Eesti Hotelli- ja
Turismikõrgkool
Reisikorraldus
KUIDAS SIDUDA HARJUMAA TURISMI TALLINNAGA?
Referaat
Saku 2012
Harjumaa ja Tallinn on mõlemad Põhja-Eesti ühed suurimad kohad.
Harjumaa hõlmab endas nii palju huvitavad nii turistile kui ka tava
kodanikule. Samas Tallinn kui turistide kogunemiskoht on ka väga
suur. Tallinnas on olemas kõik vajalik – lennujaam, sadam,
hotellid, spaad jne. Praegusel hetkel toimub enamus asju Tallinnas.
Suurimad üritused, konverentsid ja palju muud, sest seal on mugav ja
kõik olemas. Samas ei ole arvestatud aga võimalusega, et mujal on
ka asjad olemas.
Harjumaa ja Tallinn on nagu üks, kuid neid ei käsitleta kunagi
ühena, isegi turismikavad tehakse eraldi. Tallinn on kogu Eesti ja
Harjumaa arengu teerajaja. Turismistatistikat vaadates saab välja
lugeda, et väliskülastaja alustab Tallinnast ning liigub peatumata
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nipsike
Õppematerjali autor
....................12 Kokkuvõte.......................................................................................................................14 Lisad................................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Eesti turism. Kokku on kaks peatükki ning alapeatükke on kokku kuus. Esimeses peatükis vaadeldakse turismi üldist olemust ning üritatakse sellest terminist täielikult aru saada, lisaks uuritakse turismialaseid seaduseid. Teises peatükis keskendutakse Eesti majanduse poolele, nii siseturisti poole pealt, kui ka välisturisti omalt. Referaadis on mainitud Eestile tähtsamat loodusparki ning antakse soovitusi mida Eestis tasub külastada. 3 1. TURISM 1.1. Turismi tähendus
Linnastugi areng on kiirenenud ja läinud üle uude faasi. Linnastu siseringis muudetakse Tallinnast otseselt sõltuvaks juba kõik asulad, olenemata suurusest ja asendist. Praegusel ajal langebki Tallinna regioon enamvähem kokku Tallinna linnastuga. Välisringi piires on küll veel paar Tallinnast sõltumatut linna ja hulga külasid, mis veel pole muutunud Tallinna magalateks. Ent isegi põllumehed saavad olulist ja mitmekülgset kasu Tallinna lähedusest, nende seos Tallinnaga on ainult nõrgem ja kaudsem. Tallinna eelisteks on ka praegu suur ning moodne sadam ning pealinna seisund. Regioonis on arenenud kõik Eestile iseloomulikud majandusharud, ainult maavarade kaevandamine ja elektroenergeetika on vähese tähtsusega. Eriti tähtis on Tallinna piirkond siiski oma masinaehituse, ehitusmaterjalide tööstuse, mööblitööstuse, mereveonduse ja panganduse ning Eesti kohta hästiarenenud äriteenuste poolest. Tallinn on muutunud ka Eesti suurimaks hariduse,
Toitlustusvaldkonna õppekava kõrghariduse tasemel pakutakse vaid Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis. Võrumaa Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Kuressaare Kolledžis rakendatav õppekava on Turismi- ja toitlustuskorraldus (ingl. keeles Tourism and Catering Management ), Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis rakendatakse õppekava Turismi- ja hotelliettevõtlus. Tallinnas ja Harjumaal ei ole võimalik õppida rakenduskõrghariduse tasemel majutuse ja toitlustuse või turismi valdkonnas avalike ülikoolide kolledžites. Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli koolitusvaldkonnas on kutsehariduse tasemel koolitavaid õppeasutusi Eestis kokku 19, sealhulgas 1 munitsipaal- ja 2 eraõppeasutus. Kutsehariduse õppekavu pakuti 2009/2010. õppeaastal majutamise ja toitlustamise valdkonnas 18 kutseõppeasutuses, reisimise, turismi ja vabaajaveetmise valdkonnas 9 kutseõppeasutuses. Tallinnas asub peale EHTE 2 õppeasutust. Tallinna Teeninduskool ja
