Globaliseerumine, majandusorganisatsioonid, ühiskonnad (0)

Majandusorganisatsioon

• Majandusühendused
  
• Väliskaubandus, rahandus
  
• Toorainekartellid
  

WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon. Reguleerib maailmakaubanduse vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas.
IMF- Rahvusvaheline valuutafond. Riikidevahelise koostöö reguleerimine, krediidi võimaldamine liikmesriikidele.
NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon. Kanada , Mehhiko, USA. Liikmesriikide vaheliste kaubandustõkete puudumine, firmade tegevuse korraldamine.
EFTA ehk Euroopa Majanduspiirkond. Euroopa riigid kuuluvad, Euroopa liit ka Norra, Island . Kaupade, isikute teenuste ja kapitali vaba liikumine.
ASEAN- Kagu- Aasia Maade Assotsiatsioon . „Oma“ rahvusvaheliste firmade abistamine ja võõraste tegevuse kontroll.
APEC - Aasia-Vaikse Ookeani Majandusliku Koostöö Organisatsioon . Vabakaubanduse ja majanduse arendamine, püütakse energivajaduse valdkondades koostööd teha. Austraalia Hiina Jaapan.
MERCOSUR - Lõuna Ühisturg. Regiooni majanduslik koostöö. Hindade ühlustamine ja kehtestamine maailmaturul. Argentiina , Brasiilia.
CEEAC- Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendus. Omavaheline koostöö ei edene.
OPEC - Kes tegeleb naftaga. Nafta turu hindade kujundamine. Iraan , Ecuador, Kuveit , Pärsia lahe ümbrus.
Muutused ühiskonnas
I Korilus Valitses elatusmajandus , puudus käsitöö kaubandus ja riik.
II Agraarne ühiskond=põllumajanduslik ühiskond.
Varaagraarne

• Rändkarjakasvatus
  
• Alepõllundus
  
• Ülejääke ei ole
  
• Vahetuskaubandus
  
• Käsitöölised
  
• Riigi alged (röö
  

Hilisagraarne

• Taime- ja loomakasvatuse ühinemine
  
• Paiksed põlluharijad
  
• Ülejäägid (väetis)
  
• Toodeti müügiks
  
• Uued majandusharud - käsitööndus, kaubandus, transport, rahakaubandus
  
• Riik
  

III Industriaal ühiskond= tööstus ühiskond
Iseseisev ind. On industriaalsele tootmisviisile üleminek loomuliku majandusliku tehnoloogia muutmiste tõttu. Sõltuv ind.
Globaliseerimine
globa-poliitilised majanduslikud muutused, mida põhjustab massikommunikatsiooni kiire areng ning inimeste ja kaupade suurenenud mobiilsus .
Põhjused:

• Info kiire liikumine
  
• Uus rahvusvaheline jaotus, kapitali vaba liikumine
  
• RV kaubanduse lihtsustamine
  

Majanduses

• Kiiresti kasvab RV kaubandus
  
• Kapitalivood liiguvad üle maailma
  
• RV organisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke
  
• RV finantsorganisatsioonide teke
  

Kultuurivaldkonnas

• Kasvanud RV kultuurivahetus
  
• Kasvanud RV reisimine ja turism
  
• Kasvanud immigratsioon
  

Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti. Kui kapital liigub ühest kohast teise kiiresti, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine.
Majanduslike, sotsiaalsete (RV organisatsioonid) näitajatega saab globaliseerimist mõõta, kuid otseselt seda ei saa.
Tagajärjed:

• RV firmad
  
• RV organisatsioonid (majandus)
  
• Tootmise nihkumine arengumaadesse
  
• Tuurnikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale
  

Head ja halvad küljed.
„+“ –arenenud riikidele ainult hea

• Uued turud
  
• Odav tööjõud- firmade kasumi suurenemine
  
• Odav tooraine - firmade kasumi suurenemine
  
• Poliitiline ja majanduslik ülevõim
  

„-„

• Suurenev immigaratsioon
  
• Töökohad immigreeruvad- tootmine viiakse siit välja, odavama tööjõu juurde
  

Positiivne arenguriikidele:

• RV-d tütarfirmad- töökohad;hõive
  
• Haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõus
  
• Infrastruktuur paraneb ja areneb
  
• Välisinvesteeringus- majanduse elavnemine
  

Negatiivsed arenguriikidele

• Sõltuvuse suurenemine RV firmadest ja Põhja-Riikides
  
• Ebavõrdne kaubavahetus- kasum Põhja-Riikidele
  
• Arenguriikides lihtsamad, odavama tulumiga tootmisetapid
  
• Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid
  
• Majanduse ülekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur
  

Iseseisev indu.
I 15. Saj – vesiveskid ja tuulikud, trükikunst, tulirelvad
II 18.saj- 19.saj- arumasin , vedur, vabrikutööstus
III 19.-20 saj- nafta (auto-mootor) LENNUK, raaido, elekter, mineraalväetis.
IV 1960- elektroonika , kosmotehnika, tuumaenergia
Tunnused:

• Masinatootmine
  
• Tehnoloogiateareng
  
• Fissiilsete kütuste energiat kasutatakse
  
• Linnastumine
  
• Maailmamajandus
  
• Impeeriumid( kolooniad - müümime)
  

Sõltuvindustrialiseerimine

• Osaline ja lünklik ind., mis viiakse läbi teiste riikide huvides ja nende teiste riikide huvides ja jõududega. (Toimus koloniariseerimise kaudu)
  

Ümberasumiskoloonia- USA, Kanada, Prantsusmaa. Inimesed lahkusid kodumaalt , mindi mujale oma teadmistega. Arenesid sama mudeli järgi, põliselanikud söödi välja.

Istanduskoloonia - Banaanivabariik(vürtsid)

Ressursikoloonia- naftavälja müümime

Poolkolooniad

Faktooriad

Reservkolooniad- Sõjalised tugipunktid, ei toimunud tootmis sisseviimist, kõige vaesemad
Infoühiskond
Eeldusi - Koloniaalimpeeriumite lagunemine, suured läbimurred. 1970ndate info tekke.
Tehnoloogilised murrangud:

• Infotehnoloogia areng
  
• Geenitehnoloogia
  
• Nanotehnoloogia
  
• Alternatiivenergeetika(taastuv)
  
• Äriteenused
  
• Meelelahutus
  
• Logistika( kaubad õigel ajal õigesse kohta ja et oleks odavam)
  

Majandusharud

• Tekstiiltööstus, metsatööstus, metallurgia , transport ehk veondus , kalandus, põllumajandus.
  
• Iga majandusharu vajab loodusvaresid, erinevate oskuste nind võimetega tööjõudu ning kapitali
  
• Mjandusharud, mis müüdavad oma toodangut välismaale ja teenivad niiviisi raha
  
• Igas riigis kujuneb majandusharude erinev vahekord e majandusstruktuur
  

Sektorid :

• Primaarne- hankiv Paigutavad sinna kus on ressurssi hankida.(Nafta, kalapüük, köögiviljakasvatus)
  
• Sekundaarne- töötlev Asja tootmisel saab suurema kasumi, tooraine piirkonda, oma hind on kõige odavam.(ehitustegevus, laevaehitud, mööbli tootmine)
  
• Tetsiaarne- teenindav (veondus, side-ja postiteenused, turism, kaubandus)
  

Globaliseerimine On olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side, transport.
Hõivatus ja SKT
Erinevate sektorite osatähtsus majanduses isel hõivatuse või skt kaudu. Hõivatus näitab kui palju inimesi sektorites töötab või ka sektori osakaaluga ravusliku koguprodukti loomisel.
Majandustegevust mõjutavad tegeurid

• Looduslik keskkond
  
• Kultuuriline tagamaa
  
• Tehnoloogilised võimalused
  
• Tööjõu haridustase
  
• Riigi poliitilised otsused