Bioloogia - Närvisüsteem (0)

Bioloogia
Närvisüsteem
Sisekeskkonna püsivus-homöostaas. Ensüümide tööks on vajalik kindel temperatuur. Dendriidid toovad signaale, akson ehk neuriit viib erutust välja.
I KESKNÄRVISÜSTEEM
Peaaju - töötleb, salvestab, jagab käsklusi. Seljaaju
Gliiarakud: tagavad neuronite stabiilsuse, kõrvaldavad hukkunud neuroneid,osalevad neuronite uuenemisprotsessis.
Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest , teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud.
Närv – närvikidude kimbud koos sidekoega
II PIIRDENÄRVISÜSTEEM
Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed.
JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE:
Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid
II SOMAATILINE:
Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid
III AUTONOOMNE:
Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid:
1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem - "jookse!"
2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis - " seedi !"
Sünaps – koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga.
Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel:
Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist.
Dopamiin ja serotiin on ülekandeained, mida kesknärvisüsteem eritab . Mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu.
Refleksikaar : ärritaja toimel tekib närvilõpmetes erutus , mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi.
Kesknärvisüsteemi haigused: entsefaliit – ajupõletik, dementsus – vaimne haigus, epilepsia.
Aju ehitus:
Väikeaju – liigutuste täpsus, tasakaal.
Vaheaju 1) Hüpotalamus – juhib sisenõrenäärmete talitlust ja 2) talamus – värav suurajju
Hormoonid toimivad aeglaselt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud .
Ajuripats ehk hüpofüüs: toodab kasvuhormooni, õnnetunnet. Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp . Kõhunääre/pankreas toodab insuliini ja glükagooni. Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb.
Munasarjad – östrogeen, munandid – testosteroon
Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon – raseduse hormoon .
Inimkeha kolm kaitseliini:

Nahk ja limaskestad

Valgelibled – õgirakud, tapjarakud

Lümfotsüüdid vastutavad organismi valikulise kaitse eest
Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi oma kudesid . Allergia puhul reageerivad kaitsemehhanismid üle.
Füüsiline koormus, stabiilsus
Neerud reguleerivad happelisust, kusiaine ja vee sisaldust.
Kopsud reguleerivad hapniku ja süsinikdioksiidi sisaldust.
Maks ja pankreas reguleerivad glükoositaset.
Maks ja nahk reguleerivad temperatuuri.
Kui rakkude energiatarbimine füüsilise koormuse ajal suureneb, eraldub verre rohkem CO2.
Inimesel kulub energiat:

Füsioloogiliste protsesside käigushoidmiseks

Füüsiliseks aktiivsuseks

Toidu seedimiseks
Negatiivne ja positiivne tagasiside – nt. Temperatuuri säilitamine
4 põhikude – epiteelkude , lihaskude, sidekude, närvikude