· Ökoturismil on head eeldused elavdada tugevasti loodus- ja kultuuriturismi.2 Kuidas neid eesmärke saavutada? Toeks on üldine huvi kasv keskkonna vastu. Kõigis tootmisvaldkondades muutub üha olulisemaks tootmise keskkonnasõbralikkus. Järjest rohkem tarbijaid keeldub ostmast ja kasutamast tooteid, mille valmistamine halvendab keskkonnatingimusi. Sama kehtib ka maailma suurima majandusharu ja tööhõivevaldkonna - turismi kohta. Parimate hotellide vannitubadesse on ilmunud viisakas palve külastajatele: võimaluse korral kasutatagu sama käterätti paar päeva, säästmaks veekogusid täiendavast pesuainekogusest. Keskkonnasäästlikkusest on kujunenud toote kvaliteedi näitaja, millega ettevõtted püüavad võita uusi kliente. Kõige kiiremini, 15-40% aastas on viimasel ajal maailmas kasvanud nn. ökoreiside läbimüük
.............. 58 2 SISSEJUHATUS Käesolev äriplaan on koostatud uue ja atraktiivse Hanso turismitalu rajamiseks Tartumaale, Haaslava valda, Unikülla. Turismitalu ideeks on pakkuda meeldejäävad puhkust erinevate ajaviitmisvõimalustega igale vanuserühmale, arvestades nende vajaduste, võimaluste ja ootustega. Käesolevas töös analüüsime, kuidas ettevõte majanduslikult toimiks ning milliseid positiivseid majandustulemusi tagavaid tegevusviise oleks võimalik rakendada. Äriplaanis on kirjeldatud võrdlevalt võimalikke tegevusvõimalusi äritegevuseks vajalike hangete tegemisel, tööde korraldamisel ja toodete ning teenuste realiseerimiseks. Turismitalu edukaks planeerimiseks sai esmalt paika pandud ettevõtte põhiväärtused, missioon ja visioon, mida silmas pidades on korraldatud edasine
.........................................................................................................63 Summary........................................................................................................................91 SISSEJUHATUS Käesoleva magistritöö teema on aktuaalne, sest tulenevalt turismiedendajate pühendu- misest välisturgudele sisenemisele, on Pärnu kaotamas Eesti pereturisti segmenti. Lähenemisnurk teemale on Pärnu tingimustes uus, sest varem pole uuritud, kuidas Pärnu eestlaste seas taas atraktiivseks muuta ja millised on võimalused säilitada kuurorditraditsiooni kaasaegses kohalikke elanikke kaasavas võtmes. Magistritöö uurimisprobleem on Eesti siseturisti, sh valdavalt Eesti pereturisti Pärnu külastamise vähenemise põhjuste kohta informatsiooni puudumine. Töö tulemusena soovitakse välja selgitada põhjused, miks Eesti pereturist ei taha enam Pärnusse tulla.
Puhkemajandus võib olla ka väga eripalgeline. Näiteks soojades piirkondades on puhkemajandus aktiivne aastaringselt, samas kui mõnes piirkonnas on see vaid hooajaline tegevus. Puhata on võimalik nii grupiti (erinevad ringreisid) kui ka individuaalselt, ise oma puhkuseplaan välja töötades. 1.2. Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit Puhkemajandust (turismi) võib pidada üheks kiiremini arenevaks majandusharuks nii Eestis kui ka maailmas (Himma 2013). Turismi aktiviseerumine jääb 20. sajandi keskpaika (Lück et al. 2014). Sellega koos on uue arengu saanud näiteks erinevad transpordi liigid (raudteed, lennuliiklus, autod). Nende areng on ühtlasi hõlbustanud jällegi liikumist ning loonud juurde töökohti. Samas on kasvanud surve keskkonnale ning uued väljakutsed on esitatud ühiskonnale, poliitikale ja majandusele (Haider & Pröbstl 2013). Puhkemajandus on jõudsasti arenenud ka seoses Euroopa Liidu loomisega. Samuti on
planeerimisprotsessi süsteemsemaks muutmiseks. Juhendmaterjal on valminud koostöös Broadline OÜ ja OÜ Funding meeskondadega. Broadline OÜ on olnud üks neist ettevõtetest, mis on saanud EASilt tuge oma turundustegevuses (tegevuse elluviimine on nagu töötegemise teostamine). Eduka turundusplaani koostamisel aitasid Broadline`i Funding OÜ konsultandid. EAS Turismiarenduskeskus Eessõna Turundusplaani koostamise juhendmaterjal annab turismi tootearenduse ja turunduse programmi raames toetuse taotlejatele juhiseid äri- ja turundusplaani koostamiseks ning taotluse ettevalmistamiseks. Äriplaan on strateegiline dokument, milles näidatakse ära ettevõtte olemus, tegevussuunad ja eesmärgid ning see sisaldab finantsprognoose. Äriplaan on planeerimisvahend, mis asetab organisatsiooni juhtimisotsuseid laiemasse konteksti, näidates ära firma tegevussuunad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid