Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Biomehaanika ja ergonoomika (2)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erineb inimene masinast uurimissüsteemis inimene-masin� a ei ole suuteline arvesse võtma kõiki ootamatuid olukordi c Võib kergesti ja kiiresti vahetada tegevusprogrammi 24Millised kehaosad on kõige tundlikumad puuteaistingule 25Kui töötades energiakulu on 8 10 kcal min Kas kehaline töö on f26Mitu protsenti moodustab varujõud üldisest töövõimest ning kas ta on alati raskendatav c 25 kuid ei ole normaalsetes tingimustes raskendatav 27Lihaskontraktsioonide iseloomu alusel eristatakse c dünaamilist ja staatilist t ööd a tahtelise pingutuse poolelõõgastuse aeg on vähenenud 10 võrra c lihaste jõu genereerimisvõime on alanenud 10 võrra 29Milline haardetüüp iseloomustab täishaaret 30Millise kiirusega käimise korral siledal pinnal tehtav tööhulk on väikseim 31Informatsiooni vastuvõtmise Läheduse seaduse� põhimõte seisneb 32Loetlege füüsikalised suurused mille alusel mõõdetakse kehalist koormust 33 Iseloomustage staatilist tööd kuidas määratakse?
  • Milline haare ja haarde tüüp on kujutatud joonisel 36Miks peab jalatsi sees olema küllaldaselt ruumi varvaste vabalt liigutamiseks?
  • Mida iseloomustab müomeetria meetodi korral lihase omavõnkesagedus V?
  • Mis on jäikus C?
  • Kui toereaktsioon R?
Biomehaanika ja ergonoomika
(Teema: inimese liikumise biomehaanika)
I OSA
1. Meestel on keha raskuskese suhteliselt:
a) Madalamal kui naistel
b) Kõrgemal kui naitsel
c) Samal kõrgusel kui naistel
d) Erineval kõrgusel kui naistel
õige on b! 2% meestel kõrgemal!
2. Skeletiluude põhiliseks mehaaniliseks omaduseks on:
a) Viskoossus
b) Roomavus
c) Plastsus
d) Tugevus
3. Kang on tasakaalus, kui
a) Toime- ja takistusjõud on võrdsed
b) Toimejõud on suurem kui takistusjõud
c) Takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg
d) Toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed
4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest suurem ja lihas pikeneb, nimetatakse
a) Ekstsentriliseks kontraktsiooniks
b) Kontsentriliseks kontraktsiooniks
c) Isomeetriliseks kontraktsiooniks
d) Isotooniliseks kontrsaktsiooniks
5. Liigutustegevuse dünaamiline analüüs seisneb:
a) Tekkepõhjuste selgitamises
b) Liigeste liikumise uurimises
c) Välise pildi uurimises
d) Lihaste aktiivsuse uurimises
6. Punktmassi (keha) kiirendus kulgliikumisel võrdub:
a) Kiiruse ja nihke korrutisega
b) Kiiruse ja nihke suhtega
c) Kiiruse ja aja suhtega
d) Kiiruse ja aja korrutisega
7. Liigutuste tempo (sagedus) on:
a) võrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega
b) pöördvõrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega
c) võrdeline liikumise kestusega
d) pöördvõrdeline liikumise kestusega
8. Mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu nimetatakse:
a) Kinemaatikaks
b) Dünaamikaks
c) Staatikaks
d) Energeetikaks
9. Kui keha koos alusega liigub kiirendusega alla ja kui keha keha kiirenduse suund ühtib raskuskiirendusega, siis on tema kaal
a) Raskusjõust väiksem
b) Raskusjõust suurem
c) Raskusjõuga võrdne
d) raskusjõust sõltumatu
10. Töö tegemise kiirust iseloomustab:
a) energia
b) jõud
c) võimsus
  • impulss
    II OSA ( peale loetelude andke ka lühike iseloomustus!)
    11. Keha raskuskese:
    12. Luukangide liigid:
    13. Biokinemaatilised paarid
    14. Skeletilihaste mehaanilised omadused:
    15. Lihaskontraktsiooni liigid:
    16. Biomehaanilise analüüsi liigid:
    17. Liikumise ruumilis -ajalised karakteristikud :
    18. Mehaaniline töö:
    19. Inimsese kehale mõjuvate jõudude liigitus:
  • Inimese keha tasakaalu liigid:
    III OSA
    (Teema: biomehaaniline ergonoomika)
  • Mida uurib ergonoomiline biomehaanika
    a) selgitab inimese osa tööprotsessis
    b) organismile tarbetu koormuse vähendamist
    c) inimsese tugiliikumis- ja närvilihasaparaadis tekkivaid jõude erinevate tööprotsesside sooritamisel
    d) selgitab inimese energeetilisi aspekte
  • Mida uurib kliiniline ergonoomika
    a) uuritakse haigete poose, haigete transporti ning proteeside juhtimist
    b) uuritakse haigete ravi iseloomu ja eripärasid
  • uuritakse haigete tervisliku seisundi muutust, sõltuvalt ravi intensiivsusest
  • uuritakse haigete tervisliku seisundi muutust, seoses erinevate ravimeetodite kasutamisega
  • Mille poolest erineb inimene masinast uurimissüsteemis „inimene-masin“
    a) ei ole suuteline arvesse võtma kõiki ootamatuid olukordi
    b) on paindumatu, suuteline töötama jäigalt
  • Võib kergesti ja kiiresti vahetada tegevusprogrammi
  • võimeline vastu võtma ühetüübilist informatsiooni ja seda töötlema
  • Millised kehaosad on kõige tundlikumad puuteaistingule
    a) põlved ja sääred
    b) selg ja jalapõhjad
  • otsmik ja põsed
  • sõrmeotsad ja huuled
  • Kui töötades energiakulu on 8 – 10 kcal /min. Kas kehaline töö on:
    a) väga raske
    b) raske
  • mõõdukas
  • Kerge

  • Mitu protsenti moodustab varujõud üldisest töövõimest ning kas ta on alati raskendatav
    a) 25% ning on alati raskendatav
    b) 35% ning on alati raskendatav
  • 25%, kuid ei ole normaalsetes tingimustes raskendatav
  • 35%, kuid ei ole normaalsetes tingimustes raskendatav
    Nb! õige on B!!!
  • Lihaskontraktsioonide iseloomu alusel eristatakse:
    a) lokaalset ja regionaalset tööd
    b) hoidvat ja tugevdavat tööd
  • dünaamilist ja staatilist tööd
  • üldist ja fikseerivat tööd
  • Milline näitaja iseloomustab akuutset kurnatust
    a) tahtelise pingutuse poolelõõgastuse aeg on vähenenud 10% võrra
    b) Veres võib pH tase olla langenud 6,8-ni ja lihastes 6,4-ni
  • lihaste jõu genereerimisvõime on alanenud 10% võrra
  • veres võib pH tase olla langenud 4,8-ni ja lihastes 4,4-ni
  • Milline haardetüüp iseloomustab täishaaret:
    a) haare peopesaga
    b) sfääriline haare
  • võtmekujuline haare
  • kääridekujuline haare
  • Millise kiirusega käimise korral siledal pinnal tehtav tööhulk on väikseim:
    a) 4 km/h
    b) 5 km/h
  • 6 km/h
  • 7 km/h
    IV OSA
  • Informatsiooni vastuvõtmise „Läheduse seaduse“ põhimõte seisneb:
  • Loetlege füüsikalised suurused, mille alusel mõõdetakse kehalist koormust
  • Iseloomustage staatilist tööd (kuidas määratakse? Nimetage 3 staatilise töö liiki)
  • Iseloomustage töövõime tsooni - saavutusreserv:
  • Milline haare ja haarde tüüp on kujutatud joonisel:
  • Miks peab jalatsi sees olema küllaldaselt ruumi varvaste vabalt liigutamiseks?
  • Kas isokineetilise dünamomeetriga jõu näitajate registreerimisel toimub luukangide liikumist? (Põhjendage!)
  • Mida iseloomustab müomeetria meetodi korral lihase omavõnkesagedus V?
  • Mis on jäikus C?
  • Kas kannakõõluses tekkiv tõmbejõud F on suurem või väiksem, kui toereaktsioon R?
    Miks?
  • Biomehaanika ja ergonoomika #1 Biomehaanika ja ergonoomika #2 Biomehaanika ja ergonoomika #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor andrasb Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused BE kontrolltööks. Kõik vajalik on siin olemas.

    Sarnased õppematerjalid

    Biomehaanika ja ergonoomika esimene KT
    9
    doc

    Biomehaanika ja ergonoomika esimene KT

    jõudude mõju uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirus kulgliikumisel võrdub: a. nihke ja kiiruse korrutisega b. nihke ja kiiruse suhtega c. nihke ja aja suhtega d. nihke ja aja korrutisega 7. Liigutuse ajaline rütm on: a. Võrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega b. pöördvõrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega c. võrdeline liikumise kestusega d. pöördvõrdeline liikumise kestusega 8. Mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu nimetatakse: a. kinemaatikaks b. dünaamikaks c. staatikaks d. energeetikaks 9. Kui keha alusega liigub kiirendusega alla ja kui keha kiirenduse suund ühtib raskuskiirendusega siis on tema kaal a. raskusjõust väiksem b. raskusjõust suurem c. raskusjõust võrdne d. raskusjõust sõltumatu 10. Töövõime varu iseloomustab a. energia b. jõud c. võimsus d

    Sport/kehaline kasvatus
    Biomehaanika
    19
    doc

    Biomehaanika

    1. SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE Biomehaanika · Biomehaanika on teadusharu, mis uurib mehaanilise liikumise nähtusi bioloogilistes süsteemides (kudedes, organites ja organismis) · Biomehaanika on biofüüsika haru · Biomehaanika on bioloogia ja füüsika piiriteadus: -uurimisobjektilt (elusorganism ja selle struktuurid) kuulub ta bioloogia valdkonda -uurimismeetoditelt kuulub aga mehaanika valdkonda Biomehaanika jaotus · Inseneri biomehaanika- uurib bioloogiliste objektide ehitusprintsiipide kasutamise võimalusi inimesele vajalike tehniliste vahendite (robotid, manipulaatorid jt.) valmistamisel · Ergonoomiline biomehaanika- käsitleb tööprotsessi ratsionaliseerimise probleeme · Meditsiiniline biomehaanika- käsitleb proteesiehituse, traumatoloogia, ortopeedia, füsioteraapia jt. Probleem

    Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas
    Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks
    14
    doc

    Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

    * suureneb maksimaalne hapnikutarbimise * kasvavad organismi energiavarud ja funktsionaalsed võimed *täiustuvad üldised kohanemisvõimed *kujunevad spetsiifilised liigutusvilumused *tõuseb organismi mittespetsiifiline vastupanu *psüühika kohanemine võistlustegevuse iseärasustega treeningu- ja võistluskoormuse kaudu 8. Kehalise töövõime hindamine biomehaaniliste meetoditega Biomehaanika uurib inimese liigutustegevusega ja keha tasakaalu säilitam seotud küsimusi mehaanika seadustele tuginedes. Biomehaanilisel analüüs - Biomeh karakteristikute alusel määrat keha ja selle osade asukoht suvalisel ajahetkel vaadeldavas taustsüsteemis. BM analüüsi: *kvalitatiivne ­ uurimismeetodina kasut vaatlust, *kvantitatiivset ­ kasut eksperimentaalseid uurimismeetodeid. Erist järgmisi kvantitatiivse BM anal liike: *kinemaatiline, *dünaamiline, *elektromüograafiline. BM uuringul erist kolme

    Sport/kehaline kasvatus
    FÜÜSIKA 1 eksami vastused
    69
    docx

    FÜÜSIKA 1 eksami vastused

    Positiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90°. Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist. Öeldakse, et keha töötab jõule(liikumisele) vastu. Negatiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90°: kui < 90°, siis cos > 0 ja W > 0, kui 90° < < 180°, siis cos < 0 ja W < 0. 20. Mehaanika kuldreegel Nii mitu korda kui võidetakse jõus, kaotatakse nihkes. A F s const - Võites jõus, kaotate teepikkuses. [2] See reegel kehtib lihtmehhanismide kohta nagu kang, plokk, kaldpind ja teised. Kõige lihtsam on mehaanika kuldreeglit mõista kangi näitel. Kang muudab raskete asjade tõstmise palju kergemaks. Väheneb jõud, mida peab koormusele selle tõstmiseks rakendama. Mida suurem on kangile rakendatud jõu õlg, seda väiksem peab olema jõud ise. [3] Näited:

    Füüsika
    Termodünaamika õppematerjal
    25
    doc

    Termodünaamika õppematerjal

    TERMODÜNAAMIKA Molekulaarkineetiline teooria Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes eeldusest, et kõik kehad koosnevad suurest arvust molekulidest. Need molekulid on pidevas võnkumises (tahked kehad) või kaootilises liikumises (vedelikud, gaasid). Kehade omadusi seletatakse molekulide summaarse mõju kaudu. Molekulide suur hulk toob endaga kaasa statistilise meetodi kasutamise. Antud juhul tähendab see järgmiste eelduste täitmist: (1) Molekulide hulgal (kollektiivil) on sellised omadused, mis üksikmolekulil puuduvad. (2) Eksisteerib kindel kvantitatiivne seos molekulide kollek-tiivi omaduste ja üksikmolekuli iseloomustava füüsikalise parameetri keskväärtuse vahel. (3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on ideaalne gaas antud definitsioon

    Tahke keha mehhaanika
    26
    doc

    Tahke keha mehhaanika.

    Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajavahemike mõõtmiseks pe

    Füüsika
    Füsioloogia
    33
    doc

    Füsioloogia

    I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF ­ käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF ­ käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F ­ uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil

    Anatoomia
    Spordifüsioloogia konspekt
    40
    docx

    Spordifüsioloogia konspekt

    Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pannakse keha või keh

    Sport




    Kommentaarid (2)

    liivihiienurm profiilipilt
    liivihiienurm: Osad valed vastused on märgitud õigeks, seega kõik vastused pead ise üle kontrollima.
    18:29 01-04-2018
    KollaneKets profiilipilt
    KollaneKets: korralik ja põhjalik, on ka õiged vastused ära märgitud
    12:02 05-03-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun