............................................................................................................................... 4 1. Euroopa Kosmoseagentuur Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency, ESA) on Euroopa aken kosmosesse. Agentuuri missioon on suunata Euroopa kosmosealase võimekuse arengut ning kindlustada, et investeeringud kosmosesse tooksid jätkuvalt kasu nii Euroopa kui kogu maailma inimestele. ESA on rahvusvaheline organisatsioon, millel on 22 liikmesriiki. Tänu suutlikkusele koordineerida oma liikmete rahalisi ja intellektuaalseid ressursse, saab ESA võtta ette projekte ja tegevusi ulatuses, mida ei suudaks ükski Euroopa riik iseseisvalt. [2] 2. Euroopa Kosmoseagentuur tegevus ESA ülesanne on koostada Euroopa kosmoseprogramm ning seejärel see ellu viia. ESA programmide eesmärk on saada rohkem teada Maast, selle lähiümbrusest, meie päikesesüsteemist ja universumist tervikuna. Lisaks arendab ESA satelliidipõhiseid
Sademete hulga kasvuga kaasneb: a) üleujutuste kasv b) surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks c) kaevandusvete pumpamismahu kasv jms. Merepinna tõusu ja sellest tuleneva kaldaerosiooniga kaasneb: a) oht kaldarajatistele b) surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks jms. Tormide sagenemine toob kaasa nõuded ehitiste, rajatiste, elektriliinide vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise suutlikkusele. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas: a) Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid b) Pikenevad kuivaperioodid ja kõrbed levivad ka Lõuna-Euroopasse c) Üleujutuste risk suureneb jne. Euroopas on temperatuur kõige rohkem tõusnud lõunapoolsetes ja arktilistes piirkondades; sademete hulk on kõige rohkem vähenenud Lõuna-Euroopas ning suurenenud põhja- ja loodepiirkondades. Kliimamuutusest on eriti haavatavad järgmised Euroopa piirkonnad:
langeb kvaliteet, tõuseb risk · Kasvab vajadus täiendavaks järelevalveks ja koordineerimiseks = spetsiaalse personali kasutamise vajadus ALTERNATIIVID · Tööülesannete laiendamine · Töö rikastamine · Tööga rahulolu tõstmine läbi motivatsiooni tõstmise · Meeskonnatöö kasutamine TÖÖ TULEMUSLIKKUS Tööjaotus ja töö tulemuslikkus on omavahel tugevalt seotud : Töö peab olema jaotatud vastavalt töötajate võimekusele ja suutlikkusele. Ei tohi anda inimesel tema jaoks liiga raske töökohustus, sest siis kulub tulemuse saavutamisele liigselt aega. Andes inimesele töö, mis vastab tema võimekusele, hoitakse kokku aega, kuna sama aja vältel tehtud töö on tulemusrikkam. Näide elust : Laos ei ole otstarbekas panna mehi kaupa vastu võtma ning sellega seostuvaid pabereid täitma, kui samal ajal peaks naised vedama raskeid kaste lattu. Kuna naised on üldjuhul
Kehva palga puhul tunneb inimene, et tema tööd ei hinnata ning ta ei näe põhjust rabelemiseks. Teiseks suuremaks tööle innustamise võimaluseks on preemiate maksmine. Preemia nimel on töölised valmis veidike rohkem pingutama ning see annaks tulemust ka tööviljakuse tõstmisel. 2. Tööjaotus ja tööviljakus on omavahel tugevalt seotud. Töö peab olema jaotatud vastavalt töötajate võimekusele ja suutlikkusele. Kui anda inimesel tema jaoks liiga raske töökohustus, siis kulub tulemuse saavutamisele liigselt aega. Andes inimesele töö, mis vastab tema võimekusele, hoitakse kokku aega kuna sama aja vältel tehtud töö on tulemusrikkam. Kui personalile määratakse töö arvestades tema isiklikke huvisid, siis on töötajatele nende töökohustused meelepärasemad. Enda jaoks meeldivamat tööd teeb inimene meelsamini.
Sellist põhimõtet kasutatakse mitte ainult koolides vaid edukalt ka väljaspool õppeasutusi (vaata Mõtisklused ja küsimused - miks jälle mängupõrgu) Õppimine toimub järk-järgult lähenedes eesmärgiks olevale tegevusoskusele (katse tuviga). See kehtib keeruka õpiülesande õpetamisel. Suure mahuga õpiülesanne tuleb jagada väiksemateks osadeks ning õpilast tuleb iga osa positiivse õppimise korral tasustada. Lõpuks kujuneb välja kompleksoskus. -Võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele meelde jätta saadud kogemust ja sellest õppida. -Niisuguse õppimise tulemuseks on organismi võime reageerida kindlal viisil märguandele ehk stiimulile -Tasustamist nimetatakse käitumise kinnistamiseks ehk sarrustamiseks Thorndikei uurimused Edward Thorndike uuris eksperimentaalselt loomade intelligentsust. Uurides mõistatuste lahendamist kassidel ja teistel loomadel, tegi ta kindlaks, et mõistatuse lahendamise kiirus on seda suurem, mida kauem mõistatust näidatakse
endale sobivat teenust valida. Tihtipeale peab teenuse valima alternatiivide hulgast, mis aga ei ole täielikult kliendi vajadustele kohandatud. · Haldusrisk - Teenuse teostamise kvaliteedi üle puudub kontroll ning seega ei ole ka võimalusi kvaliteedi parendamiseks. Lisaks puudub kontroll teenuse taaste üle olukorras, kus teenus on katkenud, ning loota saab vaid heale lepingule ning teenusepakkuja suutlikkusele. · Regulatoorne risk - Pilvetehnoloogia puhul puudub teenuse tellijal võimalus veenduda, kas teenusepakkuja järgib kõiki seadusi. Eriti keeruline on see olukorras, kus teenusepakkuja kasutab ka välismaiseid ressursse. Näiteks on andmekaitse seaduses reguleeritud isikuandmete töötlemine välismaal, kuid pilvetehnoloogia puhul ei pruugi teenuse tellija olla isegi teadlik, mis riigis tema andmed asuvad. Seega võib teenuse
MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄITUMISVIISE, MILLEST OLLAKSE HUVITATUD; MEELDEJÄTMINE: KERGEM INIMESTELE, KEDA VASTAV KÄITUMISVIIS KÖIDAB; REPRODUTSEERIMINE E. TAASTAMINE: UUE
Enesemääratlemise ehk - Eneseregulatsiooniga taotluseks eelduste loomine Mida enam inimene oma aktualiseerimise läbi pürgib kaasneva vabaduse inimese suutlikkusele subjektile käitumist inimene oma arengu tingimustes on indiviidil omaselt enda reguleerib, seda suurem on tema teadliku eneseregulatsiooni võimalik
· Seos võib kujuneda kahe neutraalse ärritaja vahel -mõne asja või idee meeldetuletamine aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamist nt. Puuvilja nägemine manab silme ette vaagna, millele kodus pandi puuvilju Operantne tingimine (1) · Käitumise aluseks on vajadus reageerida keskkonnale teatud viisil · Alateadvuslik tarve vältida negatiivset ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid - võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele meelde jätta saadud kogemusi - õppimise tulemuseks organismi võime reageerida kindlal viisil märguandele ehk stiimulile . Nimetatakse stiimul-reaktsioon (S-R) õppimiseks · Tegevuse või käitumise tagajärjeks on kinnitus või karistus - Tasustamine, käitumise kinnitamine ehk sarrustamine · Thorndike'i katse - Näljane kass puuris, kes nägi toitu väljaspool puuri. Puurist välja saamiseks oli vaja vajutada spetsiaalset klahvi. Operantne tingimine (2)
kasvatuse ja hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele. Hoiakute süsteem näitab olemise viisi, eelhäälestatust, tendentsi, kalduvust käituda teatud viisil teatud tegevusväljal. • struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning mis võimaldab sotsiaalsele kogemusele tuginedes improvisatsiooni kohanemisel uute tingimustega isiklikus elus ja ühiskonnas. • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. Väli - võitlus ja improvisatsioon Habitus ja väli: • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon
ja hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele. Hoiakute süsteem näitab olemise viisi, eelhäälestatust, tendentsi, kalduvust käituda teatud viisil teatud tegevusväljal. • struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning mis võimaldab sotsiaalsele kogemusele tuginedes improvisatsiooni kohanemisel uute tingimustega isiklikus elus ja ühiskonnas. • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. Väli - võitlus ja improvisatsioon Habitus ja väli: • osutab tegutsevate subjektide erinevale suutlikkusele tegutseda, sh kohaneda ka (struktuursete) muutustega teatud tegutsemisväljal, grupis, kogukonnas, ühiskonnas. • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon
Esmasteks tunnusteks ületreenimise juures on kehakaalu langus ning söögiisu vähenemine. Igasugune tegevus väsitab kiiresti, lihastes võivad esineda krambid ning tähelepanuvõime nõrgeneb. Ka kannatab uni, mis muutub rahutuks ja selle vajadus aina suureneb. Lisaks kahaneb märgatavalt inimese võime saavutada häid sportlike tulemusi. Tekib tugev oht südamehaigustele. (Lõõbas, 2015) Puhkepäevad on spordi suutlikkusele, erinevatel põhjustel, kriitilise tähtsusega – mõned neist psühholoogilised ning teised füsioloogilised. Füsioloogiliselt on puhkus vajalik, et lihas saaks paraneda, end uuesti üles ehitada ning ennast tugevdada. Sportlastel, kes oskavad lõõgastuda ning taastuda oma puhkepäevadel, saavutavad parema tasakaalu kodu, töö ning oma treeningeesmärkide suhtes. (Lõõbas, 2015) Kui pidevalt üle treenida, suureneb traumade oht, jõudlus, sooritusvõime ja energiatase langevad oluliselt
sajandi teisest poolest alates võib aga rääkida juba ärilogistikast, mis tekkis militaarlogistika põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja teooriad muutunud. 21. sajandiks on konkurentsi alusel ettevõtetel vaja pidevalt parandada oma turupositsiooni, toota uusi tooteid ja leida viise oma tegevuse kasumlikkuse suurendamiseks. See on viinud uute juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhutatakse ettevõtte suutlikkusele olla paindlik muutuvas majanduskeskkonnas, äriliste eesmärkide ümberseadmise ja tervete süsteemide ümberkorraldamise abil. Peamiseks selliseks abivahendiks ongi logistika, mida nähakse äritegevuse arengu peamiseks võimaldajaks. Logistikat iseloomustavad sellised märksõnad nagu: süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus. Laimeas tähenduses võib mõista logistika all igasugust tegeust, mille eesmärk on korraldada midagi arukal, ratsionaalsel,
Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: harjutamis- ja efektiseaduse. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Sotsiaalne õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise kaudu. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: märkamine, meeldejätmine, reprodutseerimine ja motivatsioon.
õppeainete kohta, millele nad on registreeritud. M.F. Paulsen nimetab tagasiside aspekte, mida õppijad õpetajalt ootavad: • Ausat ja objektiivset hindamist • Tehtud töö kohtlemist respektiga • Määratud hindele selgituse ja põhjenduse andmist • Selget osutust, kuidas nad saaksid paremaks muutuda nii spetsiifilistes vastustes küsimustele kui ka üldiselt • Julgustust ja taaskinnitust oma suutlikkusele ja progressile • Konstruktiivset kriitikat ja nõuandeid • Võimalust soovi korral hindajale vastata • Õigeaegset (enne järgmise ülesande täitmise tähtaega) vastust/tagasisdet [2]. Hindamisel ja tagasisides tuleb arvestada ka õppijate soove ning ootusi: milliseid külgi nemad väärtustavad, millist tagasisidet-hindamist vajavad ja kuidas õppejõud peaks seda tegema [2]. 4
nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks. Efektiseadus kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on vastupidi.
kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis · habituse ja välja suhe - habitus kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end ,,koduselt" igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (nt haridus, äri, lähisuhted) · duaalsuse tees - habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal ja osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Põhikapitalid: - majanduslik (erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss) - kultuurne (erinevatel tegutsemisväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused) - sotsiaalne (kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik)
vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks. Efektiseadus kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on vastupidi.
Sama tegevust korrati ja korrastati ning peagi hakkaski loomal sülg jooksma ainuüksi kellahelina peale. Koer omandas endale uue stiimuli. Seda tähendabki klassikalise tingimise järgi õppimine uue stiimuli omandamist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). Operantset tingimist uuris loomakatsetaja Edward L. Thorndike. Tema katses pandi näljane loom kasti, toidupalake aga paigutati kastist väljapoole. Et toiduni jõuda pidi kastist välja pääsema, selleks tuli aga vajutada vastavale kangile. Esmalt sattus katsealune kogemata kangi vastu ning pääses kastist välja. Mõne aja möödudes hakkas loom meelega nõnda toimima, et kastist välja saada.
Neofreudistid- uusfreudism,psühholoogia suund,eraldus Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast.Neofreudismi järgi määravad käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid.Alfred Adler,Erich Fromm,E. Erikson,C.G. Jung Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest. Harjutamisseadus - harjutamine (kordamine) teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efektiseadus - kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral aga vastupidi. Kognitiivne psühholoogia-Termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt,Keskendub
hoiakud ettevõtluse osas); Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus) P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habituse mõiste – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna vastasmõjulise suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas LISAKS: kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Habituse ja välja suhe - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel
protsessi, mida iseloomustas kõigepealt läbi väliste ja siseste raskuste iseseisvumine, oma kohaja rolli leidmine ja kinnistamine ühiskonnas, sotsiaalpartneriks kujunemine ja sotsiaaldialoogi sundimine, riigi tasakaalustatud ja mõõduka arengu taotlemine ning äärmustest hoidumine. Tol hetkel tuli vastata iga päev küsimusele, millist Eestit tahame, millist ametiühingut vajame, mida ühiselt suudame. Aastad 1990-1999 andsid neile küsimustele vastuse. Aeg annab hinnangu ametiühingute suutlikkusele vaba ja demokraatliku taasiseseisvunud riigi üleehitamisel, töötum osapooltel organiseerimisel, sotsiaalpartnerluse ja -dialoogi kujunemisel, töö-ja sotsiaalseaduste reguleerimisel, reformidega kaasnevate sotsiaalsete muutuste ja vastuolude leevendamisel, kogu ühiskonna arengu tasakaalustamisel (Vare 2000: 78). 15 Kasutatud kirjandus Prozes, K., Vaikma, S., Vare, T. Ametiühing tööjõuturul
Ettevõtte juhid kasutavad finantssuhtarve ettevõtte tegevuse analüüsimiseks ja hindamiseks ning põhitähelepanu on seejuures suunatud ettevõtte kasumlikkusele omanike vaatepunktist. Firmavälised analüütikud on ettevõtte finantsseisundist huvitatud mitmel põhjusel. Sellesse huvigruppi kuulub panga laenuametnik, kelle soov on kindlaks määrata laenu taotleva ettevõtte krediidisuutlikkus. Siin pööratakse tähelepanu firma eelnevale finantsvõimenduse kasutamisele ning firma suutlikkusele maksta laenuandjale nii laenuintresse kui ka laenu põhiosa makseid. Finantssuhtarve saab kasutada vähemalt neljale küsimusele vastamiseks: 1. kui likviidne on firma 2. kas firma juhtkond saavutab piisavalt kasumit 3. kuidas firma investeeringuid finantseeritakse 4. kas omanike (aktsionäride) tulu investeeringutelt on piisavalt suur. Bilansi horisontaal ja vertikaalanalüüs. Bilansi puhul tähendab horisontaalne analüüs, et vaatame, millises ulatuses bilansikirje jääk
Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon duaalsuse tees - Habitus – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalse (vastasmõju) suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Habituse (operatsionaliseeritult: suutlikkuse) kujundavad: individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/praktikas (sotsiaalne trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatavad kapitalid (maht, struktuur ja olemus), mis kujundavad hoiakuid tegutsemiseks ja, mis aktualiseeruvad konkreetsete suhete tasandil tegutsemisväljal käitumisstrateegiatena. põhikapitalid – Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses
seotud ülesanne. "Ettevote" ei viita lihtsalt tootmisuksusele, poodile, ettevõttele ise. See viitab ka protsessile, millega see uksus, kauplus, kindel välja kujuneb, tekitab teatud majanduslikke subjekte, kes seda loovad. Nagu näeme, on ettevotja objektiks ainult selles mõttes ettevotja. Kuigi ettevote muutub pidevalt, ei ole selle aluspohimotetes mingeid muudatusi. ETTEVÕTJA 19 saj. Tähelepanu oli rõhutatud ettevõtja konkreetsetele isiklikku suutlikkusele ja selleks vajalikkutele eripädevustele. Tänapäeval on kõik elemendid kokku võetud "katusel" terminiga, mille tähendus on kõige paremini väljendatud sõnaga "juhtimine". Uute kombinatsioonide läbiviimist, me nimetame ettevottena; inimesed, kelle ulesanne on neid läbi viia, nimetame me ettevotjatena (ettevõtja on lihtsalt produktiivsete teenuste omanike ja tarbijate vaheline vahendaja).
