Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika, 10.kl (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kujutab endast loodunähtuste ennustamine?
  • Mida kujutab endast reduktiivne ehk ruumiline põhjuslik seos?
  • Mida kujutab endast kronoloogiline ehk ajaline põhjuslik seos?
  • Mida kujutab endast fatalistlik põhjuslikkus?
  • Mida kujutab endast juhuslik põhjuslikkus?
  • Mida kujutab endast kaootiline põhjuslikkus?
  • Mida kujutab endast tahteline põhjuslikkus?
  • Mida kujutab endast näiv põhjuslikkus?
  • Mida kujutavad endast printsiibid füüsikas?
  • Mida kujutab endast atomistlik printsiip füüsikas?
  • Mida kujutavad endast energia miinimumi printsiip?
  • Mida kujutavad endast väljade liitumine ehk superpositsiooniprintsiip?
  • Mida kujutab endast absoluutkiiruse printsiip?
  • Mida kujutab endast relativistlik maailmapilt?
  • Milline on energia ja massi vaheline seos?
Milles seisneb füüsika prognostiline väärtus?
Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine.
Mida kujutab endast loodunähtuste ennustamine ?
Loodusnähtuste ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas.
Mida kujutab endast reduktiivne ehk ruumiline põhjuslik seos?
Reduktiivseks ehk ruumiliseks nimetataksesellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. Ruumiline põhjuslikkus avaldub ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest nt Liivahunnik koosneb liivateradest. Liivaterade olemasolu on liivahunniku olemasolu põhjus. Matemaatikas tegelevad reduktiivse põhjuslikkusega geomeetria ja algebra.
Mida kujutab endast kronoloogiline ehk ajaline põhjuslik seos? Too näide.
nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat paikneb laua kohal õhus ja talle mõjub raskusjõud (sündmus 1, põhjus); raamat on jõudnud laua pinnale (sündmus 2, tagajärg). Matemaatikas tegelevad kronoloogilise põhjuslikkusega matemaatiline analüüs ja funktsionaalanalüüs.
Mida kujutab endast fatalistlik põhjuslikkus?
Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi. Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg.
Mida kujutab endast juhuslik põhjuslikkus?
Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise).
Mida kujutab endast kaootiline põhjuslikkus?
Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine").
Mida kujutab endast tahteline põhjuslikkus?
Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg. Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia).
Mida kujutab endast näiv põhjuslikkus?
Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia)
Mida kujutavad endast printsiibid füüsikas?
Aistingute primaarsuse printsiibi rikkumise näiteks on mütoloogiliste elementide kaasamine füüsikalisse maailmapilti või siis füüsikalise info saamine maailma kohta ilmutuse teel (ilma aistingulise infotöötluseta).
Mida kujutab endast atomistlik printsiip füüsikas?
Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad . Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid ), mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus).
Mida kujutavad endast energia miinimumi printsiip?
Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Igal süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Kui me tahame mingi füüsikalise objekti energiat suurendada, siis peame energia loovutamise tema poolt muutma võimatuks.
Mida kujutavad endast tõrjutusprintsiip?
Tõrjutusprintsiip (ehk Pauli printsiip) väidab,et ühe alusosakese mõõtmetega määratud ruumipiirkonnas võib paikneda maksimaalselt kaks vastandlike spinnidega aineosakest. Ülejäänud tõrjutakse välja. Aineosakesed ehk fermionid alluvad tõrjutusprintsiibile, väljaosakesed ehk bosonid aga mitte.
Mida kujutavad endast väljade liitumine ehk superpositsiooniprintsiip ?
Mida kujutab endast absoluutkiiruse printsiip?
Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega (suurima võimaliku kiirusega) toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taustkehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutkiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on vaid ainelise vaatleja mõttekonstruktsioonid.
Mida kujutab endast relativistlik maailmapilt?
kujunes välja aastail 1905-1919 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutkiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus).
Milline on energia ja massi vaheline seos?
Е = kmc2
Füüsika-10 kl #1 Füüsika-10 kl #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eneli Olup Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED
240
ppt

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad.

Füüsika
FÜÜSIKA KORDAMINE 10 KLASS
2
txt

FÜÜSIKA KORDAMINE 10.KLASS

1.Mis on füüsika üldmudelid? Too näiteid. (veebiõpik 3.1.1); (76) Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. (Füüsika üldmudeliks on näiteks keha. Rääkides füüsikalistest kehadest, peame silmas ükskõik mida, millel on kindlad piirjooned, mõõtmed ja mass. Füüsikaline keha võib olla õun, auto, inimkeha või terve planeet Maa.) 2.Füüsikalised objektid. Näited. (3.1.2); (77) Füüsikaline objekt on kas keha, väli või loodusnähtus, mis eksisteerib looduses sõltumatult vaatlejast ja tema teadmistest objekti kohta. 3. Üldmudelid: keha, punktmass, rõhk, pindala.

Füüsikaline maailmapilt
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED
120
ppt

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Reemo Voltri

Füüsika
Kordamine kontrolltööks- füüsika üldprintsiibid
6
doc

Kordamine kontrolltööks- füüsika üldprintsiibid

Kordamine kontrolltööks ­ füüsika üldprintsiibid PÕHJUSLIKKUS · Füüsika uurib nähtusimillegi toimimine/muutuminemuutumisel on põhjus, tekib midagi uutnähtus · Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos ­ üks sündmus põhjustab teise sündmuse toimumise. · Füüsika uuribki põhjuslikke seoseid. NT : 1. maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole 2. soojenemisel kehad paisuvad 3. elektrivool tekitab magnetvälja · Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi. Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Fatalistlik põhjuslikkus tähendab ettemääratust

Füüsika
Sissejuhatus füüsikasse-Kulgliikumise kinemaatika
150
pptx

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit.

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

selle kohta. retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegel- dav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist tervik- lik kujutlus ehk visioon. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonide ruumis (lühim füüsika definitsioon). Füüsika (kr. k. physike ­ looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaal- suse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid

Füüsika
Põhivara füüsikas
29
doc

Põhivara füüsikas

Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus

Füüsika
põhivara aines füüsikaline maailmapilt
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

hingamist ­ siit ka nimetus). Hing on liigi-info. Seega on hing kui elujõud olemas ka loomadel. Vaim on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane vaid antud indiviidile. Vaimu olemasolust tuleneb indiviidi vajadus maailmapildi järele. Samas on maailmapilt inimvaimu osa. Vaim on indiviidi-info. Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika on põhivahend uue kollektiivse info saamiseks (indiviidide maailmapiltide ühisosa täiendamiseks). Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad põhilised seaduspärasused ja teha need üldarusaadavaks ("tõlkida" inimkeelde).

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun