Filosoofia referaat Russellist (2)

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium
Helen Lennuk
Bertrand Arthur William Russell
(1872 – 1970)
Referaat
Toomas Abiline
Tallinn 2009
Sissejuhatus
Bertrand Russell avastas matemaatika üheteistkümne-aastaselt. Ta meenutab, et see oli joovastav kogemus: «pimestav, nagu esimene armastus».
Sellest hetkest alates alistus ta oma kirele jäägitu pühendumuse ja lausa erootilise tulisusega. Talle tundus, et matemaatika võib saavutada seda, mida filosoofia polnud suutnud... taandada mõtlemine selle puhtaimale kujule ja vabastada teadmised kahtlustest ja vastuoludest.
Nõnda näis Russellile mõnda aega, et matemaatilised uuringud suudavad ühe hoobiga lahendada mõned filosoofia kõige raskemad probleemid. Kuid peagi selgus, et matemaatika paljutõotavad lubadused ei ole usaldusväärsed...
Avades meile ühe meie aja vaieldamatult suurima mõttehiiglase ideid, jutustab Ray Monki virgutavalt selge ja loetav sissejuhatus ühest inimsaatusest: see on liigutav lugu armastusest ja kaotusvalust, ekstaatilisest triumfist ja illusioonide purunemisest.
Elulugu
Bertrand Russell pärines aristokraatlikust Russellite suguvõsast. Tema vanemad olid silmapaitvad vabamõtlejad. Tema isaisa lord John Russell oli 1840. aastatel kolmel korral Suurbritannia peaminister ning ka tolle isa John Russell, kuues Bedfordi hertsog oli viigide hulka kuuluv poliitik. Bertrandi ilmalik ristiisa oli utilitaristlik filosoof John Stuart Mill ning oma lapsepõlve veetis Bertrand Richmond Parkis Pembroke Lodge'is.
Russelli mõlemad vanemad surid veel ta lapsepõlves ning teda ja tema venda kasvatasid viktoriaanlikud vanavanemad krahv ja krahvinna Russell. Kooli neid ei saadetud , vaid neid õpetasid guvernandid ja koduõpetajad. Nõnda õppis Bertrand perfektselt ära saksa ja prantsuse keele. Pärast koduõpetajate antud haridust rangelt religioosses ja rõhuvas kodus asus Russell õppima matemaatikat Cambridge ’is Trinity College’is, kus julgustati ka huvi filosoofia vastu, nii jäi ta pärast kraadi omandamist matemaatikas Cambridge’i kauemaks, et valmistuda teise osa jaoks moraaliteaduse tripos’est. 1895 sai Bertrand Trinity’st kuueaastase stipendiumi, mille vältel ta reisis ja õppis Berliinis filosoofiat ja majandust.
Russelli huvi matemaaika ja loogika vastu sai uut jõudu, kui ta kohtas 1900. aastal Pariisis itaalia matemaatikut Giuseppe Peanot ning alustas pikaajalist projekti demonstreerimaks, et matemaatika on taandatav ja tuletatav loogikast (logitsism). Selle töö käigus kirjutas ta koos A. N. Whiteheadiga kolmeköitelise Principia Mathematica. See viis ka Russelli paradoksi avastamiseni, millest sai Frege logitsistliku projekti lõpp.
1910 nimetati Russell Trinity College'i filosoofialektoriks. Kui puhkes Esimene maailmasõda, osales ta aktiivselt sõjaväeteenistusest keeldujate liikumises ning teda trahviti 100 naelsterlingiga selle eest, et ta kirjutas lendlehe, milles kritiseeris ühe sõjaväeteenistusest keelduja kaheks aastaks vangimõistmist. 1916 kaotas Russell oma patsifistliku tegevuse tõttu koha Cambridge’is. Nii kolledž kui valitsus määrasid talle rahatrahvi ja ta kandis viis kuud vanglakaristust, mille jooksul kirjutas „Sissejuhatuse matemaatilisse filosoofiasse“ (1919). Sõprade toetusel pidas Russell Londonis mõned loengud , mille põhjal valmis raamat " Analysis of Mind" (Vaimu analüüs; 1921). Pärast sõda külastas ta lühiajaliselt Nõukogude Liitu, mille sotsailismivesioonis ja –praktikas ta sügavalt pettus, ning hiina Vabariiki, kus ta õpetas mõnda aega Beijingi ülikoolis.
Hiinast Inglismaale naasnuna asutas ja juhatas ta koos oma teise naisega progressiivset kooli, seejärel õpetas mitmetes USA ülikoolides ja kolledžites. Russelli liberaalsed vaated seksuaalsele vabadusele ja religioonikriitika kirjutistes nagu „ Mida ma usun“ (1925) ja „Abielu ja moraal “ (1929) tõid kaasa laialdase avaliku hukkamõistu, kohamääramise tühistamise New Yorgi linnaülikoolis ja vallandamise Barnes Foundationist Pennsylvanias.
Kevadel 1939 (või 1938) asus Russell elama Californiasse Santa Barbarasse ja California Ülikoolis Los Angeleses loenguid pidama . Varsti pärast seda nimetati ta õppeasutuse College of the City of New York professoriks, kuid pärast avalikkuse nördimusavaldusi tühistas kohus 1940 selle määramise, sest Russelli radikaalsed vaated leiti olevat kolledži õppejõule ebasobivad. Pärast seda sõlmis ta viieaastase lektorilepingu Barnesi fondiga Merionis Pennsylvanias, kuid jaanuaris 1943 tühistas fondi direktor Albert Coombs Barnes selle lepingu. 1944 valiti Russell taas Trinity College'i kolleegiumiliikmeks.
Elu lõpul elas Bertrand Russell mitu aastat Walesis, olles enamiku sellest ajast ikka veel aktiivne ühiskondlikes kampaaniates.
Logitsism
Loogika ajaloos seostub Russelli nimi filosoofi ja matemaatiku Alfred North Whitrheadiga (1861-1947): Russell ja Whitehead avaldasid aastatel 1910-1913 kolmeosalise suurteose Principia Mathematica, mis võttis kokku Frege, Cantori ja Peano hiljutised tulemused ning arendas neid kaugeleulatuvalt edasi. Sellest sai sajandi esimese poole mõjukaim loogikaraamat, mis on oluline loogika- ja filosoofiatekst praegugi. Principia’t läbiv filosoofiline liin – logitism – on Leibnizist ja Fregest lähtuv ning hiljem Gödeli ümber lükatud püüdlus tuletada kogu matemaatika otse loogikast – niisugusel ühemõttelisel kujul sõnastas logitsismi teesi esimesena Russell.
Matemaatika tuletamist loogikast alustasid Russell ja Whitehead täisarvude teooriast ehk aritmeetikast. 19. sajandi lõpus postuleeris Guiseppe Peano järgmised aritmeetika baastõed, millest loodeti tuletada aritmeetika ning seejärel ehitada sinna peale matemaatiline analüüs, algebra ja muud matemaatikaharud: ’

0 on täisarv

kui x on täisarv, siis x-le järgnev arv (x+1)on samuti täisarv.

Kahel erineval täisarvul x ja y on erinevad järgnevad arvud

0 ei järgne ühelegi arvule

Matemaatilise induktsiooni printsiip. Eeldame, et mingi väide A kehtib arvu 0 kohta. Kui asjaolust, et väide A kehtib täisarvu x kohta, saab tuletada, et A kehtib ka arvu x+1 kohta, siis kehtib A kõigi täisarvude kohta. (Tamme, Tammet , Prank 1997)
Russelli hüpotees ja Russelli paradoks
Russelli hüpotees on oletus , et maailm tekkis viis minutit tagasi koos fossiilidega, mäluga jms põhjuslike jälgedega. Ta esitab selle raamatus "The Analysis of Mind" (1921, lk 159–160), et illustreerida meie teadmise piire.
Russelli paradoks on Bertrand Russelli poolt 1901. aastal avastatud paradoks, mis näitab, et Cantori ja Frege naiivne hulgateooria on vastuoluline. Russell pakkus sellest välja ka lihtsama versiooni, mis on tuntud kui Russelli habemeajaja paradoks.
Moodustame kõigi selliste hulkade hulga, mis ei sisalda iseennast. Tähistame selle hulga tähega T. Küsime nüüd, kas T sisaldab iseennast. Oletame, et sisaldab (T  T).
T definitsiooni järgi (T on selliste arvude nurk, mis ei sisalda iseennast) ei saa T sel juhul iseennast sisaldada (T  T). Saime vastuolu sellega, et T  T.
Oletame nüüd vastupidi, et T ei sisalda iseennast (T  T). Definitsiooni järgi peaks aga T sel juhul T-d sisaldama (T  T), mis on vastuolus eeldusega, et T  T.
Seega saime vastuolu mõlemal võimalikul juhul.
Russelli paradoksi või vaadata kui antiikajas tuttava valetaja paradoksi modifikatsiooni. Russell pakkus lisaks välja järgmise modifikatsiooni. Külas on habemeajaja, kes ajab kõigi nende külaelanike habet, kes endal ise habet ei aja. Küsime nüüd, kas habemeajaja endal habet ajab. (Tamme, Tammet, Prank 1997)
Loogiline atomism
Loogiline atomism, , arenes 20. sajandi esimesel kolmandikul. See on tähendusteooria, mille kohaselt maailm koosneb elementaarfaktidest. Loogilise atomismi õitseaeg oli 1920. aastatel. Selle suuna üheks põhiteoseks on Russelli „Loogilise atomismi filosoofia“ (1918). Loogilise atomismi kohaselt saab keelt analüüsida põhimisteks tähendusaatomiteks – ehituskivideks, millest on loodud kõik väited (saame laused taandada objektidele vastavateks nimedeks. Ja teised laused elementaarlauseteks). Selline analüüs on aga vastavuses keeles kirjeldatud maailma analüüsiga, nii et loogilised aatomid vastavad metafüüsilistele aatomitele (asjaoludele või faktidele). Russelli väitel oleksid sellised metafüüsilised aatomid empiiriliselt avastatavad, kuna nad peavad olema tunnetatavad tajudes, otsese tutvuse kaudu. Kõik atomistid puutuvad kokku nende aatomite identifitseerimise probleemiga. Loogiline atomism mõjutas loogilisi positiviste, ehkki Russell ise sellest teooriast lõpuks loobus. ( King 2005)
Kirjelduste teooria
Võiks arvata, et näiteks väite „ Caligula on hull“ tõestuse kontrollimine tähendab Caligula ülesotsimist ja seejärel uurimist , kas ta on hull või ei. See lähenemine toimid küllaltki hästi, kuni me jõuame väideteni nagu „ Ohio praegune kuningas on hull“. Me käime maailma läbi Ohio kuningat otsides , ega leia teda – kuid me ei suuda kindlaks teha, kas ta on hull. Teisisõnu puudub sellel väitel tõeväärtus ja nii on see Russelli tähendusteooria järgi tähendusetu. Kuid me saame sellest väitest siiski aru – nii et mis siin siis toimub? Russell pakkus välja võimaluse analüüsida selliseid lauseid nii, et toodaks välja nende loogiline struktuur (vastandina grammatilisele struktuurile). Nii analüüsitakse väidet „Ohio praegune kuningas on hull“ kui „Eksisteerib üks ja ainult üks asi, mil on omadus olla praegune Ohio kuningas, ning sellel asjal on omadus olla hull“. Nüüd otsime me maailmast lihtsalt midagi, millel oleks kaks omadust – olla Ohio kuningas ja olla hull – ning kui me sellist asja ei leia, kuulutame selle väite vääraks, mitte tähendusetuks.
(King 2005)
Kokkuvõte
Bertrand Russell oli inglise filosoof, loogik , ühiskonnategelane, matemaatik , poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia populariseerija. Russell on lisanud olulise panuse nüüdisaja matemaatilise loogika arengusse . Tema tööd sellel alal on olnud väga mõjukad. Ta on arendanud suhteloogikat ja täiustanud loogikaliste sümbolite keelt. Sajandi algul tegi Russell koos Whitehead’iga Frege eeskujul katset loogiliselt põhjendada matemaatikat.
Russell on kirjutanud suurel hulgal teoseid loodusteaduse filosoofiliste probleemide kohta. Ta on arvamusel, et filosoofia ammutab oma probleemid loodusteadusest, et filosoofia ülesandeks on analüüsida ja selgitada loodusteaduse printsiipe ja mõisteid ja, et filosoofia olemuseks on loogika ja loogiline analüüs.
Russell on inglise neorealismi ja neopositivismi rajajaid. Filosoofia põhiküsimuse lahendamisel tegid Russelli vaated läbi evolutsiooni objektiivselt idealismilt subjektiivseni. Inimesel on Russelli järgi tegemist meelte andmetega . See, mida inimene tajub on „fakt“ ja „faktide“ agregaat. Fakte ei saa lugeda füüsilisteks ega psüühilisteks, nad on neutraalsed („neotraalne monism “). Russelli järgi tuleb see, mida saab empiiriliselt kinnitada, lugeda mitte puht füüsika ja psühholoogia kombinatsiooni valdkonda kuuluvaks. Psühholoogiat käsitleb ta kui igasuguse empiirilise teaduse olulist osa. Russell eitas materialistlikku peegeldusteooriat. Ta astus välja religiooni vastu, kaitstes ateistlikke veendumusi. Russell võitles aktiivselt fašismi vastu, pooldas rahulikku kooseksisteerimist.
Koos Einsteini, Joliot- Curie ja teistega oli Russell rahu ja teaduslikku koostööd taotlevate teadlaste rahvusvaheliste kokkutulekute (pugwashi liikumise) algatajaks . (Filosoofia leksikon 1985)
Kasutatud kirjandus

King, Peter J.. 2005. Sada filosoofi. Tallinn: Sinikukk

Tamme, Tõnu; Tammet, Tanel; Prank, Rein . (1997). Loogika. Tartu: Tartu Ülikoosli kirjastus

1985 Filosoofia leksikon.. Tallinn: Eesti Raamat

Ray Monk . 2001. Russell. Tallin: Varrak

http://et.wikipedia.org/wiki/Bertrand_Russell

http://et.wikipedia.org/wiki/Russelli_h%C3%BCpotees