õpilasfolkloor, aadlike pärimus, linnakodanike pärimus jne). Minevikupärimuse uurimisel keskendub uurija pärimuse ajaloolis-kultuurilisele kontekstile, tekstide püsivusele ja tekstide ajaloolis-geograafilisele levikule. Sotsiaalse vaatepunkti korral jälgitakse aga ennekõike uurija kaasaegset pärimust, selle toimimist pärimusrühma jaoks. Siin ei keskenduta mitte niivõrd tekstide paljususele, nende korduvusele, kuivõrd rühma suutlikkusele muuta oma kogemused traditsiooniks. (Vt: Mare Kõiva. Traditsioonist taas. Maarahva elujõud I. Tartu 1996, lk.25-32.) Seega, traditsioon ei ole üheselt suunatud minevikust tänapäeva, vaid traditsioon saab toimida vaid siis, kui on olemas ka vastupidine suund - tänapäevast minevikku. Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule.
füsioloogilised (vererohk, vere kolestroolisisaldus jmt) ja bioloogilised (parilikkus, sugu jmt) mõjurid. Psühholoogiline aspekt põhineb suhtumuslikul küljel, emotsioonidel ja hinnangutel. Arvesse tulevad vastastikused sõltuvused isiksuse, temperamendi, käitumise ja sotsiaalse keskkonna vahel. (A. Viru) Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil on näiteks enesetõhusus, koherentsitunnetus jmt. Enesetõhusus on hinnang indiviidi suutlikkusele mingit käitumist teostada (olen kindel, et suudan regulaarselt käia tervisejooksu tegemas). Tulemuslikkuse ootuste ja enesetõhususe vahel on selge seos mida kõrgem on enesetõhusus, seda kindlamad ja selgemad on tulemuslikkuse ootused. Kui aga enesetõhusus on madal, voib käitumine üldse mitte muutuda, hoolimata kõrgetest ootustest tulemuslikkusele. Koherentsusetunne sisaldab kolme komponenti muutuste mõistmist, muutuste juhtimist ning muutuste mõttekuse mõistmist
Selle tasandi konflikt on kõige levinum. Arusaamatuste põhjused on sageli emotsionaalsed ning nende konfliktide lahendamine nõuab suurt paindlikkust (Vadi 1995:128). 3. Grupisisene konflikt tekib väikeses grupis (meeskond, perekond, töörühm, klass, selts) kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Sageli on põhjuseks ülesande ebaselgus, eesmärkide erinev tõlgendamine või infoleviga seotud probleemid. Grupisisesed konfliktid võivad halvasti mõjuda grupi suutlikkusele lahendada vaidlusi ja eesmärkide saavutamisele (Vadi 1995:128; Lewicki jt 1999:31). 4. Gruppidevaheline konflikt võib olla ühingute, allüksuste, sõdivate rahvaste, vaenutsevate perekondade või riigivõimu ja teda ähvardava kogukonna vahel. Konflikt võib tekkida ühteaegu nii grupi sees kui gruppide vahel. Selle tasandi konflikt on keeruline, kuna asjasse on segatud arvukalt inimesi, kes kõik võivad üksteist mõjutada (Lewicki jt 1999:32). 1.1.2 Konflikti liigid
Operantne tingitus - kirjeldab õppimise ühte sagedasemat esinevat juhtu. Siin ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopis vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise või opereerimise ajendiks on organismi alateadvuslik tarve vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Niisugustel ajenditel toimimise kaudseks eesmärgiks on kohanemine keskkonnaga. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada saadud kogemust, st õppida oma tegevuse resultaatidest. Operantset tingitust nimetatakse ka stiimulreaktsioon-õppimiseks. Näiteks kui õpilane kommenteerib arutelu käigus ning õpetaja reageerib vastates ,, See on väga hea tähelepanek, aitäh selle eest". On väga tõenäoline, et õpilane tahab rohkem kaasa rääkida tulevikus, kuna säärane situatsioon on tekitanud temas hea tunde. Operantne tingimine, S-R seos.
selliseks kohaks, kus ei jalutataks niisama läbi) Sotsiaalse kapitali positiivsed ja negatiivsed väljundid Grupisolidaarsus võimalused grupi liikmetele, piirangud "teistele" (nt etniline majandus) Sotsiaalne kontroll konformsus vs innovatiivsus (nt hoiakud ettevõtluse osas) Sotsiaalsed suhted kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus) Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas (habitus ehk suutlikkus tegutseda) Jaotab ühiskonna väljadeks ning väidab, et inimeste sotsiaalne käitumine, nende valikud ja maitse-eelistused ning positsioon erinevatel väljadel tulenevad habitusest, mis on konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik Habitus omandatakse koduse kasvatuse ning hariduse kaudu Habitus erinevatel väljadel
Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Ergonoomika arvutite puhul ei piirdu ainult töökohaga, vaid käsitletakse ka muid probleeme. On kasutusel termin tarkvaraergonoomika. Paljudel juhtudel tuleb arvutispetsialistil tegeleda tarkvara probleemidega, sisuliselt kognitiivse ja makroergonoomikaga. Sel juhul on uuring suunatud arvutisüsteemi kasulikkuse suurendamisele, kättesaadavusele, kasutatavusele, suutlikkusele, ohutusele. · Kasulikkus näitab, missuguseid ülesandeid täidetakse arvutisüsteemi abiga. · Kasutatavus näitab, mil määral on süsteem õpitav ja kasutatav. · Suutlikkus näitab, mil määral suurendab süsteem kasutaja tööviljakust. · Ohutus näitab, mil määral on tagatud inimeste ohutus ja seadmete töökindlus. Tarkvara ergonoomikaga tegelevad intensiivselt juhtivad arvutifirmad. Viimastel aastatel on kogunenud veebi märkimisväärne hulk ergonoomilisi soovitusi.
isikud, sõltumata kliendi tegevusalast, suurusest, juriidilisest vormist jm taolistest tunntustest. Audit on kõigile kättesaadav. Auditeerimise eesmärk on anda audiitorile vajalik informatsioon ja eeldused hinnangu andmiseks finantsaruannetele. Audiitori hinnang tõstab selle info usaldusväärsust, samas ei tohiks info kasutajad järeldada, et audiitori hinnang kinnitab või on tagatiseks ettevõtte jätkusuutlikusele või tema juhtkonna suutlikkusele. Audiitori ülesanne on hinnata aruannete kvaliteeti, kuid nende koostamise ja kvaliteedi eest vastutab ettevõtte juhtkond. Finantsaruannete auditeerimine ei vabasta ettevõtte juhtkonda vastutusest ega siirda vastutust audiitoritele. Üldreeglina peavad audiitori valima ettevõtte omanikud, kuid oma tegevuses ja aruandes peab audiitor arvestama ka teiste infokasutajatega, sest ettevõtte kohta langetavaid otsuseid ja teevad järeldusi erinevad inimgrupid. Auditeerimine tuleb korraldada
tingimine? Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest. Klassikaline= passiivne, kuid operantne=aktiivne. 22. Mis on mälu? Mälu on organismi võime omandada , säilitada ja väljastada informatsiooni. 23. Mälu protsessid ja lühikirjeldused. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastus, mis võib olla kas objektiivne või
tõlgendusest. Haiguskäitumine Ärevus – tingitud ebakindlusest ja teadmatusest, mida haigus endaga kaasa toob ja/või mis on haigussümptomite põhjused. Patsiendid suudavad taluda suuremat ebamugavust (k.a. valu) kui nad usuvad, et nad suudavad siiski olukorda kontrollida. Õpitud abitus – inimene usub, et tema tegevusel pole mingit mõju. See omakorda on aluseks depressioonile ja masendusele. Enesetõhusus - usk oma võimetesse ja inimese enda hinnang oma suutlikkusele, et ta suudab jälgida ja suunata eesmärgipärast käitumist. ✓ Inimene võib omandada haige rolli, ilma et ta tegelikult haige oleks. Haiguskäitumine Haige inimene on vabastatud normaalsete sotsiaalsete rollide täitmisest. Mida haigem inimene, seda rohkem on ta neist rollidest vabastatud. Inimesed, kes on haiged, ei ole alati otseselt vastutavad oma olukorra pärast. Ootus -haige inimene peab proovima terveks saada. Haigust nähakse kui ajutist kõrvalekallet, mida
viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis. ‘Duaalsuse tees’ Habitus – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalse (vastasmõju) suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Habituse (operatsionaliseeritult: suutlikkuse) kujundavad: o individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/praktikas (sotsiaalne teekond/trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatavad kapitalid (maht, struktuur ja olemus), mis kujundavad hoiakuid tegutsemiseks ja, mis aktualiseeruvad konkreetsete suhete tasandil tegutsemisväljal käitumisstrateegiatena.
realistlikes kontekstides; 3. objektile orienteeritud ja temaatilise materjali sobitamine: õppeainete ja muude õpikogemuste ühendamine õppija jaoks on seotud; näiteks teoreetilisi teadmisi rakendatakse praktilistes ülesannetes; 4. konstrueerimine: õpilased suudavad sõnastada probleeme ja otsida lahendusi; 5. adaptiivne juhendamine ja modelleerimine: õpetajad kohandavad oma toetust õppurite praegusele mõistmisele ja suutlikkusele, näiteks õppematerjalide kasutamise kaudu, järk- järgult toetuse vähendamiseks (kuna õpilased tegutsevad individuaalselt, õpetaja peaks suutma vajadusel abistama neid kõiki; õpetaja toetuse tempo on mitmekesine, olenevalt õpilaste tempost) 6. juhendamine: õpilasi juhendatakse õppimise kaudu, kuidas paremini õppida nt olla rohkem organiseeritud; 7. eneseregulatsiooni oskuste arendamine: aidatakse arendada enesekontrolli oskusi,
vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks. Efektiseadus kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on vastupidi.
Schiller Ainus viis võimaluste piire avastada, on neid ületades võimatut saavutada! Arthur C Clarke Räägi tõtt ja sul ei ole vaja midagi meeles pidada! Mark Twain Õnn ei sõltu välistest teguritest, vaid sellest, kuidas meie neid tõlgendame! Lev Tolstoi Elus taandub kõik suutlikkusele tasakaalustada oma vajadusi, unistusi, ambitsioone sellega, mis on tegelikult- praktiliselt teostatav. Need, kes seda oskavad, on selgeks saanud ka elu elamise keerulise kunsti! Tom Peters Mis teeb inimesest liidri? Kas tarkus, ausameelsus, kujutlusvõime ja osavus ehk lühidalt juhtimisoskus?
5. Kindlustame hariduse infotehnoloogilise tugistruktuuri toimimise mistahes Eesti piirkonnas. Tagame gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele tasuta juurdepääsu internetile; arendame e koolitust kõikides kooliastmetes. 6. Rakendame õpiraskustega õpilaste toetamiseks põhiainetes abiõpetajaid, rahastades individuaalõpet riiklikult. Võimetekohased õppekavad Erivajadustega õpilased tuleb võimalusel kaasata tavaõpinguisse ja eriti andekatel võimaldada õpinguid vastavalt nende suutlikkusele. 1. Võtame kasutusele paindlikud individuaalsed õppekavad ja loome lühiajaliste tugiprogrammide süsteemi erivajadustega laste liikumiseks ühest õppevormist teise (sh erikoolides ja kinnipidamiskohtades viibivatele lastele ja noortele). 2. Rakendame alternatiivteenistuses olevaid noori tugiteenuste osutamiseks erivajadustega lastele; toetame riiklikest vahenditest spetsiifilise õppevara tootmist. 3
reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana.) • Operantne tingimine- Edward L. Thorndike Üheks väljapaistvamaks teadlaseks, kes uuris õppimist läbi operantse tingituse oli Ameerika psühholoog Edward Lee Thorndike (1874 - 1949). Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest. Thorndike tundis eelkõige huvi, kuidas õpivad loomad uusi käitumisviise, mis aitavad neil lahendada keskkonnaga kohanemise probleeme. Põhiliseks uurimisobjektiks oli näljane kass, kes oli puuri (Thorndikese puzzlekasti (Buzzle box)) pandud ja ta soovis sealt välja pääsed toidu juurde. Puurist väljapääsemine sai toimuda ainult läbi kindla tegevuse, näiteks nupule vajutamise teel, mis avas ukse
Juhukasutajad pole nii tundlikud mikrokliima kõrvalekallete (soojuskiirgus, tõmbetuul) suhtes. Ergonoomika arvutite puhul ei piirdu ainult töökohaga, vaid käsitletakse ka muid probleeme. On kasutusel termin tarkvaraergonoomika. Tarkvaraergonoomika Paljudel juhtudel tuleb arvutispetsialistil tegeleda tarkvara probleemidega, sisuliselt kognitiivse ja makroergonoomikaga. Sel juhul on uuring suunatud arvutisüsteemi kasulikkuse suurendamisele, kättesaadavusele, kasutatavusele, suutlikkusele, ohutusele. · Kasulikkus näitab, missuguseid ülesandeid täidetakse arvutisüsteemi abiga. · Kasutatavus näitab, mil määral on süsteem õpitav ja kasutatav. · Suutlikkus näitab, mil määral suurendab süsteem kasutaja tööviljakust. · Ohutus näitab, mil määral on tagatud inimeste ohutus ja seadmete töökindlus. Käesoleval ajal ei ole arvutikasutaja enamasti arvutispetsialist ega insener. Seetõttu peavad süsteemid olema kergesti õpitavad
tootjad, jaeketid, lepinguliste logistikateenuste pakkujad, jms -- kõik kes seotud toodete liikumisega tooraineallikast või tootmisliinilt lõppturuni. Tihedam koostöö eeldab tihedaid partnerlussuhteid tarneahela vötmeliikmete vahel alates 2000. Konkurentsi kasv sunnib äriorganisatsioone pidevalt parendama oma turupositsiooni, tooma turule uusi tooteid ja leidma võimalusi kasumikkuse suurendamiseks. Uued juhtimiskontseptsioonid, mis rõhuvad eelkõige organisatsiooni suutlikkusele olla paindlik kiiresti muutuvas majanduskeskonnas. Business Process Reengineering (BPR) kontseptsiooni laialdane rakendamine. Tarneahela juhtimine on üks levinumaid BPR strateegiaid. Logistikat nähakse äritegevuse arengu peamise võimaldaja ja katalüsaatorina. Võrreldes eelmise etapiga tähtsustub logistika väärtuse lisajana, erinevalt traditsioonilisest kulude vähendaja rollist. 1.2. Logistika komponendid
Jaan sai sügisel uue aabitsa.). Oluline on nimetatud töövõte ärakirja, etteütluste ja iseseisva kirjutamise eeltööna. Laps peab lause kirjutamiseks selle endale meelde jätma! Alustatakse kahe sõna või kahesõnalise lause kordamisest. Õp ütleb sõnad/lause, õpilane kordab; raskuse korral korratakse koos õpetajaga, seejärel jälle üksikult. Sõnade rida või lauset pikendatakse vastavalt õpilased järelekordamise suutlikkusele. Abiõppe 2klassis peaks jõudma valdavalt neljasõnalise lause järelkordamiseni. Harjutada võiks ka 5sõnalisi. Lausete salvestamisele töömälus aitab kaasa a veeritud lause kordamine lugedes. c. Õpitava häälikuga sõnade häälimine. Oluline on, et õpilane a)suudaks sõnu häälides nimetada häälikuid; b)eristada neid üksteisest; c)määrata häälikujärje; d)määrata konkreetse hääliku asukoha ja selle “naabrid”
Saksamaal polnud tol ajal need võimalused nii soodsad kui Viinis. * * * Üldpoliitiline mõtlemisviis võitles neil aegadel Doonau-äärse monarhia vastu intensiivsemalt, kui vanal Saksamaal, kui mitte arvestada Preisimaa üksikuid osi, Hamburgi ja Põhjamere rannikuala. Rääkides "Austriast", pean ma antud juhul silmas seda osa suurest Habsburgide riigist, mis, vastavalt tema suutlikkusele asustada seda sakslastega, andis sel-lele riigile üldse võimaluse tekkida, ma räägin sellest elanikkonna osast, mis paljude aastasadade jooksul ainult üksinda oligi võimeline sisemise koostisega täitma selle niivõrd kunstliku riikliku moodustise poliitilist ja 35 kultuurilist elu. Mida rohkem edasi, seda enam sõltus riigi tulevik ja tema olemasolu ise just nimelt sellest, Saksa tuumikust.
ja veotariiidega, on mõni transpordiliik kaotanud osa oma käibest teistele veoviisidele. 2 Transport 35 Klientide nõudmised transpordi suutlikkusele on põhjustanud transporditöö ümber- jaotumise eri transpordiliikide vahel: • toimunud on ümberjaotumine meretranspordilt raudtee- ja maanteetranspordile • maanteetransport on võtnud üle osa raudteetranspordi käibest
annaabi.ee 
