Geograafia majandus ja rahvastik (0)

 KORDAMINE GEOGRAAFIA ARVESTUSEKS. SISUKORD: KORDINAADID: Kordinaatide eritüübid, samakõrgusjooned kaardil.
RAHVASTIK: Rahvaarvu kasv, rahvaarvu kasvutempo.
RAHVASTIK: Demograafiline siire. Kuidas analüüsida demograafilist siiret?
RAHVASTIK: Riigi andmete analüüs.
RAHVASTIK: Linnastumine.
RAHVASTIK: Sisse -ja väljaränne.
RAHVASTIK: Majandus-, globaliseerumis -ja arengutaseme näitajad.
MAJANDUS: Põhja -ja Lõunamaad e. industrialiseerimise erivormid.
MAJANDUS: Agraar-, tööstus -ja infoühiskond, neile iseloomulikud jooned.
MAJANDUS: Globaliseerumist mõõtvad võtmevaldkonnad.
MAJANDUS: Riikidevaheline (välis)kaubandus; inimarenguindeks.
MAJANDUS: Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid.
MAJANDUS: Kondratjevi lained.
MAJANDUS: Fordism ja Toyotism.
MAJANDUS: Kõrgtehnoloogia.
MAJANDUS: Rahvusvahelised organisatsioonid. ————————————————————————————————————— KORDINAADID - KORDINAATIDE ERITÜÜBID, SAMAKÕRGUSJOONED KAARDIL.




RAHVASTIK - RAHVASTIKU KASV JA RAHVAARVU KASVUTEMPO. RAHVASTIK - DEMOGRAAFILINE SIIRE. KUIDAS ANALÜÜSIDA DEMOGRAAFILIST 
SIIRET?




GRAAFIKUTE ANALÜÜSIMISE NÄITED: Riigi suurimaks vanusegrupiks on 0-4-aastased. Antud graafik näitab, et noori on rohkem 
kui vanu, sest riik asub demograafiliselt teises etapis e. demograafilise plahvatuse 
etapis. - riigis on hakanud vaikselt suremus langema (esineb üsna palju üle 50-aastaseid 
isikuid; kuid sündimus on siiski kõrge. Riigi keskmine eluiga ulatub umbes 55.-60. aasta 
vahele. Riigis ei esine märkimisväärseid soolisi erinevusi, kuid vanemate inimeste 
tähtsus hakkab tasapisi riigis tõusma; vanusegrupid hakkavad “ühtsustuma”.


Riigi suurimaks vanusegrupiks on 30-34-aastased; graafik näitab, et keskealisi inimesi 
on riigis kõige rohkem. Riik asub demograafiliselt esimeses etapi alguses - inimesed on 
arvatavasti riiki sisse rännanud ning oma peredega riigi teatud linnu asustanud, kuid riigi
populatsioon pole veel piisavalt kõrge, et see veel sündimuste arvelt suuresti kasvama 
hakkaks. Riigi keskmine eluiga on umbes 40 aastat. Demograafiliselt esineb soolisi 
erinevusi, s.t mehi on märkimisväärselt rohkem vanusevahemikus 25-54-aasta vanused - 
seda võib põhjendada kaevandusalaste töökohtade rikkusega. DEMOGRAAFILISELT 3. ETAPP ^


DEMOGRAAFILISELT 4. ETAPP ^ RAHVASTIK - LINNASTUMINE. -> Arenenud riikides on linnastumise tase KÕRGE, kasv VÄIKE. (kasv enamjaolt 
immigratsiooni pealt).
-> Arengumaades linnastumise tase MADAL, kasv KÕRGE. (esineb erandeid) ● Aafrika riikides vaid LAV suure linnastumise tasemega.
● Kõigis kõrberiikides on linnastumise tase KÕRGE.
● Enam arenenud riikides elab linnades üle 75% rahvastikust.
● Vähem arenenud riikides umbes 40-50% rahvastikust.
● Kõige vähem arenenud riikides isegi alla 30% rahvastikust.


LINNASTUMISE TASE ERINEVATES MAAILMA PAIKADES ^ LINNASTUMISE ETAPID: LINNASTUMISEGA SEOTUD MÕISTED.


1) EESLINNASTUMINE e. SUBURBANISATSIOON - protsess, mille jooksul inimesed  kolivad keskuslinnast kaugemale, selle tagalasse või eeslinnadesse. Selle 
tagajärjel linnakeskuse rahvaarv väheneb, aga toimub n.ö - pendelränne, ehk 
inimesed käivad siiski linna lähedastelt aladelt linnakeskusesse tööle. (nt inimesed 
käivad Lähtelt Tartusse tööle). 1960-1970. aastatel ● LINNASTUMINE - inimeste liikumine maalt linna.  2) VASTULINNASTUMINE e. KONTRAURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed 
lahkuvad linnast ja linna-lähedastelt aladelt kaugemale (maakohtadesse).  3 TAASLINNASTUMINE e. REURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed kolivad 
linnaaladele ja linnalähedastele aladele tagasi, sest linnasisesed tingimused on paranenud. ● LINNASTU e. AGLOMERATSIOON - omavahel kokku kasvanud linnade kogum, mis  toimib ühtse tervikuna. ● MEGALINN e. MEGAPOLIS - omavahel kokku kasvanud linnastute kogum;  rahvastikutihedus on nendes kõige suurem (kõik väga suured miljonilinnad). LINNA KUI MÕISTET VÕIB SÕNASTADA VASTAVALT PERSPEKTIIVILE ERINEVALT: ● FÜÜSILISES MÕTTES on linn tihedalt täis ehitatud keskkond. Selle mõiste järgi saab hõlpsasti linna piiritleda. ● MAJANDUSLIKUS MÕTTES on linn koht, kus asuvad pangad, turud, ettevõtted,  poed jms. Kui linn on kasvõi natukenegi suurem, kujuneb linnale TAGAMAA e. koht, 
kus majandusliku edukuse nimel materjale hangitakse (kaevandused rajatakse 
maakohtadesse; linna äärealadele jms). ● POLIITILISES MÕTTES on linn haldusüksus, näiteks kohaliku omavalitsuse  piirkond, mis omab linna staatust. ● INIMESE ELUKOHA PERSPEKTIIVIST on linn koht, kus ennast teostada ning paik,  kus sotsialiseeruda. EESTIS ON 39 linna, mis on kujunenud suuruse tõttu, ajaloo tagajärjel või haldusmuutuse 
tulemusena. LINNASTUMISE PÕHIJOONED ARENGUMAADES JA ARENENUD MAADES:




MAAILMA MEGALINNAD:


























RAHVASTIK - SISSE- JA VÄLJARÄNNE. VÕIMALIKUD PÕHJUSED.
näiteks
-> paremad töökohad, palk, riigisisene majandus.
-> paremad õppevõimalused.
-> suurem turg.
-> väiksem konkurents teatud ettevõtetele.
-> sunniviisiline väljaränne (nt iga aasta saadetakse ligikaudu 800 000 mehhiklast 
USAst välja, sest tegu on illegaalse immigratsiooniga).
-> riigi sise-ja välispoliitilised konfliktid (nt Jeemeni kodusõda), epideemiad, näljahädad jms.
-> looduslikud tegurid (juba korra eelpool mainitud).
-> vanemate ränne põhjustab laste kaasaminekut.
-> looduslikud nähtused (suured orkaanid, pidevad paduvihmad jms). RAHVASTIK: MAJANDUS-, ARENGU -ja GLOBALISEERUMISTASEME NÄITAJAD.


MAJANDUS:
 https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-
21/11124138_914697901921263_1545462596_n.doc/Kordamin
e_muutused-maailmamajanduses.doc?
_nc_cat=110&_nc_ht=cdn.fbsbx.com&oh=146301f859f511bfe
5f21d289b69c1f8&oe=5C1308AF&dl=1