Kosmose vallutamine ja selle eetika Greteliis Raud Tallinna Tehnikaülikool KOSMONAUTIKA ● Kosmonautika (astronautika)on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides. ● Maailma suurimad kosmoseagentuurid: 1. USA kosmoseagentuur NASA 2. Venemaa Föderaalne Kosmoseagentuur Roscosmos 3. Hiina riiklik kosmoseamet CNSA 4. Euroopa Kosmoseagentuur ESA 5. India kosmoseuuringute organisatsioon ISRO Kosmoseeetika Kosmoseeetika tegeleb idee uurimisega, et see, et saame kosmoses teatud asju teha, ei tähenda, et peaksime seda tegema. Alates kosmoseuuringutest kuni keskkonnaeetikani, see uurib eetilisi küsimusi, mida kosmoseuuringute edusammud võivad tõstatada, ja püüab leida nendele probleemidele võimalikke lahendusi. AKTUAALSED KÜSIMUSED, MILLEGA TEGELEB KOSMOSEEETIKA 1. Millised on eetilised väljakutsed, mis tulenevad ruumi kasutamisest r
Kosmonaudid, nende treening, ettevalmistus eri riikides, koostöö riikide vahel Gertrud Kinna 12c · Kosmoseuurimine ehk kosmonautika on füüsiline Maa-väliste objektide uurimine ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. · 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse. 3. inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Saturn V starviplatvormil enne A
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Martin Vooremäe AV13 EST Cube 1 Referaat Juhendaja Lilian Tambek VANA-VÕIDU 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Töö põhiosa............................................................................................................................ 4 Kokkuvõte............................................................................................................................... 7 Kasutatud materjal.................................................................................................................. 8 Sissejuhatus ESTCube-1 on Eesti
Euroopa kogemus näitab, et võrreldes teiste tugisüsteemiga on EGNOSe konkurentsivõime kõige suurem täppispõllumajanduses, lennunduses, ja transpordisektoris. Kogu Euroopale väljastatakse üks sama signaal ja Eesti asub äärealal, kus on nõrgem signaal, mis tõttu võib EGNOS halvendada mõõtmiste täpsust. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa GSA EGNOS tutvustus [https://www.gsa.europa.eu/egnos/what-egnos] (20.10.2017) Euroopa GSA EGNOS Programm [http://egnos-portal.gsa.europa.eu/discover-egnos/programme-information/status] (20.10.2017) Euroopa GSA EGNOS Rakendused [https://www.gsa.europa.eu/egnos/applications] (20.10.2017) Maa kaugseire ja satelliitnavigatsioon rakendused, kasutus võimalused ning mõju Eestis. (2013)./ Regio AS, Invent Baltics OÜ. Satelliitnavigatsiooni programmid Galileo ja Egnos. on-line] ebrary (20.10.2017) 11
Automaatjaamad ja satelliidid Automaatjaamad Automaatjaam - Lähikosmosesse lennutatud planeetide vaheline tehiskeha Automaatjaamad Kosmoseajastu algusest saadik on USA ja NSVL Päikesesüsteemi uurimisel konkureerinud. 1985. aastal lisandusid neile veel Jaapan ja Euroopa Kosmoseuurimise Agentuur (ESA), kes N. Liidu kõrval saatsid oma automaatjaamad uurima Maa lähedale jõudnud Halley komeeti. Sellest üritusest jäi rahapuudusel kõrvale USA, kust aastatel 1978-1989 ei startinud ühtki planeetidevahelist automaatjaama. Sellegipoolest ei jäänud USA kõrvale planeetide uurimisest. Juba 1977. aastal startinud Voyager 2 möödus kõigist hiidplaneetidest, neist viimasena Neptuunist 1989. Pilk jäi heitmata vaid Pluutole, mida pole suudetud teha seniajani. Automaatjaamad Nõukogude kosmonautika luigelauluks planeetide uurimisel sai kahe automaatjaama Fobos saatmine Marsi suunas 1988, üks neist vaikis juba poolel teel, teine aga vahetult enne uuringuid. Et ESA ja Jaapani tegevus pii
Kõik kommentaarid