Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ESA Copernicuse programm (0)

1 Hindamata
Punktid
Rahvusvaheline - Sama nagu isamaaline, aga vähem šovinistlik ja igas keeles

 
EESTI MAAÜLIKOOL 
 Põllumajandus- ja keskkonnainsituut 
 
 
 
 
 
 
ESA  Copernicus  programm 
referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 Koostajad: Julia  Vassina 
Õppejõud: Margit Aun 
 
 
 
 
Tartu 2018  
 
 
Sisukord: 
1.  Euroopa Kosmoseagentuur ............................................................................................ 3 
2.  Euroopa Kosmoseagentuur tegevus ........................................................................................................ 3 
3.  ESA Copernicus programm .......................................................................................................................... 3 
4.  ESA Copernicus programmi tegevus  ....................................................................................................... 3 
5.  Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga .................................................................................................... 4 
Kasutatud allikad  ............................................................................................................................................. 4 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1. Euroopa Kosmoseagentuur 
Euroopa Kosmoseagentuur (European  Space   Agency , ESA) on Euroopa aken kosmosesse. 
Agentuuri  missioon  on suunata Euroopa kosmosealase võimekuse arengut ning kindlustada, et 
investeeringud  kosmosesse tooksid jätkuvalt kasu nii Euroopa kui kogu maailma inimestele. 
ESA on rahvusvaheline organisatsioon, millel on 22 liikmesriiki. Tänu suutlikkusele 
koordineerida oma liikmete rahalisi ja intellektuaalseid ressursse, saab ESA võtta ette projekte 
ja tegevusi ulatuses, mida ei suudaks ükski Euroopa riik iseseisvalt. [2] 
2. Euroopa Kosmoseagentuur tegevus 
ESA ülesanne on koostada Euroopa kosmoseprogramm ning seejärel see ellu viia. ESA 
programmide eesmärk on saada rohkem teada Maast, selle lähiümbrusest, meie 
päikesesüsteemist ja universumist tervikuna . Lisaks arendab ESA satelliidipõhiseid 
tehnoloogiaid  ja teenuseid ning edendab Euroopa vastavaid majandusharusid. Agentuur teeb 
tihedat koostööd ka kosmoseorganisatsioonidega väljastpoolt Euroopat. [2] 
  3. ESA Copernicus programm 
 Copernicus on Maa seirega tegelev Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri 
ühisprogramm, mis toetub  neljale  sambale  või elemendile. Esiteks koosneb Copernicus 
kosmosekomponendist, mille moodustavad vaatlussatelliidid ning nendega seotud maapealsed 
komponendid andmete töötlemiseks. Teise komponendi moodustavad Maal asuvad vaatlus- ja 
andmekogumisseadmed, mis asuvad merel ja maismaal ning tegelevad teabe kogumisega 
merest, maismaalt ning atmosfäärist. Kolmas komponent  tegeleb andmete ühtlustamise ja 
kõrvutamisega ning neljanda moodustavad kasutajatele mõeldud teenused ja nende 
pakkumise vahendid.[3] 
4. ESA Copernicus programmi tegevus 
 See teeb Copernicusest praegu Euroopa Liidu kõige võimaluste rikkama kosmoseprogrammi, 
millel on võime olla abiks nii poliitiliste otsuste langetamisel, loodusõnnetuste tagajärgede 
likvideerimisel kui nende võimalikul ärahoidmisel kui ka töökohtade loomisel ja majanduse 
edendamisel üldiselt. 
Programmi tegevust koordineerib Euroopa Komisjon, selle otsese arendustööga tegeleb ESA 
koostöös Euroopa Keskkonnaagentuuri ja liikmesriikidega, kelle territooriumil Copernicuse 
komponendid asuvad.[3] 
5. Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga 
Eesti liitumisleping Euroopa Kosmoseagentuuriga (European Space Agency, ESA) sõlmiti 4. 
veebruaril 2015, leppe allkirjastasid kosmoseagentuuri peadirektor Jean- Jacques Dordain ning 
Eesti väliskaubandus- ja et evõtlusminister Anne Sulling.  
Eelnevalt, 10. novembril 2009, allkirjastasid Euroopa koostööriigi lepingu Eesti majandus- ja 
kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning ESA välissuhete direktoraadi direktor  Peter 
Hulsroj. PECS-leping (Plan for European Cooperating State, Euroopa koostööriikide kava) 
sõlmiti 22. septembril 2010 ESA peakontoris Pariisis, tseremooniast võttis osa ka 19-liikmeline 
Eesti delegatsioon (esindajad ülikoolidest, uurimisinstituutidest, ettevõtjad kavandatavatest 
PECS-projektidest).  
Eesti koostöö Euroopa Kosmoseagentuuriga algas 20. juunil 2007, kui Eesti majandus- ja 
kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning ESA juriidiliste ja välissuhete direktor René 
Oosterlinck allkirjastasid Tallinnas rahumeelse kosmosealase koostöö kokkuleppe. Eestit 
esindavaks pooleks määrati Ettevõtluse Arendamise  Sihtasutus (EAS).  
Kosmosealast teadust koordineerib Eestis valdavalt Haridus - ja Teadusministeerium, 
tööstusvaldkonnaga seotud tegevusi aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. [1] 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud allikad: 
 
1.   https://alexandergerst.esa.int/est/ESA_in_your_country/Estonia/Eesti_ja_Eur
oopa_Kosmoseagentuur 
2.   https://www.esa.int/est/ESA_in_your_country/Estonia/Mis_on_Euroopa_Kosmo
seagentuur 
3.   https://www.eas.ee/wp-content/uploads/.../3.-EL-ja-Copernicus.pdf 
 
 
ESA Copernicuse programm #1 ESA Copernicuse programm #2 ESA Copernicuse programm #3 ESA Copernicuse programm #4 ESA Copernicuse programm #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor julia Vassina Õppematerjali autor
Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency, ESA) on Euroopa aken kosmosesse. Agentuuri missioon on suunata Euroopa kosmosealase võimekuse arengut ning kindlustada, et investeeringud kosmosesse tooksid jätkuvalt kasu nii Euroopa kui kogu maailma inimestele. ESA on rahvusvaheline organisatsioon, millel on 22 liikmesriiki. Tänu suutlikkusele koordineerida oma liikmete rahalisi ja intellektuaalseid ressursse, saab ESA võtta ette projekte ja tegevusi ulatuses, mida ei suudaks ükski Euroopa riik iseseisvalt.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kosmose vallutamine ja selle eetika
21
pptx

Kosmose vallutamine ja selle eetika

Kosmose vallutamine ja selle eetika Greteliis Raud Tallinna Tehnikaülikool KOSMONAUTIKA ● Kosmonautika (astronautika)on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides. ● Maailma suurimad kosmoseagentuurid: 1. USA kosmoseagentuur NASA 2. Venemaa Föderaalne Kosmoseagentuur Roscosmos 3. Hiina riiklik kosmoseamet CNSA 4. Euroopa Kosmoseagentuur ESA 5. India kosmoseuuringute organisatsioon ISRO Kosmoseeetika Kosmoseeetika tegeleb idee uurimisega, et see, et saame kosmoses teatud asju teha, ei tähenda, et peaksime seda tegema. Alates kosmoseuuringutest kuni keskkonnaeetikani, see uurib eetilisi küsimusi, mida kosmoseuuringute edusammud võivad tõstatada, ja püüab leida nendele probleemidele võimalikke lahendusi. AKTUAALSED KÜSIMUSED, MILLEGA TEGELEB KOSMOSEEETIKA 1. Millised on eetilised väljakutsed, mis tulenevad ruumi kasutamisest r

Astroloogia
Kosmonaudid-nende treening-ettevalmistus eri riikides
11
ppt

Kosmonaudid, nende treening, ettevalmistus eri riikides

Kosmonaudid, nende treening, ettevalmistus eri riikides, koostöö riikide vahel Gertrud Kinna 12c · Kosmoseuurimine ehk kosmonautika on füüsiline Maa-väliste objektide uurimine ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. · 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse ­ kosmoselennu ­ elluviimise suunas. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse. 3. inimese jõudmine Kuule ­ Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Saturn V starviplatvormil enne A

Füüsika
ESTCube-1 referaat
8
doc

ESTCube-1 referaat

VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Martin Vooremäe AV13 EST Cube ­ 1 Referaat Juhendaja Lilian Tambek VANA-VÕIDU 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Töö põhiosa............................................................................................................................ 4 Kokkuvõte............................................................................................................................... 7 Kasutatud materjal.................................................................................................................. 8 Sissejuhatus ESTCube-1 on Eesti

Rakendusfüüsika
SATELLIITMÕÕDISTAMINE I
11
pdf

SATELLIITMÕÕDISTAMINE I

Euroopa kogemus näitab, et võrreldes teiste tugisüsteemiga on EGNOSe konkurentsivõime kõige suurem täppispõllumajanduses, lennunduses, ja transpordisektoris. Kogu Euroopale väljastatakse üks sama signaal ja Eesti asub äärealal, kus on nõrgem signaal, mis tõttu võib EGNOS halvendada mõõtmiste täpsust. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa GSA EGNOS tutvustus [https://www.gsa.europa.eu/egnos/what-egnos] (20.10.2017) Euroopa GSA EGNOS Programm [http://egnos-portal.gsa.europa.eu/discover-egnos/programme-information/status] (20.10.2017) Euroopa GSA EGNOS Rakendused [https://www.gsa.europa.eu/egnos/applications] (20.10.2017) Maa kaugseire ja satelliitnavigatsioon ­ rakendused, kasutus võimalused ning mõju Eestis. (2013)./ Regio AS, Invent Baltics OÜ. Satelliitnavigatsiooni programmid Galileo ja Egnos. on-line] ebrary (20.10.2017) 11

Maamõõtmise alused
Automaatjaamad ja satelliidid
15
pptx

Automaatjaamad ja satelliidid

Automaatjaamad ja satelliidid Automaatjaamad Automaatjaam - Lähikosmosesse lennutatud planeetide vaheline tehiskeha Automaatjaamad Kosmoseajastu algusest saadik on USA ja NSVL Päikesesüsteemi uurimisel konkureerinud. 1985. aastal lisandusid neile veel Jaapan ja Euroopa Kosmoseuurimise Agentuur (ESA), kes N. Liidu kõrval saatsid oma automaatjaamad uurima Maa lähedale jõudnud Halley komeeti. Sellest üritusest jäi rahapuudusel kõrvale USA, kust aastatel 1978-1989 ei startinud ühtki planeetidevahelist automaatjaama. Sellegipoolest ei jäänud USA kõrvale planeetide uurimisest. Juba 1977. aastal startinud Voyager 2 möödus kõigist hiidplaneetidest, neist viimasena Neptuunist 1989. Pilk jäi heitmata vaid Pluutole, mida pole suudetud teha seniajani. Automaatjaamad Nõukogude kosmonautika luigelauluks planeetide uurimisel sai kahe automaatjaama Fobos saatmine Marsi suunas 1988, üks neist vaikis juba poolel teel, teine aga vahetult enne uuringuid. Et ESA ja Jaapani tegevus pii

Füüsika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun