Loogika (4)

Mis on loogika ?
Loogika mõiste tuleb kreekakeelsest sõnast logos mis tähendab motet, sõna, moistest.

• loogika, kui teadus, mis uurib õige mõtlemise struktuuri ja selle seaduspärasusi.
  
• loogika, mis tähistab objektiivselt eksisteerivate asjade ja nähtuste vahelisi seoseid ning nende arengu seduspärasusi.
  
• Loogika, kui inimtegevuse teatud järjepidevus.
  

Mis on mõtlemise loogiline vorm?
Formaalse loogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Loogiline vorm on mõtlemise koostisosade- meie mõtete seostamisviis.
Mis on süllogism?
Järeldust, mis saadakse kahest teineteisest sõltumatult vastuvõetud lause loogilisest kooskõlastamisest, nimetatakse süllogismiks.
Mis on formaalloogiline seadus?
Formaalloogiliste seaduste eripära seisneb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Traditsioonilises formaalloogikas on seaduseks mingid nõuded, mida peab järgima selleks, et mõtlemist saaks õigeks pidada.
Mis on mõtlemise tõesus ja selle formaalne õigsus?
Sisult on mõtted kas tõesed või väärad. See tähendab, et need kas vastavad või ei vasta tegelikkusele. Igasuguse mõtte tõesuse paratamatuks tingimuseks on selle loogiline õigsus, mis tähendab mõtlemise vastavust formaalloogilistele seadustele .
Formaalse õigsuse või mitteõigsuse mõisted puudutavad otsustuse struktuuri ehk selle ülesehitust(vormi).
Millised on formaalloogika arengu põhietapid?

Traditsioonilise loogika teke ja kujunemine.

Matemaatilise loogika teke ja kujunemine. Matemaatilise loogika rajaja on Gottfried Wilhelm Leibniz
Milleks on loogika vajalik?
Loogika tundmine distsiplineerib meie mõtlemist, selle järjepidevust ja põhjendatust. Dialoogi ja üldse avaliku esinemise tähtsus on alati suur olnud demokraatlikes ühiskondades, kus inimestel on võimalus välja öelda oma seisukohti, otsida vastuseid neid erutavatele küsimustele.
Millised on kõne põhitüübid?
Koleme tüüpi kõned:

nõuandvad kõned, mida hiljem hakati nimetama poliitilisteks kõnedeks (Aristotelese arvates seotud tulevikuga)

kohtukõned (seotud minevikuga)

pidulikud kõned (seotud olevikuga)
Seoses ülikoolide asutamisega paljudes Euroopa riikides tekkis uus kõnetüüp- akadeemiline kõne. Nendes kõnedes esitletakse kuulajatele uusi ja juba tuntud fakte, üldistatakse kogemusi ja uurimus, tutvustatakse mitmeid uusi lähenemisi juba tuntud nähtustele.
Usulistest kõnedes pööratakse tähelepanu inimese sisemaailmale, ülistades inimese selliseid vooruseid nagu tarkus, mehisus, tõearmastus jne.
Mis on mõiste?
Mõiste on mõtlemise loogiline vorm, mis peegeldab eseme ühiseid olulisi tunnuseid. See tähendab, et mõiste on mõte, mis üldistab teatud klassi elemente nende tunnuste järgi, mis eristavad mingit eset teistest esemetest.
Mõiste sisu ja maht
Mõiste sisu on eseme või ühte liiki esemete klassi oluliste tunnuste kogum, mis peegeldub selles mõistes.
Mõiste maht on esemete klass, mis peegeldub mõistes.
Kuidas mõisteid liigitada?
Mõisteid võib liigitada nende mahu ja sisu järgi

• Mahu järgi jaotatakse mõisted üksik-,üld- ning tühimõisteteks.
  
• Sisu järgi jaotatakse mõisted konkreetseteks ja abstraktseteks, suhtelisteks ja absoluutseteks, jaatavateks ja eitavateks, kogu- ja mittekogumõisteteks.
  

Mis on definitsioon?
Definitsioon on loogiline operatsioon, kus avatakse mõiste sisu või tehakse mõiste nime tähendus.
Reaaldefinitsioon on loogiline operatsioon, milles tuuakse välja mõistes peegelduva eseme olulised tunnused.
Nominaaldefinitsioon on loogiline operatsioon, kus tehakse kindlaks mõistet tähistava nime tähendus.
Olulisemad defineerimisreeglid

• Definitsioon peab olema võrdne (defineeritava ja defineeriva mahud peavad olema võrdsed. ,,Inimene on elusolend’’ on vale).
  
• Definitsioonis ei tohi olla ringi (defineeritavat mõistet ei tohi defineerida mõiste kaudu. ,,Pöörlemine on telje ümber liikumine’’ on vale).
  
• Definitsioon peab olema selge ( defin . Ei tohi kasutada mitmemõttelisi, metafoorseid ja segaseid väljended. ,, Arhitektuur on tardumatu muusika ’’ on vale).
  
• Definitsioon peab olema jaatav (Def. Mõiste sisu saab avada ainult jaatava lause kaudu, eitus ei määratle tegelikult midagi. ,,Teater on maja, kus ei elata’’ on vale).
  
• Kõiki mõisteid ei olegi võimalik defineerida (siia alla kuuluvad kõik lihtmõisted. Nt ei saa def. Mõistet ,,lilla värv’’- seda peab nägema, et teada mis asi ta on. Def. Ei saa ka individuaalmõisteid nt. ,,see deemant’’.
  

Mis on otsustus ?
Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatatakse või eitatakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde või valet (,,Suvi on aastaaeg ’’ ,,Jupiter on planeet’’).
Mis on küsimus?
Küsimus on selline lause, mis sisaldab määramatuse momenti ja selle kõrvaldamise nõuet.
Loogikas jaotatakse küsimusi tavaliselt kahte liiki (esimesed on ,,kas’’ küsimused, kui sellele on vastatud siis võib edasi minna disjunktiivse ehk alternatiivse küsimusega).
Loogiliselt korrektne küsimus peab vastama kolmele põhinõudele: semantilisele, süntaktilisele ja pragmaatilisele.
Mis on loogiline ruut?
Nelja põhiliiki otsustuste omavaheliste suhete meelespidamine. Tähed A, E, I, O sümboliseerivad vastavalt üldjaatavat, üldeitavat, osajaatavat ja osaeitavat otsustust. Otsustuste A, E, I, O vahel on nelja liiki suhteid.
Mis on liitotsustused?
Liitotsustused moodustatakse lihtotsustustest, ühendades need omavahel loogiliste seostega.
Õige mõtlemise seadused

• Samasuse seadus (iga mõiste või väide peab ühe arutluse kestel jääma samaseks).
  
• Vasturääkivusi välistav seadus (otsustus a ei saa olla üheaegselt ühes ja samas suhtes tõene ja väär).
  
• Välistatud kolmanda seadus (kahest otsustusest A ja A, millest üks eitab seda, mida teine jaatab, on üks tingimata tõene).
  
• Küllalduse aluse seadus (igat väidet tuleb põhjendada mingi teise väitega, mille tõesus on kontrollitud).
  

Mis on järeldus?
Järeldus on mõtlemise loogiline vorm, mille tulemusena ühest või mitmest meile tuntud ja teatud mõttes seotud otsustusest saadakse uus otsustus, mis sisaldab endas uut teadmist.
Nt:
Kõik inimesed on surelikud .
Sokrates on inimene
Sokrates on surelik
Kuidas järeldusi liigitatakse?
Deduktiivsed järeldused liigitatakse vahetuteks ja vahendatud järeldusteks.

• Vahetuks nimetatakse järeldust ühest eeldusest. Kõige enam kasutatakse seda lihtsaimat järeldamise liiki argisituatsioonides.
  
• Vahendatud süllogismid jaotatakse lihtkategoorilisteks, liitkategoorilisteks, tingivateks, tingiv -kategoorilisteks, liigitatavateks ja tingiv-liigitatavateks süllogismideks.