50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Allar Kadai
Õppematerjali autor
käigus personal arendab oma teadmisi. Mida intelligentsem on inimene, seda suurem on ka tema tööviljakus. Tööviljakuse tõstmises on väga tähtsad ka töötingimused. Kui töötingimused on töötajaid rahuldavad, siis on nende tööviljakus suurem. Tööviljakust aitab tõsta tööliste motiveerimine. Ka motiveerimiseks on mitmeid võimalusi. Üheks suureks motivatsiooniks on hea palk. Kui inimene tunneb, et tema töö on õiglaselt hinnatud ja tasutud, siis motiveerib see teda töötama.Kehva palga puhul tunneb inimene, et tema tööd ei hinnata ning ta ei näe põhjust rabelemiseks. Teiseks suuremaks tööle innustamise võimaluseks on preemiate maksmine. Preemia nimel on töölised valmis veidike rohkem pingutama ning see annaks tulemust ka tööviljakuse tõstmisel. 2. Tööjaotus ja tööviljakus on omavahel tugevalt seotud. Töö peab olema jaotatud
JUHTIMISALUSTE II KT TEEMAD 1. Organiseerimine( ingl k. organizing) Organiseerimine on töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Organiseerimise käigus määratakse kindlaks planeerimise käigus fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Organiseerimise eesmärgid: · jaotada töö spetsiifilistesse ametikohtadesse ja osakondadesse; · määrata ülesanded ja vastutused, mis on seotud iga ametikohaga; · koordineerida erinevad organisatsiooni ülesanded; · koondada ametikohad üksusteks; · kehtestada seosed üksikisikute, rühmade ja osakondade vahel; · kehtestada ametlikud võimuliinid; · paigutada organisatsiooni ressursid. · Juhtidel tuleb organisatsiooni struktuur kujundada nii, et see võimaldab töötajatel
kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati. Inimesed andsid ise endale tööd, olid käsitöölised või talupidajad. Juhtimise järgi tänapäevases mõistes vajadust polnud. See kõik muutus, kui masinad hakkasid asendama inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Tööstusrevolutsiooni käigus tekkinud uued võimalused tõid kaasa muutusi tootmise organiseerimises. Mass- tootmine, vahetatavad osad, töö spetsialiseerimine kõik see nõudis suure hulga inimeste juhtimist ühel ajal ühe ruumis. Et töökohtadel ei tekiks tõelist kaost, oli vaja hakata looma juhtimispõhimõtteid. Aja edenedes tekkis omanikel ja juhtidel vajadus tõsta efektiivsust ja tootlikkust, mistõttu tuli hakata arendama juhtimise põhimõtteid ja praktikaid , mis aitaksid seda teha. Nii tekkiski klassikaline lähenemine juhtimisele. Klassikalised juhtimisteooriad jagunevad: 1. Teaduslik juhtimine (rajaja W
olema valmis enda arendamiseks vaid ka ettevõtted peavad olema huvitatud oma töötajate koolitamisest. Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida koolituspõhimõtteid, koolitustegevuse korraldamist ja töötajate arendamist konkreetses ettevõttes, et seejärel uuringutulemuste põhjal anda soovitused koolitustegevuse paremaks korraldamiseks ja kirjalikult fikseerida ning arendada ettevõtte koolitustegevuse põhimõtted. Töö laiem eesmärk on ettevõtte töötajate pideva ja süsteemse koolitustegevuse ja arendussüsteemi arendamine. Bakalaureusetöö koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse kirjandusallikate põhjal ülevaade õppimise vajalikkusest, organisatsiooni põhiväärtustest, personali 5 arengut mõjutavatest strateegilistest komponentidest, personali arendamise tingimustest ja koolituskorraldusest
meetodid. juhtimismeetodist Mõisteid: Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. "Juhtimine on eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks,eesmärgile suunatud tootlikuks grupiks" P.Drucker Juhtimine peab olema kellegi või millegi teenistuses ta ei ole eesmärk omaette. Juhtimine on organisatsiooni töö planeerimise, organiseerimise, juhendamise, motiveerimise ja kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise Juhtimisstiil juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ja võtted Juhtimiskultuur võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist Juhi ülesanded:
Kui seda pole, siis pole ta kapital. Maksimeerib tulemuse saavutamist Seotud auditiga, mõõtmisega, kasumiga. Inimressursside juhtimine (Human Recources Management) - on ressursi keskne sotsiaalse keskkonna tervikust lähtuv läbimõeldud lähenemisviis inimeste juhtimisele; - on oma olemuselt laiem mõiste kui personalijuhtimine; - hõlmab endas nii organisatsioonide sisesed kui ka välised tegurid sh ühiskonna, tööturu, töö efektiivsuse ja konkurentsiga seotud aspektid; - hõlmab endas ressursi avastamist, aktualiseerimist, efektiivset kasutamist ja arendamist. Personalijuhtimine (Personnel Management) - on süsteemne ja sihikindel protsess organisatsioonis, mis hõlmab kõiki inimtegevusega seotud aspekte nii tööl kui kui ka osaliselt väljaspool tööd; - on spetsiifiline juhtimisfunktsioon, mis tagab organisatsioonis kompetentse
4.3.6.3 Ametikohtade kavandamine 71 4.6.3.4 Juhtide ja spetsialistide jagunemine rivi- ja staabipersonaliks 73 4.6.3.5 Õiguste ja võimu jaotamine ametikohtade vahel 73 4.4 Personali juhtimine 75 4.4.1 Personali juhtimise olemus 75 4.4.2 Töö analüüs ja personali planeerimine 77 4.4.2.1 Töö analüüs 77 4.4.2.2 Juhtimist, töökorraldust ja tööjaotust reglementeerivate dokumentide sisu 78 4.4.2.3 Personali plaanimine (planeerimine) 83 4.4.3 Personali värbamine ja valik 84 4.4.3
1.2. Juhtimine Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. (Loeng) Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. Juhtimine kui töö hõlmab kolme omavahel seotud ülesannet: kooskõlastada tegevusi; korraldada inimeste tööd; juhtida organisatsiooni talitlemist. Et selle ülesande täitmisega edukalt hakkama saada, on ühest küljest vaja omada teadmisi eri lähenemisviisidest juhtimisele (klassikalised, käitumuslikud, tehnoloogilised jt), teisest küljest aga vallata juhi töös vajalikke oskusi (kavandamine, suhtlemine, otsustamine jt). Juhi huvide ja toimingute raskuspunkt sõltub tema asukohast
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid