Kliimamuutuste mõju Eesti ja Euroopa kliimale (0)

Kliimamuutuste mõju Eesti ja Euroopa kliimale
Kliimamuutus- pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates
Väga tõenäoline on, et suur osa 20. sajandi keskpaigast alates toimunud soojenemisest tuleneb inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõusust. Igal aastal lisandub ininmtegevuse tõttu atmosfääri süsinikdioksiidi kujul umbes kaheksa miljardit tonni süsinikku. Viimase 150 aasta jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud ligikaudu 0,8 ºC ja tõuseb prognooside kohaselt veelgi. Maa keskmise temperatuuri tõus peaks jääma väiksemaks kui 2 °C üle tööstuseelse taseme.
Kliimamuutustest tulenevad ilmastikumuutused Eestis:

• Temperatuuritõusuga kaasneb:
  

jää- ja lumikatte vähenemine

suvised kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid

muutused taimekasvus

turismisektori teenuste mahu kasv suvel jpm.

• Sademete hulga kasvuga kaasneb:
  

üleujutuste kasv

surve elamute /rajatiste ümberpaigutamiseks

kaevandusvete pumpamismahu kasv jms.

• Merepinna tõusu ja sellest tuleneva kaldaerosiooniga kaasneb:
  

oht kaldarajatistele

surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks jms.

• Tormide sagenemine toob kaasa nõuded ehitiste, rajatiste, elektriliinide vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise suutlikkusele.
  

Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas:

Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid

Pikenevad kuivaperioodid ja kõrbed levivad ka Lõuna-Euroopasse

Üleujutuste risk suureneb jne.
Euroopas on temperatuur kõige rohkem tõusnud lõunapoolsetes ja arktilistes piirkondades; sademete hulk on kõige rohkem vähenenud Lõuna-Euroopas ning suurenenud põhja- ja loodepiirkondades. 
Kliimamuutusest on eriti haavatavad järgmised Euroopa piirkonnad:

• Lõuna-Euroopa ning Vahemere piirkond (kuumalainete ja põudade tugevnemise tõttu);
  
• mägised alad (lume ja jää suureneva sulamise tõttu);
  
• rannikuvööndid, deltad ja lammid (meretaseme tõusu ning tugevate vihmade, üleujutuste ja tormide sagenemise tõttu);
  

Muutused kliimas võivad meile juba mõnekümne aasta pärast tuua kordades rohkem üleujutusi ja torme ning sadu liigsurmasid aastas. 
Tulevikus ei peaks inimesed tänase tegevusetuse pärast kannatama . Me tarbime neid ressursse, mis meil on ja ei mõtle väga selle peale, et neid ressursse hoida ka tulevastele põlvedele.
Tõenäoliselt soojeneb kliima järgmise sajandi jooksul 2,5 kraadi võrra- see muutus on suurem, kui muutus alates jääajast tänapäevani.