50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-06-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
grrrete
Õppematerjali autor
iseloomulik ülelinnastumine, tekivad suured slummid. 4) Arenenud riikides kasvab linnarahvastik sisemigratsiooni ja immigratsiooni arvel. Arengumaades kasvab linnarahvastik kõrge sündimuse ja maalt linna kolivate inimeste arvel. 6. Nimeta ja kirjelda linnastumise etappe. Too näide iga etapi kohta ja põhjenda inimeste liikumissuundi selles etapis. VÄÄRTUSHINNAGUD + põhjused(kõige vanem)LINNASTUMINE- kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades; Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi-ümbrusesse. NT: Mustamäe, Lasnamäe (1980-ndad) VALGLINNASTUMINE- Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb, kasvab aga linnalähedastel aladel; NT: Peetri küla, Tiskre) TAASLINNASTUMINE- Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama. Hakati renoveerima ka vanu tööstusrajoone ja töölislinnaosasid; NT: Kalamaja, Pelgulinn
puhtale veele ja sanitaartingimused pole nõuetekohased. Kuna taolised slummid on ebaseaduslikud, siis ei jõua sinna avaliku sektori veevõrgu- ja heitveeteenused. Vesi on paljudele muutunud tulutoovaks äriks – nii mõnedki „veekaupmehed“ ostavad vett ametlikest punktidest ja müüvad slummides palju kallimalt edasi. Vee hind võib ametliku veevõrguveega võrreldes mitmekordseks tõusta. • infrastruktuur ei jõua areneda nii kiiresti kui rahvastik, ennetussüsteem ei ole nii arenenud, ühistransport ülerahvastatud • puudub vesi/kanalisatsioon, töötud/tööpuudus, korterid väikesed ja ülerahvastatud, slummid ehk pilpakülad • ettevõttel puuduvad puhastusseadmed, põhjavesi sügavamal, prügi, nakkushaigused. Arenenud riigid Suuremas osas arengu- ja arenevate riikide linnades on õhu kvaliteet järsult halvenenud – ainuüksi Hiinas asub 16 maailma 20 kõige saastunumast linnast.
riigid, Põhja riigid, Lõuna riigid) (võrrelda tuleb Põhja ja Lõuna riike, iseloomustada pead oskama üleminekuriike – naftamaad, uusindustriaalmaad,, Ida- Euroopa riigid) Mille poolest erinevad Lõuna riigid Põhja riikidest? Selgita, miks on taolised erinevused tekkinud. Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika erinevalt? Miks on paljude Aafrika riikide majandus vähearenenud? Kanada kuulub majanduslikult arenenud riikide hulka, Nigeeria aga arengumaade hulka. Analüüsi tegureid, mis on põhjustanud nende riikide erineva arengu. Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset? Milliseid riike iseloomustavad tabelis toodud andmed? Vali esitatud riikide hulgast sobivad ja märgi tabelisse. Šveits, Läti, Bangladesh
Pärast seda, kui Rootsi kohale kerkis Preisimaa, hiljem aga ühendatud Saksamaa, pole Rootsi kunagi enam suurriik olnud ega tunne kuigi suurt huvi Läänemere idaalade vastu. Isegi iseseisvunud Soomel oli üsna raske saavutada enda tunnustamist Põhjala riigina, hoolimata arvukast soome-rootsi vähemusest ja tugevast Rootsi kultuuuri mõjust. Praegusel ajal peetakse Põhjalaks selgesti eristunud rühma rikkaid rahumeelseid riike, mille majandus toetub nende loodusvarade kasutamisele ja kõrgele tehnoloogiale ja mille asend lubab tasakaalustada mitme Euroopa suurriigi mõju. Tavalise inimese meelest on Põhja-Euroopa eelkõige aga kultuuriline tervik, mille tunnuseks on Põhjala keelte levik - Põhjala on seal, kus terve rahvas räägib või saab aru rootsi (või sellega äärmiselt sarnasest taani) keelest. Neile tunnustele Eesti siiani ei vastanud ja me ei saanud ennast lugeda Põhjala riigiks. Euroopa Liidu liikmena ja
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid