Pant on vallaspant või kinnispant. 40. Hüpoteek (mõiste, ulatus) Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. 41. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused Koormatud kinnisasja omanik võib hüpoteegi seada enda kasuks. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. 42. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine
HÜPOTEEK Mõiste: kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS §325 lg 1) Eesti õiguses üks kinnispandiõiguse liik –hüpoteek (nt saksa õiguses 3 liiki: hüpoteek, kinnisvõlg ja rendivõlg) hüpoteek on mitteaktsessoorne –ei eelda tagatava nõude olemasolu (va kohtulik hüpoteek). Olemus hüpoteek on valduseta pandiõigus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja (piiratud ulatuses)vallata, kasutada ja käsutada. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue panditud kinnisasja arvel, seega on see mitte väljaandmise, vaid rahakstege Ulatub: peaasjale, olulistele osadele ja omanikule kuuluvatele päraldistele,
e) otsusest läbi viia Võlgniku ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine; f) otsusest Võlgniku aktsia- või osakapitali vähendamise kohta. 2.4. Võlgnik on kohustatud Garantii andja nõudmisel esitama raamatupidamisaruandeid (sh bilansse ja kasumiaruandeid) ning muid tõendeid ja dokumente, mis tõendavad tal Lepingu täitmiseks vara ja vahendite olemasolu. 2.5. Võlgnik on kohustatud Garantii andja nõudmisel esitama tõendeid ja dokumente, mis on seotud Garantiikirjaga tagatava kohustuse täitmisega. 2.6. Võlgnik vastutab Garantiikirja alusel tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest. 2.7. Võlgnik vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus omandatava varaga. Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks seatakse või on seatud Garantii andja ja Võlgniku või Garantii andja ja kolmanda(te) isiku(te) vahel sõlmitud lepingute alusel pant (sh hüpoteek
07.1993.a., mis reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid; Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, vastu võetud 21.10.1998.a., kus on sätestatud välismaalase Eestist väljasõidukohustuse ning Eestisse sissesõidukeelu kohaldamise alused ja korra ning välismaalase Eestist läbisõidu korra; Riigi õigusabi seadus, vastu võetud 28.06.2004.a., mis näeb ette riigi poolt tagatava õigusabi liigid ning sellise õigusabi saamise tingimused ja korra; Ohvriabi seadus, vastu võetud 17.12.2003.a. ja mis sätestab riikliku ohvriabi korralduse alused, lepitusteenuse korralduse, ohvriabiteenuse osutamise raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ning kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise korra. 2.4 IllukaVarjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse põhimäärus Õigusakt, mida tuleks mainida käesolevas töös on Illuka Varjupaigataotlejate
Käendust saab pidada levinuimaks isiklikuks tagatiseks, kuna selle sõlmimist on peetud lihtsaks ja arusaadavaks. 5 Käendajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik või sisuliselt ükskõik milline juriidiline isik, mistõttu eristatakse käenduslepinguid, mis on sõlmitud käendaja majandus-või kutsetegevuses ja tarbijakäenduslepinguid (viimastele kehtivad rangemad nõuded). Käendus on lahutamatult seotud tagatava kohustusega. See tähendab, kui tagatav kohustus lõppeb ükskõik, millisel põhjusel (nt põhileping osutub tühiseks), siis lõppevad ka käendaja kohustused (v.a juhul, kui käendaja käendab teadlikult kehtetut või aegunud kohustust). Käendaja vastutab põhivõlgniku kohustuse täitmise eest võlausaldaja ees solidaarselt põhivõlgnikuga, mistõttu saab käendaja esitada vastuväiteid võlausaldaja nõudele nii käenduslepingust kui ka põhilepingust tulenevalt
hoiule sularaha. (2) Hoiustamine on tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. (3) Muu hoiustamine väljaspool võlaõigusseaduse § 120 ja käesoleva paragrahvi lõiget 2 on notari ametiteenus. (4) Hoiulevõtmise aluseks on hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis. (5) Hoiustatu käsutamine on lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale. (6) Notar keeldub hoiustatu käsutamisest, kui käsutamisega rikutaks tagatava tehingu sõlminud isikute või kolmandate isikute õigusi. 13. Notari roll rahapesu ja terrorismi tõkestamisel 14. Notariaadikorraldus – kirjeldada erinevaid süsteeme s
Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi: Käendus:Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega. Garantii:Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid
tähtaja kulgemise algus............................................................................................................... 7 6. Kaubamärgi, kollektiivkaubamärgi, garantiimärgi ja ärinime otstarve (kasutamise eesmärk, võrdlus)....................................................................................................................................... 7 7. Registreerimata, registreeritud, üldtuntud kaubamärgi poolt tagatava õiguskaitse võrdlus (erinevused).................................................................................................................................8 8. Kaubamärkide liigitus (kujutise järgi).................................................................................... 8 9. Kaubamärgi absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud...............................10 10. Kaubamärgiomaniku ainuõigus (kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuvad toimingud)....12 11
223. Mis on käsipant ja mille poolest see erineb hüpoteegist? Käsipant tekib pandilepingu sõlmimise ja panditava asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib käsipant pandilepingu sõlmimisega. Hüpoteek ja käsipant on mõlemad pandiõiguse liigid, aga nad erinevad selle poolest, et käsipant on vallaspandiõigus ja hüpoteek kinnispandiõigus. 224. Mis on registerpant? Registerpant on vallaspandiõigus, mille tekkimiseks ei ole vaja tagatava nõude olemasolu. Patenti, kaubamärki, sorti, kasulikku mudelit, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega, võib koormata samasse registrisse kantava registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. 225. Mis on kommertspant? Äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale
madalasurveline tuletõrjeveevarustus. Märgitust suuremate virnastatavate mahtude korral määratakse madala- või kõrgsurvelise tuletõrjeveevarustuse otstarbekus kohaliku päästeasutuse tehniliste võimaluste ja majandusliku kaalutluse järgi. Tuletõrje veevarustuse sh kustutussüsteemi pumbad peavad rakenduma automaatselt. Häireteta elektrivarustus peab olema tagatud kahelt sõltumatult toiteallikalt või elektritoite ja diiselgeneraatorilt tagatava reservtoitega või diiselpumbaga. Klassifikatsiooni järgi II ja III klassi kuuluval puidutöötlemisettevõttel (tootmismaht on alla 100 000 m³/aastas) peab olema tulekustutusveevaru 700 m3 Klassifikatsiooni järgi I klassi kuuluval puidutöötlemisettevõttel (tootmismaht on üle 100 000 m³/aastas) peab olema tulekustutusveevaru 1000 m3 AUTOMAATSED TULETÕRJEVAHENDID Puidutöötlemisettevõtte, mille aastane toodangu maht ületab 100 000 m3, kaitstakse
Käsipandi tekkimine on välistatud, kui panditud asi jääb pandipidaja ja omaniku kaasvaldusse (ei saa tagada publitsiteeti). Üle 500 kroonise asja puhul - pandileping kirjalik. Käsipant on nõudest sõltuv. Õigustamata isiku poolt pantimisel omandab pandipidaja pandi ka siis, kui oli heauskne ja muud pantimise eeldused on täidetud (asja üleandmine ja kokkulepe) (ei toimu, kui asi oli omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud). Käsipant lõpeb: tagatava nõude lõppemisel, panditud asja hävimisel, asja omanik omandab pandi, pandipidaja kaotab asja valduse ega saa seda tagasi, pandipidaja tagastab asja pantijale, pandipidaja teatab pandist loobumisest pantijale. Käsipandipidaja õigused/ kohustused: käsipandi lõppemisel peab asja pantijale tagastama, pandipidaja kohustus pandieset säilitada - korras hoida kui hävimise oht, siis peab pantijale sellest kohe teatama
ilma et ta annaks üle panditava vara valdus. Seega, kommertspanton pant, mille äriregistrisse kantud ettevõtja võib seada tagatisena oma vallasvarale, ilma et ta annaks üle panditava vara valduse Kommertspandi olemus Ettevõttepant - äriregistrisse kantud ettevõtted. Pant, mille äriregistrisse kantud ettevõtja võib seada nõude tagatisena oma vallasvarale. Tuleb kanda kommertspandiregistrisse. Panditud vara jääb ettevõtja valdusse. Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu, ei lõpe nõude lõppemisega Kommertspandi ulatus (KomPS § 2) Ulatub: äriühingu kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusega seotud vallasvarale. Kommertspandi võib seada välismaa äriühingu Eesti filiaali vallasvarale. Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist.
28. Millistele asjadele ulatub kommertspant? Kommertspandiga saab koormata ettevõtjale kuuluvad vallasasjad selliselt, et panditud asjad jäävad pantija valdusse ning nimetatud pant registreeritakse kommertspandiregistris. Kommertspandiseadus sätestab, et kommertspandi võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale äriregistrisse kantud ettevõtja (ka füüsilisest isikust ettevõtja). Seaduse kohaselt kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. See võimaldab kommertspandiregistrisse kantud kommertspandi tagatisel võtta sama pandipidaja käest täiendavat laenu või muuta laenu tingimusi, ilma et oleks vaja sõlmida uut kommertspandilepingut. Kommertspandi ulatus Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast seda. Samas on seaduses täpselt kirjas, millisele varale kommertspant ei ulatu
2.2.2. Kommertspant Kommertspandiga saab koormata ettevõtjale kuuluvad vallasasjad selliselt, et panditud asjad jäävad pantija valdusse ning nimetatud pant registreeritakse kommertspandiregistris. Kommertspandi seadmiseks sõlmib ettevõtja pandipidajaga kommertspandilepingu, mis peab olema notariaalselt tõestatud. Kommertspant tekib vastava avalduse alusel kande tegemisel kommertspandiregistrisse. 2.2.3. Muud registerpandid Registerpant ei eelda tagatava nõude olemasolu. Registerpanti võib pidada hüpoteegi analoogiks vallasasjade suhtes. Registerpandi esemeks on riiklikult registreeritud nn intellektuaalse vara vormid nagu patendid, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused, kasulikud mudelid, sordid, mikrolülituste topoloogiad, geograafilised tähised. Intellektuaalse vara liikide pantimisel tuleb silmas pidada, et nende kehtivusaeg võib olla piiratud. Intellektuaalse vara
8.16 Mis on hüpoteek? Kuidas see tekiba ja lõpeb? Hüpoteegi mõiste (1) Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. (2) Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. (3) Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast. (4) Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. (5) Kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks. 8.17 Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine? Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord (1) Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele.
Pantija ei või võõrandada panditud asja, võlausaldajal aga on müügiõiguse tekkimisel õigus nõuda panditud asja väljaandmist müügiks. Müük toimub käsipandi sätete kohaselt. 16. Mis on kommertspant? Kuidas see seatakse ja kuidas ta lõpeb? Kommertspant on valduseta pandi liik. Pant seatakse ettevõtja kogu vallasvarale või FIEst ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. Kommertspant lõpeb registrist kustutamisega. 17. Mis on õiguste pantimine? 18. Mis on hüpoteek? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, omanik, võlgnik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb selle kande kustutamisega. Seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. 19
väärtus ehk kohalik keskmine turuhind. Riigikohtu otsus 3-2-1-109-04, pöörata eelkõige tähelepanu p 21-24 17. Esmalt märgib kolleegium, et 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 66 lg 2 kohaselt oli seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud, kui seadust ei rikutud oluliselt. Kolleegium leiab, et ÄS § 281 lg-s 3 sätestatud keelu eesmärk oli nende võlausaldajate, kes ei olnud konkreetse tagatislepinguga tagatava laenu andjad, ning aktsiaseltsi vähemusaktsionäride huvides kaasa tuua keeldu rikkudes sõlmitud tagatistehingu tühisus, s.t keelu rikkumine oli seaduse oluline rikkumine. Juba ainuüksi asjaõiguste numerus claususæe põhimõte tõttu (AÕS §-d 1 ja 5) tuleb kommertspandi edasikestmise küsimus lahendada seaduse, mitte aga lepingu alusel. Kommertspandiseaduse (1998. a redaktsioonis) § 5 lg 2 kohaselt, kui ettevõtja võõrandab kommertspandiga
24. Käendaja kohustuse tekkimine Käenduslepingu sisu moodustab käendaja kohustuse tagada põhivõlgniku kohustuse täitmine ehk käendaja kohustus täita põhivõlgniku kohustus, kui viimane ei täida põhilepingust tulenevat kohustust kokkulepitud ajal ja viisil. Käendaja täitmiskohustuse tekkimise üldised eeldused: 1) käenduslepingu kehtivus 2) põhilepingu kehtivus 3) põhivõlgniku poolne käendusega tagatava kohustuse rikkumine. 25. Garantiileping Garantii andja ja saaja vaheline leping, kus garantii andja garanteerib garantii saaja kohustuse nõuetekohase täitmise ehk garantii andja võib võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et täidab garantiist tuleneva kohustuse. Garantii olukorra saabumisel on garantii andjal õigus nõuda garanti saajalt garantiilepinguga ettenähtud hüvitust. 26. Käsiraha on ühe lep
määrustega kehtestatud rakendusaktid, millega kehtestatakse töötutele erinevad toetuste ja abirahade määrad. Täiendavalt tuleb siin mainida töötuskindlustuse seadust (RT I 2001, 59, 359... koos hilisemate muudatustega), millega tagatakse peamiselt majanduslikult aktiivsetele isikutele täiendav kindlustuskaitse töötuks jäämise korral. Tööturuteenuste ja toetuste seadusega reguleeritakse töötuna arvelolekut ja riigi poolt tagatava töötutoetuse, erinevate toetuste ning õppestipendiumi maksmist Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) poolt ning samuti tööturuteenuste osutamist nii tööotsijale, töötutele kui ka tööandjatele. Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Tööotsija on isik, kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib tööd ja pöördub
lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahviks ei pea olema tingimata raha, selleks võib olla ka tegu, mida lepingut rikkunud pool peab kahjustatud poole huvides tegema. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kui käendajaks on tarbija, nimetatakse käenduslepingut tarbijakäenduslepinguks. Käendus lõppeb: tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, käenduse tähtaja möödumisega. Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Seega antakse käsiraha lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Garantii all mõistetakse oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva
Nõude Sisu: käendaja kohustus täita põhivõlgniku kohustus võlausaldaja ees Raske on leida nõude alust, käenduse puhul on §-d koostatud laialivalguvalt. See mis on võlausaldaja nõude alus käendaja vastu on tegelenud kohtupraktika. Loeme riigikohtu lahenditest välja, mis on nõude alused. Käendaja vastu esitav nõude alus on §145 lg 1. Lisaks mõnikord kohtu otsustest § 142 Eeldused: 1) kehtiv käendusleping (võlausaldaja ja käendaja vahel) 2) käendusega tagatava nõude olemasolu (VÕS § 145 lg 1) 3) käendusjuhtumi saabumine, mille puhul käendaja peab täitma põhivõlgniku kohustuse 1.Käendusleping a) pooled :käendaja ja võlausaldaja - käendaja- kas tarbija? - Tarbija mõiste: VÕS §1 lg 5 - Tarbijakäenduslepingu mõiste: VÕS § 143 lg 1 (jõust 05.04.2011) - Vt RKTKo 3-2-1-148-11, p 13-14 b) sisu : - käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees (RKTKo 3-2-1-166- 14) mida pooled üldse tahtsid
223. Mis on käsipant ja mille poolest see erineb hüpoteegist? Käsipant tekib pandilepingu sõlmimise ja panditava asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib käsipant pandilepingu sõlmimisega. Hüpoteek ja käsipant on mõlemad pandiõiguse liigid, aga nad erinevad selle poolest, et käsipant on vallaspandiõigus ja hüpoteek kinnispandiõigus. 224. Mis on registerpant? Registerpant on vallaspandiõigus, mille tekkimiseks ei ole vaja tagatava nõude olemasolu. Patenti, kaubamärki, sorti, kasulikku mudelit, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega, võib koormata samasse registrisse kantava registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. 225. Mis on kommertspant? Äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale
kasutamise korra ning kaasomandi lõpetamise keelu kohta, muutes need nii kehtivaks ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes. Eelmärge Eelmärge on seaduse sõnastuse kohaselt asjaõiguse omandamise või kustutamise või asjaõiguse sisu või järjekoha muutmise nõude tagamise vahend ning eelmärkega tagatav asjaõiguse omandamise nõue võib olla ka tulevane või tingimuslik (AÕS § 63 lg 1 p 1) Eelmärke eeldusteks on: - tagatava nõude olemasolu - puudutatud isiku nõusolek või seda asendav kohtumäärus -eelmärke kandmine kinnistusraamatusse Vale kinnistusraamat Kinnistusraamatu avalik usaldus, mis kaitseb omandaja õigusi, kujutab endast samal ajal suurt ohtu tegelikult õigustatud isikule, kelle õigus on kinnistusraamatusse kandmata või on kantud sinna valesti. Kinnistusraamatu ebaõigsus võib seisneda: - mitteeksisteeriva õiguse kinnistusraamatusse kandmises eksisteeriva õiguse asemel
Lepinguline leppetrahv on poolte kokkuleppega kindlaks määratud rikkumiste eest ette nähtud leppetrahv. Käsiraha on rahasumma, mille üks kokkuleppivatest pooltest annab temalt lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete arvel teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks. Kokkuleppe käsiraha kohta peab alati olema sõlmitud kirjalikus vormis. Olenemata käsiraha summast ja olenemata tagatava lepingu vormist. Lisaks sellele on nõue, et selles kirjalikus dokumendis tuleb sõna selgelt märkida, et see summa antakse üle käsirahana. Kui seda sõna ,,käsirahana" ei ole kirjutatud, siis loetakse, et raha anti üle avansina ja käsirahaks seda ei loeta. Käsiraha puhul tuleb näha, et ta täidab kolme funktsiooni: 1) tõendab põhilepingu sõlmimise fakti; 2) on makseviiviks toimub rahasumma üleandmine, selles osas on
AS-i SEB Pank hagi Enn Sarna, Jüri Aigro ja Olle Reinholmi vastu igaühelt neist 2 370 000 krooni (151 470 euro 61 sendi) saamiseks. Hageja sõlmis iga kostjaga käenduslepingu. Kostjad käendasid põhivõlgnikku Õiguslik probleem: RK: „Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad VÕS § 150 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Selline regulatsioon kaitseb võlausaldaja huve, kuna see tagab võimaluse pöörduda kogu tagatava nõude sissenõudmiseks iga käendaja vastu. See tähendab, et kõik kaaskäendajad vastutavad VÕS § 145 lg 2 järgi põhivõlgniku kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Nõude rahuldanud käendajale läheb võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu VÕS § 152 lg 1 esimese lause järgi rahuldatud ulatuses üle. Lisaks tekib nõude rahuldanud käendajal tema osa ületavas osas raha maksmise korral VÕS § 69 lg-te 5 ja 7 alusel tagasinõue kaaskäendajate vastu.
Leppetrahvi võib nõuda ainult siis, kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav. Käendus Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kui käendajaks on tarbija, nim käenduslepingut tarbijakäenduslepinguks. Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, va tarbijakäendusleping (kirjalik vorm). Käendus lõpeb: tagatava nõude lõppemisega; kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; käenduse tähtaja möödumisega. 12 Tulevase kohustuse tagamiseks sõlmitud tähtajatu tarbijakäenduslepingu võib käendaja igal ajal üles õelda. Kui see leping on tähtajaline, võib lepingu üles õelda viie aasta möödudes lepingu sõlmimisest.
) 37. halduse seaduslikkus e legaalsus Halduse seaduslikkus tähendab ühelt poolt, et täitevvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus, ja teiselt poolt, et ükski halduse õigusnorm (määrus, üldkorraldus, halduse individuaalakt) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, PS). Selle põhimõtte keskne säte on PS § 3 lg 1 I lause. 38. kohtute sõltumatus Sõltumatute kohtute poolt tagatava õiguskaitse keskne norm on üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14), mis annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.(Vt ka § 146 II lause) 39. Sotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma
Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava summana, v.a juhul, kui kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksudena.(surm, kehavigastused) Kahjuhüvituse ulatuse määrab kohus. Käendus käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (Kui käendajaks on tarbija-tarbijakäendusleping). Pole kirjaliku vormi nõuet. Käendust võib tõendada igasuguste lubatud tõenditega. Käendus lõppeb: tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku ees, tähtaja möödumisega. Garantii- majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Kohustus lõpeb: garant maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta on kohustatud, garantiitähtaeg on möödunud.
