Uus-Meremaa (1)

1 Hindamata

UUS- MEREMAA

Sissejuhatus
Ma valisin refereerimiseks Uus- Meremaa , kuna see on tohutult huvitava looduse ja maastikuga riik, kuid selle riigi geograafilistest näitajatest ja majandusest ei teadnud ma suurt midagi peale selle, et seal kasvatatakse tohutult lambaid .
Nüüd siis ma koostasingi referaadi, mis käsitleb Uus-Meremaa majandust, pinnamoodi , kliimat ja muid huvitavaid asju selle riigi kohta.

Üldandmed
Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa ( maoori keeles)
Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast)
Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E
Pindala: 268 680 km2.
Maapiire: 0km
Rannajoont : 15 134 km
Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast)
Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2
Riigikord : konstitutsiooniline monarhia
Riigipea : Elizabeth II
Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright
Peaminister : Helen Clark
Riigikeeled: inglise ja maoori
Pealinn: Wellington
Rahaühik: dollar
Riigitähised: NZ, NZL
Kliima: mõõdukas, teravate regionaalsete kontrastidega
Looduslikud riskid : maavärinad on tavalised , kuid mitte tugevad; vulkaaniliselt aktiivne
Ajavöönd: GMT +12

Geograafiline asend ja valdused
Asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Okeaanias , Vaikse ookeani lõunaosas, Austraaliast edelas. Hõlmab Uus-Meremaa saarestikku (Lõunasaar 151 757, Põhjasaar 114597, Stewarti saar1746 km2) ning Chathami (963 km2), Keramdeci (33,5 km2), Antipoodi, Aucklandi, Bounty , Campelli jmt. saari . Okeaanias on Uus-Meremaa omavalitsuslike aladena Cooki ja Tokelau saared ning temaga assotsieerunud Niue Vabariik (kokku 510 km2, u. 23 000 el.).

Pinnamood
Uus-Meremaa on geograafiliselt noor, valdavalt mägine maa; rohkem kui 12% sellest asub kõrgemal kui 1000m, 67% vahemikus 200-1000 m ja ülejäänu madalamal kui 200m üle merepinna . Uus- Meremaa asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal. Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel. Mägisem ja kõrgem on Lõunasaar, selle telgmise osa moodustavad Uus-Meremaa ehk Lõuna- Alpid (kõrgeim Mount Cook ehk Aorangi mäetipp 3764 m), mille idanõlvad alanevad laugjalt maa suurimaks, Canterbury tasandikuks. Piki läänerannikut paikneb kitsas Westlandi madalik . Lõunas on fjordrannikut. Põhjasaare keskosas paikneval keskmaal 500 m kõrgusel vulkaanilisel laval on vulkaane (Raupehu 2797 m), geisreid , mudavulkaane ja kuumaveeallikaid. Saare idaosas asuvad madalad kurdmäed (kõigest kuni 1754 m), lääneosas paikneb Taranaki tasandik ja sellest lõunas Mount Egmounti kustunud vulkaan (2518 m). Põhjaosa liigendavad Aucklandi ja Coromandeli poolsaar.

Kliima
Suurem osa Uus-Meremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline , ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Lõuna- Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem . Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a.

Veestik
Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja –lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. Uus- Meremaal on palju veerikkaid jõgesid ( pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo606 km2, sügavaim Hauroko 462 m).

Kuulumine majandus organisatsioonidesse
APEC – ( Asia - Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon
OECD – ( Organisation for Economic Co- operation and Development ) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad
SPF – (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane)
SPC – (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat (tõlge ligilähedane)

Rahvastik
Uus-Meremaa rahvaarv on 4,1 miljonit elanikku. Uus-Meremaa rahvastik on põhiliselt kujundanud sisse rännanud. Suurema osa rahvastikust (70%) moodustavad Euroopast väljarännanud ja nende järglased. Põlisasukad maoorid moodustavad 14,7%, Polüneesia päritolu inimesed 6,5%, Ida-Aasiast sisserännanud 6,6%. Uus-Meremaa toetab sisserännet ja laseb rahvaarvul sisserände arvelt tõusta 1% võrra aastas. Ka Uus-Meremaa rahvastik vananeb nagu enamikus arenenud riikides (vaata lisast).
Kristlased on ülekaalus, kuigi 40% rahvastikust ei omista endale ühtki usku.
80% rahvastikust elab linnades, 74% rahvastikust elab Põhjasaarel, seal elab ka suurem osa maoore.
Vanuseline struktuur: 0-14 aastaseid: 21,4%; 15-64 aastaseid: 66,9%; 65 ja vanemaid: 11,7% (rahvastikupüramiid lisas ).
Keskmine vanus meestel 32,92 ja naistel 34,4 aastat.
Keskmine eluiga meestel 75,67 ja naistel 81,78 aastat.
Rahvaarv kasvab aastas 1,02%.
Sünde 13,9‰, surmasid 7,53‰, migratsiooni vahe 3,83‰.
Linnades elab 86% rahvastikust, 74% rahvastikust elab Põhjasaarel, seal on ka suurem osa maoore.

Majandus
Uus-Meremaa on Okeaania jõukaimaid riike, riigi majandus on hästi arenenud. Riigis on kõrge elustandard, 2005 aastal oli ta HDI indeksi järgi 19. Alates 1984 aastast on valitsused edukalt läbi viinud reforme, et muuta riigi rangelt reguleeritud majandus liberaalseks vabaturu majanduseks . Riik nautis mõnda aega majandustõusu, kuid 1987 aastal lõhkes majandusmull ja riigi majandus oli halvatud terveks aastaks. Aeglane kasv jätkus 90. aastate keskpaigani. 1999. aastast alates on Uus-Meremaa nautinud küllaltki kiiret majanduskasvu. Uus-Meremaa on väga sõltuv kaubandusest. Kuna põhiliseks ekspordiartikliks on põllumajandustoodang, on riigi majandus väga sõltuv maailma turu hinnast . Põhilised ekspordiartiklid on põllumajandus, aiandus -, kalandus -, metsandussaadused ja infotehnoloogia. Lootustandvad on ka veini- ja filmitööstus.
SKP ühe elanikukohta: $23,200
Majandus kasv: 4,8%
SKT koosnemine majandussektoritest: põllumajandus 4,6%, tööstus 27,4% teenindus 68%
Tööjõu hõivatus erinevates majanduse sektorites: põllumajandus 10%, tööstus 25% ja teenindus 65%
Põllumajanduslikud tooted: nisu, oder , kartulid , puuviljad ; vill , veise-, lamba- ja talleliha, piimatooted , kala
Tööstus: toiduainetööstus, paberi- ja puidutööstus, tekstiilitööstus, masinaehitus , autotööstus.
Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang.

Energiamajandus
Elektrienergiat toodavad 29 hüdro- ja 9 geotermilist elektrijaama (üle 63% elektrienergiast). Suurim hüdroelektrijaam on Põhjasaarel Waikitol asuv kaskaad . Soojuselektrijaamades toodetakse 27% energiast. Aastas toodetakse 38.39 miljonit kWh energiat.

Hankiv majandus
Loodusolud on põllumajandusele, eriti loomakasvatusele väga soodsad. Üle poole Uus-Meremaa pindalast hõlmab karjamaa . Kasvatatakse veiseid (8,6 mln.) ja lambaid (50,1 mln.) , sea- ja linnukasvatusel on kohalik tähtsus. 1992 oli Uus-Meremaal 8,14 miljonit veist, 52,6 miljonit lammast . Maaviljeluse osatähtsus on väiksem, oma teraviljast ei jätku ja osa veetakse sisse. Olulisel kohal on köögi- ja puuviljaaiandus (kiivid, õunad, pirnid , viinamari ). Umbes 200 meremiili laiuses püütakse nii kala kui ka molluskeid ja vähke.
Looduslikud metsad hõlmavad põhiliselt rahvusparke, suurem osa puidust saadakse istutatud metsadest (1,3 miljonit ha, eeskätt mänd, ka kuusk ja eukalüpt).
Hankivas tööstuses on olulisel kohal maagaasi ja nafta tootmine, kuid see ei rahulda kodumaist nõudmist. Kaevandatakse ka kivi- ja pruunsütt, rauamaaki ja kulda ning murtakse ehituskive.
Uus-Meremaal on 169 670 000 brl suurune naftavaru, samuti leidub riigis kivisütt, maagaasi, rauamaaki, kulda, räniliiva.

Tööstus
Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. Töötleva tööstuse põhiharu on toiduainetööstus (eriti liha- ja piimasaadused). Olulised on ka tekstiili-, õmblus-, naha-, elektroonika -, masina-, keemia-, paberi-, puidu- ja tselluloositööstus, must metallurgia ja alumiiniumisulatus.

Transport
Ehkki Uus-Meremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare maantee - ja raudteevõrk Lõunasaare omast tunduvalt parem. Maismaaliiklust täiendavad Põhja- ja Lõunasaare ning paljude väikesaarte vahelised õhu- ja parvlaevaliinid. Rahvusvaheline lennujaam on Aucklandis, Wellingtonis ja Christchurchis. Järjest parandatakse ühendusepidamist Uus-Meremaaga liitunud alade Cooki saarte, Niue ja Tokelau atollidega.
Maanteid 49 550 km, raudteid 4040 km, kaubaveoks sobivaid sise veekogusid 1609 km.

Turism
Aasta jooksul (11.2004 – 11.2005) külastas Uus-Meremaad 2 394 862 turisti, mis on 3,1% rohkem kui eelmisel aastal. Enim turiste saabus Austraaliast (875 157), Suurbritanniast (308 399) ja USA (215 880), mis moodustavad kokku 58,4% kogu turistidest. Keskmiselt kulutatakse päevas 125$ ja ühe reisi kohta 2 818$, kusjuures keskmine külastus kestab 19,4 päeva.
Turistid tulevad Uus- Meremaale , kuna sealne pinnamood on väga eriline – leidub kõrgeid mägesid, madalaid tasandike, vulkaane ja kuumaveeallikad. Samuti huvitab turiste Uus-Meremaa loodus, 70% Uus-Meremaa taime- ja loomaliikidest on endeemsed, s.t., et neid ei leidu mitte kusagil mujal kui Uus-Meremaal.

Kokkuvõte
Uus-Meremaad iseloomustab eelkõige tema ebatavaline ja mitmekesine loodus. Riigis on kaks korda rohkem lambaid kui inimesi ja üle 63% energiast toodetakse taastuvatest energiaallikatest – see viib riigi maailma etteotsa. Kuid kahjuks on Uus-Meremaal vastuolud pärismaalaste ja sisserännanute vahel ja nende elatustasemed erinevad kategooriliselt. Seda referaati koostades sain teada palju uut ja huvitavat Uus-Meremaa kohta. Kindlasti sooviksin külastada Uus-Meremaad, kui vaid avaneks selline võimalus.
Kasutatud kirjandus
„ENE nr. 10” „Eesti Entsüklopeediakirjastus” 1998 – lk 106-109
„Maailma teatmeatlas” „Eesti Entsüklopeediakirjastus” 2000 – lk 590-593
„ ENEKE nr. 4” – „Valgus” 1986 – lk 144
http://www.citypopulation.de/WorldPop.html
http://www.economist.com/countries/NewZealand/
http://www2.stats.govt.nz/domino/external/web/prod_serv.nsf/htmldocs/A+Changing+New+Zealand
http://www.stats.govt.nz/default.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/New_zealand
http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/nz.html
http://www.trcnz.govt.nz/NR/rdonlyres/6A3DA5F7-2CAD-4618-B610-EFC861876A8F/16578/KeyTourismStatistics.pdf
http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbpyry.pl?cty=NZ&maxp=228086&maxa=80&ymax=250&yr=2005&.submit=Submit+Query

Lisad

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 40 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Janna Õppematerjali autor

referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat Uus - Meremaa

Kool................ Referaat Uus Meremaa Nimi.............. Klass.................. 2008 Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington (inglise k); Te Whanganui-a-Tara / Poneke (maoori) Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL

Geograafia

doc

Referaat Uus-meremaast

...................................................................................................................20 Lisa1.Riigikaart....................................................................................................................20 Lisa2. Põllumajandussaaduste jaotus...................................................................................20 Sissejuhatus Tegin enda referaadi väikesest Vaikse ookeani lõunaosas asuvast saarekesest Uus-Meremaast. Valisin just Uus-Meremaa, kuna see asub Eestist väga kaugel ja see on olnud alati minu jaoks üks unistuste paiku kuhu ma sooviksin reisida. Et reis, mis ma loodan ka kunagi toimub oleks põnevam ja lihtsam minu jaoks, uuringi selle saarekese geograagiat, rahvast ja vaatamisväärsusi. Referaadis on veel juttu põllumajandusest, riigi arengust, metsandusest, energiamajandusest tööstusest ja muust huvitavast. Põhieesmärk ongi teada, saada millisel

Geograafia

docx

UUS MEREMAA

Kool Nimi Klass UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Uus-Meremaa uurimise, sest mulle väga meeldib see riik, ja ma tahaks sinna kunagi reisida. Ja just sellepärast tahangi rohkem teada selle riigi kohta. Referaadis on juttu Uus-Meremaa majandusest, arengust, tööstusest ja veel paljust huvitavast. Minu eesmärgiks on uurida Uus-Meremaa arengut, ning riigi sise- ja välisoludest. Teema valdkond on seotud geograafiaga. Uus-Meremaa Riigi geograafiline asend Uus-Meremaa asub Okeaania edelaosas

Geograafia

doc

Uus meremaa uurimus

UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6

Geograafia

pptx

Uus-Meremaa

10. aprillil 2006 kuulutati see inglise ja maoori keele kõrval kolmandaks UusMeremaa ametlikuks keeleks. Ühtlasi on see ka maailmas esimeseks viipekeeleks, millel on ametliku keele staatus. 1994. aastast alates õpetatakse seda kõigis UusMeremaa kurtide koolides. Pinnamood UusMeremaa on geograafiliselt noor, valdavalt mägine maa; rohkem kui 12% sellest asub kõrgemal kui 1000m, 67% vahemikus 2001000 m ja ülejäänu madalamal kui 200m üle merepinna. Uus Meremaa asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal. Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Kliima Suurem osa UusMeremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C

Geograafia

doc

Austraalia

Välismajandus Väljavedu Austraalia peamine väljaveoartikkel on kivisüsi, mida veeti 2005. aastal välja 6,5 miljardit USA dollari eest. Järgnevad toornafta (3,4 miljardit USA dollarit), rauamaak (2,7 miljardit USA dollarit), kuld (2,7 miljardit USA dollarit) ja boksiit (2,3 miljardit USA dollarit). 2005 veeti kaupu välja kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsaimad väljaveopartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan (20,3%), Hiina (11,5%), Lõuna- Korea (7,9%), USA (6,7%), Uus-Meremaa (6,7%) ja India (5%). Sissevedu Peamine sisseveoartikkel on autod (4,5 miljardit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (4 miljardit USA dollarit). Järgnevad arvutustehnika (2,5 miljardit USA dollarit), ravimid (1,8 miljardit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,2 miljardit USA dollarit). 2005. aastal veeti kaupu sisse kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsaimad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan

Geograafia

ppt

Uus-Meremaa ppt

Uus-Meremaa Kristiina Marga HTG e8 Geograafiline asend Asukoht: Okeaania edelaosas, saared Vaikse ookeani lõunaosas, Austraaliast edelas, neid lahutab Tasmani meri Valdused: kaks suurt saartLõuna ja Põhjasaar. Valdusse kuulvad Cooki saared ja Niue. Põhjasaarel asub pealinn Wellington Pindala: 270 534 km² HTG Üldandmed Rahvaarv:: 4 035 461 inimest (2005) Riigikeeled: inglise ja maoori keel Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Riigipea : Elizabeth II Rahaühik: UusMeremaa dollar Usundid: kristlus, ateism ja loodususundid HTG Ajalugu 11. ja 13. sajandil saabusid polüneesia meresõitjad UusMeremaale, lõid maoori kultuuri Maoorikeelne nimi Aotearoa, tõlgitakse "pika valge pilve maa" James Cook nimetas avastatut Uus Meremaaks Oli Inglismaa koloonia HTG 1893. aastal said esimesena nai

Geograafia

doc

Uus - Meremaa

Agnes Ott 10 a klass 1 TTG SISUKORD 1. Lühidalt Uus Meremaast ............................................................................................... 3 2. Miks mina sooviksin reisida just Uus Meremaale ....................................... 4 3. Uus Meremaa tuntus turismimaana ..................................................................... 5 4. Turismi arengueeldused Uus Meremaal ......................................................... 6 - 7 5. Enim külastatavad kohad Uus Meremaal ...................................................... 8 6. Eesti turismifirmad mis pakuvad reise Uus Meremaale ........................ 9 7. Kasulik teada........................................................................................

Geograafia

Rohkem sarnaseid