Sissejuhatus infotehnoloogiasse 2018 (2)

Sissejuhatus infotehnoloogiasse 2018 1. Nädal    . bitt(b) = 1b, Bait(B) = 8b, kB = 1024 B, MB = 1024 kB jne 2. Nädal    . Eksamiks: kreeka loogikud, süllogismid, induktsioon, deduktsioon, lausearvutus (pead mh oskama 
tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa 
krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Küberkaitse termineid: 
(turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering). Kreeka loogikud:Parmenides, -5. Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid
Sokrates, -5. Saj, sofistid
Platon, -5,-4. Saj
Aristoteles, -4. Saj, süllogismid, stoikud (1. eeldus: iga koer on imetaja. 2.  eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.), 
Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lauseid 
koostada. Süllogism on väitlus, kus mingitest väidetest järeldub uus väide. 
Induktsioon, deduktsioon: Fundamentaalsed mõtlemismeetodid
Lausearvutus:   ∧ = ja(korrutis), V = või(liitmine) Pascal: filosoof, 17. Saj(1640), masin mis liitis ja lahutas
Leibniz: filosoof, 17.saj (1671), masin mis liitis lahutas korrutas jagas
Perfokaardid: 1800, Jacquard, programmeeritavad kangasteljed
Babbage: 1800, üritas teha esimest arvutit.
Hollerith: 1890, perfokaartidega masin, rahvaloendus, ta firmast tekkis IBM
Colossus: 1943 enigma dekrüpteerimiseks
Turing: 1936, Turingi masinm
Shannon: 1938, ta magistritöö sidus Boole algebra, Elektrilülitid ja -skeemid,Bitid ja 
info kodeerimine, Info otsimise algoritmid
Zuse: 1940, programmeeritavad arvutid
Turvateater: näiliselt millegi turvaliseks tegemine kuid tegelikult ei aita see midagi 
Malware: tarkvara mis kahjustab arvutit vms Cookie: info veebis mis salvestatakse 
inimese arvutile Phishing: passwordide ja isiklike andmete välja petmine Social 
engineering: psühholoogiliselt inimese mõjutamine et ta salastatud infot väljastaks 3. Nädal    . Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, 
integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene 
mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee, selle keskus, inimeste identiteedi haldamine, Transisor: 1947,  Bell Telephone Laboratories, William Shockley
Samuel: 1952, esimene AI programm(kabe)
Shockley semiconductor: 1955, William Shockley  -----> Fairchild Semiconductors  1957 Fortran: 1957, FORmula TRANslator, proge keel mis kasutab loope
Sage: 1958, sõjaväe radarivõrk
Texas instruments: 1954 - esimesed silikon transistorid, hiljem integraal skeem.
Integraalskeem: 1958, Kilby, esimesed integraalskeemid
Cobol: 1960, common business oriented language
Lisp: 1960, AI jaoks proge keel
Pdp-1: 1960, esimene ekraaniga arvuti, DEC poolt tehtud
System 360: 1964, IBM, arvuti
Moore’i seadus: Transistorite arv kiibis double’b iga 2 aastaga
Intel: 1968, Gordon Moore
Amd: 1969, Sanders
Engelbart: Arvuti hiir
Unix: 1969, AT&T UNIX op systeem
Esimene mikroprotsessor: 1971, 4004 microprocessor, esimene protsessor
xTee: riigi andmevahetus süsteem, keskus, riigi info süsteem


4. Nädal    . Eksamiks:sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 
koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. 
Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown. Sql: 1970, andmebaasi proge keel
Arpanet: 1970, interneti eelkäija
Atari: 1972, mängukonsool
cp/m: 1973, op systeem ( control program monitor)
Winchester: 1973, 70MB kõvaketas
Altaïr: 1974, esimene personaalne arvuti, ise saab asju juurde lisada
Alto: 1974, esimene PC sarnane arvuti hiire ja klaviatuuriga
Unix ja C: 1971, unix on operatsioonisüsteem, 1972 - C keel, Dennis Richie
Microsofti algus: 1975, Gates, Allen
Apple algus: 1976, Jobs, Wozniak
1977 koduarvutid: Commodore PET, Apple ll, TRS 80, 
Visicalc: 1979, Bricklin, Frankston, apple ii arvutile
Symbolics: 1980, tegi hardware’ mis jookseb LISP programme (AI)
IBM pc: 1980, Microsoft kirjutab tarkvara sellele,
Sun: 1982, “Stanford University Network”, 
Oracle (eelnevalt Sdl): 1983, Larry Ellison, Bob Miner, Ed Oates 
Macintosh: 1984
Apple ja microsofti tooteliinid: Apple - Apple ll 1977-1993, Macintosh 1984-..., max 
OSX, ipod, iphone  Microsoft: C, C#, windows op systeem, office, DOS, Tekstitöötlus - lihttekst - kogu info ainult tekstina, plain text, html, 
, WYSIWYG, - what you see is what you get, 
kooditabel, - määrab kuidas faili salvestatud sümbolit ekraanil näidata
ASCII -, 7 bit tabel mis sisaldab 128 sümbolit
 Unicode - teksti redigeerimis standard UTF-8: sümboli kodeerimis standard
Latex: laiendab Tex keelt struktuuri, sisu ja haldusega
Markdown:  teksti vormindus keel 5. Nädal
Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, 
google, deep blue, wikipedia,  Python: 1989
HTML: 1990, lubas internetil laieneda world wide webi
HTTP: 1990, võrguprotokoll, mis aitab veebilehitsejatel serveritega suhelda veebis
Internet eestis: 1990, pandi käima regulaarne ühendus oma instituudi ja FUUG(asus  Soomes)  masina vahel Linux:1991, tegi soomlane Linus Torvalds
Netscape: 1994, browser
Usenet: 1994, suhtlussüsteem
Php: 1994,  skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomise Päevalehed eestis: 1995 esimene eesti päevaleht netis – www.zzz.ee/epl
Palm pilot: 1996
Google: 1997,  Larry Page ja Sergei Brin
Deep blue: 1997, AI, mis võitis males maailmameistrit
Wikipedia: 2001,  Jimmy Wales and Larry Sanger 6. Nädal
Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid, assembler, kompileerimine, interpreteerimine, jit. Lihtsad 
andmetüübid, stringid, massiivid, puud. Turingi masin; Alan Turingi 1937. aastal kirjeldatud lihtne abstraktne arvuti, mida  kasutatakse arvutatavuse ja selle      piiride uurimiseks Relee: mootoriga lüliti
Mälutüübid:


Assembler: kompilaator, mis tõlgib assemblerkeeles programmi masinkoodiks
Kompileerimine: võtab sisendiks kõrgkeelse programmi ja tõlgib selle 
täitmisprogrammiks. Kompileeritud täitmisprogrammi saab edaspidi iseseisvalt käivitada, 
vajamata seal juures keelevahendeid
Interpreteerimine: loeb programmi lähtekoodi rida haaval, tõlgib rea kohe masinkoodi ning seejärel täidab String: tähemärkidest koosnev järjestikune jada
Massiivid: jada ühetüübilisi väärtusi
puud: andmestruktuur
Lihtsad andmetüübid: int - täisarv, float - ujukomaarv 7. Nädal
Eksamiks:, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte 
äratundmine (fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python). Mis on data warehouse. LISP: FORTRAN: COBOL: C:           MODULA2: PYTHON: 8. Nädal
Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid (multitasking, 
paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, ethernet, ip, 
tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees), socket. Päiste detailide kohta ei küsita.
9. Nädal


Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest 
litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. OSadmini kohta 
küsimusi ei tule.
10. Nädal
Eksamiks: mis on http, https, html, css, javascript, ajax, json, xml, kuidas üldjoontes töötab klassikaline 
veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile ei küsita). Robootika kohta ainus 
küsimusetüüp: kas mingit sorti ülesannet praegused robotid suudavad täita või ei.
11. Nädal
Eksamiks: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine 
funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on 
lambda-arvutus. Proloogi näide tuleb ära tunda (et on Prolog). Mis on andmebaasid ja mis on sql. Detailseid sql-
küsimusi ei tule. Sql näidet tuleks ära tunda (et on sql keeles).
12. Nädal
Eksam: lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, 
positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui 
täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse 
idee. Keerukusest: mis on algoritmide keerukus ja mis on O-notatsioon. Mis on sorteerimise parim keerukus 
halvimal juhul.
13. Nädal
Eksamiks: mis on tugev ja mis nõrk AI, mis on turingi test ja mis on eliza. Mis on otsimeetodites minimax ja 
alpha-beta (tehnilisi detaile ja näiteid ei tule). Mis on masinõpe. Mis on IBM Watson ja Wolfram Alpha. Võib tulla 
küsimus, et kas mingit sorti ülesannet praegused tehisintellektisüsteemid suudavad ok/väga hästi/väga halvasti 
lahendada. Andmeanalüüsi kohta küsimusi ei tule.
Tugev AI: suudab mõelda ja sellel on mälu
Nõrk AI: on piiratud ühe konkreetse või kitsaste valdkondadega
Turingi test: Mõistata, kas chati-ekraani taga on inimene või programm, kui katsetajad ei 
suuda ära arvata, siis on jutlev masin päriselt intelligentne.
eliza:vestlev pseudointellekt. Eliza on lihtne programm, mille sees on suur hulk 
“standardlauseid” ja “standardsõnu”. Kui Elizale anda lause, milles on sõna tema 
“standardsõnade” loetelus, siis Eliza valib mõne “standardvastuse” ja paneb sinna sisse osi 
talle antud tekstist
Minimax: algoritm otsuste tegemisteks
Alpha-beta: otsingu algoritm
Masinõpe: algoritmide välja töötamine, mis õpivad ja saavad targemaks
IBM Watson: arvutisüsteem, mis vastab küsimustele, võitis USAs mälumängu
WolframAlpha – vastuste mootor 14. Nädal
Eksamiks: Arendusprotsessi kohta loengumaterjalidest küsimusi ei tule. Küll aga on küsimused allpool 
kohustuslike artiklite kohta. Masinõppe teemadel: aru saada, mis on supervised learning, reinforcement learning,
unsupervised learning. Tehnilisi detaile ei küsita.
Reinforcement learning: masinõppe valdkond, mis on seotud sellega, kuidas 
tarkvaraagendid peaksid käituma olukorras, kus tuleb maksimeerida kumulatiivse tasu 
mõistet  ???
Supervised learning: õpib funktsiooni, mis kaardistab sisendi väljundile, lähtudes näiteks 
sisend-väljundpaaridest
Unsupervised leaning: on masinõppe haru, mis õpib testimisandmetest