tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. Mida kujutab endast juhuslik põhjuslikkus? Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). Mida kujutab endast kaootiline põhjuslikkus? Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine"). Mida kujutab endast tahteline põhjuslikkus? Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg. Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). Mida kujutab endast näiv põhjuslikkus? Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult
Küll aga pean väitma, et mulle Wilberi ideed eriti ei meeldinud. Näiteks on tema meelest kõik matriarhaalsed ühiskonnad paremal juhul võrdõiguslikud ning tegelikult ei ole ühtegi matriarhaalset ühiskonda kunagi eksisteerinudki. Ta kasutab paljude lihtsamalt seletatavate mõistete jaoks väga keerulisi viise ja mõttekäike. Ta küll seletas, miks on tema vaade justkui õigeim keegi ei ole varem uurinud maailma kõigist neljast aspektist, vaid ainult ühest. Freud ja Jung tegelesid tahtelise, Locke, Watson ja neuroloogia käitumusliku, Kuhn ja Weber kultuurilise ning Marx ja Comte sotsiaalse aspektiga. Nüüd olevat olemas kõiki teooriaid ühendav mõtlemine. Ma siiski leian, et kergem on teha ja õppida asju ükshaaval. Ei ole mõtet korraga jalgrattaga sõita, luuletusi deklameerida, pasunat puhuda ja pea peal seista kõik läheb liiga segaseks ja raskeks. Tänan.
(a) võimalus eri sõnu omavahel tõlkida (b) võimalus erinevaid mõtteid mõtelda ilma et kaassuhtlejad sellest aru saavad (c) võimalus sama mõtet sõnades erinevalt formuleerida (d) võimalus erinevat mõtet erinevalt sõnades formuleerida 31. Kõnekeskused asuvad aju (a) vasakus poolkeras (b) paremas poolkeras (c) kaklasagaras (d) otsmikusagaras 32. Teadliku tahtelise toimingu sooritamisel subjektiivne hetk toimingu kasuks otsustamisest (a) tekib enne vastavaid ajuprotsesse (b) on samaaegne liigutuse variandi valiku aluseks olevate ajuprotsesside algusega (c) tekib hiljem kui vastava liigutuse aluseks oleva ajuprotsessi algus (d) on juhtuslikus ajalises seoses vastavate ajuprotsesside algusega 33. Emotsioonide iseloomustamisel kasutatavateks kolmeks baastunnuseks on
töötaja poolt kindlas ajaühikus tehtud töö hulgaga. Tööpinge tõusuga inimenergia kulu ajaühikus suureneb ja tööaeg lüheneb • Töö kvaliteet- töö omadus, headus, mida saab kvantitatiivselt mõõta. Põllumajanduses määrab töö kvaliteet mitte ainult toodangu headuse vaid ka koguse. Koguses väljendub töö kvaliteedi eripära. • Tööjõu kvaliteedi tunnused: o töötahe- määratakse tahtelise omadusega o töövõime- tahtelise omaduse realiseerimise esimene tingimus, arvesse tuleb võtta isikuomadusi, mõjutavad: tervishoiusüsteem, vabaaja veetmise võimalus o Tööoskus- määrab tahtelise omaduste realiseerimise edukuse, selle annavad haridus ja kogemused Tööviljakuse hindamise alused • Tööjõuressursside efektiivsus- kujunemisele avaldavad mõju tootmispotentsiaal ehk
a) 25% ning on alati raskendatav b) 35% ning on alati raskendatav c) 25%, kuid ei ole normaalsetes tingimustes raskendatav d) 35%, kuid ei ole normaalsetes tingimustes raskendatav Nb! õige on B!!! 27.Lihaskontraktsioonide iseloomu alusel eristatakse: a) lokaalset ja regionaalset tööd b) hoidvat ja tugevdavat tööd c) dünaamilist ja staatilist tööd d) üldist ja fikseerivat tööd 28.Milline näitaja iseloomustab akuutset kurnatust a) tahtelise pingutuse poolelõõgastuse aeg on vähenenud 10% võrra b) Veres võib pH tase olla langenud 6,8-ni ja lihastes 6,4-ni c) lihaste jõu genereerimisvõime on alanenud 10% võrra d) veres võib pH tase olla langenud 4,8-ni ja lihastes 4,4-ni 29.Milline haardetüüp iseloomustab täishaaret: a) haare peopesaga b) sfääriline haare c) võtmekujuline haare d) kääridekujuline haare 30.Millise kiirusega käimise korral siledal pinnal tehtav tööhulk on väikseim: a) 4 km/h b) 5 km/h c) 6 km/h
tasanditel, alates seljaajust ja lõpetades suuraju koorega · Seejuures on tegemist ilmekalt väljendunud keskustevahelise hierarhiaga, mis on kujunenud fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kõrgemas motoorikas eristatakse kahte tasandit: · kortikaalne tasand teostub suuraja koore talitluse alusel tahtelise liigutustegevusena · subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel asendirefleksidena ja automatiseerunud liigutustegevusena PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS · SUURAJU · VAHEAJU · AJUTÜVI · VÄIKEAJU KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kortikaalne tasand: · assotsiatsioonikorteks · premotokorteks · suplementaarne motokorteks · motokorteks Subkortikaalne tasand: · põhimiktuumad (basaalkanglionid) · väikeaju · talamus · vaheaju
b) Selg ja jalapõhjad c) Otsmik ja põsed d) Sõrmeotsad ja huuled Kui töötades energiakulu on 8-10 kcal/min. Kas kehaline töö on? a) väga raske b) raske c) mõõdukas d) kerge Lihaskontraktsioonide iseloomu aluseks võtta eristatakse: a) lokaalset ja regionaalset tööd b) hoidvat ja tugevdavat tööd c) dünaamilist ja staatilist tööd d) üldist ja fikseerivat tööd Milline näitaja iseloomustab akuutset ... kurnatust? a) Tahtelise pingutuse poolelõõgastus on vähenenud 10% võrra b) Veres võib pH olla langenud .6,8.... ja lihastes 6,4- ni c) Lihaste jõu genereerimis võime on alanenud 10% võrra d) Veres võib pH tase olla langenud..................................................... Milline haarde tüüp iseloomustab täishaaret? a) haare peopesaga b) sfääriline haare c) võtmekujuline haare d) kääridekujuline haare *Millise kiirusega käimise korral.....pinnal tehtav tööhulk on mini...
