Treenimise positiivsed ja negatiivsed mõjud südamele (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

1. Treenimise positiivsed mõjud südamele

Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. ( Veigel , 2014)
Mõned muutused on liikumisstiimuli suhtes väga spetsiifilised , näiteks lihasrakkude hüpertroofia , teised jälle üpris kaudsed ja mittespetsiifilised, nagu näiteks toime meeleolule. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. (Veigel, 2014)
Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on treenimine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Treenimise positiivsed ja negatiivsed mõjud südamele #1

Treenimise positiivsed ja negatiivsed mõjud südamele #2

Treenimise positiivsed ja negatiivsed mõjud südamele #3

Treenimise positiivsed ja negatiivsed mõjud südamele #4

Treenimise positiivsed ja negatiivsed mõjud südamele #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaosaar Õppematerjali autor

Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. (Veigel, 2014)
Mõned muutused on liikumisstiimuli suhtes väga spetsiifilised, näiteks lihasrakkude hüpertroofia, teised jälle üpris kaudsed ja mittespetsiifilised, nagu näiteks toime meeleolule. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. (Veigel, 2014)
Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on treenimine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingitud luumurdude ennetamiseks. (Landõr, 2016)

tromboos südametreening ületreening äkksurm südamelihaste infarkt

Sarnased õppematerjalid

odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

Etioloogia: tekkepõhjus pole teada, vallandab stress, aju biokeemia osas on oluline roll dopamiini ületootmisel, kasvukeskkond mõjutab kas skisofreeniasoodumusega inimesed haigestuvad või ei. Jaotatakse 3 alavormiks: paranoiline, hebefreenne-inimese kõne on seosetu ja käitumine arusaamatu, katatoone-kas ei reageeri millelegi ja püsib teatud kehaasendites või ilmutab rahutust, mis ei allu välisele regulatsioonile, lihtne skisofreenia-aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid. Sümptomid: positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile, nagu mingi nukk või robot. Kogu isiksusele tundub justkui ta oleks võõra jõu ja mõju all. Skisofreenia on hirmutav kogemus , mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele. Hallutsinatsioon, luulumõtted.

Meditsiin

docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

7. Südametegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon, selle iseärasused lastel. Regulatsioonis toimivad mõlemad süsteemid: närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju:

Anatoomia ja füsioloogia

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

põhineb lihassüsteemi talitlusel. Kogu lihassüsteemi ülesehitus, alates raku or- se keha ülesehituse ganellidest ja lõpetades lihaskonna kui tervikuga, on maksimaalselt sobiva struk- üldkehtiv printsiip. tuuriga selle funktsiooni täitmiseks. Kuigi ka süda on lihaseline elund, on tema Sama üldkehtiv funktsioon skeletilihaste omast selgesti erinev süda on eelkõige lakkamatult on printsiip, et toimiv pump. Skeletilihasest selgesti erinev ja just südamele iseloomuliku talit- struktuurid, mis lusega sobiv on ka südame ehitus nii tervikliku elundi kui ka südamelihase raku aktiivselt talitlevad, selle tulemusena ja selle organellide tasandil. Pöörates tähelepanu veresoontele, mille vahendusel ühtlasi arenevad

Inimeseõpetus

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi