Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandustegevus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Majandustegevust mõjutavad tegurid:
  • Looduslikud tingimused
    Loodusvara – mets, vesi
    Pinnamood
    Kliima
  • Kultuuriline taust. e tagamaa
    Piirkonniti kujunenud traditsioonid, usk.
  • Tehnoloogiate kasutusvõimalused
  • Tööjõu haridustase
  • Poliitilised otsused riigi tasandil
    Investeeringute, regionaalsete soodustute tegemine
    Maailmamajandusele iseloomulikud jooned:
  • Domineerivad rahvusvahelised suurfirmad
  • Tööjõu vaba liikumine
  • Aktiivne rahvusvaheline kaubandus
  • Ulatuslikud välisabi programmid
  • Rahvusvaheline koostöö keskkonna probleemide lahendamiseks
    Majandusharuline struktuur:
  • Primaarsed harud e. esmased
    Tegeletakse otseselt looduskeskkonna kasutamisega.
    Põllumajandus – taimed, mullad , kliima
    Kalamajandus – veekogud ja seal elavad olendeid
    Metsamajandus – kaevandamine
  • Sekundaarsed harud e. tööstuslikud
    Töödeldakse primaarsete harude toodang inimestele tarbitavaks.
    Toiduainetööstus, metalluriga, puidutööstus
  • Teenindavad harud e. tertsiaarsed
    Abistavad tootvaid harusid või otseslt inimest. Nende harude tegevuse tulemusena uusi materjale ei saada.
    Transport, haridus , side, meditsiin, kultuur...
    Loodusressursside liigid:
  • Ammendamatud
    Loodusvarad , mis inimkasutuse tulemusena ei saa otsa.
    Looded – tõus ja mõõn. Ma sisesoojus
  • Ammendaatavad
    Loodusvarad, mis teatud kasutuse juures võivad otsa lõppeda.
    Energia liigid:
  • Elektrer
  • Mootorikütused
  • Soojus
    Energiaallikad :
  • Primaarsed e. esmased energiaallikad
    On maa loodusliku protsessides esinev energia. Enamikus neist ei osata hästi otseselt kasutada. Tuumaenergia on hästi energiarikas, kuid muude probleemidega.
    Termotuumaenergia väga keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt ei osata veel kasutada.
  • Teisesed e. sekundaarsed energiaallikad
    Tekivad esmaste energiaallikate toimel. Nende kasutus on keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt mitte alati max. kasutatav. Piirkonniti kasutusvõimalused väga erinevad
  • Tertsiaarsed e. kolmandased energiaallikad
    On tekkinud elusorganismide ladestumisel kauges minevkus. Tehnoloogiliselt osatakse hästi kasutada. Hästi energiarikkad. Nende kasutus saastab keskkonda, kuna nende põletamisel tuuakse atmosfääri gaase . Nad on taastumatud.
    Millest toodetakse:
    Toodetakse päikeseenergiast, tuumaenergiast, maa siseenergiast, termotuumaenergiast.

    Energiaallikade osatähtsuse muutumine:

    Puidu osatähtsus langeb alates 1850-ndast.
    Söekasutus kasvas kuni 1900-ndani, nüüd langeb.
    Nafta kasutus tõusnud alates 1900-ndatest.
    Gaasi kasutus tõusnud alates 1900-ndatest.
    Tuumaenergia järsk tõus 1975-ndatel.
    Energiamajanduse struktuur tänapäeval:
    Nafta 40%
    Maagaas 28%
    Tahked kütused 20%
    Vee-energia 5%
    Tuumaenergia 5%
    Naftatööstus:
    • Tootmise etapid:
      1) Ammutamine ning transport (toornafta)
      2) Töötlemine erinevateks frantsioonideks
      3) Naftra produktide kasutamine
    • Nafta tootmise importimise / eksportimise piirkonnad:
      Iraak , Nigeeria  Saksamaa
      Iraak, Nigeeria  USA
      Iraak  Jaapan, Austraalia
      Kesk-Ameerika  Põhja-Ameerika
    • Nafta kriisid :
      Toimusid 80-ndatel aastatel ja põhjustasid kogu maailmamajanduse tugeva languse.
      1. 1973/74
      2. 1979/80

    Vee-energia e. hüdroenergia
  • Osatakse tehnoloogiliselt hästi kasutada
  • Töötava HEJ eleter on suht. madala hinnaga
  • Ei tekita keskkonnareostust
  • Elektrijaama rajamine suht. kulukas
  • Veehoidlate rajamine hävitav sobilikke elupaikasid nii inimestele kui ka teistele organismidele.
  • Jõgedes elavad organismid kaotavad oma loomuliku elukeskkonna
  • Eletrihulk peab olema suunatud ühtsesse energiavõrku, et oleks tagatud ööpäevane tootmine
    Suurimad tootjad: Kanada , USA, Brasiilia
    Suurimad tarbijad: Norra, Brasiilia, Kanada
    Aatomienergia e. tuumaenergia
  • Jäätmete hulk väga väike
  • Jäätmete ohtlikkus ja keerulisus nende ära paigutamisel
  • Õnnetuste korral suur risk keskkonnale ja inimestele
  • Elektirjaama rajamine ja tehnoloogiate väljatöötamine on väga kulukas

    Tuuleenergia

  • Ei teki saasteaineid
  • Töötav tuulepark on odav
  • Väiketarbijatele piisav energiahulk
  • Tuulepargi rajamine hõivab suur maa-ala
  • Tuulekiirus aastas keskmiselt üle 6m/s
  • Takistav lindude looduslikku rännet
  • Tooota võimalik ainult elektrit
    Päikeseenergia
  • Võimalik kasutada elektri ja soojuse tootmiseks
  • Väiketarbijatele sobiv energiahulk
  • Keskkonda ei saasta
  • Suuermatel laiuskraadides päikeseenergia hulk väike
  • Rajamine kulukas
  • Elekter tuleb suunata ühtlase energiavõrguga
    Geotermaalenergia
  • Toodetakse soojust ja elektrit
  • Keskkonnasõbralik
  • Väiketarbijale väga praktiline
  • Maa soojusenergiat on märkimisväärselt ainult aktiivsetes maakoore piirides
    Bioenergia
  • Keskkonnasõbralik
  • Väiketarbijatele
  • Prügiladustamisaladel
  • Piirkonniti on kasutamisvõimalused ebaühtlased
  • Suures tarbimispiirkonnas vaja ühendada teiste energialiikidega.
    Mõisted:
    alternatiivne energia – energia, mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil.
    embargo – teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld.
    fordismuutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri kasutuselevõtt.
    kapital – raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida.
    maailmamajandus – suuremat osa maailmast hõlmav riikidevaheliste majandussuhete süsteem
    majandus – inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem
    majanduskriis – majanduslangus, millel on negatiivsed tagajärjed
    OPEC – Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon . Toorainekartell.
  • Majandustegevus #1 Majandustegevus #2 Majandustegevus #3 Majandustegevus #4 Majandustegevus #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Macx Õppematerjali autor
    Konspekt majandustegevusest ning energiatest

    Sarnased õppematerjalid

    Enegiamajandus
    13
    doc

    Enegiamajandus

    SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal ­ nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. ­ 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasut

    Geograafia
    Geograafia teine kursus- põllumajandus-energiamajandus-maavarad
    14
    rtf

    Geograafia teine kursus | põllumajandus, energiamajandus, maavarad

    KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses kliimas.) 8. Kuidas

    Geograafia
    Energiamajandus
    20
    doc

    Energiamajandus

    Positiivsed jooned: Negatiivsed jooned: 1) majanduslikud küljed 1) majanduslikud küljed suureneb töökohtade arv hinnatase võib tõusta (sh kinnisvarahinnad) paraneb infrastruktuur importkaupade osatähtsus suureneb (viib maksetest saadav tulu suureneb raha riigist välja elavneb piirkonna majandus 2) sotsiaalsed-kultuursed küljed 2) sotsiaalsed-kultuursed küljed prügi tekib kultuuriväärtusi hoitakse paremas korras turistid võivad hävitada looma-taimeliike suureneb teenuste valikuvõimalus kohalik kultuuriomapära võib hävida konfliktid kohalike ja turistide vahel

    Geograafia
    Energiamajandus- Geograafia 10-klass
    6
    doc

    Energiamajandus | Geograafia 10. klass

    ENERGIAMAJANDUS Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sealhulgas keskkonnaprobleemid Nafta Suure kütteväärtusega. *taastumatu Hea transportida tankerite ja torujuhtmetega. Kasutatakse mitmeks otstarbeks. Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas Suure kütteväärtusega. *taastumatu Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata. Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp.

    Geograafia
    Loodusgeograafia ja nende kasutamine
    22
    docx

    Loodusgeograafia ja nende kasutamine

    Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk Kapital (ressurss, mis on lood

    Põllumajandus
    Geograafia põhikooli materjal
    19
    doc

    Geograafia põhikooli materjal

    Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) ­ 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur ­ arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) ­ majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted) * http://www.interbrand.com * Esimene rahvusvaheline firma oli Ida-India kompanii. * Põlvkonnad jagunevad: 1

    Geograafia
    Geograafia-kordamine eksamiks-2
    11
    odt

    Geograafia, kordamine eksamiks, 2

    suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi töö hooajalisus, ja parandab elatustaset, kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja rajatakse teenindusettevõtteid, mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud, suureneb müra, reostus, elavneb majandus üldse; suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja loomaliigid, Keskkonnale: loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka erosioon jne. kaovad loodusmaastikud, kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse hooneid, Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid,

    Geograafia
    Geograafia
    29
    doc

    Geograafia

    Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus. Kalavarude vähenemise põhjused: · massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, · maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). 15 Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. · Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. · Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun