Psühholoogia - inimese erinevad tüübid (0)

1.Inimese uurimismeetodid
Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus -Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus : * introspektsioon -sisevaatlus/ enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest.
Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse-toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet -vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse.
Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal.
2. Temperament, kehamahlade teooria.
Veri (sanguis)– sangviinik – tugev, liikuv, tasakaalukas.
sapp (chole)– koleerik – tugev, liikuv, tasakaalustamata.
must sapp(melos chole)– melanhoolik – nõrk, tundlik, keskkonnale reageeriv . lima(flegma)- flegmaatik – inertne, liikumatu.
Sangviinik
Sangviinikut iseloomustab kõrge reaktiivsus ,reageerib ümbrusele elavalt. Miimika on ilmekas, väljendusliigutused intensiivsed. Näoilme järgi võib kergesti otsustada, milline on tema meeleolu ja suhtumine teistesse inimestesse. Suudab oma tähelepanu kiiresti koondada. Aktiivsus suur, väga energiline ja töövõimeline. Võib kaua ja väsimatult töötada.On valmis pidevalt tegutsema ja organiseerima. Ei talu üksluist tegevust. Kohaneb ruttu ja kiiresti uute olude, inimeste,nõuetega.
Koleerik
Ohjeldamatu, kannatamatu ja äge. Teistega suheldes reageerib väga ägedalt üsna tühistele asjaoludele. Vaieldes püüab teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja. Tööd teeb suure sisemise pingega, väga energiliselt, pühendades ennast jäägitult antud tegevusele. Ei jaota oma rohket energiat ühtlaselt, väga aktiivsele tegutsemisperioodile järgneb lühem mõõnaperiood, mil koleerik on tülpinud ja väsinud. Energilise loomuse tõttu töötab üle ja langeb masendusmeeleollu .Psüühilise tegevuse tempo kiire.
Flegmaatik
Madal sensitiivsus ja vähene emotsionaalsus. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Jääb rahulikuks ka suurte ebameeldivuste ajal. Miimiika on napp , tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aglane. Flegmaatik on kannatlik, vastupidav ja ennast talitsev. Tähelepanu koondamine ja selle ümberlülitamine on tal aeglane. On raskusi uue miljööga kohanemisel, harjumuste ja vilumuste muutumisel. Inimestega kontakti leidmine ja tutvumine käib tal pikkamööda, kuid sõbrana on ta truu ja ustav.
Melanhoolik
Kõrge tundlikkus ja aistingute madal lävi. Tundlikuse tõttu on kergesti solvuv, tühine põhjus võib esile kutsuda pisaraid. Hääl vaikne, liigutused vaoshoitud, miimika väljendusvaene. On vähese töövõimega, ei taha endale võtta ülesandeid, kardab, et ei saa nendega hakkama. Ta on kartlik ning vähimgi raskus sunnib teda tegevusest loobuma. Psüühilise tegevuse tempo on aeglane. Pühendab palju aega eneseanalüüsile. Kõrge sensitiivsuse tõttu suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas.
3. Kehatüüpide järgi
Leptosoom -nõrk kehaehirus, keha laiusega võrreldes on keha pikk, kõhn, nurgelised vormid. Näovorm on kuivetunud, pikergune, alumina lõualuu tagasipoole hoidev. Lihastik on vähearenenud. Peenikesed pikad kondid, kitsad õlad, roided selgesti nähtavad. Atleetis-..-Robustse kehaehitusega, silmatorkavalt arenenud lihased, võimsad õlad. Nina enamasti nüri, lõug tugev, otsaesine tahapoole kalduv. Tugevasti arenenud lihastik, eriti õlavöödi piirkonnas. Kontide ehitus on tugev, jämedakondine. Püknik–Laia-ümarakasvuline, kerepiirkond ülekaalus. Näovorm on lamedapinnaline, ümmargune või viienurgaline. Lihastik enamasti mõõdukalt arenenud, pehme. Enamasti tugevasti arenenud rasvkõht. Õlgade laius väike, rindkeha kumer.
4. Iseloomutüübid
Kunstnik- igas situatsioonis käitub vastavalt oma emotsioonidele.
mõtleja- loogika ; enne mõtleb, siis ütleb/tegutseb(VII).
keskmine-paindlik suhtleja, oskab valida kas lähtuda emotsioonidest või loogikast. Introvert- skisotüümne; on vaikne ja kinnine, armastab tegutseda üksinda ja ei talu suurt seltskonda(leptosoom; atleetis-muskulaarne).
Ekstravert-tsüklotüümne; armastab tegutseda koos teistega, tal on palju sõpru/tuttavaid, ei talu üksindust(püknik).
Temperamendi ja iseloomu omavaheline seos: Iseloomu väljakujunemise aluseks on temperamendi eripära ja siia kuuluvad emotsionaalsed ja tahtelised omadused.
5. Võimed
Üksikvõimed- võimed, mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt. lühimälu maht, taju kiirus jne
Üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad võimed, matemaatilised , matemaatikaline loogika, taju, kujundlik mõtlemine, ruumiline kujundusvõime jne. Erivõimed- võimed, mis avalduvad kindlal alal ja teistele hakkavad märgatavaks muutuma erivanuses.
Esimene erivõime tuleb nähtavale 3-5 aastaselt ja see on muusika . 4-7a- joonistamine Algklassides – keeleline Puberteet (10-...) – füüsilised matemaatilised 16-..... – kirjanduslikud võimed. Intelligentsus - on astmelise struktuuriga üldvõimete kogum, mis määrab ära vaimse tegevuse taseme ja selle kvaliteedi. Intelligentusst mõõdetakse intelligentsuse testiga ja tulemus määratakse iQ punktides.
6. Intellektihäired.
1)Sünnipärased- kaasasündinud intellekti häire, mille tulemusel aju ja närvisüsteem ei arene normi sünnimomendiks.
a)Debiilsus e. kergehäire- sinna alla kuuluvad ka downi haiged. Sellise häriega inimesed on õpetatavad teatud tasemeni. Need inimesed saavad oma eluga hakkama, ei vaja kõrvalist abi, lähevad ka tööle.
b)Imbe tsilsius e. keskmineaste- sõnavara areneb välja osaliselt, loogiline mõtlemine ja üldistamine välja ei arene, valdavalt on mehhaaniline mõtlemine. Eneseteenendamisega kõiges hakkama ei saa. Vajavad terve elu kõrvalist abi, on arendatavad, käivad päevakeskustes.
c)Idiotism e. raskeaste- ei ole õpetatavad ega arendatavad, sõnavara ei arene, mina-teadvus ei arene samuti välja. Elavad hooldekodudes. Ei ela üle lapse ea, max. Teismeiga , sellep , et nii suure häirega on kahjustatud ka palju teisi elutähtsaid organeid. 2)Nõdrameelsus e dementsu- elujooksul omandatud intellektihäirea) Statsionaarne - intellekt jääb sellele tasemele , kuhu ta langes peale traumat, haigust, mürgistust jne..b)Regresseeruv- ravi tulemusel intellekt läheb normi tagasi c) Progresseeruv - ravi mingeid tulemusi ei anna, intellekt langeb ajajooksul veelgi.
7. Enesehinnang on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõtted ja tunded iseenda kohta. Kõrge-inimene suhtub üldiselt positiivsemalt iseendasse ja on optimistlikum . Tema enesehinnang on adekvaatne või kõrge. Ta on üldiselt edukam. Madal-üldiselt pessimistlikult häälestatud enda suhtes ja on tundlikud igasuguste teiste poolt tehtud vihjete suhtes. Keskmine-suhtub üldiselt positiivsemalt iseendasse ja on optimistlikum. Enesehinnang on adekvaatne ning on teadlik oma plussidest ja miinustest.