21. SAJANDI RELVAKONFLIKT (kurdid ja Türgi) 27 november 1978 loetakse alguseks ning see on siiani käimas. Üldiselt Ida- ja Lõuna-Türgi aladel ning ka Põhja-Iraagi ja Põhja-Süürias. Konflikti osapoolteks on Türgi riik ning kurdid. Kurdid on arvukuselt Lähis-Ida neljas rahvus. Nad elavad nelja riigi aladel, olles igas riigis silmitsi eri probleemidega. Kurdid on tuntud sellegi poolest, et nad on kultuuriliselt lõhestunud ega suuda üksteisega koostööd teha. Konflikti põhjus peitub kauges minevikus. Peale Esimest maailmasõda, mil Osmanite riik hävines, sündis selle aladele oluliselt väiksem Türgi. Sèvresi rahu 1920. aastal lubas anda kurdidele enesemääramisõiguse oma riik luua, kuid kaasaegse Türgi riigi looja Mustafa Kemal Atatürk lepingut ei tunnistanud ja 1923. aasta Lausanne'i rahus pole enam kurdide riigist sõnagi. Peamiseks konflikti põhjuseks on kurdide s...
Milliseid probleemi tõi kasa linnastumine 19.sajandil? Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempo abil. Linnastumisega kaasneb linnakultuuri levik. Lineaarse linnastumise mudelis võetakse vaatluse alla kogu riigi linnad ning teineteisest eraldatakse linnakeskus ja seda ümbritsev tagamaa. Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks alafaasiks. Peamisteks faasideks on linnastumine (urbanisation), eeslinnastumine (suburbanisation), vastulinnastumine (counterurbanisation) ja taaslinnastumine (reurbanisation). Linnastumises toimub rahvastiku määraline ja suhteline
2. Mis on asustussüsteem. Asustussüsteemide tüübid. Maakondlike ja regionaalsete asustussüsteemide trendid Eestis. Eesti rahvusliku asustussüsteemi põhitunnused. 2A. Mis on asustussüsteem: Mingil territooriumil (riigis, regioonis, piirkonnas vms.) asuvad asulad, millede vahel on majanduslikud, kultuurilised, poliitilised vms. seosed ja sidemed; aine-, energia- ja infovood. Koosneb linnadest ja linnade tagamaast. Linnade endi vahel ja linnade ning tagamaa vahel on mitmesugused vertikaalsed ja horisontaalsed sidemed ja vastasmõjud. Vertikaalsed sidemed – hierarhia. Omab mitut eri tasandit, riikide ülest (rahvusvahelist, globaalset), rahvuslikku (riigi), regionaalset (eri riigisisesed tasandi), kohalikku. Asustussüsteemid kui ruumistruktuurid on üldjoones stabiilsed ja inertsed. Muutuvad “suurte sündmuste”, pikaajaliste protsesside käigus, võimalik muuta strateegialise
4437 küla, 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel)). Maa-asulate arvu muutnud olulisimad reformid. 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine), 7000-st maa-asulast 3300. Teiseks, 1990-ndate algus (külade ennistamine). Kandid (paikkonnad). Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, aelvikud, väikelinnad); enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; moodustavad keskuse ja selle ümber koondunud asulad (keskus+tagamaa); võib esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta; Eestis u 1000 tk, keskm 500-1000 elanikku, kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid. Maarahvastiku osatähtsus Eestis. 32% elanikest. MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011). Maarahvastik on pigem: noorem, haigem, põlisrahva keskne, elab väikeelamutes, elamispinna omanik, elab ruumikamalt, autoomanikud, vähem tippspetsialiste, vähemharitum,
LINNASTUMINE E. URBANISEERUMINE *soodustab: - palju valikuid - infoühiskonda üleminek,teeninduse osatähtsus kasvab-linnade rohkem - kõrgem elatustase N:linnas kõrgem meditsiin,kultuur(kino,teater),haridusasutused *tagamaa- linna ümbruskond, mis on linnast mõjutatud N:kõrveküla *regratsioon-sissetulekust sõltuv,rahvus,rass,religioon, *vastulinnastumine-linnast-maale *ülelinnastumine-järsk rahva kasv innas.demograafiline plahvatus *eeslinnastumine-linna ette koguneb palju inimesi *megalopol-väga suur linn *agromerisatsioon-e. linnastu. lähestikku asuvad linnaosad kasvavad kokku Millal loetakse linnaks? Soome,Rootsi , Taani .. 200 + võivad juba anda linnastaatuse Hollandis linn kui on üle 20 000
edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia vallas, rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaisete firmade üle, valitsuse suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. 8) Kuidas on transpordi areng mõjutanud ettevõtete paiknemist ja majanduse arengut? Ettevõtete paiknemine on muutunud hajusamaks, majanduse arengon kiirenenud. 9) Milliste looduslike eelduste poolest erinevad Rotterdami ja Tokyo sadamad? Rotterdamil on suur tagamaa, mida teenida. See paikned olulise jõe suudmes, arenenud riikide keskel, seal liigub väga palju kaupu. Tokyol pole suurt tagamaad, ta on ookeani kaldal, kus on maavärinad mis segavad sadamate tööd. 10) Miks nüüdisajal kasvab kiiresti logistika tähtsus? Sest ettevõtted on kitsamalt spetsialiseerunud, logistika keskendub transpordile. 11) Mida tähendab mugavuslipp? Mugavuslipp on see lipp, mille all laev ennast registreerub ja mille all sõidab. On mõistlik
· Millist eluaseme tüüpi eelistavad erineva haridustasemega inimesed? 4 1 Materjal ja metoodika Aine inimgeograafia uurimismeetodid teine rühmatöö uurib lähemalt individuaalandmete analüüsi meetodit. Uurimistöös kasutatavad andmed on pärit R. Ahas ja S. Silm poolt koostatud uurimusest ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise analüüs", mis on valminud aastal 2006. Valisime nende andmefailist sobivaimad näitajad, mille põhjal erinevaid seoseid leida, täpsemalt teemal ,, Haridus, kui meie argielu mõjutaja". Oma töös püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime sekundaarsete individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S
külastavad küll Eestit ja Tallinna, aga mitte Harjumaad. Tallinn kujundab kogu Eesti, kuid eelkõige kogu Harju maakonna mainet ning suunab maakonna turismiarenguid. Harjumaa turismi käekäik sõltub otseselt Tallinna külastajatest. Aktiivse puhkuse pakettide hulgas turundab Tallinn Harjumaalt Naissaart ja Prangli saart ning Viimsi sisekardirada, muidu kasutab Tallinn Harjumaa turundamisel väljendit ,,Tallinna tagamaa". Hetkeolukord on saanud tekkida ainuüksi juba sellepärast, et Tallinna ja Harjumaa koostöö on väga nõrk, puudub ühine koordineerimine ja koordineerija, kes koondaks ajakohase turismiinfo, mida Tallinnaga koosturundamisel kasutada. Selleks, et asjad paraneksid on kõige tähtsam, et Harjumaa teeks rohkem koostööd Tallinnaga ning ka vastupidi. Koostööd pead tegema kõik nii avalik- kui ka erasektor.
Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 6. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks.
ulatuvale maa- ja veeteele, Tallinna asend võimaldas kontrollida laevasõitu piki Eesti põhjarannikut Neeva jõele suunduval kaubateel. Kauplemine Venemaaga, eeskätt Novgorodiga, oli tõusnud saksa kaupmeeste huviorbiiti juba saksa idakolonisatsiooni algusega. Võimalus osaleda vahendajana Venemaa ja Lääne vahelises kaubanduses oli nii Tallinna kui ka Tartu jaoks eluliselt oluline, kuna kumbki linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele. Läbi kogu keskaja ning osalt uusajalgi kaubeldi enam- vähem samade kaubaartiklitega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahku, vaha, Eestist teravilja ja lina, Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel
Vastuse saamiseks oma probleemile püstitasime järgnevad uurimisküsimused : · Kas inimeste haridustase ja emakeel mõjutab palganumbreid ? · Milline seos on haridustasemel perekonnaseisu, laste arvu ja töökohaga? · Kas inimeste haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ? 3. Materjal ja metoodika Uurimistöös kasutatavad andmed on pärit R. Ahas ja S. Silm poolt koostatud uurimusest ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise analüüs", mis on valminud aastal 2006. Valisime nende andmefailist sobivaimad näitajad, mille põhjal erinevaid seoseid leida, täpsemalt teemal ,, Haridus, kui meie argielu mõjutaja". Oma töös püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime sekundaarsete individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S
· Pealinn asus Texcoco järve ühel looduslikul ja mitmel kunstlikul saarel. · Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks ehitasid asteegid kanaleid ja tammteid. · Tänapäeval asub sellel kohal Mexico. · Linn oli jaotatud neljaks tsooniks (campan), need omakorda igaüks 20 rajooniks (calpulli). Igal calpulli'l oli oma turuplats (tiyanquiztli). Tenochtitlan · Linna keskel olid koolid ja templid. · Linna ümbritses majanduslik tagamaa külade ja majanditega. · Tihedalt asustatud. · Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel chinampa'del kasvatati toitu. Ühiskond · Linnriike valitsesid dünastiad. · Riigi eesotsas piiramatu võimuga kuningas, keda austati pooljumalana. · Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused · Alalist sõjaväge ei olnud.
paranemine. Asuti elama kaubateede äärde, kasutusele võeti linnaõigus. Põllumajanduslik pööre, vabanesid töökäed, mida vajati tööstuses. 2. Asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. Vanimad linnad tekkisid jõgede äärde, jõesuudmetele, kus sai põlde niisutada. Ka tänapäeval mõjutab asusutust kliimavööde, rannikupiirkond, reljeef (mägised, liiga külmad ja liiga kuumad alad väheasustatud). Esimesed linnad tekkisid seal, kus olid head transpordivõimalused ja tagamaa, kus sai toiduaineid toota. Esialgu eelistati kohti kus sai tegeleda põllumajanduses, hiljem maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks ning muude majandusharude arendamiseks sobilikke alasid. Kaubateede lähedus oli samuti oluline. Linnu mõjutasid ka sõjad, looduskatastroofid jms, koloniseerimise tagajärel pidi linnu mujale rajama. 3. Linnad ja maa asulad arenenud ja arengumaades. Maa- ja linnarahvastikku seostatakse majanduse arenguga, st industrialiseerimisega, kõrgelt
Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Looduslikud tingimused Loodusvara mets, vesi Pinnamood Kliima 2) Kultuuriline taust. e tagamaa Piirkonniti kujunenud traditsioonid, usk. 3) Tehnoloogiate kasutusvõimalused 4) Tööjõu haridustase 5) Poliitilised otsused riigi tasandil Investeeringute, regionaalsete soodustute tegemine Maailmamajandusele iseloomulikud jooned: 1) Domineerivad rahvusvahelised suurfirmad 2) Tööjõu vaba liikumine 3) Aktiivne rahvusvaheline kaubandus 4) Ulatuslikud välisabi programmid 5) Rahvusvaheline koostöö keskkonna probleemide lahendamiseks
(ehitustegevus, laevaehitud, mööbli tootmine) · Tetsiaarne- teenindav (veondus, side-ja postiteenused, turism, kaubandus) Globaliseerimine On olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side, transport. Hõivatus ja SKT Erinevate sektorite osatähtsus majanduses isel hõivatuse või skt kaudu. Hõivatus näitab kui palju inimesi sektorites töötab või ka sektori osakaaluga ravusliku koguprodukti loomisel. Majandustegevust mõjutavad tegeurid · Looduslik keskkond · Kultuuriline tagamaa · Tehnoloogilised võimalused · Tööjõu haridustase · Riigi poliitilised otsused
rahvastikutihedus on nendes kõige suurem (kõik väga suured miljonilinnad). LINNA KUI MÕISTET VÕIB SÕNASTADA VASTAVALT PERSPEKTIIVILE ERINEVALT: ● FÜÜSILISES MÕTTES on linn tihedalt täis ehitatud keskkond. Selle mõiste järgi saab hõlpsasti linna piiritleda. ● MAJANDUSLIKUS MÕTTES on linn koht, kus asuvad pangad, turud, ettevõtted, poed jms. Kui linn on kasvõi natukenegi suurem, kujuneb linnale TAGAMAA e. koht, kus majandusliku edukuse nimel materjale hangitakse (kaevandused rajatakse maakohtadesse; linna äärealadele jms). ● POLIITILISES MÕTTES on linn haldusüksus, näiteks kohaliku omavalitsuse piirkond, mis omab linna staatust. ● INIMESE ELUKOHA PERSPEKTIIVIST on linn koht, kus ennast teostada ning paik, kus sotsialiseeruda. EESTIS ON 39 linna, mis on kujunenud suuruse tõttu, ajaloo tagajärjel või haldusmuutuse tulemusena.
erinevad ulatused ja piirid. H)t+lk H-teenuse hind, t-müügihind turul, l-muugüturuhinnale lisanduvad liikluskulud, k-kaugus. Teenuse nõudluse mudeli valem: V= a-bk V- teenuse nõudlus keskuses, a-maksimaalne nõudlus, k-kaugus, b-teenuse astet kajastav fikseeritud parameeter. Kolmas Christalleri aspekt oli linnasüsteemi poliitiline organiseerimine. Mudeli haldusprintsiibis paiknevad kõik alamastme linnade tagamaad suuruselt järgmise linna tagamaa sees. Lösch arendas oma teoses eelnevaid majandusruumi organiseerimise teooriaid seoses linnapiirkondadega. Ta oli huvitatud tööstuskeskuste ratsionaalsest ja optimaalsest paigutamisest ning tasakaalu leidmisest majanduse ruumilisel organiseerimisel. Tema lähetprintsiibiks oli organiseerida tööstuskeskused nii, et nende kasum oleks piisav aga võimalikult väike. (lk104, joonis 41) 5
David Harvey ajaloolis-ruumiline materialism. 90ndatel oli ajastu muutunud, vähenes nende populaarsus. Geopoliitika ja poliitgeograafia dekonstrueerimine, loodud teatud poliitiliste sihtide saavutamiseks. EESTI INIMGEOGRAAFIA: J. G. Granö 1. Geograafia professor. ,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti poliitgeograafilist asendit. Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID Ökoalarmism inimene võib looduse hävitada (,,Hääletu kevad"). Sloogan ,,Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt". Looduse piirid on inimpopulatsiooni suurenemisega kitsenenud, loodusel on taas tugevam mõju inimestele.
David Harvey ajaloolis-ruumiline materialism. 90ndatel oli ajastu muutunud, vähenes nende populaarsus. Geopoliitika ja poliitgeograafia dekonstrueerimine, loodud teatud poliitiliste sihtide saavutamiseks. EESTI INIMGEOGRAAFIA: J. G. Granö 1. Geograafia professor. ,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti poliitgeograafilist asendit. Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID Ökoalarmism inimene võib looduse hävitada (,,Hääletu kevad"). Sloogan ,,Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt". Looduse piirid on inimpopulatsiooni suurenemisega kitsenenud, loodusel on taas tugevam mõju inimestele.
Linnastumise etapid · Eeslinnastumine on inimeste kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linnakeskusest kaugemal. · Vastulinnastumisel nii linnakeskuse kui ka eeslinna rahvaarv kahaneb ja kasv toimub linnalise piirkonna piirialadel kaugel keskusest. · Taaslinnastumise lõpuks linnakeskuse rahvaarvu kahanemine lõpeb. · Tasakaallinnastumise käigus toimub tasakaalustatud areng linnaregiooni keskuse ja tagamaa vahel. Suuremat tähelepanu pööratakse säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele. Ülelinnastumine · Ülelinnastumine on arengumaade linnade ülikiire kasv. · Kohalikud võimud ei suuda tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö ega elukohti. · Selle põhjuseks on see, et linnadesse kolib palju maarahvastikku, kui linnad suudavad neile rakendust leida. · Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid on puudulik veevärk,
Kunagi varem polnud Wiiralt nii vaba ja avatud emotsionaalses eneseväljenduses. Sõjajärgsel perioodil töötas kunstnik paljud varasemad teosed ümber, paraku ei teinud see neid paremaks. Ka tõmbas ta nõutavamatest töödest täiendavaid tiraaze. Ometigi jäi talle omaseks otsinguvaim mitte ainult tehnikas, vaid ka sisus. Loomingu lõpuperioodil on Wiiralti töödel omalaadne aura, mille annab elu ja kunstikogemustest küllastunud vaimne tagamaa. 1945. suvel Rootsis Kummelnäsis Eduard Wiiralt suri 8. jaanuaril 1954 viiekümne viie aastasena ning maeti PèreLachaise'i kalmistule Pariisis. E. Wiiralt ,,Põrgu" E. Wiiralt ,,Tiiger" E. Wiiralt ,,Berberi tüdruk kaameliga" E. Wiiralt ,,Kabaree"
Hiidlinn - suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades Linnastumine - linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga Eeslinnastumine - toimub nii rahvastiku kui ka majanduse areng ja kasv linnakeskusest kaugemal eeslinnas või keskuse lähedal olevas tagamaas. Vastulinnastumine - linnakeskuse kui ka eeslinna rahvaarv kahaneb ja kasv toimub linnalise piirkonna piirialadel (tagamaal) kaugel keskusest. Linna tagamaa - suuremate linnade ümber on kujunenud piirkond, kus elab rohkem inimesi ja asustus on tihedam. Ülelinnastumine - linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti Slumm - juhuslikult hangitud materjalist ehitatud hurtsikkülad, kus puuduvad mistahes sanitaarsed rajatised, juurdepääs puhtale veele ning elektrile. Linna sisestruktuur - Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast, linna
pangad ja börsid ning suurimate rahvusvaheliste firmade peakorterid. Üleilmne mõju ei sõltu niivõrd linna suurusest, kuivõrd linnaregiooni positsioonist teiste seas. Maailmalinnadest madalamatele astmetele jäävad nn. Rahvuslikud või regionaallinnastud, näiteks Stockholm, Barcelona, Lyon, Viin ja Varssavi ning ka Riia ja Tallinn. Nendeski on mitmekesised teenused, kuid globaalsesse võrku kuuluvad nad siiski vaid tipplinnade kaudu. Mõjutatava tagamaa suurus ja majanduslik võimsus määrab linnastu astme võrgustikus. Linnastumine arengumaades. Arengumaade linnade kasv algas alles 20.saj. teisel poolel. 90% linnarahvastiku kasvust maailmas toimubki tänapäeval arengumaade arvel, kus eriti kiiresti kasvavad pealinn ja veel mõned suurlinnad. Näiteks 2000.a. elas 8% Aafrika linnarahvastikust üle 10 miljoni elanikuga linnades. Euroopas nii suuri linnu polegi.
fenomenoloogilisusel ehk kohtadel ja inimestel ning ühiskonnageograafilisel lähenemisel. Veel on analüüsitud inimeste ja jõgede-järvede vahelisi suhteid. Kasutatud kirjandus Lang ,V. ,,Asustus- ja maastikuarheoloogia Eestis" ( arheoloogiline uurimistöö 18652005) http://www.arheo.ut.ee/ArheoLugu.htm Vedru, G. "People on River Landscapes" in Estonian Journal of Archaeology 8/2 (2004) Vedru, G. ,,Maastik, aeg ja inimesed" in Keskus tagamaa ääreala. Muinasaja Teadus, 11(2002) Thomas, J. ,,Archaeologies of Place and Landscape" in Archaeological Theory Today . Polity Press (2001) 6 7
järgmiste kriteeriumite alusel. Tõmbekeskus on tiheasustusega asula. Kui vahetult sellise asula kõrval on teine asula (kas samas või teises omavalitsuses), mis on olulisele osale tõmbekeskuse elanikele töökohaks või teenuste tarbimise kohaks, tuleb need lugeda üheks tõmbekeskuseks. Reformi kontekstis loetakse neist tõmbekeskuseks vaid suurem asula. Tõmbekeskus on tagamaa elanike jaoks oluline pendelrände sihtkoht: suur osa asula enda ja tema lähikonna (kuni 30 minuti autosõidu raadiuses) teiste asulate elanikest käib tõmbekeskuses tööl või koolis ning kasutab tõmbekeskuse avalikke (lasteaiad, kultuuriasutused, sportimisvõimalused, sotsiaal- ja tervishoiuteenused jms) või erateenuseid (kaubandus, teenindus jms). Maakonnakeskus loetakse igal juhul tõmbekeskuseks.
"-- Ei mõista, siiski kõigest Mul kahju, kõik laulud läind ära, Sa nagu aru saaks. Kes nüüd veel armastab mind. Ei mõista, vaatad üles Jäi vaikseks mu meeletu meri, Ja vaatad tagasi-- Kõik endised helinad teel; Ja ohkad endamisi, jäi vaikseks mu vahune veri, Ja ohkad jällegi... Kui hõiskavad ööbikud veel! Nii vaikseks kõik on jäänud Nüüd kuskil kui tagamaa talus Su ümber ja su sees. Käiks tikk-takk üks hiline kell-- Mis oli, see on läinud, Ah, mis sest nii kuulata valus, Mis tuleb, on alles ees. Kui niigi kõik aina on hell. Ah, mis sest nii luua veel sära, Üht peidetud "armastan sind!" Mul kahju, kõik laulud läind ära, Kes nüüd küll veel armastab mind!
Kõige suurem pakutavate teenuste ja kaupade hulk on kõige kõrgemat järku ehk kõige kesksemal keskuskohal; Madalamat järku keskuskohad on turuks väiksematele piirkondadele ehk nende lävi on väiksem ning nende teenused on sagedamini vajaminevad (igapäevased), nt lasteaed- algkool.; Kõrgemat järku keskuskohtades on nii väiksemate keskuste poolt pakutavaid teenuseid kui kõrgemat järku ja unikaalseid teenuseid, nt. ülikool; Kõrgemat järku keskuskohtade mõju ulatus ehk tagamaa on suurem hõlmates ka väiksemate keskuste tagamaa; Teenuste taseme järgi on kujunenud ka asulate hierarhia. 30. Linnade sisestruktuur ja selle areng · Metropoli süda ehk südalinn, hierarhia tipp, kõrge kontsentratsioon inimesi kaupu, teenuseid ja tegevusi (tuumiklinn, ärikeskused) · Linna keskmest väljapoole hierarhia madalamad astmed ning mitte enam kontsentreeritud kujul (tööstus- ja elamupiirkonnad)
Aga see pole leevendanud maapiirkondade probleeme .Põhjus on , et maal on endiselt kõrge sündimus. Kolmas etapp 20 saj keskpaik · Linnaelanike arv kasvab · Kiire linnastumine Lõuna riikides · Linnades elab 41% ja järgneva paari aastakümne jooksul tõusis 50% · Iseloomustab linnastute ja megalopoliste areng Megalopolis ehk hiidlinn- on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum Nt: Tokyo 35,10 mln , New York 21,35 mln , Soul 21,35 mln Linna tagamaa on linnaga sotsiaalselt ja majanduslikult seotud ümbruskond .
Kõik inimesed vajavad eluks õhku mida hingata, toitu mida süüa ja vastassoolist inimest enda kõrvale, et sigida. Kuidas me aga elame, mille nimel ja kelle jaoks on paljuski mõjutatud siis ajastust, ühiskonnast, keskkonnast, religioonist ja tavadest mille järgi elame. Kui eluterve on ühe inimese elu sõltub millised eetilised tõekspidamised meil on ja milline on meil tervis. Mis on hea elu? Juba sõna hea mõistavad inimesed erinevalt. Üldiselt mõjutab seda sotsiaalne tagamaa, erineva sotsiaalse taustaga inimesed võivad terminit ,,hea" väga erinevalt tunnetada. Samuti mis on elu, saab erinevalt mõista. Kas elu on lihtsalt ära olemine, hakkama saamine või on elul sügavam mõte. Niisugustel teemadel on läbi aegade paljud filosoofid arutlenud. ,,Platoni ja Aristotelese filosoofias elas hea elu küsimus läbi oma tähetunni. Tõele au andes peab küll ütlema, et hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle subjektivistlikku hea elu
· Linn on nii füüsiline, majanduslik, poliitiline kui ka kultuuriline nähtus ning seega võib linna defineerida neist neljast aspektist. · Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond. Selle määratluse järgi on lihtne linna piiritleda. · Majanduslikus mõttes on linn koht, kus asuvad ettevõtted, poed, pangad, turg jne. · Veidigi suurema linna majanduslik mõju ulatub tavaliselt kaugele maapiirkondadesse. Igal linnal kujuneb erineva ulatusega tagamaa. Kas linna mõiste on kõikjal ühesugune? · Poliitiliselt on linn kui haldusüksus, näiteks kohaliku omavalitsuse piirkond, mis omab linna staatust. Ajalooliselt olid linnadel küladest erinevad õigused, näiteks maksude ja tollide kogumise osas. Tänapäeval enam mitte. · Inimeste elukohana on linn eelkõige sotsiaalne ja kultuuriline nähtus, kus sünnivad ja arenevad uued ideed, ettevõtmised, moed ja kultuurid. · Eestis on kokku 39 linna
(nt Rae vald, Viimsi, Tabasalu) Vastulinnastumine kontraurbanisatsioon: Elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu ehk aglomeratsioon: grupp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud (nt Kohtla-Järve, New Yorgi linnastu ehk ,,BIG APPLE") Hiidlinnastu ehk megalopolis: kokkukasvanud linnastud (Boswash, Tokaido) Linna tagamaa (linnaga majanduslikult ja sotsiaalselt seotud ümbruskond) +linnakeskus = linnaregioon. Linnastumine arengumaades: Arengumaades toimub väga kiire linnastumine. See kasvab nii loomuliku iibe kui massiivse sisserände tõttu. Linnades toimub industrialiseerumine ja ülelinnastumine. LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR: Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades on: Kesklinn ehk ärila
Pihkvasse ning sealt Novgorodi ulatuvale maa- ja veeteele, Tallinna asend võimaldas kontrollida laevasõitu piki Eesti põhjarannikut Neeva jõele suunduval kaubateel. Kauplemine Venemaaga oli tõusnud saksa kaupmeeste huviorbiiti juba saksa idakolonisatsiooni algusega. Võimalus osaleda vahendajana Venemaa ja Lääne vahelises kaubanduses oli nii Tallinna kui ka Tartu jaoks eluliselt oluline, kuna kumbki linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele. 14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. Moskva tugevnemine ja Novgorodi hõivamine XV sajandi 70. aastatel andis tugeva vastulöögi hansakaubandusele. 1492. a
õiguslikult karistatavad vaid objektiivselt fikseeritavad, tegelikult toime pandud õigusvastased teod. Subjektiivse külje tundmise tähtsus: üks ja sama käitumine võib seostuda erineva subjektiivse sisuga sarnase subjektiivse sisuga seisnud või tunnetus võib seostuda erineva käitumisega käitumise tõlgendamisel tuleb sageli tugineda subjektiivsete elamuste ja kogemuste uurimisele ja hindamisele, sest see võib olla ainus objektiivse käitumise tagamaa enamvähem aktsepteeritav meetod. Juriidiline pähkel on tõlgendamine Juristile abiks prühholoogiatundmine: mida mingi objektiivne tegu/tegevus subjektiivselt tähendab, millest tuleneb, kuidas isik seda ise tunnetab kuivõrd usaldusväärsed on isiku kirjeldused oma subjektiivsest psüühikast(siirus, eneseanalüüsi võime,, alateaduvuse teadvustamata mõjud, konflikt arvamuse ja tegelikkuse vahel)
selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Nende linnad olid jaotatud neljaks tsooniks ,,campan", need omakorda igaüks 20 rajooniks ,,calpulli". Igal calpulli'l oli oma turuplats ,,tiyanquiztli". Linna keskel olid koolid ja templid. Kokku oli avalikke hooneid umbes 45, sealhulgas peatempel, Quetzalcoatli tempel, mänguväljak, tzompantli ja päikesetempel. Linna ümbritses majanduslik tagamaa külade ja majanditega. Linnriigid olid tihedalt asustatud. Tihti moodustasid nad omavahel vallutus- või kaitse-eesmärgiga konföderatiivseid liite. Suure elanikkonna toitmiseks, kasvatati toitu Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel chinampa'del. Vallutatud piirkonnad varustasid linna maisi, ubade, kakao, puuvillaste riiete, kulla, hõbeda ja nefriidiga. Põhja pool ostsid kaupmehed puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi eredavärvilisi sulgi, mida kasutati keerukalt
Nirk, … 1975: 270). Kaheosalises muinasjutus „Kunksmoor“ (1973) ning „Kunksmoor ja kapten Trumm“ (1975) on suurimaks saavutuseks Kunksmoor ise, tänapäevane nõid, kes lahutamatu loodusest, ürgsest rahvatarkusest ning folkloorist, teiselt poolt aga võtab vastu tsiviliseeritud maailma mõjutusi (R. Krusten 1995: 211). Raamatuid loetakse innukalt. Muinasjutt on põnev, selle huumor lastele arusaadav ja lugu õigel moel õpetlik. On olemas ka tagamaa, mis lapslugejale veel pole avatud ja mis raamatut kahtlemata rikastab. Lapsetasand seeläbi ei kannata (M. Müürsepp, … 1995: 43). Kunksmoor on ühtlasi läbinisti naiselik olevus, edev, pirtsakas, meelitustemaias ja solvuv ning loodus ise, mis inimeste tahtest sõltumatult toimib oma seaduste järgi (R. Krusten 1995: 211). Kunksmooril endal pole maailmalt midagi vaja, tema saartki pole kantud ühelegi maakaardile. Kunksmoor on täielik valikuvabadus
Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas. Jägala juga asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõel, 3 km selle suudmest ülesvoolu ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa kohal laskub Jägala jõgi 8 km kõrguse ja kuni 60 m laiuse kaarja joana alla Põhja- Eesti klindi paeplatoolt, Kallavere-Ülgase klindipoolsaare ja Ruu klindineemiku vahelisse Jägala klindiorgu. 97 km pikkusel ja 82- meetrise langusega Jägala jõel on laialdane (1570 km²) tagamaa Kõrvemaa soode ja metsade näol. Eesti mõistes on jõgi, mille keskmine vooluhulk on 10 m³/s, küllaltki suur. Suurvee aegu on Jägala jõe vooluhulk tõusnud kohati isegi enam kui 200 m³/s. Klassikalise Põhja-Eesti klindi joana on ka Jägala juga moodustunud pae- ja liivakivilasundi piirimail. Joaastangu läbilõikes paljanduvad (ülalt alla): kesk-ordoviitsiumi Kunda lademe hall lubjakivi, mis sisaldab rohkesti peajalgsete kivistisi (2,2 m); kesk-
1. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti 2. Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne”. 3. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”. Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA). Eestis umbes 1000 tk., keskmiselt 500-1000 el., kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid. MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) 1. Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011): Maarahvastik pigem: vähemharitum; hõivatud primaarsektoris; käib tööl ühissõidukiga; töötab kodus; vaesem; vähem varustatud olmemugavustega. 2. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006): MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5)
- Marginaalene rahvastik inimesed kellel on varjatud tööpuudus. - Pilpakülad e. getod vaeste linnaosad - Esimese riigina puudutas I järk Suurbritanniat (London oli esimene miljonilinn) - Praegu III maailma riikides · Teine etapp (hõlmab XX sajandi esimene poolt) - · Kolmas etapp (alates XX sajandi keskpaigast) - Megapolis e. hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum. Linna tagamaa linnaga sotsiaalselt ja majanduslikult seotud ümbruskond.
GEOGRAAFIA Maailma makromajandus Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 1. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse
Kandid. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne” Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma” Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA) Võib esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta Eestis umbes 1000 tk., keskmiselt 500-1000 el., kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis. Kriteeriumid: Valdade (193) rahvastiku osatähtsus (Statistikaamet); Maa-asulate (173) rahvastiku osatähtsus (Statistikaamet); Maaliste maakondade – alla 50% linnalistes asulates; suurim linn alla 20 000 el. - (11)
Linnastu ehk aglomeratsioon on rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased jm sidemed. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon on protsess, kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Linnastu rahvaarv kasvab, kuid mitte keskuse vaid eeslinnade rahvaarv. Megalopolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum. Boswash võtab enda alla 1,5% USA pindalast, seal elab veerand elanikest. Linna tagamaa on linnaga sotsiaalselt ja majanduslikult seotud ümbruskond. Migratsioon ehk rahvastiku ränne (lad k migratio rändamine, ränne) on inimeste ümberasumine riigi sees (siseränne) või üle selle piiri (välisränne) kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Jaotatakse veel kestvuse (alaline, hooajaline või ajutine) ja põhjuste järgi (vabatahtlik või sunniviisiline). Vt õpiku lk 47-48. Emigratsioon on riigist väljaränne, väljarändaja on emigrant.
Suuremate linnade lähedal kiiresti kasvanud ehk valglinnastunud o Majandusasulad: Kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad (sh jäeti 50ndatel ja 60ndatel aastatel tsentraliseerimata); ühe- ettevõtte asulad; Enamasti 200-1000 elanikuga; Enamasti vähesed teenindusfunktsioonid (nt alg- või põhikool, kohaliku tähtsusega teenused), teeninduslik tagamaa vähene Palju-korterilised elamud; Osad stagneerusid juba 70ndatel ja 80ndatel aastatel; tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; Asula kasv ja areng sõltuvad ühe ettevõtte käekäigust, vastava majandusharu konjunktuurist o Sotsiaalasulad: Osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus (teeninduskeskus); Enamasti 200-1000 elanikuga;
Sh: 12 alevit sh osaliselt (3) endised aleviku. 188 alevikku. 4452 küla. 17 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel) Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine). Ca 7000-st maa-asulast ca 3300. Kandid (paikkonnad) Kant: moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald. Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA). 1. Esmane asustussüsteem sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti 2. Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine "meie- tunne". 3. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile "oma". Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis Maarahvastiku osatähtsus on Eestis langenud märgatavalt kui võrrelda aastat 1881, mil osatähtsus oli u 85% ning aastat 2011, mil see oli u 30%.
kanaleid ja tammteid. Tänapäeval asub sellel kohal Mexico. 4 Linn oli jaotatud neljaks tsooniks (campan), need omakorda igaüks 20 rajooniks (calpulli). Igal calpulli'l oli oma turuplats (tiyanquiztli). Linna keskel olid koolid ja templid. Kokku oli avalikke hooneid umbes 45, sealhulgas peatempel, Quetzalcoatli tempel, mänguväljak, tzompantli, päikesetempel jne. Linna ümbritses majanduslik tagamaa külade ja majanditega.Linnriigid olid tihedalt asustatud.Tihti moodustasid nad omavahel vallutus- või kaitse-eesmärgiga konföderatiivseid liite. Et suurt elanikkonda toita, kasvatati toitu Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel chinampa'del. Vallutatud piirkonnad varustasid linna maisi, ubade, kakao, puuvillase riide, kulla, hõbeda ja nefriidiga. Kaupmehed ostsid põhja pool elavatelt puebloindiaanlastelttürkiisi, lõunast aga toodi eredavärvilisi sulgi,
laiendamine; Põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele; Abimajandite loomine. Mis linnad olid Eestis suured tööstuskeskused juba 20.sajandi algul? Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Tallinn, Tartu. Missuguse tähenduse omandas Kirde-Eestis leiduv põlevkivi? SOTSIALISM + EESTI 10 - Leningradi majanduslik tagamaa: Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. Kuidas see mõjutas Virumaa majandust ja rahvastikku? - Põlevkivirajoonis rajati järjest uusi kaevandusi ja asulaid. (Tekkis juurde töö- ja elukohti. Eelkõige võõrtöölistele) Miks võib öelda, et Eesti industrialiseerimine ei olnud mitte Eesti huvides, vaid teenis üleliidulisi majanduslikke ja rahvuspoliitilisi eesmärke?
Kumbki epiteet pole päris täpne. Minevikus, kui päevakorras olid lõunaeestilise kirjakeele probleemid, oli Otepää tõepoolest keskne lõuna-eesti murrak ja oleks hästi sobinud rahuldama ka tartumaalaste kui konservatiivsete võrukeste vajadusi. Ka ,,tüüpiline" pole paras sõna. Tüüpiline murrak peaks kajastama teatud murdeala olulisemaid erijooni. Otepää ei kajasta. Võibolla oleks õige iseloomustus: kõige alalhoidlikum tartu murrak. Tõepoolest selle kõrvalise tagamaa kõnepruugis on alles hoidunud väga vanu häälikulisi, morfoloogilisi ja leksikaalseid jooni. Oma konservatiivsusega tuletab otepäälaste kõnepruuk meelde võru murret. Tartu murde erijoonte kujunemine on alanud vähemalt muinasmaakondade kujunemise aegadel. Asustuse jätkuvusele viitab Läti Henriku kroonikast tuntud 13. sajandi kohanimede, näiteks Otepää püsimine tänapäevani. Tartu murde erijoonte suurt vanust näitavad tartu kirjakeele vanimad teosed
a ehitisele, ansamblile; harilikult pargiga seotud üksik kaunis ehitis või selle osa (torn, rõdu, paviljon, puhkeloss, kaaristu) (näited: ingl. gazebo, hisp. mirador). berceau (< pr.) võlvikujuline lehtla. bosco(< it.) "mets" itaalia renessanssaias boskett (pr. bosquet) lõigatud puudest või põõsastest kujundatud iseseisvat ruumi moodustav tervik, oma olemuselt geomeetriline või ebareeglipärane ('tagamaa', pr. dsert, ingl. wilderness). Iseloomult vähemalt barokkaias rõhutatult arhitektooniline ('rohelised ruumid', pr. salles / cabinets de verdure). bowling green (< ingl.) algselt keeglimuru; maastikuaias sirgete servadega väljak, mis teises otsas laienes tihti poolringikujuliseks tasapinnaks ja mida ääristas 75 cm kõrgune terrassäär. Ääreterrassil kasvas põõsaid, mis teatud vahemaade järel nisisarnaselt väljapoole
Linnastumine Linnarahvastiku % Source: United Nations, World Urbanization Prospects: The 2003 Revision (medium scenario), 2004. Kus asuvad maailma suuremad linnad? Linnade kaart Avita õpikust Largest Urban Agglomerations, 1950, 2000, 2015 Kas kõik linnad kasvavad? Põhja-Ameerika linnarahvastiku tiheduse kaart Punase, kollase ja rohelisega on tähistatud linnastunud alad, sinine on linna tagamaa. Suurem osa linnasid on rannikul, järvede ja jõgede ääres. Marc Imhoff, NASA Goddard Space Flight Center; www.usgcrp.gov/.../ ocp2003/ocpfy2003-fig8-1.htm Linnastud Boswash Avita 8. klassi õpikus Tokaido Koolibri 8. klassi õpikus Hong Kong The buggies are known as auto-rickshaws. India Mumbai aka Bombay slums next to high rise flats buggies Ho Chi Minh Stad Lapsi naise kohta maailma eri regioonides
rajooni ajalehes 1958.a., kuid tema esimeseks proosaraamatuks oli valdavalt 1964.a. valminud novellikogumik “Koputa kollasele aknale” (ilm. 1966, 30.a.). erinevalt oma selle aja luulest on kirjanik alustanud proosas külaelu üsnagi ahta näitamisega, argistseene ja –probleeme on piiratud miinimumini. Valides oma juttude tegelasteks enamasti noored inimesed, ei ole kirjanik panust teinud mitte psühholoogilisele esitusele, vaid nende tegutsemismotiivide usutava mõtestuse ja tagamaa loomisele. Sarnaselt oma luulele tunneb ta aina muret hallilt, loiult ja alalhoidlikult elatud elu pärast ning hoiatab rutiini ja ükskõiksuse eest. Traat jaatab oma kangelaste konflikte iseendaga, kriitilise meele ilminguid, lahtirebimiskatseid tardumusest, olgu need siis ka naiivsed või romantiliselt ähmased. Teise proosaraamatuna valmis 1966.a. sotsiaalkriitiline “Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga”. Oma tohutult kriitilise ja sarkastilise sisu
kogum. LINNASTUMISE PROTSESSID : 1.)hõlmab 19saj., kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas.Paljud külas liideti linnadega,tekkisid esimesed miljonilinnad.Hakkasid tekkima esimesed linnastud 2.)20saj esimene pool, linnade arvu kasv aeglustus. Linnadevõrk väljakujunenud, uusi linnu rajati vähe.Hoogustus eeslinnastumine. 3.) 20saj keskpaigast linnastumine suureneb kõvasti,iibe tõus,megapoliste areng. Linna tagamaa linnaga sotsiaalselt ja majanduslikult seotud ümbruskond. Migratsioon ehk rahvastiku ränne on inimeste ümberasumine riigi siseselt või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Jaguneb välis-ja siserändeks. Migratsiooni või rände saldo on emigrantide ja immigrantide arvu vahe. Assimilatsioon on vähemusrahvuste sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul teel või vägivallapoliitika tulemusena. Pagulus-sunnitus elukoha vahetamine(enamasti välismaale),
annaabi.ee 
