10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
147 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liivapesa
Õppematerjali autor
Karachi, Shanghai, Dhaka, Jakarta ja Tokyo. 20 21 Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides 22 LINNASTUMISE ETAPID: I - Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku demograafilise plahvatusega ( linnastu osatähtsus tõuseb, tekib palju uusi linnu, olemasolevad linnad kasvavad, praegu esineb vähem arenenud maades Must-Aafrikas); II - Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki, olemasolevad linnad kasvavad, linnas rahvastiku osatähtsus tõuseb, Euroopas oli 20.saj 1. poolel); III - Langeb kokku kaasaegse rahvastiku tüübiga (linnad ei kasva, linna rahvastiku osatähtsus ei suurene, toimub vastulinnastumine, Põhja- Ameerikas ja Lääne-Euroopas) 23 Linnastumise tase · Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna
raudteed. Rein-Ruhri tekkis tänu kivisöe leidumisele seal piirkonnas ja on tegu mitme keskusega linnastuga. Analüüsi nende paiknemist eri maailmajagudes ja kasvutempot, samuti kaugust rannikust. London asub Põhja-Euroopas ja on ranniku lähedal. Kasvutempo oli kõrge. Milliste tunnuste alusel määratletakse linna eri riikides? Elanike arvu alusel(kindel rahvaarv, vähemalt 5000); asulas hästi arenenud infrastruktuur(veevärk, kanalisatsioon, kool, apteek, hoteel vms); rahvastiku tööhõive; administratiivne piir(külad ja põllumaad ka), asula keskuse funktsioon. Seleta, miks tekkisid esimesed linnad just nendes piirkondades e. millised tegurid olid kõige olulisemad varaste linnade arengus? Esimesed paiksed asulad tekkisid seoses üleminekuga põlluharimisele. Eelkõige kaitseks võõraste eest, kuid ka üksteise abistamiseks hakkasid põlluharijad elama koos väikestes külades
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive
1.Maailma rahvaarv ja selle muutumine Teadlaste sõnul ei suuda arengumaad tulla toime rahvastiku kiire kasvuga seoses nende majandusliku olukorraga ning muutustel võivad olla tõsised tagajärjed rahva tervisele Meie planeedi loodusvarad kuluvad üha kasvavas tempos ning nii võibki inimkond lähitulevikus silmitsi seista valikuga hävingu või uue kodu leidmise vahel · Kõige rohkem inimesi elab soodsa loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Rahvastiku tihedus sõltub elupaikade sobivusest : kliima,pinnamood, timestik, loodusvarad,
Asustus Geograafia 10.klass Konspekt Asustuse areng maailmas ja asustuse paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel Agraarajastul paikseks jäädes ja põllundusega tegelema hakates asuti elama viljakate muldadega tasandikele. Looduslikest teguritest mõjutas asustust kõige rohkem kliima. Parasvöötmes ja lähistroopikas on inimese eluks kõige sobivamad tingimused, seal on ka asustus seetõttu tihe. Asustustihedust mõjutavad peale looduslike ka ühiskondlikud tegurid. Ajaloolised põhjused, miks asustus kuskil tihenema hakkas, võivad olla seotud kaubateede ristumiskohtadega või soodsate sadamakohtadega jõgede suudmetes. Tihti tihenes asustus endiste kindluste ümbruses, mis olid rajatud ümbrusest kõrgemale kohale parema kaitse tagamiseks. Tänapäeval tiheneb asustus just suurte linnade ümbruses, kohati kasvavad linnapiirkonnad
Sinna rajati ka vajalikke teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti. Eeslinnastumine- Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel.Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas endistest piiridest välja valguma. Kuna töö ja meelelahutus on endiselt linnas, siis toob see kaasa hüppelise autoliikluse kasvu ja ummikud. Valglinnastumine- Kui asustus valgub laiali suurendades oluliselt autoliiklust ja hõivates loodusalasid, nimetatakse seda valglinnastumiseks. Seda on näha Tallinnas ja Tartus. Taaslinnastumine- Kesklinn hakkab taas arenema. Paljud noored kolivad kesklinna (eriti need, kes õpivad). Endised äri- ja tööstuskvartalid ehitatakse ümber piirkondadeks, kus asuvad kõrvuti poed, klubid ja töökohad. Tallinnas on selline piirkond reisisadama ümbrus.
Maailma suurim ja väga kiiresti arenev vabakaubandusliit. Erilist tähelepanu pööratakse energiamajandusele ning telekommunikatsioonisüsteemide ja transpordi arengule. MERCOSUR Lõuna Ühisturg 1991. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid on ka mitmesugused toorainekartellid, mis koondavad mingit toorainet või põllumajandussaadust tootvaid ja eksportivaid riike. (OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) 2.1 Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku paiknemine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse ja väljarände koosmõjul. Tihedaima asustusega alad maailmas on Ida ja LõunaAasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapani rannikualad, LääneEuroopa. Rahvastiku paiknemist mõjutab mingis piirkonnas sealne kliima, majanduslik olukord ja loomulik iive.
Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid