1. tegelase keerukus – kas tegelane on lihtsakoeline või keerulise siseeluga? 2. tegelase areng – kas tegelane on muutuv või muutumatu? 3. tegelase kujutamise määr – kui lähedalt ja üksikasjalikult on tegelaskuju teoses välja joonistatud? Sügav tegelane on keerukas ja arenev, autor on teda kujutanud detailselt. Lame tegelane on lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud. Lame tegelane on sageli taandatav ühele ideele või iseloomujoonele, sageli on lamedad tegelased antud tüüpidena. Sügav tegelane on võimeline lugejat üllatama, lame mitte. Tegelase sügavuse analüüsimisel võib kasutada tabelit. lame tegelane sügav tegelane lihtsakoeline keeruline muutumatu muutuv esitatud skemaatiliselt esitatud sügavuti
Maalikunstnik ja graafik, esimene plakatikunstnik. Lastehalvatusega. Naisklounid, prostituutide argielu, ööelu. Visandlik maalimine, kankaan-kabaree. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. "Tants" Reklaamplakat "Jane Avril" 1893 Naiskloun De Goulue "Moulin-Rouge'is"1891 PAUL CEZANNE "Kõik mind ümbritsev on taandatav geomeetrilistele kujunditele, vormidele." Portreed, zanrimaalid, maastikumaalid, natüürmort. "Kaardimängijad" "Suplevad naised!1900-1905 "Poiss punase vestiga"1888-1890 "Natüürmort õunakorviga"1890-1894 "Sinine vaas" 1890-1891 "Saine-Victoire'i mägi"
Substants on Descartes'i jaoks vahetult seotud füüsilise kehaga vähemalt seni, kui see on elus. Ja samas kui füüsiline maailm, sealhulgas keha, on kirjeldatav matemaatiliselt ja järgib täpseid loodusseadusi, siis vaimumaailm on vaba püüdlema oma mõtete poole. Seda, et vaim pole determineeritud näitab meie võime kasutada keelt ja reageerida olukordadele ettearvamatult. Seda võimet ei saa taandada mehaanilistele printsiipidele ja seega, kui materiaalne maailm on taandatav matemaatilisele teadusele, siis inimhing vajab oma teadust. Berkeley aga eitab ainelist substantsi, ta leiab, et iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka materiaalsuse oma. Tegelikult ongi kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Selle tõestuseks on see, et tajume erinevaid asju
Tõi välja tuumarelvadega kaasnevaid kahjusid ja ohtusid ning kutsus maailma juhtivaid riike rahumeelseid lahendusi otsima. o Russelli tribunal. Pidi paljastama USA sõjakuritegusid. o 1963 rahufond. Pidi võitlema humanitaarõiguste ja sotsiaalse rahu eest. Pooldas logitsismi programmi. Matemaatika taandamine loogikale. seisukoht matemaatikafilosoofias, mis lähtub eeldusest, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele. Selline taandamine annaks matemaatikale täiesti ranged alused ja tagaks ühtlasi matemaatika meetodite usaldatavuse. Loogiline empirism. Russelli paradoks. Sellest lähuvalt tõi Russell välja ka Russelli habemeajaja paradoksi. See seisneb selles Habemeajaja paradoks räägib linnast, kus on
Oerstedi, Ampéri’e ja Ohmi kõrval oli Faraday see, kes avastas siin nõnda palju uut, et eelmisel sajandil võinuks jääda mulje, nagu oleks ta lahendanud oma uurimisalal ka kõige viimased lahtised küsimused. 1821. a. tõestas Faraday eksperimentaalselt, et – nagu ta oma päevikutes kirjutas – „magnetnõela kõik harilikud tõukumised ja tõmbumised vooluga juhtme poole on pettekujutlused; liikumine ei ole tõmbumine ega tõukumine ega üldsegi taandatav mingite külgetõmbavate või eemaletõukavate jõudude toimele, vaid põhjustatud traadis olevast jõust, mis püüab magnetnõela pöörata, selle asemel et ühte tema poolustest traadile lähendada või traadist eemaldada. Sellest järeldub kestev ringliikumine nii kaua kui patarei töötab. Mul õnnestus niisuguse liikumise olemasolu näidata teoreetiliselt ja ka eksperimentaalselt; mul läks korda panna traat ringlema ümber magnetpooluse ja
Omariikluse taastamine põhiseaduslikul alusel ja lähtudes demokraatliku õigusriigi põhimõtetest, avatud turumajanduse põhimõtetele tugineva rahvamajanduse ülesehitamine ning ühiskonna deideologiseerimine on valdavalt toimunud järjekindlate ja suhteliselt radikaalsete reformide toel. Rahvamajanduse ja rahvusliku rikkuse jätkuv kasv ning riigi poliitilise, majandus- ja rahasüsteemi võime lahendada kriitilisi olukordi tunnistavad seniste valikute õigsust. Eesti edukus on paljuski taandatav heale üldisele haridustasemele, mis tugineb traditsioonilisele hariduse väärtustamisele eestlaste poolt. Olulised muudatused on aset leidnud ka haridussüsteemis. Laulva revolutsiooni käigus tekkis haridussüsteem; osalt isevooluline, osalt seadusandlikult tagatud areng on hariduselu demokratiseerinud ja detsentraliseerinud; hariduse sisu on muutunud oluliselt inimesekesksemaks; suurenenud on pluralism ja valikuvõimalused nii haridusasutusi kui hariduse sisu puudutavalt. 1992
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1
Algsete otsitavate, v1 ja v2 väärtuste leidmiseks kasutame leitud x ja y väärtusi seostes, mille abil me nad defineerisime: 1 = 1 , 20 v + v 1 2 1 = 1 . 16 v1 - v2 Ülesanne 2 (7) Lahendus jätkub ... Ehkki tulemuseks on jällegi murdvõrrandite süsteem, on see siiski lihtsalt taandatav lineaarvõrrandite süsteemiks, kasutades võrde põhiomadust: v1 + v2 = 20, v1 - v2 = 16. Selle süsteemi lahendamiseks liidame võrrandite vasakud ja paremad pooled: v1 + v2 = 20 + v1 - v2 = 16 2v1 = 36 v1 = 18 Ülesanne 2 (8) Lahendus jätkub ...
Kuid on n.-ö. rekursiivseid probleeme, mille rekursiivne lahendus on loogilisem, elegantsem ja lihtsam. Kuidas ära tunda, et tasub môelda rekursioonile, s.t. millised on rekursiivse ülesande tunnusjooned? Olgu n! jälle baasnäiteks, kuigi sellegi ülesande mitterekursiivne lahendus on parem. (1) palju ühelaadseid operatsioone, mille "mahukus" on erinev: 0!, 1!, 2!, 3!, . . . (2) saame eristada mitterekursiivset triviaalset erijuhtu: 0! = 1 (3) probleem "keerukamal" juhul on taandatav "lihtsama" juhu lahendamisele: n! = n * (n - 1)! (4) sel viisil järjest lihtsamale taandamine viib lôpuks triviaalse juhuni: 0!-ni Lahenduskäigu vôime sel juhul rajada oletusele, et me oskame "lihtsamat" juhtu lahendada. Viies näide. Hanoi tornide ülesanne a b c ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦
Veendumuseetiline isik ei talu maailma eetilist irratsionaalsust ( irratsionaalne, mõistusega hõlmamatu, mõistete ja loogika vahenditega süsteemselt korrastatud vormis käsitamatu. Harilikult peetakse irratsionaalseks ülemõistuslikku reaalsust, mida tuntakse usulise ilmutuse vahendusel, ning mimesuguseid psüühika ja kujutlusvõime valda kuuluvaid nähtusi.) ??????? Veendumuseetika ja vastutuseetika - väärtuste konflikt . Weber - Meie igapäevane tegevus on suurelt jaolt taandatav kahele eetikale: veendumuseetikale ja vastutuseetikale. Esimene rõhutab veendumuste määravat osa meie käitumises, teine vajadust vastutada meie käitumise tõenäoliste tagajärgede eest. Kaks eetikat pole küll lõpuni teineteisele vastandatud, ent üldjuhul peame otsustama ühe või teise kasuks. Sellisel juhul tuleks Weberi arvates kindlasti eelistada vastutuseetikat. Veendumuseetika ei ole lõpuni veenev, sest tihti on siin
Maailm täis palju väikeseid mikroareaale. (tegelikkuses võimalik et keskmes nähtus hävib aga säilib äärealal ehk ei saa pidada alguspunktiks säilmete kohta - idee jääb vaid hüpoteesiks). (Boasi õpilased tegid kohapeal uurimusi, kuid saksa-austra tegeles kaudselt (muuseumieksponaatidega) maailma kultuurilise arengu uurimisega.) 4)Prantsuse sotsioloogiline koolkond Emil Durkheim 1858-1917. Inimühiskond iseseisva väärtusega eriline reaalsus, ei ole taandatav indiviididele ega nende rühmale. Peab uurima tervikuna e. sotsiaalseid fakte. Ük surub üksikisikule peale ideid ja norme (see ei pea olema organiseeritud). Ka üldised normid mõjutavad inimest. 4) Funktsionalism- Bronislaw Malinowski 1884-1942. Institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise rolli. 2 suunda: 1) oluline on indiviid 2) oluline on ük Malinowski- idee juurutaja et välitöödel peab viibima kohal vähemalt aasta. Õppis Inglismaal, reisis Austraaliasse Trobriandi
filosoofia vastu, nii jäi ta pärast kraadi omandamist matemaatikas Cambridge'i kauemaks, et valmistuda teise osa jaoks moraaliteaduse tripos'est. 1895 sai Bertrand Trinity'st kuueaastase stipendiumi, mille vältel ta reisis ja õppis Berliinis filosoofiat ja majandust. Russelli huvi matemaaika ja loogika vastu sai uut jõudu, kui ta kohtas 1900. aastal Pariisis itaalia matemaatikut Giuseppe Peanot ning alustas pikaajalist projekti demonstreerimaks, et matemaatika on taandatav ja tuletatav loogikast (logitsism). Selle töö käigus kirjutas ta koos A. N. Whiteheadiga kolmeköitelise Principia Mathematica. See viis ka Russelli paradoksi avastamiseni, millest sai Frege logitsistliku projekti lõpp. 1910 nimetati Russell Trinity College'i filosoofialektoriks. Kui puhkes Esimene maailmasõda, osales ta aktiivselt sõjaväeteenistusest keeldujate liikumises ning teda trahviti 100 naelsterlingiga selle eest, et ta kirjutas lendlehe, milles kritiseeris ühe
kahe eraldiseisva teadmusliku üksusega (nii nagu näiteks matemaatika on eraldatav filosoofiast), see tähendab, et religioonil on loodusteadusest erinevaid aspekte ja vice versa; vastasel juhul ei läheneks me nendele kahele teadmusekollegiumile ja ei defineeriks neid spetsiifiliselt kui "religiooni" ja "loodusteadust". Antud arutluse käigus on meile hoopiski olulisem nende vaheline suhe, mis pole pelgalt taandatav sõnadele "religioon" ja "loodusteadus", vaid hõlmab kõike seda ampluaad, mis nende sõnadega kaasas käib. Teadus ja religioon on paljude inimeste meelest ühtesobitamatud, teineteist välistavad vastandid, inimtunnetuse kaks äärmust, millel puudub igasugune ühisosa. Niisuguse üldlevinud arusaama kohaselt ei tohiks ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva maailmanägemusega
siili okkad. Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina Töö käik: Katseklaasi valati 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisati 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH ja 1ml glükoosi lahust. Segu soojendati ettevaatlikult. Alguses lahus muutus hallikaks, seejärel tekkis katseklaasi seinale peegel. Järeldus: Kuna katseklaasi pinnale tekkis peegel, siis järelikult on glükoos taandatav suhkur, mille aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Töö käik: kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte katseklaasi
vaadelda. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina Töö käik: Katseklaasi valati 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisati 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH ja 1ml glükoosi lahust. Segu soojendati ettevaatlikult. Alguses lahus muutus hallikaks, seejärel tekkis katseklaasi seinale peegel. Järeldus: Kuna katseklaasi pinnale tekkis peegel, siis järelikult on glükoos taandatav suhkur, mille aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel.
näiliselt erinev. Devoni lõpu väljasuremin, 30 protsenti merelisi sugukondi suri välja. Käsijalgsed, korallid, trilobiidid, ammoniidid. Mõne grupi arengus mõõn (kihtpoorsed), kivistisi enam polnud, sest säilised vähesel hulgal kuskil. Rikkalikud kooslused asendusid vaestega. Karbonaadist skelette oli vähe, räniskelette enam. Löögi all oli troopika. Troopiliste riffide täielik kadumine. Jahedaveelised läksid lõunasse. Enamus taandatav temp langusele. Muutused toimusid 3-4 miljoni aastaga. Globaalse jäätumise tunnuseid pole. Ilmselt on teisi temp languse mehhanisme. Karboni-permi jäätumine. Üksikuid viiteid jääkilpidest ja hilis-permis. Selge külmhooneperiood, eelnes pikk jahenemine. See aga ei tinginud elustikus suuri muutuseid. Ulatus sama, mis ordoviitsiumis. Esmakordselt ei taandunud fauna, vaid kohaneti ehk tekkis püsisoojasus. Samas oli ka tegemist maismaalise faunaga. Hilis-permis toimus metsik väljasuremine
Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Töö käik: Katseklaasi valame 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisame 0,5ml konts. NH4OH lahust ja loksutame. Seejärel lisame 1ml glükoosi lahust ja loksutame. Segu soojendame veevannis. Alguses lahus saab hallikaks, seejäärel tekkis peegel katseklaasi seinale. Järeldus: Sellepärast et katseklaasi pinnal tekkis peegel, glükoos on taandatav suhkur. Aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. Oli nagu sellel pildil - 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel.
viimane omandab metsiku mõõtme, nimetatakse seda Bataille sõnutsi patoloogiliseks) ning ta piirdub ühelt poolt hüvede omandamise (s.t. tootmise) ja säilitamisega, teisalt inimelude taastootmise ja säilitamisega (Bataille ütleb seejuures, et siia lisandub võitlus valuga, mille tähtsusest piisavat näitamaks naudinguprintsiibi negatiivset iseloomu). "[I]ga sotsiaalse tegevuse kohta tehtav üldistus [kätkeb] printsiipi, et üksikpingutus on väärtuslik vaid siis, kui ta on taandatav tootmise ja säilitamise põhilistele vajadustele. Nauding ... vähendatakse käibivates intellektuaalsetes ettekujutustes ... abistava rolliga meelelahutuseks." (Bataille 1995: 68). Bataille toob näiteks noore inimese, kes on võimeline arutult raiskama ja hävitama ning kes seda hooti teebki: temal lükkab isiklik kogemus eelneva maailmavaate ümber. Kuid seejuures ei suuda see nooruk oma käitumisele põhjendust tuua või peab
sademe. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust ja teise taandava oligosahhariidi lahust. Mõlemale lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi. Segatakse ja hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit. Jälgitakse Cu 2O sademe moodustumist. Monosahhariidide korral peab sade moodustuma 23 minuti jooksul. Järeldus: Kasutasin fruktoosi ja maltoosi. Sade tekkis 3 minuti jooksul fruktoosi lahuses. Järelikult on fruktoos taandatav monosahhariid. Ta taandab nõrgas happelises keskkonnas vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustuvad furfuraalid. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Selleks kasutatakse näiteks Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C 6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3.
metallide sooli. Lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatakse 0,5ml konts. NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisatakse 1ml glükoosi lahust, loksustatakse hoolikalt ning soojendatakse segu veevannis. Alguses muutub lahus hallikaks, kuid pärast soojendamist tekkis katseklaasi seinale peegel. Järeldus: Sellest, et katseklaasi pinnale tekkis peegel, võime järeldada, et glükoos on taandatav suhkur, kus aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. OH +1 H +1 + - +3 0 R C + 2[Ag(NH 3)2] + 2OH R C + 2Ag + 4NH 3 + H2O O O 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega
(integreerib kõik eelnevad tasemed) VI. Kohusetunne (conscience) Sisaldab enesehinnangut, mina-pilti ja püüdlusi Kaks liiki: a) pean-kohusetunne (must conscience) - hirm karistuse ees b) võin-kohusetunne (ought conscience) - vaba otsustus VII. Funtsionaalne autonoomia (functional autonomy) motiivide transformatsioon Kriteeriumid motivatsiooniteooriale: · käitumise motiiv on olevikus · motiivide paljusus, pole taandatav ühele motiivile · kognitiivsed protsessid (plaanid, eesmärgid, hinnangud) · indiviidi motivatsioonide muster on unikaalne funktsionaalne autonoomia - eelnevad motiivid kaotavad propriumis oma sisu ja tähenduse kaks liiki: a) püsiv funktsionaalne autonoomia - eesmärgitu tegevuse jätkamine b) propriotaarne funktsionaalne autonoomia - käitumine, mis on adekvaatne propriumis olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist:
2. Puhtus (cleanliness training) optimism, kontroll, alaväärsus 3. Seks (early sex training) masturbeerimine süü, häbi 4. Viha-ärevuse konflikt (anger-anxiety conflict) vanemate karistused, hirm, viha Sotsiaal-kognitiivne lähenemine I Julian B. Rotter ( 1916 - ) · Isiksuse uurimise objekt indiviidi ja keskkonna interaktsioon · Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele · Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior) · Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1. Käitumise ennustamine: Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine Tunnetatud kontrollkese (locus of control)
Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust ja teise taandava oligosahhariidi lahust. Mõlemale lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi. Segatakse ja hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit. Jälgitakse Cu2O sademe moodustumist. Monosahhariidide korral peab sade moodustuma 23 minuti jooksul. Tulemus: Kasutasin fruktoosi ja maltoosi. Sade tekkis 3 minuti jooksul fruktoosi lahuses. Järelikult on fruktoos taandatav monosahhariid. Ta taandab nõrgas happelises keskkonnas vaske. Pikemal seismisel tekkis ka maltoosi sisaldavasse katseklaasi sade, kuna maltoosis toimus glükosiidsideme hüdrolüüs ja vabanenud monosahhariidid (glükoosijäägid) taandasid samuti vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad
väärtustes, protseduurides, käitumisviisides, oskustes (jms) St mitte ainult teadmised! - ja nende organiseerimise viisides See sisaldab uute teadmiste (vm) lisamist, olemasolevate muutmist, uute seoste loomist ja olemasolevate ümberkorraldamist. Teisiti öelduna on õppimine ka mõtlemise ja tegutsemise tulemuse salvestamine mälus. Teatud tüüpi muutus · On suhteliselt pikaajaline (st nt lühiajalised meeleolumuutused siia ei kuulu); · Pole taandatav kasvamisele (st kaalu juurde võtmine pole õppimine); · On saavutatud eelneva kogemuse või praktiseerimise tulemusel; · Võib olla ka ainult võimes tegutseda, kuid ei pea avalduma tegutsemises (st õppimist ei seostata ainult kasutamisega, vaid ka potentsiaaliga). Siin on aga oluline, et enne õppimist seda võimet ei olnud. Õppimist mõjutavad: õppijaga seotud näitajad · Võimed (tunnetusprotsesside iseloom ja tase)
2. Puhtus (cleanliness training) optimism, kontroll, alaväärsus 3. Seks (early sex training) masturbeerimine süü, häbi 4. Viha-ärevuse konflikt (anger-anxiety conflict) vanemate karistused, hirm, viha Sotsiaal-kognitiivne lähenemine I Julian B. Rotter ( 1916 - ) · Isiksuse uurimise objekt indiviidi ja keskkonna interaktsioon · Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele · Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior) · Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1. Käitumise ennustamine: Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine Tunnetatud kontrollkese (locus of control)
(integreerib kõik eelnevad tasemed) VI. Kohusetunne (conscience) Sisaldab enesehinnangut, mina-pilti ja püüdlusi Kaks liiki: a) pean-kohusetunne (must conscience) - hirm karistuse ees b) võin-kohusetunne (ought conscience) - vaba otsustus VII. Funtsionaalne autonoomia (functional autonomy) motiivide transformatsioon Kriteeriumid motivatsiooniteooriale: · käitumise motiiv on olevikus · motiivide paljusus, pole taandatav ühele motiivile · kognitiivsed protsessid (plaanid, eesmärgid, hinnangud) · indiviidi motivatsioonide muster on unikaalne funktsionaalne autonoomia - eelnevad motiivid kaotavad propriumis oma sisu ja tähenduse kaks liiki: a) püsiv funktsionaalne autonoomia - eesmärgitu tegevuse jätkamine b) propriotaarne funktsionaalne autonoomia - käitumine, mis on adekvaatne propriumis olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist:
ja keerukamate eluvormideni (Cassirer, 1999, lk.38). Evolutsiooniteooria kaotas orgaanilise elu erinevate vormide vahelised meelevaldsed piirid. Ei ole üksteisest eristatud liike, on vaid üks- pidev ja katkematu eluhoovus. Aga kas seda printsiipi võib rakendada ka inimelule ja kultuurile? Kas kultuurimaailm rajaneb juhuslikel muutustel? Filosoofide ees seisis uus probleem. Oli vaja tõestada, et kultuuriline maailm, inimtsivilisatsiooni maailm, on taandatav mõnele üldisele põhjusele, mis toimivad nii materiaalsete kui ka vaimsete nähtuste vallas. Tekkis erinevaid teooriad. Mis on inimene 6 Nietzche kuulutas tahte jõudu, Freud teadvustas seksuaalseid instinkte, Marx seadis troonile majandusliku instinkti. Ühesõnaga uusaegne inimeseteooria kaotas oma intellektuaalse keskme. Mõtlemises tekkis anarhia. Teoloogid, täppisteadlased,
alusel on liigitatavad ka õiguse põhilised entiteedid, õigusnormid. 2. Juriidilised funktsioonid on sõltuvuses nendest sotsiaalsetest vajadustest (ehk erilistest sunnifaktoritest), mille rahuldamiseks (ehk sunni kõrvaldamiseks) on juriidilised vahendid õigusloome protsessides tekkinud. Sellisena õigus ei saa olla puhtalt positiivne ega ka loomulik. 3. Õiguse funktsioonid on tehislikud ja algoritmilised, ehkki õiguse esmane tekkimine ei ole taandatav selge intentsiooniga õigusloome sammudele; õiguse esmased funktsioonid vastavad teatud tegevusskeemide täpsustamise ja kindlustamise vajadustele. 4. Õiguse funktsioonide hulgas leiduvad sellised, mis on analoogsed etteprogrammeeritud ja signaalselt vallanduvatele algoritmilistele tegevuskavadele; see tähendab, et lisaks autoritatiivsetele käskudele toimivad õiguses ka
2. tegelase areng- muutuv v. muutumatu 3. tegelase kujutamise määr- kui lähedalt ja üksikasjalikult on tegelaskuju välja joonistatud? Sügav tegelane on keeruline ja arenev, kujutatud detailselt. Võimeline lugejat üllatama. Lame tegelane on lihtsakoeline ja muutumatu, sageli taandatav ühele ideele v. iseloomujoonele, sageli antud TÜÜPIDENA, esitatud skemaatiliselt. Ei üllata lugejat. Tegelast saab analüüsida 4 aspekti kaudu: 1. Tegelase bioloogiline aspekt- päritolu, välimus, sugupuu 2. Tegelase psühholoogiline aspekt siseelu; mõtted, soovid, lootused, mis mõjutavad käitumist. 3. Tegelase sotsiaalne aspekt ühiskondlik positsioon(amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus), suhted ümbritsevate inimestega. 4
). Hakkas kasvama biomeditsiiniline lähenemine. Toetub faktidele, kõik häired on seletatud füsioloogia alusel. Haigus on konkreetne, kehakeskne, lokaliseeritud, määratletud. Psühholoogiline ja sotsiaalne pool jäi kõrvale. Ravimetoodika muutus tehnilisemaks. Samuti arenes diagnostiga, et täpselt määratleda haiguse koht ja ulatus. Biopsühhosotsiaalne mudel hakkas arenema 20ndal sajandil. Mitte-reduktsionistlik lähenemine. Vaim, keha ning käitumine võib olla taandatav ja seletatav rakkude tasandil, biokeemilisel või närvisüsteemi tasandil. Eitati seda, et võivad olla erinevused selles kuidas keegi haigeks jääb, põeb ja terveneb. Vahet pole milline on sotsiaalne toetus või millised uskumused sul on, vaja on terveks teha. Selle mudeli põhjal võivad haigused ja sümptomid võivad olla esile kutsutud üheaegselt füüsiliste, psüühiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete tegurite poolt. Biopsühhosotsiaalset mudelit nimetatakse.
3. Tegelase kujutamise määr kui lähedalt ja üksikasjalikult on tegelane teoses välja joonistatud? ii. Sügav tegelane on keeruline ja arenev, autor on teda kujutanud detailselt 1. võimeline lugejat üllatama iii. Lame tegelane on lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud 1. sageli taandatav ühele ideele või iseloomujoonele a. sageli on lamedad tegelased antud tüüpidena b. pole võimeline lugejat üllatama g) tegelast saab analüüsida nelja aspekti kaudu: i. tegelase bioloogiline aspekt 1. milline on tegelase päritolu ja välimus? 2. perekonnaromaani puhul on kasulik joonistada tegelaste sugupuu ii
Jules Michelet) ☼ Burckhardt - Nietzsche õpilane “Itaalia renessansikultuur” 1860 ☼ esteetiline metafoor: poliitika - riik kui kunstiteos ☼ ei räägi epideemiatest ☼ Burckhardt: renessanss - eeskätt Itaalia nähtus ☼ Peter Burke: Euroopa renessanss pole ainult Itaalia renessanss ☼ Tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil, eeskätt Saksamaal sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole tingimata taandatav progressi mudelile – iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne. ☼ Tänapäevase kultuuriajaloo ideeline ja institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poolel Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati välja kultuuriajaloo metodoloogilised alused. maailmapilt, maailmataju (Weltanschauung) – Kant eesti keelde sõna “kultuur” tuli saksa laensõnast “kultu(u)ur → kultu(u)ra (1880.aastast) kultuur - inimese kvaliteet märk
o Tegelase keerukus- kas tegelane on lihtsakoeline või keerulise siseeluga o Tegelase areng- kas tegelane on muutuv või muutumatu o Tegelase kujutamies määr- kui lähedalt ja ükskasjalikult on tegelaskuju teostes välja joonistatud? SÜGAV TEGELANE on keeruline ja arenev, autor on teda kujutanud detailselt. LAME TEGELANE on lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud. Lame tegelane on sageli taandatav ühele ideele või loomujoonele, sageli on lamedad tegelased antud tüüpidena, Sügav tegelane on võimeline lugejat üllatama, lame mitte. Tegelase sügavuse analüüsil võib kasutada tabelit. LAME TEGELANE SÜGAV TEGELANE + Lihtsakoeline Keeruline + Muutumatu + Muutuv
Frazer, James - inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsaantropoloogia isaks. Tema teos ,,Kuldne oks", mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi arendanud teadust ja kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana. Frege, Gottlob - saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäevamatemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Ta püüdis näidata, et matemaatika (eelkõige aritmeetika) on taandatav loogikale. Tõi välja sõnad Bedeutung (tähistatu) ja Sinn (märgi tähendus). Freud, Sigmund - Austria psühhiaater; psühhoanalüüsi teooria ja metoodi rajaja. Rõhutas oma uuringutes alateadvuse rolli inimese käitumisele Gadamer, Hans - saksa kontinentaalfilosoof. Tuntud teos ,,Tõde ja meetod",Hermeneutilise ringi looja Hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati
Substants on Descartes'i jaoks vahetult seotud füüsilise kehaga - vähemalt seni, kui see on elus. Ja samas kui füüsiline maailm, sealhulgas keha, on kirjeldatav matemaatiliselt ja järgib täpseid loodusseadusi, siis vaimumaailm on vaba püüdlema oma mõtete poole. Seda, et vaim pole determineeritud näitab meie võime kasutada keelt ja reageerida olukordadele ettearvamatult. Seda võimet ei saa taandada mehaanilistele printsiipidele ja seega, kui materiaalne maailm on taandatav matemaatilisele teadusele, siis inimhing vajab oma teadust. Berkeley aga eitab ainelist substantsi, ta leiab, et iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka materiaalsuse oma. Tegelikult ongi kõikide asjade 14 kõik omadused ilma eranditeta vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest.
Selline lähenemine kirjutab oma mälestusraamatus, et on õpilase inimlikkuse järjekindel tema venna Juhan Viidingu lapsepõlves kitsendamine, söandan nimetada käis luule igapäevase leiva juurde. Loeti seda hiilivaks dehumaniseerimiseks. palju luuletusi, tsiteeriti vastastikku oma Loovuse tekke eeltingimused lemmikteoseid. Pole siis ime, et just niisuguses Inimene ei ole taandatav numbritele perekonnas kujunes erksast ja klassitunnistusel. Peaksime lähtuma inimese muljetele vastuvõtlikust poisist üks meie terviklikkusest ja pöörama palju suurimaid luuletajaid. rohkem tähelepanu loovale eneseväljendusele. Ja kes teab, kas Juhanist olekski saanud Tuleb saada lahti olukorrast, Jüri Üdi (Juhan Viidingut), kui tal
mingisse sekundaarsesse keelde, mingisugusesse vormi). 28. Miks eristab semiootika primaarseid ja sekundaarseid märgisüsteeme? Primaarne süsteem on näiteks loomulik keel. Sekundaarne märgisüsteem kasutab primaarset märgisüsteemi ja loob uue tähendusi kandva struktuuri. Sekundaarse modelleerivad märgisüsteemid on tõlgitavad ümber primaarsesse. Ersitus on oluline kuna sekundaarne märgisüsteem kasutab primaarset, kuid ei ole taandatav eelnevale, samuti võib emb-kumb olla teineteise jaoks kujundaja ja mõjutaja, kuid ei pruugi seda alati olla. 29. Mis on binaarsete opositsioonide (Saussure) meetod? [Kultuurisemiootika, lk 184-188] Esiteks käsitletakse keelt kui erinevuste süsteemi, sisemiste vastandumiste kaudu määratletud struktuur, kus üks vastanduv osa saab võimalikuks ainult läbi teise. 12 30
abel 2 Olari analüüs LAME TEGELANE SÜGAV TEGELANE Lihtsakoeline + Keeruline Muutumatu + Muutuv Esitatud skemaatiliselt + Esitatud sügavuti Allikas: A. Merilai , A. Saro , E. Annuse raamatust ,,Poeetika" 2003, lk166 Olar on lame tegelane kuna ta on taandatav ühele ideele või iseloomujoonele. On lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud. Ta polnud võimeline lugejat üllatama, sest arvestades tema kriminaalset tausta on surma arvata, sest häbi mida ta pärast tunneb ei lase tal enam elada. 3.3. Peategelase analüüs neljast aspektist 3.3.1. Tegelase bioloogiline aspekt · Tegelase päritolu ja välimus Rass on 17-aastane ja elab Eesti ühes äärelinnas. Õpib eliitkoolis - ema on juba ammu
erineda nn pärisautori isiksusest, maailmavaatest. Peategelane või –tegelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelas(t)e teenistuses ning jäävad tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Sügav tegelane – keeruline ja arenev, autor kujutanud teda detailselt. Lame tegelane – lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud. Lame tegelane on sageli taandatav ühele ideele või iseloomujoonele, sageli on lamedad tegelased antud tüüpidena. Sügav tegelane on võimeline lugejat üllatama, lame mitte. Romaan – kaasaegse maailma eepos, seades eepika põhižanriks, üleminek luulelt proosale. Romaan sai alguse 17.sa. Hispaanias. Romaani peetakse kodanluse häälekandjaks. 18.saj.edasi tõusis romaan kirjanduse põhižanriks ja on seda ka tänapäeval. Realistlik romaan – keskseks on inimene ühiskonnas, sotsaalsete probleemide keskel, omab selget
epideemiad. Kanalisatsioon, prügimäed.. Nakkushaigused olid peamised surmapõhjused. Tervis, kui haigust ei ole. Lahkamine oli arengus. Jõuti teadmiseni, et haigus on seotud rakutasandil, mitte kehavedelikega. Biomeditsiiniline lähenemine- haigus läbi rakutasandi, tehnoloogia arenes, inimese oma osalus madal. Diagnostika arenes läbi tehniliste vahendite. Reduktsionistlik lähenemine- vaim, keha ja käitumine on seletatav ja taandatav rakutasandi, bio Reduktsionism eitas tõendeid, et erinevad inimesed võiks erineval moel haiguseid põdeda, ei toodud sisse isiksust, kogemust, ega kultuurilist tausta. Biopsühhosotsiaalne ja biomeditsiiniline lähenemine Biomeditsiiniline Biopsühhosotsiaalne lähenemine reduktsionistlik mitte- reduktsionistlik Hing- keha vastandus hinge ja keha ühtsus
ületamiseks. Normide mittelingvistiline kontseptsioon teeb vahet: a) normeerimisakti ja b) normi kui selle produkti ja c) normatiivse ütluse vahel. Kõneakti teoorias normeerimisaktile omane pidev "psühho- füüsiline" käitumine. Norm pole aga veel ütlus, vaid normeerimisakti produkt. Normatiivne ütlus, mis tuleneb kõnelejast, on esitusliku ütluse üks liikidest. Õakt on tekst, ent Õest arusaamine pole taandatav normide lingvistilisele käsitlusele. Keele abil on võimalik/tuleb norme tundma õppida mitte-lingvistiliselt. Kõneaktiteooria annabki selleks siin lähtekohti. Õe normatiivsust tuleb hinnata seoses inimkäitumisega; seoses sellega, mida inimene on kogenud. Sellega seoses keeleteooria kõrval (keeleakti teooria, keelefilosoofia) tõusetuvad Õe sotsioloogiliste, Õe psühholoogiliste ja muude teooriatega seonduvad küsimused
võimalik leiutamine ja avastamine. Nagu ütleb Poincar´e: "Kui kõiki väiteid, mida matemaatika esitab, saab üksteisest tuletada formaalloogika abil, ei saa matemaatika kokkuvõttes olla midagi enamat kui tohutu tautoloogia. Loogiline tuletamine ei saa meile õpetada midagi olemuslikult uut ning kui kõik peab lähtuma sama- 14 Alfred J. Ayer susprintsiibist, peab kõik olema ka sellele taandatav. Ent kas me tõepoolest saame lubada, et kõigil neil teoreemidel, mis täidavad ära nii palju raamatuid, pole muud eesmärki kui kaudselt öelda, et `A=A'?" (Poincar´e 1914: I osa, ptk i). Poincar´e peab seda usku- matuks. Tema oma teooria ütleb, et leiutamise ja avastamise tun- ne matemaatikas kuulub sinna matemaatilise induktsiooni tõttu, printsiibi tõttu, et see, mis on tõene arvu 1 korral ja tõene n + 1 korral, siis kui see on tõene n korral5 , on tõene kõigi arvude korral.
Sest kohe tekib küsimus, mis eristab seda interpretatsiooni, mida kunstiteosed nõuavad, näiteks filosoofiliste või teaduslike tekstide inteipretatsioonist. Ma arvan, et erinevus peitub selles, et nii filosoofiliste kui teaduslike tekstide puhul me interpreteerime autori väiteid või esitatud argumente ja andmeid. Kunstiteoste puhul peame aga ütlema, mida nad kujutavad, s.o mille kohta nad on. See, millest teosed on, ei ole taandatav üksikutele prepositsioonidele. Analüüsides renessansi maale, näitas Erwin Panofsky, et kunstiteostel võib olla koguni kolm erinevat tähendustasandit ja selleks, et kunstiteost kunstiteosena kohelda, peame olema võimelised neid tähendusi interpreteerima. Esimesel tasandil on interpreedi ülesanne identifitseerida kujutatud motiivid, mõista, mida on kujutatud. Panofsky juhib tähelepanu sellele, et selle äratundmine, mida on
Sellepärast on kunst oluline. Kunst pole võõrdunud ega ühiskonna osa. Kapitalismis tekib võõrdumise või kunsti angazeerimise oht provintsialiseerumine, kirjandus illustreerib käibetõdesid. Kapitalistlik ühiskond allutab endale kunsti. Kirjanikule tuleb USA ühiskonnas eraldada teatav niss, samas on ohtlik täielik isoleeritus ühiskonnast (romantism), sellest kirjutab A. Tate: poeesia 3 tüüpi: 1) allegooriline poeesia praktiline 2 Kogu kultuur on taandatav mängulisele tegevusele. Mäng loob teatud võõrandumise tunde. See on eneseküllane, autonoomne tegevus, mis allub reeglitele. Mängus on oluline protsess, mitte võit. 32 luulevorm, mis vastab ühiskonna vajadustele/ideaalidele. Selline poeesia on primitiivne; 2) romantiline iroonia on ühiskonnaelust distantseeritud luulevorm. Kuid
Teooria seadused tuletatakse alusteooria seadustest. Kuna kahel teoorial on oma sõnavara, saab tuletust läbi viia vaid siis kui arvestatakse lisaeeldusi, mis seaks kahe teooria predikaadid omavahel vastavusse. Nendeks lisaeeldusteks on sillaseadused – empiirilised ja kontingentsed korrelatsioonid, mis ühendavad kahe teooria predikaate. Teooria T on redutseeritav teooriale T*, kui T on loogiliselt tuletatav T*st ja sillaseadustest. Sillaseadused. Kui teooria T on taandatav teooriale T*, siis peab iga T primitiivse predikaadi M jaoks leiduma sillaseadus kujul M ↔ N, mis esitab M’ga sama ekstensiooniga predikaadi N teoorias T*. Sillaseadused esitavad iga taandatava teooria omaduste kohta omaduse alusteooria valdkonnas. St, et taandatava teooria klassifikatsioon hülmatakse alusteooria poolt ning iga omadus M on taandatud omadusele N alusteooria valdkonnas. Sillaseaduste olemasolu võimaldab ka T lausete tülkimist T* keelde.
Seega on objektiivne õigus õiguse rakendaja jaoks suhteliselt staatiline nähtus võrreldes dünaamilise ühiskondliku eluga. · Elulistele asjaoludele vastava abstraktse faktilise koosseisu mitteleidmine võib olla tingitud ka sellest, et seadusandja pole töötanud küllalt kvaliteetselt. Sel juhul on lünk juba algselt sisse programmeeritud. 4) Võimalus contra legem otsustuste langetamiseks. Probleem on õiguse mõistmisest õiguse rakendamisel ja see on taandatav kahele arusaamale positivistlikule ja loomuõiguslikule. · Positivism iga korralist õigusteed pidi sündinud seadus on vaatamata tema sisule kohustuslik (Hobbes, Kelsen, Hart); · Loomuõigus kutsub õigust ennast üles järgima ,,õiget" õigust (Platon, Kant, Hegel). Kumbki käsitlus pole probleemivaba objektiivset õigust ei saa jätta tähelepanuta, samas pole olemas absoluutset moraali ja absoluutset õiglust, mis vastaks inimese loomusele ja tuleneks
Prigogine oma mittelineaarses mittetasakaalulises termodünaamikas, nn. dissipatiivsete struktuuride teoorias). BERTRAND RUSSELL (18721970) Inglise filosoof. Kirjutas koos Alfred North Whiteheadiga tänini olulise loogikateose Principia Mathematica (Matemaatika printsiibid). Russell on üks analüütilise filosoofia, mis oli 20. sajandi keskne filosoofia, rajajatest. Russell, Whitehead ja enne neid Gottlob Frege esindasid nn. loogilist positivismi; nad uskusid, et kogu matemaatika on taandatav loogikale. Analüütiline filosoofia -- filosoofilistes arutlustes on peamisteks vahenditeks matemaatiline ja matemaatilis-loogiline analüüs. Russell arvas, et filosoofia peab rajanema matemaatilistel tõestustel. On saanud Nobeli kirjanduspreemia oma esseistika eest. LUDWIG WITTGENSTEIN (18891951) Alustas oma filosoofilist tegevust Austrias. Põhiteos on "Loogilis-filosoofiline traktaat", mis lõpeb sõnadega "Millest pole midagi ütelda, sellest peab vait olema"
kirjutamiseks. Tegelased on kas lamedad või sügavad. ! *tegelase keerukus - kas tegelane on lihtsakoeline või keerulise seiseeluga? ! *tegelase areng - kas tegelane on muutuv või muutumatu? ! *tegelase kujutamise määr - kui lähedalt ja üksikasjaliselt on tegelaskuju teoses välja joonistatud? Sügav tegelane- keeruline ja arenev, autor on teda kujutanud detailselt Lame tegelane on lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud. Lame tegelane on sageli taandatav ühele ideele või iseloomujoonele, sageli on lamedad tegelased antud tüüpidena. Tegelast saab analüüsida nelja aspekti kaudu: ! *Tegelase bioloogiline aspekt: Päritolu ja välimus. Perekonnaromaani puhul on kasulik joonistada tegelaste sugupuu. ! *Tegelase psühholoogiline aspekt: Milline on tegelase siseelu? Millised mõtted, soovid ja lootused suunavad tema käitumist? ! *Tegelase sotsiaalne aspekt: Milline on tegelase ühiskondlik positsioon? (amet, elukoht, majanduslik seis)
muutumatud ja lamedad või sügavad. Kahe viimase tunnuse puhul on olulised kolm aspekti: · Tegelase keerukus ( kas tegelane on lihtsakoeline või keerulise siseeluga) · Tegelase areng ( kas tegelane on muutuv või muutumatu) · Tegelase kujutamise määr ( kui lähedalt ja üksikasjalikult on tegelaskuju teoses välja joonistatud) Lame tegelane on lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud. Selline tegelane on sageli taandatav ühele ideele või iseloomujoonele, sageli on lamedad tegelased antud tüüpidena. Sügav tegelane on keeruline ja arenev, autor on teda kujutanud detailselt.Selline tegelane on võimeline lugejat üllatama. Kuidas analüüsida tegelast ? Tegelast saab analüüsida nelja aspekti kaudu: · Bioloogiline aspekt Milline on tegelase päritolu ja välimus? Perekonnaromaani puhul on kasulik joonistada tegelaste sugupuu.
t kõik tsükliliselt ümberpaigutatud koodid on lubatud koodid. Leiame lubatud koodsõnad eraldamatu tsükkelkoodi (7,4) jaoks, mis parandab ühekordseid vigu. Jaotame n=7=4+3. Valime tekitava hulkliikme g3(z) kui ühe hulkliikme (z7+1). Kuna z7+1=(z+1)*(z3+z+1)*(z3+z2+1), Siis võime tekitavaks hulkliikmeks valida ükskõik kumma parempoolses avaldises olevast kahest tegurist. Esimene tegur ei sobi , kuna tema aste ei rahulda ettearvutatud r=3 väärtust. Pealegi on hulkliige taandatav korpusesse GF(2). Valime g3(z)= z3+z+1. 47. Ühe- ja mitmekordsete vigade parandamine. (loengumaterjal 15) Tsükkelkoodid võivad parandada nii: juhuslikke vigu, BCH koode, RS koode, Goppa koode, ruut-resiideid koode, vigade pakette, Fire koode. Tsükkelkoodidel on head vigasid parandavad omadused. Kui kasutada kodeerimisel sündroomi (e. kontrollarvu), siis praktiliselt peaks see toimima nii,et igale konkreetsele koodile vastab konkreetne viga. Selline dekodeerimine ei
annaabi.ee 