Kohtud on vaidluses nõustunud kostjatega, järeldades VÕS §-st 150, et mitme käendaja puhul ei ole osavastutus võimalik. Kolleegium sellega ei nõustu. 14. Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad VÕS § 150 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Selline regulatsioon kaitseb kolleegiumi arvates ennekõike võlausaldaja huve, kuna see tagab võimaluse pöörduda kogu tagatava nõude sissenõudmiseks iga käendaja vastu. See tähendab, et kõik kaaskäendajad vastutavad VÕS § 145 lg 2 järgi põhivõlgniku kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Nõude rahuldanud käendajale läheb võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu VÕS § 152 lg 1 esimese lause järgi rahuldatud ulatuses üle. Lisaks tekib nõude rahuldanud käendajal tema osa ületavas osas raha maksmise korral VÕS § 69 lg-te 5 ja 7 alusel tagasinõue kaaskäendajate vastu.
märkuse vahendusel. Eelmärkest tulenevad kohustused võiksid kaasomandiosa omandajale üle minna, kui ta võtab üle eelmärkega tagatud kohustuse (VÕS §-d 175 ja 177). Võimalik on ka lepingu ülevõtmine, kuid ka selleks on VÕS § 179 lg 1 järgi vaja teise poole nõusolekut. Kandes eelmärke avaldajate soovitud viisil kinnistusraamatusse, tekiks olukord, kus eelmärke järgi kohustatud isikuks võiksid näiliselt saada ka kinnistu mõttelise osa omandajad. Arvestades tagatava kokkuleppe omapära (mõlemad avaldajad soovivad tagatava nõude osas olla nii võlgnikuks kui võlausaldajaks), ei saa kaasomandi lõpetamise kokkulepet tagavat eelmärget kanda kinnistusraamatusse kinnistu igakordse omaniku, vaid üksnes konkreetselt avaldajate kasuks (nad mõlemad on ka kohustatud isikud). Võimalik ei ole paralleelselt tagada kaasomandiosa võõrandamisel kokkuleppe üleminekut õigusjärglastele ja samal ajal tekitada võõrandamise tühisus. Kui avaldajate tahe oli
tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. 28. Kohtute sõltumatus Sõltumatute kohtute poolt tagatava õiguskaitse keskne norm on üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14), mis annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. (PS § 146 „Õigust 8 mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.“) 29. Sotsiaalriigi põhimõte
tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. 28. Kohtute sõltumatus Sõltumatute kohtute poolt tagatava õiguskaitse keskne norm on üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14), mis annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. (PS § 146 ,,Õigust 8 mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.") 29. Sotsiaalriigi põhimõte
Aktsiate pant (ÄS § 232, AÕS § 314-319.6; EVKS § 16 ja 16.1) Asjaõiguslikest koormatistest on aktsiaid võimalik koormata pandiga, kui põhikiri seda võimalust ei välista. Põhikirja piirang omab kolmandate isikute suhtes (ja pandi kehtivuse seisukohalt) tähendust, kui selle kohta on ka märge EVK-s (EVKS § 9). Pantimine eeldab kirjalikku vormi (käsutustehingut). Pant aktsiale tekib arvates märke tegemisest EVK-s (EVKS § 16 lg 2). Aktsiate pant on aktsessoorne (seotud tagatava kohustusega). Aktsia pant lõpeb tagatud nõude lõppemisel (AÕS § 284). Aktsiate võõrandamine panti ei lõpeta. Pant lõpeb tagatava kohustuse ülevõtmisel (VÕS § 177 lg 2). Aktsiate koormamine. Pant. Ühele aktsiale ei saa seada mitut panti. Pandi realiseerimine toimub kohtutäituri vahendusel toimuva müügi teel, kui põhikiri ei näe ette teisiti (EVKS § 16 lg 6; vt ka AÕS § 292 lg 2; 319.2).
(kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdus. Seega, kommertspanton pant, mille äriregistrisse kantud ettevõtja võib seada tagatisena oma vallasvarale, ilma et ta annaks üle panditava vara valduse Kommertspandi olemus Ettevõttepant - äriregistrisse kantud ettevõtted. Pant, mille äriregistrisse kantud ettevõtja võib seada nõude tagatisena oma vallasvarale. Tuleb kanda kommertspandiregistrisse. Panditud vara jääb ettevõtja valdusse. Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu, ei lõpe nõude lõppemisega Kommertspandi ulatus (KomPS § 2) Ulatub: äriühingu kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusega seotud vallasvarale. Kommertspandi võib seada välismaa äriühingu Eesti filiaali vallasvarale. Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist
kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi: Käendus Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega. Garantii Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.)
10.4.4. KOMMERTSPANT Kommertspant on nagu registerpantki valduseta pandi liik. Kommertspant registreerituse äriregistris ja talle kohaldatakse asjaõigusseaduses registerpandi kohta sätestatut, kui kommertspandiseadusest ei tulene teisiti. Kommertspandi puhul seatakse pant ettevõtja kogu vallasvarale või füüsiliisest isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatustes, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti sellele varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist. Kommertspant ei ulatu kassas või krediidiasutuses olevale rahale, ettevõtjale kuuluvatele osadele, aktsiatele, investeerimisfondi osakutele, osamaksule ühistus ja osalusele teistes
abikaasade ühisvara hulka (vt RKÜKm 3-3-1-15-12, p -d 30-33, 35, 37-43). KrMS § 142 alusel on võimalik taotleda keelumärke seadmist ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse üksnes arestimismääruse adressaadiks oleval kahtlustataval, süüdistataval, tsiviilkostjal või kolmandal isikul. Seejuures tuleb arvestada, et enne arestiga tagatava varalise kohustuse lõplikku kindlaksmääramist (nt konfiskeerimisotsustuse jõustumist) saab prokuratuur taotleda KrMS § 142 alusel kinnisasja käsutamise keelamist vaid kahtlustataval, süüdistataval, tsiviilkostjal või kolmandal isikul, kelle vastu arestiga tagatav kohustus on suunatud. See tähendab, et kinnistusraamatusse kantava keelumärke sisust peab üheselt nähtuma, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes sellel abikaasal, kelle suhtes arestimisotsustus tehakse
Kui leping osutub kehtetuks, on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. 38 Käendus Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet. Käendust võib tõendada igasuguste lubatud tõenditega, milleks võivad olla tunnistajate ütlused, kirjavahetused, kontoülekanded. Käendus lõpeb: tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest ja käenduse tähtaja möödumisega. Tähtajalise käenduse lõppemise korral eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuste eest. Käsiraha Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Seega antakse käsiraha lepingu sõlmimise tõendamiseks ja
Mis on kommertspant? Kuidas see tekib ja lõpeb? Kommertspant Valduseta pandi liik. Registreeritakse äriregistris ja talle kohaldatakse asjaõigusseaduses registripandi kohta sätestatud, kui kommertspandiseadusest ei tulene teisiti. Pant seatakse ettevõtja kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. // Kommertspandi kanne jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, v.a siis kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kommertspant lõpeb registrist kustutamisega, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Mis on õiguste pantimine? Üks tagatise liike. Õiguste pantimiseks on vaja pantija ja pandipidaja vahelist kirjalikku kokkulepet pandi seadmise kohta. Panditud õigust saab
puhul makstavate viivistele kui pandileping ei näe ette teisiti. Mis on kommertspant? Kuidas see tekib ja lõpeb? Kommertspant – Valduseta pandi liik. Registreeritakse äriregistris ja talle kohaldatakse asjaõigusseaduses registripandi kohta sätestatud, kui kommertspandiseadusest ei tulene teisiti. Pant seatakse ettevõtja kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. // Kommertspandi kanne jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, v.a siis kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kommertspant lõpeb registrist kustutamisega, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Mis on õiguste pantimine? Üks tagatise liike. Õiguste pantimiseks on vaja pantija ja pandipidaja vahelist kirjalikku kokkulepet pandi seadmise kohta
. all. 2.2. Käesoleva pandiga on tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded (sh intressid ja viivis) ning pandi esemetele tehtud kulutused, kohtukulud ja esemete müügiga seotud kulutused. 2.3.Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele nõuetele panditud vara suhtes. 119 2.4.Pärast käesoleva lepingu sõlmimist Pandiüidaja uue nõude tekkimisel Pantija suhtes (kas tagatava võlaõigussuhte muutmisel ja/või pikendamisel või siis mõne muu lepingu või suhte alusel, kui pandilepingus nimetatud võlaõigussuhe), muutub pant alates nimetatud uue Pandipidaja nõude tekkimise hetkest ka uue nõude tagatiseks, kui nõude tekkimise aluseks olevas lepingus ei sätestata teisiti. Pandilepingu sellekohase muudatuse koostamine ei ole obligatoorne, kuid on Pantija ja Pandipidaja kokkuleppel võimalik, eriti kui uue nõude tagamiseks soovitakse sätestada eritingimusi. 3
määrustega kehtestatud rakendusaktid, millega kehtestatakse töötutele erinevad toetuste ja abirahade määrad. Täiendavalt tuleb siin mainida töötuskindlustuse seadust (RT I 2001, 59, 359... RT I 34.04.2014,2), millega tagatakse peamiselt majanduslikult aktiivsetele isikutele täiendav kindlustuskaitse töötuks jäämise korral. Tööturuteenuste ja toetuste seadusega reguleeritakse töötuna arvelolekut ja riigi poolt tagatava töötutoetuse, erinevate toetuste ning õppestipendiumi maksmist Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) poolt ning samuti tööturuteenuste osutamist nii tööotsijale, töötutele kui ka tööandjatele. Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks Tööotsija on isik, kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib
ja põhivõlgnik täidab kohustuse, siis ei ole käendajal tagasinõudeõigust, kui põhivõlgnik ei teadnud ega pidanudki teadma käendaja täitmisest. Kui käendaja on täitnud kohustuse, mis on täidetud ka 60 põhivõlgniku poolt, siis võib ta vaatamata võlgniku vastu tagasinõude puudumisele esitada tagasinõude võlausaldaja vastu alusetu rikastumise sätete järgi. Käendaja vastutus lõpeb VÕS § 153 lg 1 järgi: 1) tagatava põhikohustuse lõppemisega; 2) võla ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut tagada ka uue võlgniku kohustuse täitmist; 3) käenduse tähtaja möödumisega, välja arvatud siis, kui käendaja kohustus teatud tähtajani tekkinud kohustuste täitmist tagama; 4) käendusest loobumisel võlausaldaja poolt. Käendaja vastutuse lõppemise põhiliseks aluseks on kohustuse täitmine võlgniku poolt. Võlausaldaja
ja põhivõlgnik täidab kohustuse, siis ei ole käendajal tagasinõudeõigust, kui põhivõlgnik ei teadnud ega pidanudki teadma käendaja täitmisest. Kui käendaja on täitnud kohustuse, mis on täidetud ka 60 põhivõlgniku poolt, siis võib ta vaatamata võlgniku vastu tagasinõude puudumisele esitada tagasinõude võlausaldaja vastu alusetu rikastumise sätete järgi. Käendaja vastutus lõpeb VÕS § 153 lg 1 järgi: 1) tagatava põhikohustuse lõppemisega; 2) võla ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut tagada ka uue võlgniku kohustuse täitmist; 3) käenduse tähtaja möödumisega, välja arvatud siis, kui käendaja kohustus teatud tähtajani tekkinud kohustuste täitmist tagama; 4) käendusest loobumisel võlausaldaja poolt. Käendaja vastutuse lõppemise põhiliseks aluseks on kohustuse täitmine võlgniku poolt. Võlausaldaja
avarii puhul makstavatele viivistele, kui pandileping ei näe teisiti ette. 175. Mis on kommertspant? Kuidas see tekib ja lõpeb? Kommertspant on nagu registerpantki valduseta pandi liik. Kommertspandi puhul seatakse pant ettevõtja kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti sellele varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist. Kommertspant registreeritakse äriregistris ja talle kohaldatakse asjaõigusseaduses registerpandi kohta sätestatut, kui kommertspandiseadusest ei tulene teisti. Kommertspant lõpeb registrist kustutamisega, kui seaduses pole sätestatud teisiti. 176
180. Mis on kommertspant? Kuidas see tekib ja lõpeb? Kommertspant Valduseta pandi liik. Registreeritakse äriregistris ja talle kohaldatakse asjaõigusseaduses registripandi kohta sätestatud, kui kommertspandiseadusest ei tulene teisiti. Pant seatakse ettevõtja kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. // Kommertspandi kanne jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, v.a siis kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kommertspant lõpeb registrist kustutamisega, kui seaduses pole sätestatud teisiti. 181. Mis on õiguste pantimine? Üks tagatise liike. Õiguste pantimiseks on vaja pantija ja pandipidaja vahelist kirjalikku kokkulepet pandi seadmise kohta
annaabi.ee 