Inimese vanus ja sugu 3. Erinevus ümbrusest, 3. Inimese meeleolu ja uudsus, kontrastsus organismi seisund 4. Liikumine 4. Tunnete tekitamine uudishimu, osavõtlikkus, viha, kiindumus jne. TAHTLIK TÄHELEPANU Tahlikku tähelepanu juhib subjekt ise, tahteliselt, lähtuvalt hetkelistest plaanidest, strateegiast, eesmärkidest ja kavatsustest. Tahtelise tähelepanu omadused: valivus, maht, püsivus, jaotuvus,ümberlülitatavus, kontsentratsioon LASTE TÄHELEPANU Kooli minevatel lastel ei ole veel sihipärast tähelepanu. Nad märkavad põhiliselt seda, mis on huvitav, torkab silma erksuse ja ebaharilikkusega (tahtmatu tähelepanu). IIIII klassiks muutub tahteline tähelepanu lapse jaoks valdavaks. I klassi õpilaste tähelepanu on püsimatu, sest tal pole veel eneseregulatsiooni vahendeid. TÄHELEPANU PATOLOOGIA
tähelepanu pöörama teksti põhilisele teemale, kavandama selle plaani, välja tooma olulisi mõtteid, ära märkima omandamiseks vajalikke toetuspunkte, seostama uut materjali juba olemasolevate teadmiste ja elukogemustega, kasutama selliseid võtteid nagu allakriipsutamine, konspekteerimine, skeemide koostamine. Kõik see tähendab, et noorukieas tõuseb kujundatavate ajutiste seoste süsteemsuse tase. Noorukieas toimuvad muutused õpilaste tähelepanu osas. Tahtelise järgse tähelepanu kõrval kasvab ka tahtelise tähelepanu tähtsus. Oluliselt areneb ja täiustub tähelepanu ümberlülitamise ja jaotamise võime. Viimane avaldub näiteks kujunevas oskuses kuulata samaaegselt õpetaja seletusi ja teha nende kohta märkmeid, jälgides niihästi oma vastuste sisu kui ka vormi. V. Krutetski hinnangul suudavad noorukid palju enam kui murdeealised vastu panna tähelepanu hajutavatele ärritajatele.
teiste osade suhtes MOTOORSED KESKUSED · paiknevad kesknärvisüsteemi erinevatel tasanditel, alates seljaajust ja lõpetades suuraju koorega · Seejuures on tegemist ilmekalt väljendunud keskustevahelise hierarhiaga, mis on kujunenud fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED kaks tasandit: · kortikaalne tasand teostub suuraja koore talitluse alusel tahtelise liigutustegevusena · subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vaheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel asendirefleksidena ja automatiseerunud liigutustegevusena PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS *suuraju *vaheaju *ajutüvi *väikeaju KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kortikaalne tasand: · assotsiatsioonikorteks · premotokorteks · suplementaarne motokorteks · motokorteks Subkortikaalne tasand: · põhimiktuumad(basaalkanglionid) · väikeaju · talamus · vaheaju · ajutüvi
Õpetaja peab enne vaatlema asumist äratama laste huvi vaadeldava vastu. Seda saab teha, seostades vaadeldavat lapse igapäevaelu või huvidega mänguline huvi või seos teiste õppevaldkondadega. Selleks, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik, peab õpetaja vaatlust juhtima. Vaatluse juhtimiseks sobivad suunavad küsimused. Pärast üldmulje vaatlemist saab põhjalikumalt üksikutele osadele keskenduda huvi toetab tahtelise tähelepanu püsimist vaadeldaval.Osade kaupa vaatlemine vajab kindlat ja harjumuspärast järjekorda või süsteemi. Vaatlusele tuleks võimalusel lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed - võimaluse korral kompida, maitsta, nuusutada, kuulata. Katse ehk eksperiment on loodusobjektide ja looduses valitsevate seoste tundmaõppimise olulisemaks vahendiks - mille kaudu kontrollitakse mingit oletust või saadakse uut teavet. Otstarbekas paljusid teadmisi
Õpetaja peab enne vaatlema asumist äratama laste huvi vaadeldava vastu. Seda saab teha, seostades vaadeldavat lapse igapäevaelu või huvidega – mänguline huvi või seos teiste õppevaldkondadega. Selleks, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik, peab õpetaja vaatlust juhtima. Vaatluse juhtimiseks sobivad suunavad küsimused. Pärast üldmulje vaatlemist saab põhjalikumalt üksikutele osadele keskenduda – huvi toetab tahtelise tähelepanu püsimist vaadeldaval. Osade kaupa vaatlemine vajab kindlat ja harjumuspärast järjekorda või süsteemi. Vaatlusele tuleks võimalusel lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed - võimaluse korral kompida, maitsta, nuusutada, kuulata. Katse ehk eksperiment on loodusobjektide ja looduses valitsevate seoste tundmaõppimise olulisemaks vahendiks - mille kaudu kontrollitakse mingit oletust või saadakse uut teavet
inimestele, piinliku küsimuse kiiret väljavahetamist, vaikimist või ruumist lahkumist. 2. Häbelikkus avaldub pelglikkuses teatud olukordade ees, hämmelduses , ebakindluses, sisemises pingeseisundid, kartuses sattuda teiste tähelepanu keskpunkti ning üle elada piinlikke hetki. See peegeldub kõnes, kehakeeles, madalas enesehinnangus, läbikukkumise tundes, aga ka haiglases enesejälgimises ja tahtelise aktiivsuse nõrgenemises. Eriti selgesti väljendub häbelikkus lastel võõraste inimestega suhtlemisel, kes varjavad näo kätega, püüavad peitu pugeda, keeravad pilgu kõrvale. Häbelikkus kui iseloomujoon kujuneb enamasti välja noorukieas, kui inimese identiteet hägustub ning tema enesehinnang lööb kõikuma. Terav emotsionaalne ebastabiilsus ajendab siis paljusid noori otsima lähisuhteid, mille loomist paraku seesama häbelikus takistab( Krimi naisi jahtima).
Töökulutusi vähendavad tegurid on. a)tehnoloogiline protsess b)tehnika rakendamise ulatus aj kvaliteet c) tööjõu kvalifikatsiooni tõus c)töötajate huvi suurendamine töötulemuste vastu. 21:Tööjõu kvaliteeti iseloomustavad tunnused (töötahe , töövõime , tööoskus ) 1.Töötahe kui inimesel on eesmärk , püüdlus, mis viib huvile töö vastu ja loob töömeeleolu, siis tekib tahtmine tööd teha. Huvi loovaid tegureid on palju . töötahe määratakse tahtelise omadusega. 2. Töövõime- tahtelise omaduse realiseerimise esimene tingimus. Võimekuse hindamisel tulevad arvesse kõik inimese isikuomadused füüsilised ja intellektuaalsed võimed. Töövõimet mõjutavad tervisehoiusüsteem, sportimis- jm. vaba aja veetmise võimalused. 3.Tööoskus- määrab tahteliste omaduste realiseerimise edukuse. Selle annavad haridus ja kogemused. 22:Tööjõuressursi arengusuunad kaasajal. Uue tehnika kasutuselevõtt
Taju selektiivsus väljendub ka selles, et tähelepanu on tavaliselt keskendatud ühele objektile teisi tagaplaanile jättes. Objekti eristamine ja äratundmine sõltuvad olulisel määral sellest, kuivõrd suudetakse töödelda kontuuriinformatsiooni(nt nägemises ja kompimises). Taju on olulisel määral SEOTUD TÄHELEPANUPROTSESSIDEGA. TAHTMATU TÄHELEPANU puhul juhivad tähelepanu haaramist, suunamist ja keskendamist objekti omadused. TAHTELISE TÄHELEPANU puhul sõltub tajuobjekti valik isiku tegevuse eesmärgist, teadlikust keskendumisest mingitele objekti tunnustele, mingisse kategooriasse kuuluvatele objektidele. Tahtmatu ruumitähelepanu jõuab käivituda ja tajuobjektile suunduda umbes 0,15sekundi jooksul, tahtelise tähelepanu suunamine vastavalt uuele eesmärglile võtab aega umbes 0,25-0,3s. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste(kauguse,
soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm tähendab eeskätt sotsiaalset kohustust. Aga kohustus normis tähendab, et inimene peab sooritama mingi teo. Tegu võib esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile, mallile (s.t. prognoositud teole ja tagajärjele). Mis tahes tahtelise käitumise aktil ehk teol on tagajärg. Mitte iga tahtelise käitumise akt ning selle tagajärg ei ole aga tingitud sotsiaalsest kohustusest. Mitte iga tegu ei hinda me selle alusel, kas see tegu ning tagajärg vastasid sotsiaalsele kohustusele kui kriteeriumile, sest kohustused võivad olla ka puht isiklikud ehk autonoomsed. 2 1) Inimese enda poolt võetud vabatahtlikust kohustusest toimida oma isiklike tõekspidamiste,
primaarsel sotsiolingvistilisel relatiivsusel. Keele kategoriseerivat funktsiooni ei saa eristada kommunikatiivsest, viimane sisaldab esimest, mis on eriti selgelt näha juhtudel, kui eri kasutuskontekstide jaoks on olemas erinevad viisid kategoriseerida sama kogemust. Teine allikas esituse mõistele on Austinist ja Searle'ist alguse saanud performatiivsusekäsitlus, mis seab esikohale tahtelise subjekti kõneakte ehk kõnetegusid. Kõneakti esitamine (sooritamine) tähendab selles kontekstis seda, et kõneleja viib sõnade abil ellu oma kavatsusi, olgu see siis laevale nime andmine vastaval tseremoonial või vabanduse palumine sõbralt argises olukorras. Oluline on siin see, et kõnelejat käsitletakse ratsionaalse subjektina, kes teeb, mida ta tahab ja paneb ka teisi seda tegema, näiteks vastama küsimusele või reageerima palvele (kõneaktiteooria kohta eesti keeles)
võimet. Töökulutusi vähendavad tegurid on: a)tehnoloogiline protsess b)tehnika rakendamise ulatus ja kvaliteet c) tööjõu kvalifikatsiooni tõus d)töötajate huvi suurendamine töötulemuste vastu. 22. Tööjõu kvaliteeti iseloomustavad tunnused (töötahe, töövõime, tööoskus) 1.Töötahe kui inimesel on eesmärk, püüdlus, mis viib huvile töö vastu ja loob töömeeleolu, siis tekib tahtmine tööd teha. Huvi loovaid tegureid on palju . töötahe määratakse tahtelise omadusega. 2. Töövõime- tahtelise omaduse realiseerimise esimene tingimus. Võimekuse hindamisel tulevad arvesse kõik inimese isikuomadused füüsilised ja intellektuaalsed võimed. Töövõimet mõjutavad tervisehoiusüsteem, sportimis- jm. vaba aja veetmise võimalused. 3.Tööoskus- määrab tahteliste omaduste realiseerimise edukuse. Selle annavad haridus ja kogemused. 23. Tööjõuressursi arengusuunad kaasajal.
või malliga ettenähtud vajalik (prognoositud) käitumine. 2. Sotsiaalsel normil on inimeste käitumist motiveeriv toime: sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid ning järelikult on käitumiseeskiri (sotsiaalne kohustus) üks faktoreid, mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib neid mitmete valikuvõimaluste hulgast toimima just normis antud reegli ehk malli kohaselt. 3. Sotsiaalne norm on kohustus: inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskirjale, kusjuures normi autoriteedi tingivad üksikisiku jaoks välised põhjused – näiteks austus, jõud või võim, mida valdab normiandja. 4. Sotsiaalse normiga seondub selle realiseerimise viis: sotsiaalne norm täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul. 5. Sotsiaalne norm on abstraktne: sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistusele. 6
ipsilateraalselt paiknevad näolihased mõjutatud. Tsentraalne halvatus jaguneb kaheks eri tüübiks: tahteliseks ja tahtmatuks (miimiliseks). Tahteline tsentraalne halvatus tuleneb haiguskolletest, mis haaravad kontralateraalset kortikobulbaarseid või kortikoretikulobulbaarseid kiude. Miimilise halvatuse korral saavad näo lihased kontraheeruda vastusena emotsionaalsele stiimulile, mis on tahtmatu. Teatud neuronite haigused võivad tekitada miimilise tsentraalse halvatuse ilma tahtelise tsentraalse halvtuseta. Mimed ulatuslikumad haigused põhjustavad kombineeritult tahtmatut ja miiimilist näo halvatust. Mõningad hiljutised uurimused heidavad valgust põhjusele, miks tsentraalse halvatuse korral ei halvata ülemisi näo lihaseid. Esiteks on bilateraalne ajukoorelt lähtuv innervatsioon ülemistele näo lihastele hajus ja seetõttu vähene, teiseks, alumisi näo lihaseid 9
põhiülesande (õppimise) täitmisele. / Krull 2000/ Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Kooli ja klassi atmosfääri mõju. Soodsa õpikeskkonna ettevalmistamine tööks klassiga. Inimeste võime käituda kindlate reeglite järgi kujuneb sotsialiseerimise tulemusena, millele pannakse alus perekonnas. Koolis see areng jätkub, kus omandatakse üha keerulisemaid sotsiaalse käitumise, sh rutiinse ja tahtelise käitumise vorme. Kõik see toimub õppimise vahendusel ja tulemusena. Tänapäeval on hakatud distsiplineeritud käitumise põhiallikana üha enam tähelepanu pöörama koolile. Inglismaal avaldatud Eltoni raport (Department of....1989) kinnitab veenvalt, et õppetööks soodsa distsipliini kujunemisel ühes või teises koolis mängib otsustavat rolli koolis valitsev atmosfäär. See haarab kooli formaalse ja varjatud õppekava kõiki tahke ning suhteid laiema üldsusega
11. Närvisüsteemi kahjustuse põhjused ja tagajärjed/puuded. 12. Mõisted: afaasia, agraafia, aleksia; halvatus, tikid, spasm, vesipea, PCI; isheemia, hüpoksia. - Afaasia- võimetus end kõnes ja kirjas väljendada või aru saada, seda põhjustab ajukoorekeskuste kahjustus. - agraafia -kesknärvisüsteemi häire, ajukahjustusest tingitud kirjutamisvõimetus - A(düs)leksia – haiguslik lugemisvõimetus, ajukoore lugemiskeskuse vigastus, alaareng Halvatus – tahtelise liigutuste nõrkus või puudumine Tikid on vastutahtelised liigutused, mis enamasti on funktsionaalsed, s.t. nende esinemisel pole leitud aju orgaanilist kahjustust Spasm- tahtest sõltumatu ühe või mitme lihase jõuline kokkutõmme PCI- tserebraalparalüüs (paralysis cerebralis infantilis) on looteeas või varajases lapsepõlves saadud ajukahjustusest tingitudfüüsilise arengu mahajäämus, millega võib kaasneda ka vaimse arengu mahajäämus.
sulgurlihased aga kokku tõmbunud, mistõttu uriin põiest välja ei pääse. Sulgurlihaseid on kaks: sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline ja ei allu tahtele. Teda innerveerib vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv vaagnanärv (nervus pelvicus). Väline ehk kusiti sulgurlihas on vöötlihaseline ja allub tahtele. Teda innerveerib häbemenärv (nervus pudendus). Nii nagu kõik teised vöötlihased allub kusiti sulgurlihas seljaaju kaudu peaajukoore kontrollile. See teeb võimalikuks tahtelise kontrolli kujunemise põie tühjendamise üle. Tahteline kontroll põie tühjenemise üle pole mitte kaasa sündinud, vaid omandatakse esimeste eluaastate jooksul. Kusepõie tühjenemine kujutab enesest refleksi. Põide kogunenud uriin venitab järkjärgult põie seinu, mis tekitab täispõietunde, täiskasvanul umbes 300400 ml juures, lapsel väiksema koguse juures. Täispõietunne saab
(Kadajas, 2005, 11) Näiteks on Leinbock (1996) õpioskusi liigitanud järgmiselt (Pedastsaar): 8 alusõpioskused (baasoskused) – lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis- arvutamis-, mõõtmis-, vaatlusoskus. Ka õpiku, sõnastiku, arvuti kasutamise oskus, probleemide lahendamise oskus, info hankimise oskus jne. tunnetuslikud õpioskused – tunnetuse tahtelise juhtimise oskused (tähelepanu, mälu, mõtlemise ja fantaasia aktiviseerimise oskused, keskendumisoskused jne. organisatsioonilised õpioskused – õppimise ja puhkamise režiim, erinevate õpitegevuste sobiv järjestamine ja jaotamine, õppimise planeerimine, õppimishügieen, infokartoteekide ja konspektide koostamine jne. sotsiaalsed õpioskused – oskus teisi kuulata, oskus lülituda mõttevahetusse, oskus
Väljad erinevad mitte ainult oma mikroskoopilise struktuuri, vaid ka funktsioonide poolest Sensoorsed projektsiooniväljad Naha- ja propriotseptiivse (süvatundlikkus) – väljad 1, 2, 3 ning 5, 7, 40 Nägemine – kuklasagara keskmine pind – väljad 17, 18, 19, 39, 8 Kuulmine – oimusagara sisepinnal – väljad 41 ja 42, 22 Haistmine – väljad 11 Motoorsed keskused Primaarne motokorteks (4), premotokorteks (6), suplementaarne motokorteks (8) Inimese tahtelise (siht)motoorse tegevuse juhtimine ja uute liigutusvilumuste omandamine Motoorsed keskused Artikuleeritud kõne ja kirjutamine (laubasagar) – väljad 44 ja 45 (motoorne afaasia), väljad 37, 40 ja 42 (sensoorne afaasia) Assotsiatsiooniväljad Saavad informatsiooni projektsiooniväljadelt või talamuselt On oelmas ainult inimesel Nende vahendusel kujunevad närvitegevuse sellised vormid, nagu ärkvelolek,
iseloomulkike korduvate rütmiliste liigutusmustrite ja emaüsas vaadeldavate loote liigutusmudelite vahel võib olla järjepidav seos. Samas pole aga roomamine möödapääsmatu kõndimisele eelnev staadium. Mõned beebid ei rooma enne kõndima hakkamist üldse, teised liiguvad edasi istmiku peal. Viimaks omandatava püstise kehaasendini viib mitu erinevat teed. Nagu paljude teiste oskuste puhul, nõuab tahtelise kontrolli saavutamine siingi lisaks füüsilisele tugevusele ka vastuvõtlikkust erinevat liiki tagasisidedele. Pea, kere ja jalgade üle kontrolli saavutamisel abistab last keha liigutustest tingitud visuaalne voo muster. Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja minevale dünaamilisele tasakaalule. Motoorses arengus ilmnevad ka kultuurilised erinevused ning on põhjust arvata, et sotsiaalne toetus võib imikut kõndima õppimise oluliselt
Väliselt on üleminek peaaegu märkamatu, funktsionaalselt morfoloogiliselt on piklikaju seljaajust aga selgesti erinev: · piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole · juhteteede struktuur on piklikaju tasandil seljaajust erinev. Piklikaju eesmisel pinnal kummalgi pool mediaanlõhet paiknevad väljaulatuvad moodustised püramiidid. Piki püramiide kulgevad alanevad juhteteed suuraju poolkeradest seljaajju (kortikospinaalkulgla). Need juhteteed on seotud skeletilihaste talitluse tahtelise kontrolliga. Piklikaju eesmisel pinnal püramiidide ülemise otsa tasandil nendest lateraalselt paiknevad ümarad ovaalsed moodustised oliivid. Oliivides paiknevad tuumad, mis on seotud tasakaalureflekside ja koordinatsiooni reguleerimisega, samuti sisekõrvast saabuvate helidest tekitatud närviimpulsside töötlemisega. Piklikajus paiknevad rea kraniaalnärvide tuumad: · V n. trigeminus kolmiknärv · IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv · X n
ning laubasagar. Mõhnkeha on suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel. 113. Ajukoore mõiste, mõõtmed: ajukoor on pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja gliiarakkudest ning on umbes 3 mm paksune hallaine kiht. Pindalaks täiskasvanud inimesel ligikaudu 2200 cm2. 114. Nimeta motoorseid välju ajukoores: motoorne kõne- ja kirjutamisväli, päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad, keha ülemiste osade tahteliste liigutuste väljad. 115. Nimeta sensoorseid välju ajukoores: nägemismälu piirkond, lugemiskeskus, kuulmispiirkond, akustiline kõnekeskus, haistepiirkond. 116. Ülenevad juhteteed, nende ülesanded: ülenevad juhteteed on sensoorsed ning nende kaudu antakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest. 117
*alusetust rikastumisest – pangaarvele tekib raha *käsundita asjaajamisest – naaber parandab naabri katust, et vihm sisse ei sajaks *tasu avalikust lubamisest – ajalehes leiutasu millegi leidmise eest *muust seadusega tulenevast alusest – tellin mingi toote tasuta, aga 2., 3., 4. On raha eest juba 2. Tehingu mõiste ja tunnused. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja –kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingu tunnused: *tehing on tahtelise iseloomuga juriidiline akt *tehing on õiguspärane tegu *tehing on suunatud teatava tsiviilõigusliku tagajärje saavutamiseks (NB tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse) 3. Tehingute liigid tahteavalduse alusel. *ühepoolsed – aluseks on ühe isiku tahteavaldus (testament, annak, konkursi väljakuulutamine) *kahepoolsed – tehinguks vajalik kahe isiku tahteavaldus. Need on võimalikud vastassuunaliste, kuid sisult ühtivate tahteavalduste puhul
Seda seesmist võitlust elatakse läbi dilemmadena tegutseda või mitte, rünnata või taanduda jne. Konfliktse ja kooskõlastamata ajejõudude juhtumiteks on säärased otsustamisdilemmad, kus kummagi alternatiivi valik võib tuua probleeme või ei tõesta kumbki valikuviis oma üleolekut. Üheks otsustamisdilemma vältimise viisiks on liisu heitmine, kulli ja kirja viskamine (võib ka endale öelda, et kui ta 7 min pärast ei tule siis ma lahkun). 9. Tahtelise käitumise eripära. Tahe kujutab endast säärast psüühika aktiivsuse avaldumist, kus subjekt püstitab endale teatud eesmärgi, ohjab oma käitumist ja pidurdab teistele eesmärkidele suunavad impulsid või püüdlused. Tahteline tegevus eeldab teadvuse sekkumist: mõttelise eesmärgi seadmist, selle sihi saavutamiseks tarvilike vahendite valikut, tegutsemistingimuste ja ootuspäraste tulemuste progrnoosi. Tagab tarviliku eneseregulatsiooni
Seda seesmist võitlust elatakse läbi dilemmadena tegutseda või mitte, rünnata või taanduda jne. Konfliktse ja kooskõlastamata ajejõudude juhtumiteks on säärased otsustamisdilemmad, kus kummagi alternatiivi valik võib tuua probleeme või ei tõesta kumbki valikuviis oma üleolekut. Üheks otsustamisdilemma vältimise viisiks on liisu heitmine, kulli ja kirja viskamine (võib ka endale öelda, et kui ta 7 min pärast ei tule siis ma lahkun). 9. Tahtelise käitumise eripära. Tahe kujutab endast säärast psüühika aktiivsuse avaldumist, kus subjekt püstitab endale teatud eesmärgi, ohjab oma käitumist ja pidurdab teistele eesmärkidele suunavad impulsid või püüdlused. Tahteline tegevus eeldab teadvuse sekkumist: mõttelise eesmärgi seadmist, selle sihi saavutamiseks tarvilike vahendite valikut, tegutsemistingimuste ja ootuspäraste tulemuste progrnoosi. Tagab tarviliku eneseregulatsiooni. Tahtelise käitumise põhisisuks on
8.TEADVUSE KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED Teadvuse funktsioon : orienteerumine maailmas teadvus on kõrgemat liiki peegeldusprotsess ja erinevat liiki info ühendaja ajus ( Crick oli teadlane, kes leidis, et ajukoore 5 kihi püramiidrakud on seotud info sidumisega üks neuron annab märku punasest värvist, teine ruudu kujust ja kui impulsid jõuavad ajju ühel ajal, tekib teave, et kaks omadust kuuluvad ühele asjale.) igasugune teadvustamine on seotud teatud tahtelise pingutusega : mitte kõik ajus toimuvad sündmused ei jõua teadvusse; teadvus eeldab mälu; teadvus on tihedalt seotud tähelepanuga, mida iseloomustab esmajoones valivus. Põhineb: erutus pidurdus protsessidel Teadvuse 3 põhilist komponenti: 1) närvistruktuur; 2) energia; 3) informatsioon Teadvuse norm. seisund on virgeseisund, ööpäeva jooksul kõigub virgeseisund- uneseisund. Teadvuse SELGUSE ALANEDES: Tegelikkuse analüüs ja süntees nõrgenevad;
See tähelepanu on meie vastutusel selles mõttes, et kuhu ja kui kauaks me ta suuname ning ka täiesti arendatav. Eriti noorukieas. (Tankler, M. 40-42) Imikueas on tegemist tahtmatu tähelepanuga aga tähelepanu on juba valiv eelistades tuttavaid objekte tundmatutele. Ka väikelapseeas puudub tahteline tähelepanu. Maht ja püsivus on väikesed- iga uus ärritaja köidab tähelepanu. Eelkoolieas tähelepanu püsivus kasvab aga jaotamine on veel raske, samuti ka ümberlülitamine. Tahtelise tähelepanu tekkimist võib oodata 4,5 aastaselt lapselt. Eelkoolieas ilmnevad ka tähelepanu individuaalsed iseärasused, mis sõltuvad temperamendist ja ka kasvatusest. Kooli mineval lapsel on siiski tahtmatu tähelepanu ülevõim tahtliku tähelepanu ees ning tahtlikku tähelepanu on võimalik esile kutsuda vaid piiratud ajaks. Alles noorukieas kujuneb välja inimese individuaalne tähelepanu stiil. (Tankler, M. 43-45) Mälu ja mälu areng
4. Õpetatavus tähendab seda, et välja tuleks selgitada mitte ainult aktuaalne isiksuse seisund, vaid ka võimalikud arenguperspektiivid (eriti kehtib see muidugi alaealiste ja noorte puhul). Jällegi näiteks arengupeetuse puhul selgitatakse ekspertiisi käigus välja, missugust abi vajab isik ülesannete lahendamisel (abi "doseeritakse" erinevatel viisidel), et määratleda "lähema arengu tsoon". 5. Emotsionaalse-tahtelise sfääri arengu taseme kindlaks määramine on väga oluline, kuid keerukas ja eksperdilt kõrget kvalifikatsiooni nõudev. Tehakse kindlaks eksperimentaalsete uuringutega, vastluse ja jälgimise käigus. Samas tuleb silmas pidada, et eksperdilt ei saa küsida vastust konkreetse kuriteo motiivide kohta, mille üle otsustab kohus, vaid uuritava käitumise üldise motivatsioonilise struktuuri kohta.
külge ning neid on erinevad sotsiaalsed kihid aegade jooksul väärtustanud küllaltki erinevalt.5 Need sotsiaalsed normid on ühed tähtsamad normid, kuid kõige erilisema tähendusega on siiski õigusnormid. Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime- sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid; 2) kohustus- inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskirjale; 3) realiseerimise viis- sotsiaalne norm täidetakse kas vabatahtlikult või sunni mõjul; 4) eesmärk- sotsiaalse normi eesmärgiks on saavutada kehtestatud reegli või malliga ettenähtud vajalik käitumine; 5) abstraktsus- sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistusele; 6) kehtivus aegruumis- sotsiaalse normide teke, muutumine ja kadumine on pidev
ülenev mõju osadele ajukoore neuronitele loob aga aluse püsimälus säilitatava teabe teatud osa aktualiseerimiseks ja valikuliseks tajuandmete teadvustamiseks. Taalamuse ülenev aktivatsioon aitab valikuliselt aktiveerida tajuelamuse ja lühimälus sisalduva teabe aluseks olevaid ajukore närvirakke, mis vahendavad infot tähelepanu keskmes olevatest objektidest. Ajukoore otsmikusagar. Tahtelise tähelepanu koordineeritud tegevus, kontroll tuuma colliculus superiori valikulise aktiivsuse üle. Silmaliigutusi reguleerivad keskused. kiirusagara moodulsüsteemid (nt erinevad tp jagamise/ümbersuunamise ja tähelepanu koondamise jaoks, Posner jt. 1994 jj). parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis! 31. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus.
mürgi panek inimest tapnud, aga koos tappis. Seaduspärasus tingituse Riigikohtulahend nr 3-1-1-80-02. Vt ka Priit Pikamäe artikkel. Adekvaatsuse teooria - Vaata Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-68-12. Iga kõrvaldamata kahtlus tuleb tunnistada süüdistatava kasuks. Subjektiivne – Ettevaatamatust saab hinnata ainult läbi subjektiivsuse. 1. Kavatsetus – kõige rangeb tahtluse viis, mis määratakse läbi tahtelise elemendi. Voluntatiivne element ei mängi praktiliselt mingit rolli. On alati seotud põhitagajärjega. (2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. KarS § 16 lg 2. 2
- ruumilis-visuaalne visanditahvel, milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul - Hääldusringmälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks - Tsentraalne täideviiv süsteem - suunatud tähelepanumehhanism, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu jne. Mälu kui infotöötlus Tänapäeval on juhtivaks metodoloogiliseks suunaks tunnetusprotsesside uurimisel informatsioonilis- küberneetiline suund. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi,
· Imikuiga (12kuu lõpp)- tahtmatu tähelepanu, valiv ja eelistab tundmatuid tuttavatele (ainuke erand ema). · Väikelapseiga (kuni 3 lõpp)- tahteline tähelepanu ikka puudub , tähelepanu maht ja püsivus on väike- iga uus ärritaja tõmbab tähelepanu. Lõhnad, helid, liikuvad esemed. · 4-5 tekib tahteline tähelepanu · 5-6 (7)- püsivus oluliselt kasvab aga jaotada on äärmiselt raske. Ümberlülitamine ka raske. Vahetada kehaasendit, sest tegemist on tahtelise tähelepanuga. tähelepanu individuaalsed iseärasused, mis sõltuvad temperamendist ja kasvatusest. Juhtiv tähelepanuvorm on tahtmatu kuid tahtlik tähelepanu on olemas piiratud ajas (ta väsitab). · Noorukiiga- kujuneb lõplikult välja individuaalne tähelepanu stiil. Tekib vajadus tähelepanu kui tahtelise psüühilise tegevuse arenemise järgi. Õpitakse tähelepanu teadlikult kontsentreerima. MÄLU E
tingimus."22 Definitsioonist selgub, et kavatsetus saab esineda üksnes isiku poolt taotletava eesmärgi suhtes. Kavatsetus ei saa olla seotud asjaoludega, mida süüteokoosseis küll eeldab, kuid tegija ise ei teosta. Peale taotletavate eesmärkide võib olla tegu ka kõrvaltagajärgedega. Viimaste suhtes ei saa tegijal olla kavatsetust, vaid üksnes üks kahes ülejäänud tahtluse vormist. Kavatsus on olemuslikult defineeritud tahtelise momendi kaudu.23 Kavatsetuse juures on oluliseks momendiks, et tegija seab eesmärgiks süüteo koosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab või peab vähemalt võimalikuks selle saabumise. Seega 19 Sealsamas 30 20 RT I 2001, 61, 364, 21 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, 2002, lk 59 22 RT I 2001, 61, 364 23 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P
( vt. sensoorne ja motoorne homunkulus!); tänu oma võimele välja töötada ajutisi seoseid on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organ; koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ. Erutuslävi Ärritus kutsuv erutuse esile vaid juhul, kui tal on küllaldane tugevus ja piisav kestus. Mida kergemini tekib erutus, mida väiksemat ärrituse tugevust on selleks vaja, seda kõrgem on koe erutuvus. Künnisärritus Minimaalse tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes. Iseloomustab koe erutusläve. Närviraku erutuse laineline iseloom Lihas ja närvirakkudes omab erutus laine iseloomu
tagajärg) • Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi: • Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. • Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). • Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt “õnnevalamine”). • Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg. • Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). • Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest
Seega on ta organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ. ( vt. sensoorne ja motoorne homunkulus!); tänu oma võimele välja töötada ajutisi seoseid on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organ; koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ. Erutuslävi- Ärritus kutsuv erutuse esile vaid juhul, kui tal on küllaldane tugevus ja piisav kestus. Mida kergemini tekib erutus, mida väiksemat ärrituse tugevust on selleks vaja, seda kõrgem on koe erutuvus. Künnisärritus- Minimaalse tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes. Iseloomustab koe erutusläve. Närviraku erutuse laineline iseloom- Lihas- ja närvirakkudes omab erutus laine iseloomu. Seda lainet nimetatakse impulsiks
Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega. SUURAJU soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel. Paratsentraalkääru alumistes osades paikneb näo, kaela, ülajäsemete tahteliste liigutuste väljad. Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. 133) Võrkmoodustise olemus, tähtsus? Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on omavahel jätketega tihedalt seotud ja moodustavad tiheda võrgustiku. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest juhteteedest hargnevad närvirakud.
vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega. SUURAJU – soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel. Paratsentraalkääru alumistes osades paikneb näo, kaela, ülajäsemete tahteliste liigutuste väljad. Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. 133) Võrkmoodustise olemus, tähtsus? Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on omavahel jätketega tihedalt seotud ja moodustavad tiheda võrgustiku. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest juhteteedest hargnevad närvirakud.
Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega. SUURAJU soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel. Paratsentraalkääru alumistes osades paikneb näo, kaela, ülajäsemete tahteliste liigutuste väljad. Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. 133) Võrkmoodustise olemus, tähtsus? Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on omavahel jätketega tihedalt seotud ja moodustavad tiheda võrgustiku. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest juhteteedest hargnevad närvirakud.
Igaühele silmaga näha ja käega katsuda ning suhteliselt kergesti hoomatav. Materiaalne keskkond võiks olla jaotatud järgmiselt: looduskeskkond- kogu meid ümbritsev elus ja eluta loodus (Vooglaid 1999). Looduskeskkond mõjutab inimesi nii aastaaegade kui ka ilmastiku muutumise kaudu. Arhitektuur lahutab inimese looduskeskkonnast, tekitades seega rohkesti barjääre, eriti liikumispuuetega lapsele (Tulva, Tikerpuu-Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). tehiskeskkond- kõik inimese tahtelise või tahtmatu tegevuse tulemusel või tagajärjel valminud seemed, rajatised ja süsteemid, füüsiline keskkond- moodustavad inimesed kui bioloogilised üksused üksteise suhtes (Vooglaid 1999). Füüsilise keskkonna all mõistetakse kõike seda, mida inimene teeb ja kogeb, olles sõltuvuses oma asukohast füüsilises maailmas (Tulva, Tikerpuu-Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). 18 Mittemateriaalne keskkond
tagajärg) · Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi: · Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. · Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). · Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine"). · Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg. · Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). · Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest
Pikkamööda õpib inimene aga tundma oma logos`t, tunneb selles ära oma tõelise mina ning leiab hüve sellest, mis soodustab mõistuslikku mina ja aitab kaasa selle täielikule avaldumisele. Inimese intellektuaalses arengus eristasid stoikud kahte erinevat mõistekujunduse viisi. Iseäranis tõstsid nad esile kõige varasemat etappi – esimesi eluaastaid, millal mõisted kujunevad ilma inimesepoolse teadlik-tahtelise aktiivsuseta. Sellele perioodile olevat iseloomulik, et hing on tollel ajal pelgalt passiivne väliste mõjutuste vastuvõtja, sest mõistuslik võime, logos, ei ole mõistekujundamise protsessi sekkumiseks veel küps. Asjaolu, et mõistus ei sekku varasel etapil mõistekujundusse, andis stoikute järgi tollel etapil kujunenud mõistetele erilise tõeväärtuse. Eksitused pärinevad ju just nimelt mõistuse meelevaldsustest
Hoiakut omakorda suunavad ka väised sotsiaalsed tegurid s.h. sotsiaalsed normid ja neid esindavad arvamusliidrid. Sotsiaalturunduses on oluline arvestada hoiakutega, mis ühe v. teise sotsiaalse normi osas eksisteerivad nii laiema avalikkuse, ühiskonna kõneisikute kui ka sihtrühma puhul. Käitumise muutmise transteoreetiline mudel/Transtheoretical Model of Behavior Change (Prochaska & DiClemente, 1983; Prochaska, DiCl emente, & Norcross, 1992) kirjeldab käitumise teadliku ja tahtelise muutmise ja muutumise protsessi etappidena, mis moodustavad pideva protsessi. Teooria autorid suunavad tähelepanu viiele olulisele etapile selles protsessis: 1. Analüüsi eelne etapp/Pre-contemplation: inimene ei ole teadlik probleemsest käitumisest ega ole valmis kaaluma selle muutmist. 2. Kaalutlemise ja analüüsi etapp/Contemplation: Inimene on saanud teadlikuks oma probleemsest käitumisest ning on valmis
annaabi.ee 
