Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui laeva kiirus?
Võrrandisüsteemide koostamine
tekstülesannete põhjal
III osa
© T. Lepikult, 2003
Liikumisülesanded, ülesanne 1
Ülesanne 1
Kahe linna vaheline kaugus on 600 km. Üks rong läbib selle
vahemaa 2 tunni võrra kiiremini kui teine, sest ta kiirus on 10
km/h võrra suurem kui teise rongi kiirus. Leida, kui kaua aega
kulub kummalgi rongil ühest linnast teise sõitmiseks.
Lahendus
Liikumisega seotud ülesannetes tuleb teada kiiruse v, läbitud
teepikkuse s ja liikumiseks kulunud aja t vahelist seost.
Kiirus v on defineeritud kui läbitud teepikkuse s ja selleks
kulutatud aja t suhe: s
v= , (1)
t
millest järelduvad seosed s = vt (2)
ja s
t= . (3)
v
Ülesanne 1 (2)
Lahendus jätkub ...
Tähistame tundides mõõdetud aja, mis kulub esimesel rongil
linnadevahelise vahemaa läbimiseks, otsitavaga t1 .
Kuna on öeldud, et teisel rongil kulus selle tee läbimiseks
2 tundi rohkem, siis teine otsitav t 2 on lihtsalt leitav esimese
kaudu:
t 2 = t1 + 2
Nüüd avaldame kummagi rongi kiirused.
Esimese rongi kiiruseks saame:
s 600
v1 = =
t1 t1
Ülesanne 1 (3)
Lahendus jätkub ...
Teise rongi kiiruseks saame:
s 600
v2 = = .
t 2 t1 + 2
Tingimusest, et esimese rongi kiirus oli 10 km/h võrra suurem
kui teisel rongil, saame murdvõrrandi otsitava t1 suhtes:
600 600
= + 10.
t1 t1 + 2
Tasub tähele panna, et võrrandi määramispiirkonda ei kuulu
otsitava väärtused t1 = 0 ja t1 = -2.
Füüsikaliselt tähendab see seda, et vahemaa läbimiseks
kulutatud aeg ei saa olla 0 ega negatiivne.
Ülesanne 1 (4)
Lahendus jätkub ...
600 600
= + 10.
t1 t1 + 2
Võrrandi lahendamiseks vabaneme esmalt murdudest, milleks
korrutame selle mõlemad pooled läbi avaldisega t1 (t1 + 2) 0
600 600
t1 (t1 + 2) = + 10 t1 (t1 + 2)
t1 t1 + 2
600
600t1 + 1200 = t1 (t1 + 2) + 10 t1 (t1 + 2)
t1 + 2
600t1 + 1200 = 600t1 + 10 t12 + 20t1
10 t12 + 20t1 - 1200 = 0 t12 + 2t1 - 120 = 0
Ülesanne 1 (5)
Lahendus jätkub ...
t12 + 2t1 - 120 = 0
Lahendame saadud ruutvõrrandi:
2
2 2
t1 = - ± + 120 = -1± 121 = -1± 11
2 2
Negatiivne lahend t1 = -1 - 11 = -12 on võõrlahend, sest aeg ei
saa olla negatiivne.
Teiseks lahendiks on t1 = -1 + 11 = 10.
Kontrollime selle sobivust.
Ülesanne 1 (6)
Lahendus jätkub ...
Kontrollime lahendi sobivust.
Kui esimesel rongil kulus aega 10 tundi, siis saame esimese
rongi kiiruseks
600 km
v1 = = 60 .
10 h
Teisel rongil kulus 10 + 2 = 12 tundi ja tema kiiruseks saame
600 km
v2 = = 50 .
12 h
See on tõesti 10 km/h võrra väiksem esimese rongi kiirusest.
Vastus : Esimesel rongil kulub 10 ja teisel 12 tundi.
Ülesanne 2 (1)
Ülesanne 2
Laev sõitis mööda jõge 100 km pärivoolu ja 64 km vastuvoolu
9 tunniga. Teisel korral sõitis ta sama aja jooksul 80 km päri-
ja 80 km vastuvoolu. Leida laeva kiirus seisvas vees ja jõe
voolukiirus.
Lahendus
Selle ülesande lahendamisel tuleb arvestada, et
absoluutkiiruse leidmiseks tuleb pärivoolu liikumisel laeva
kiirusele liita jõe voolukiirus, vastuvoolu liikumisel aga
lahutada see.
Tähistades laeva kiiruse seisvas vees otsitavaga v1 ja jõe
voolukiiruse otsitavaga v2 , saame laeva absoluutkiiruseks
pärivoolu liikumisel v1 + v2 , vastuvoolu aga v1 - v2 .
Ülesanne 2 (2)
Lahendus jätkub ...
Esimesel korral pärivoolu sõitmiseks kulunud aja leidmiseks
tuleb teepikkus jagada kiirusega (vt. valem (3)):
päri 100
t1 = ,
v1 + v2
ja vastuvoolu liikumiseks kulunud aja avaldiseks saame:
vastu 64
t1 = .
v1 - v2
Kokku kulus esimesel korral 9 tundi, seega
100 64
+ = 9.
v1 + v2 v1 - v2
Ülesanne 2 (3)
Lahendus jätkub ...
Ka teisel etapil kulus laeval sõitmiseks kokku 9 tundi, üksnes
vastu- ja pärivoolu liikumise teepikkused olid erinevad.
Saame analoogse murdvõrrandi v1 ja v2 suhtes:
80 80
+ = 9.
v1 + v2 v1 - v2
Otsitavate v1 ja v2 määramiseks saime murdvõrrandite
süsteemi:
80 + 80 = 9,
v + v v - v
1 2 1 2
100 + 64 = 9.
v1 + v2 v1 - v2
Ülesanne 2 (4)
Lahendus jätkub ...
Võrrandisüsteemi lahendamiseks tähistame tundmatud teisiti:
1 (laeva absoluutkiiruse pöördväärtus
x= ,
v1 + v2 pärivoolu sõitmisel)
1
y= (laeva absoluutkiiruse pöördväärtus
v1 - v2
vastuvoolu sõitmisel)
Uute tundmatute x ja y suhtes saame esialgse süsteemi
asemele juba lineaarse võrrandisüsteemi:
80 x + 80 y = 9,
100 x + 64 y = 9.
Ülesanne 2 (5)
Lahendus jätkub ...
80 x + 80 y = 9,
100 x + 64 y = 9.
Selle võrrandisüsteemi lahendamiseks korrutame ülemise
võrrandi 10-ga, alumise 8-ga ja lahutame ülemisest alumise:
80 x + 80 y = 9, 10
100 x + 64 y = 9 8
800 x + 800 y = 90
­
800 x + 512 y = 72
1
288 y = 18 y=
16
Ülesanne 2 (6)
Lahendus jätkub ...
Teise abitundmatu, x leidmiseks asendame võrrandisüsteemi
esimesse võrrandisse leitud y-väärtuse ja avaldame saadud
seosest x:
1
80 x + 80 y = 9 80 x + 80 = 9 80 x + 5 = 9
16
4 1
80 x = 4 x = = .
80 20
Algsete otsitavate, v1 ja v2 väärtuste leidmiseks kasutame
leitud x ja y väärtusi seostes, mille abil me nad defineerisime:
1 = 1 ,
20 v + v
1 2
1 = 1 .
16 v1 - v2
Ülesanne 2 (7)
Lahendus jätkub ...
Ehkki tulemuseks on jällegi murdvõrrandite süsteem, on see
siiski lihtsalt taandatav lineaarvõrrandite süsteemiks,
kasutades võrde põhiomadust:
v1 + v2 = 20,
v1 - v2 = 16.
Selle süsteemi lahendamiseks liidame võrrandite vasakud ja
paremad pooled:
v1 + v2 = 20
+
v1 - v2 = 16
2v1 = 36 v1 = 18
Ülesanne 2 (8)
Lahendus jätkub ...
Võrrandisüsteemi esimesest võrrandist saame nüüd leida
teise tundmatu:
v1 + v2 = 20 v2 = 20 - v1 = 20 - 18 = 2
Jääb üle saadud lahendit kontrollida.
Vastuvoolu liigub laev kiirusega 18 ­ 2 = 16 km/h ja pärivoolu
kiirusega 18 + 2 = 20 km/h.
Esimesel reisil kulub tal pärivoolu liikumiseks 100 / 20 = 5
tundi ja vastuvoolu sõitmiseks 64 / 16 = 4 tundi. Kokku kulub
esimesel reisil 5 + 4 = 9 tundi.
Teisel reisil kulub tal pärivoolu liikumiseks 80 / 20 = 4 tundi ja
vastuvoolu sõitmiseks 80 / 16 = 5 tundi. Kokku kulub teisel
reisil 4 + 5 = 9 tundi.
Ülesanne 2 (9)
Kontroll klappis, võime kirjutada vastuse.
Vastus : Laeva kiirus seisvas vees on 18 km/h ja jõe
voolukiirus on 2 km/h.
Nuputamist füüsikahuvilistele
Lahendamisel eeldasime salamisi, et laeva kiirus seisvas
vees on suurem kui jõe voolukiirus. Kuskohas seda eeldust
kasutasime? Mis muutuks lahenduses, kui kehtiks
vastupidine ­ jõe voolukiirus oleks suurem kui laeva kiirus?
Kas ülesanne oleks lahenduv, kui need kiirused oleksid
võrdsed?
Ülesanne iseseisvaks lahendamiseks
Ülesanne 3
Kaks lennukit stardivad üheaegselt,et lennata punkti, mis on
lennuväljast 3600 km kaugusel. Ühe lennuki kiirus on
100 km/h võrra suurem kui teisel ja seetõttu jõuab ta
sihtkohta 30 minutit enne teist. Leida kummagi lennuki kiirus.
Vastuse vaatamiseks kliki hiirenupuga ...
Vastus : km km
900 ja 800 .
h h
Võrde põhiomadus
Võrdus
a c
= (b 0, d 0)
b d
kehtib parajasti siis, kui
ad = bc.
Näide
8 4
= 8 1 = 2 4.
2 1
Vasakule Paremale
Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #1 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #2 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #3 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #4 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #5 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #6 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #7 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #8 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #9 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #10 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #11 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #12 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #13 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #14 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #15 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #16 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #17 Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa #18
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal II osa
12
ppt

Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal II osa

Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal II osa © T. Lepikult, 2003 Kahekohalised arvud Ülesanne 1 Kahekohalise arvu numbrite summa on 12. Selle arvu numbrite ümberpaigutamisel saame arvu, mis on esialgsest 18 võrra väiksem. Leida esialgne arv Lahendus Seda tüüpi ülesannetes tuleb otsitavat arvu vaadelda kujul z = 10x + y , kus x näitab kümneliste arvu ja y üheliste arvu. Tasub tähele panna, et otsitavad x ja y peavad olema täisarvud ning rahuldama võrratusi

Matemaatika
KINEMAATIKA
26
pdf

KINEMAATIKA

KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI- süsteemis on m/s (meeter sekundis). Praktilises elus kasutatakse kiirusühikuna ka suurust km/h (kilomee

Kategoriseerimata
KINEMAATIKA
26
pdf

KINEMAATIKA

KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI- süsteemis on m/s (meeter sekundis). Praktilises elus kasutatakse kiirusühikuna ka suurust km/h (kilomee

Füüsika
Ühtlane liikumine
11
doc

Ühtlane liikumine

Mehaanika. Sirgjoonelise liikumise kinemaatika. Ühtlane liikumine 1 Ühtlane liikumine Liikumise põhivalem on s = vt s ­ teepikkus (km); v ­ kiirus (km/h); t ­ aeg (h). Vaatame ülesandeid. 1. Bambus kasvab kiirusega ligikaudu 0,001 cm/s. Kui palju kasvab bambus ööpäevaga.? Antud: cm v = 0,001 s Lahendus: t = 24h = 24 60 min = 24 60 60s = 86400s s = 0,001 86400 = 86,4cm Vastus: Bambus kasvab ööpäevas 86,4 cm. 2. Signaali liikumiskiiruseks mööda närvikiudu võib lugeda 50 m/s. Kujutleme, et inimese käsi on nii pikk, et ulatub Päikeseni. Missuguse aja pärast tunneks siis inimene põletust? Antud: m v = 50 s s = 15 1010 m Lahendus: Arvutame kiiruse aastates. Saame s 15 1010 m t= = = 3 10 9 s 100 v m 50 s

Füüsika
Keskonnafüüsika
2
doc

Keskonnafüüsika

KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcT; m=V; V = Svt; seega Q= SvtcT P

Füüsika
KESKKONNAFÜÜSIKA
4
doc

KESKKONNAFÜÜSIKA

KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcΔT; m=ρV; V = Svt; seega Q= Sv

Keskkonafüüsika
Hüdraulika ja Pneumaatika
15
pdf

Hüdraulika ja Pneumaatika

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused ülesanded Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed. Variant 4 Õpperühm: KMI 51/61 Üliõpilane: Margus Erin Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2010 SISUKORD Ülesanne 2 ............................................................................................................................. 3 Ülesanne 3 ............................................................................................................................. 4 Ülesanne 4 ............................................................................................................................. 6 Ülesanne 6 ............................................................................................................................. 8 Ülesanne 8 ............................................................................................................................. 9 Üles

Hüdraulika
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA
57
rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

Asendades siia erimahu ja võttes antud gaasi massiks m = 1 kg, saame v1/v2 = p2/p1 (8) Millest p1v1 = p2v2 ehk pv = konst. (9) Gaasi tihedus on erimahu pöördväärtus, siis 1 = 1/v1 ; 2 = 1/v2 võrrandir (8) saame esitada: 2/ 1 = p2/p1 Gaaside tihedused on võrdelises sõltuvuses nende absoluutsete rõhkudega. Võrrandi (9) põhjal võib Boyle-Maryotte seadust sõnastada nii: kindla ideaalgaasi massi rõhu ja erimahu korrutis jääval temperatuuril on konstantne suurus. Selle saab järeldada ka gaaside kineetilise teooria põhivõrrandist . Asendades võrrandis (6) molekulide arvu mahuühikus suhtega N/V(V ­ on antud gaasimassi ruumala, N ­ on molekulide arv ruumalas) saame p = (2/3) (N/V)T või pV = (2/3)N T (10) Kuna antud gaasimassi puhul N ja (võrdetegur, võrdne kõikidele ideaalgaasidele) on jäävad

Termodünaamika




Meedia

Kommentaarid (2)

TheJannu profiilipilt
TheJannu: sainvähekegi abi
19:29 12-12-2012
maiku15 profiilipilt
maiku15: aitäh
15:28 27-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun