Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loogika harjutamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

1 reegel

Dfd=Dfn (definitsioon peab olema tasakaalus, st defineeriv pole liiga suur defineeri tava jaoks)

2 reegel

Idem per idem – seesama sellesama kaudu (tõlk). Defineeritavas ei tohi esineda defineerivat.
Maailmas elab 7 miljardit inimest.
Hiinlane - on rahvus, kelle esindajaks on olnud Konfutsius. Hiinlane on rahvus, keda maakeral on kõige enam.
Jaapanlane- on rahvus, kelle riigis on Eesti sumomaadleja Baruto.

3 reegel!

Definitsioond ei tohi olla eitav , väljaarvatud juhul, mil defineeritav on eitavas vormis. Ei tohi olla eitavas vormis, kuna eitavalt edastatakse vähe informatsiooni. Eitavas vormis varjatakse sisu, ei edastata tunnuseid.
Võõramaalane/mittekodanik- (on eitav mõiste) isik, kel puudub antud riigi kodakondsus .
Punkt on matemaatiline suurus, millel puuduvad mõõtmed ( Eukleides ). Vale, kuna sees on eitus .

4 reegel

Lgrotum per iqnotius – ei tohi olla definitsioon, mis on tundmatu tundmatu kaudu (tõlk) - definitsioon peab olema arusaadav, tähendab defineerivas ei tohi esineda mõisteid, mis eeldavalt nõuavad nende defineerimist.
Näide, kus on nii juhtunud. Riik- on maailma vaimu-poliitiline ilmutis.
Defineeri: Teisipäev- nädalapäev, teine tööpäev nädalas.
September – kuu nimetus, kuu, millal hakkab astronoomiline sügis. September on kuu nimetus, mis rahvakalendri kaudu on Mihklikuu.
Viis- arvsõna, mis märgistab sõrmede arvu ühel käel. Viis- muusikaline termin, mis tähistab meloodiat ja rütmi. Viis- meetod/abinõude kompleks , eesmärkide saavutamiseks.

Liigitamine

Mõiste mahuliste iseärasuste esile toomine, võrdlemine. Reegild aitavad tagada liigitamise korrektsuse.
Liigitatav- mõiste, mille mahulised iseärasused kuuluvad tulevad võrdlemisele.
Liigitatav- liigitu liigituse liikmed.
Liigitus- liigituse alus
Liigitamise alus on tunnus, mille järgi toimub liigitamine.
Reeglid:
  • Tasakaalureegel- liigituse liikmete mahtude summa peab olema võrdne liigitatava mõiste mahuga.
    Nt: liigitame leiba: liigituse liikmed: must, peenleib, rukkileib , täisteraleib, seemneleib, lihaleib, puuviljaleib- liigituse alus leiva pakend, liigitatav leib.
    Nimetame kuus liiget ja peale seda kirjutame ja teised!
    Leib kolme liigina : vormi, põranda, koorikleib. Tehnoloogiast lähtuvalt. Või suur, väike, keskmine leib.
    Seda nippi võib kasutada ühe mõiste liigitamisel, piiramatult ei tohi.
    Liigitame leiba vaid nii, et saab ainult kaks liiki- poe leib, kodutehtud. seemnetega ja ilma. Viilutatud, viilutamata.
    Suur ja mittesuur, töötav ja töötu. – Vasturääkivuse põhimõttel saab ainult kaks poolt.
    Kaheks liigitamine- dihhotoomiline jagamine (kreeka keelest) „ Aristoteles “.
  • Liigituse alus peab jääma liigituse käigust samaks. Liigituse alus ei tohi muutuda ühe liigituse vältel. Tunnus mille alusel me alustasime antud mõiste liigitamist peab jääma samakskogu liigituse vältel.
    Loetleme Euroopa rahvaid rahvuse järgi: Eestlased, Venelased , Itaallased , Rootslased, Lätlased, Itaallased ja teised. Näiteks slaavlased ja soome-ugrilased ei sobiks sellesse nimekirja.
  • Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Enam- jaolt kui on eksitud kolmanda reegli vastu, siis on eksitud ka teise vastu.
  • Liigituses ei tohi esineda hüppeid. Hüppeid ühelt kvaliteedilt teisele. Liigituse liikmete seas ei tohiks esineda järske üleminekuid ühelt kvaliteedilt teisele. Liigitame loodust: loodus jaguneb: loomariik , taimeriik,(hüpe) mineraalid , vesi jpt. Õige: loodus jaguneb: elus loodus, eluta loodus (vesi, mineraalid, fossiilsed /energeetilised maavarad , õhk jpt). Loomariik, taimeriik, seeneriik .

    Järeldus

    Süllogisme on erinevaid. Süllogism ehk järeldus.
    I Kategooriline süllogism. Saab nimetuse otsustamisest (kategooriline otsustus ).
    Nt: I eeldus: Kõik lõvid söövad rohtu .
    II eeldus: Kõik lehmad on lõvid.
    Tuletis : Kõik lehmad söövad rohtu. Kõik lehmad(S) söövad rohtu(P).
    S - Subjekt on väiksem termin,P - Predikaat on suurem termin. M- lõvid- Keskmine termin. Keskmine termin seob väiksemat ja suuremat terminit omavahel, võimaldab neid võrrelda. Võrdlemisest sünnib järeldus ehk tuletis . Keskmne termin ei satu ealeski tuletisse.
    Tuletise subjekt on alati teisest eeldusest ehk väiksemast eeldusest. Tuletise Predikaator paikneb alati esimeses eelduses ehk suuremas eelduses.
    Reeglid:
    1) Süllogismis on 3 otsustust.
    2) Süllogismis on 3 terminit.
    Nt. Kõik hiired armastavad juustu. Hiir on sõna. (4terminit)
    Kõik suured inimesed on raskekaalulised. Makedoonia Alexander oli suur inimene.(4 terminit)
    Igas süllogismis on 3 terminit. Selles süllogismis on 3 terminit. (2 terminit)
    3) Keskmine termin peab ühes eelduses olema täismahus.
    4) Termin mis on eelduses täismahus( piiritlemata mahus) peab seda olema ka tuletises.
  • Kahes eitavast eeldusest ei saa tuletist.
    Nt. Ükski kellel polnud kutset nimetatud üritusele ei saanud sellest osa. Ühelgi meist ei olnud kutset nimetatud üritusele. Tuletis: Ükski meist ei saanud osaleda nimetatud üritusel.
  • Kui üks eeldus on eitav on tuletis eitav.
  • Kahest osalisest eelduses ei saa tuletis.
  • Kui üks eeldus on osaline, siis on tuletis osaline.

    Süllogismi figuuri reeglid:

    M a P
    S a M
    I figuur
    AAA
    EAE
    AII
    EIE
  • Reegel. Suurem eeldus on üldine
  • Keksmine täht fikseerib väiksemat eeldust A või I otsus, ehk väiksem eeldus peab olema alati jaatav
  • Tuletise rida
    II figuur
    AEE
    EAE
    AOO
    EIO
  • Reegel. Suurem eeldus peab olema üldine
  • Tuletis on eitav.
  • Üks eeldus on alati eitav
    III figuur
    AAI
    AII
    IAI
    EAO
    OAO
    EIO
  • Reegel. Väiksem eeldus jaatav
  • Tuletis on alati I või O, ehk osalised otsustused.
    IV figuur
    AAI
    IAI
    AEE
    EAO
    EIO
  • Puudub üldjaatav tuletis
  • Koosneb I, II ja III figuuride moodustest, Originaalset moodust pole.
  • Inimene tavaliselt neljandas figuuris ei arutle.
    5
  • Loogika harjutamine #1 Loogika harjutamine #2 Loogika harjutamine #3 Loogika harjutamine #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hugoboss Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Loogika konspekt
    44
    docx

    Loogika konspekt

    Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika,

    Loogika
    Loogika konspekt 6-10
    44
    pdf

    Loogika konspekt 6-10

    Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on seaduste ja printsiipide formaliseerimine, millest kinnipidamine on paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse. Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika.

    Loogika
    Loogika eksamiks
    28
    pdf

    Loogika eksamiks

    LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor – mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus

    Eesti keel
    Loogika konspekt
    14
    pdf

    Loogika konspekt

    LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor ­ mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus

    Loogika
    LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
    348
    pdf

    LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

    SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada;

    Õigus
    Mõisteõpetus
    13
    doc

    Mõisteõpetus

    Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 2. MÕISTEÕPETUS Mõiste on elementaarseim mõtlemise vorm, mis tähistab asju, nähtusi, nende omadusi ja nendevahelisi seoseid. Sõnaga mõiste on paralleelselt käibel termin, nimetus ja nimi. Loogikaõpetuses eelistatakse nimetatuist mõistet. Mõiste on mõtte element. Mõtet formuleeritakse mõistete abil. Mõtte täpsus sõltub valdavalt vajalike mõistete valikust

    Eesti keel
    LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
    197
    pdf

    LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

    1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida

    Matemaatika ja loogika
    Loogija ja juriidiline argumentatsioon
    94
    docx

    Loogija ja juriidiline argumentatsioon

    Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm.

    Loogika ja juriidiline argumentatsioon




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun