik juhtimine). Tahtelised toimingud küll tekivad koolieelses eas, kuid nende kasutamine on veel piiratud. Lapse tahte areng on tihedalt seotud käitumis- motiivide arenguga, nende kaasalluvuse kujunemisega. Alles vanemas eelkoolieas on laps suuteline suhteliselt kestvaks tahtepingutuseks, kuid ta jääb veel üsna tugevasti alla koolilapsele. Eelkooliea vältel kujuneb pikkamööda oskus püsida eesmärgil. Ülesande jaotamine etappideks, eesmärgi saavutamise teede näitamine aitavad lapsel organiseerida oma
"Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Rasked" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega. 36. Teadvuse funktsioonid. Koguda informatsiooni uuel viisil ehk mitte lihtsalt ladestamine, vaid tõlgendamine (Baars). Teadvust on vaja uue puhul, et aru saada mis toimub; pärast muutub automaatseks. 37. Kontrollivad tunnetusprotsessid. Tahtelised, aeglased ja pingutust nõudvamad 38. Bloomi taksonoomia ja õppimise eesmärgid. TEADMINE - faktide leidmine, meeldetuletamine (tunne ära, tuleta meelde, määratle, märgista, uuri, näita...) MÕISTMINE - arusaamine (tõlgi, seleta, kirjelda, sõnasta ümber) 9 RAKENDAMINE - kasutamine teises/uues situatsioonis (kasuta, lahenda, eksperimenteeri, prognoosi)
Autoimmuune haigus. Valgeaine hävingut on täheldatud ka Alzheimeri tõve põdevatel pt. Valgeainet võivad ka kahjustada hapnikupuudus ja peatraumad. Keemiaravi põhjustab samuti muutusi valgeaines. Metastaseerunud pahaloomulised kasvajad läbistavad vere-aju barjääri ja võivad põhjustada valgeolluse tursumist. Suuraju sagarad reguleerivad: OTSMIKUSAGAR- kõnekeskus ja tahtelised liigutused meeleolu, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine, suu- huulte kõrilihased. MOTORNE AFAASIA EHK BROCA AFAASI. Kõnet on raske alustada, puudub kõne sujuvus, kõne on vaevaline ja takerduv(sõnade otsimine) Kõne koosneb üksikutest sõnadest, mis ei moodusta lauset. Sõnadest arusaamine on üldiselt säilinud. *OTSMIKUSAGARA KAHJUSTUS..
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi
enesehinnang madal; e) introvertne; f) regiiidne; võib saada esteetiliselt suuremaid elamusi. Temperamendi omadused tulevad kõige paremini välja kriitilises olukorras, ekstreemses olukorras. Iseloom ja võimed Iseloom on elutingimuste mõjul väljakujunenu laad inimesel, mis väljendub suhtlemises ja käitumises. Iseloomuomadused kujunevad keskkonna(pere..)mõjul. Tahtelised omadused väga tähtsad. Iseloomuga on seotud ka temperament ja emotsioonid. Iseloomukujunemine: 50. tasand see, kus keskkonnas kasvan, sinna alla läheb ka individuaalne areng. 51. pere tasand kujuneb vastavalt pere väärtustele, hinnangutele, suhtumisele Iseloom avaldub ja kujundab tegevust, võib välja tuua kolm gruppi tegevuses: lapsepõlves mängimine; õppimine; töötamine
liikumisvajadust. · Mängudel on tihe side ümbritseva elu ja tegelikkusega, olles mängijate elu peegeldus. Mängus kajastub inimeste tegevus, loomade käitumine, loodusnähtuste mõju ja uued eluavaldused, mille kohta mängijad teevad üldistusi. · Mängudega kaasnevad emotsioonid avavad tahtmatult mängija tegeliku mina. Avaldub mängija iseloom, tema tahtelised omadused ja võime neid ellu rakendada. Eriti omane on see võistlus- ja võistkondlike mängude puhul, mida saadavad edu, ebaõnn, võit ja kaotus. · Mängud arendavad tahtelisi omadusi. · Mängud arendavad mängijaid kehaliselt. · Mängud on soodsaks pinnaseks kasvatustöös. · Iga mäng arendav vaimselt. · Mäng on parim vahend väärtushinnangute edasiandmiseks. · Mängu kaudu tunnetatakse tegelikkust.
17. Motoorika põhimõisted: Motoorika - organismi liikumise ja kehahoiakuga seoses olevate nähtuste kogum Motoorika koordinatsioon - liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel Tugimotoorika – tagab vajaliku kehahoiaku Maa gravitatsiooniväljas. Tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Toimivad tingimatud refleksid- orienteerumis-, kaitserefleks jt. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused, mis on kordamise järel muutunud automaatseteks. Selle juhtimisest võtavad osa aju tüve tuumad: punatuum, vestibulaartuum. Sihtmotoorika- kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Juhtroll suuraju poolkerade koore motoorsed väljad (kõrgemad integratsioonipiirkonnad). Tetaaniline kontraktsioon- tagab lihaste kiire ja suure jõuarenduse. Nii liigutuste kui ka keha asendi säilitamisel. Aktiivsed on nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud.
a) kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b) rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c) nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d) ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb 1) hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. - Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused - Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2) valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse - eesmisi - külgmisi - tagumisi sambaid
a. kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b. rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c. nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d. ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb: 1. hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2. valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse: eesmisi külgmisi tagumisi sambaid
Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et
Enamus neist kaovad 3-4 kuu vanuses. Esimesed liigutused põhinevadki refleksidel. Seega kongenitaalsed refleksid on esmalt seotud lapse ellujäämisega ja need on tahteliste liigutuste eelkäijateks. Motoorses arengus on eristatavad neli etappi: Kaasasündinud refleksid. Tooniliste kaasasündinud reflekside mõjul püsivad vastsündinu keha ja jäsemed teatud staatilises asendis. Sümmeetrilised liigutused. Tahtelised, motiveeritud ja eristunud liigutused. Automatiseerunud liigutused so kui laps suudab harjutuste ajal lisaks ka rääkida või laulda nimetatakse antud liigutusi automatiseerunud. Teiste sõnadega - liigutusi tehes ei mõelda nende sooritusele. Psühholoogilise arengu häiretele e. psüühilise arengu spetsiifilistele häiretele on iseloomulikud järgmised üldised tunnused: 1) algus on alati imiku- või lapseeas;
6) rigiidne Melanhoolik - 1) kõrge sensitiiv- võtab südamesse liiga; "+", "-", "+" oskab tajuda hästi, mida teised tunnevad (saab suurema elamuse kunstiteostest) 2) akt madal hindab end alla 3) kõrge emotsioon- võtab kõike sisse 4) reakt ületab akt 5) introvertne 6) rigiidne 18. Iseloom ja võimed. Intelligentsus. Iseloom on elutingimuste mõjul väljakujunenud laad inimesel, mis väljendub suhtlemises ja käitumises. Iseloomuomadused kujunevad keskkonna, pere mõjul. Tahtelised omadused on väga tähtsad. Iseloomuga on seotud ka temperament ja emotsioonid. Iseloomukujunemine: 1) tasand- see, kus keskkonnas kasvan, sinna alla läheb ka individuaalne areng 2) pere tasand- kujuneb vastavalt pere väärtustele, hinnangutele, suhtumisele. Iseloom avaldab ja kujundab tegevust, võib välja tuua 3 gruppi tegevuses: lapsepõlves mängimine; õppimine; töötamine. Iseloomuom on palju, jagatakse 3 rühma: 1) need, mis väljendavad suhtumist
annaabi.ee 
