ISEÕPPIMIST, ENESEARENDAMIST! Montessori õppevahendid 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid (avamine, sulgemine, laua katmine, raamatu kasutamine) 2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid (siledad, karedad plaadid, erinevate kujudega esemed, erinevate raskustega plaadid) 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (väljasõidutunnid, elustaimed klassis) Arenguastmed Montessori jagab lapse üldise arengu nelja astmesse: 1. arenguaste algab sünniga ja kestab hammaste vahetuseni (06 a) 2. arenguaste on üleminekuetapp kolmandale (612 a) 3.arenguastmel algab valmistumine täiskasvanueluks (1218 a) 4. arenguastmel kinnistub eelmistel perioodidel rajatud alusmüür (1824 a) Montessori pedagoogika 8 printsiipi 1. Liikumine ja tunnetamine on tihedalt läbi põimunud 2. Inimestel on võimalus ise oma elu kontrollida 3. Inimesed õpivad paremini, kui nad on õpitavast huvitatud 4. Igasugust tasustamist peaks vältima 5
SISUKORD: RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 1 Üldandmed:......................................................................................................................1 Geograafiline asend:........................................................................................................ 2 Ülevaade looduslikest tingimustest:................................................................................ 2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...................................................................4 Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu:..................... 4 RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE...................................5 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:........................................................5 Rahvusvahelised firmad:..................................
11. 3. 4. 5. 9. 1. 2. 7. 10. vastus 14. 1.Mitmel põhitasandil uuritakse organisatsioonikäitum 2. Mis keelsest sõnast pärineb organisatsioon? 3. Inimeste kogumid kes mõjutavad organisatsiooni e 4. Grupi teine arenguaste? 5. Missugused vajadused raskenavad meeskonnatööd 6.Üks käitumise mõjutegur? 7. Organisatsiooni..... , tööriist mille abil juhid suunav 8. Üks roll grupis? 9. Kuidas tuleb töötajaid kohelda, et ligi meelitada vä 12. 10.Üks roll grupis? 13. 11. Motivatsioonimäär gruppi kuulumise suhtes? 12.Üks käitumise Mõjutegur? 13
lõualuudel ja suulaes. Hingamiselundid Kopsud Kopsud Südame ehitus Neljaosaline, vatsakeses Kolmekarbiline; vatsakeses täielik vahesein mittetäielik vahesein Kehatemperatuur Püsisoojane Kõigusoojane Vereringe Kehavereringe ja Kehavereringe ja kopsuvereringe kopsuvereringe Närvisüsteemi arenguaste Kõrgeim Kahjulikkus loodusele Koorib 35-45 aastastes Puudub. kuusikutes tüvede koort 0,5- 2,0 m ulatuses, selle tulemusena põhjustab ta puudele pöördumatuid kahjustusi. Põdra poolt kooritud puud hukkuvad keskmiselt 5-10 aasta pärast olenevalt kahjustuse
Koostajad: Kerli Karuks, Eret Niinemets Raba kirjeldus Raba on soo viimane arenguaste, mis inimese sekkumiseta võib püsida väliselt muutumatuna aastasadu taimede juured ei ulatu mineraalaineid sisaldavasse põhjavette; peavad hakkama saama sellega mis tuleb ülalt Taimestikult pole raba just liigirikas, aga siiski mitmekesine Elutingimused rabas on äärmuslikud: Liiga palju vett Liiga vähe toitaineid Liiga vähe hapnikku Liiga happeline keskkond RASKE ELU VÄHE LIIKE Organismid rabas
Riigi mõiste. Riigi ülesanded Riik on ühiskonna vajadustest tekkinud avalik-õiguslik organisatsioon. Riigi tunnused on: 1) rahvas 2) territoorium 3) riigiorganid Riik on inimühiskonna kõrgeim arenguaste. Riigi ülesanded: 1) kaitsta rahvast välisohu eest 2) hoida korda riigi sees 3) luua seadusi ja kontrollida nende täitmist 4) osutada ühiskondlikku abi (sh arstiabi, haridus) Heaoluriigis riik jagab tulusid ümber. Riigi tekkimine Inimühiskonna vanus on umbes 5 miljonit aastat. Kaasaegne inimene ilmus u 40 000 aastat tagasi. Vanim riik maailmas muistne Egiptus tekkis u 5000 aastat tagasi. Inimühiskonna arenguastmed:
1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel elupetappidel. I Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3-4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. 5 II Individuaalsed muudetavad tegurid
Montessori väitis, et igal lapsel on sees etappide mehhanism ning, et see on igal lapsel väga individuaalne. Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahuldada. Lapse arengu teooria Montessori järgi läbib laps täiskasvanuks saamiseni neli areguastet: 0 – 6 aastat. Esimene arenguaste algab sünniga ja kestab hammaste vahetumiseni. Seda etappi pidas Montessori isiksuse tekkimise perioodiks, mil laps vajab nii armastust ja kaitset kui ka iseseisvust ja sotsiaalset suhtlemist. 6 – 12 aastat. Teise perioodi lõpu tähiseks on puberteediikka jõudmine. 12 – 18 aastat. Kolmas periood (nii nagu ka esimene) on Montessori arvates loomingulise arenemise ja individuaalsuse väljakujunemise periood. Sel perioodil vajab
Kask Pealkirjas pole mitte taimenimetused, vaid soo ja raba märgivad siin kaskede elupaika. Nojah, aga raba on ju ka soo - selle viimane arenguaste, pealegi kasutatakse murdeti neid sõnu sageli risti vastupidises tähenduses: kohanime - raba kannab tegelikult madalsoo, mingi raba nimes on aga - soo. Ja mis seal ikka arutada, on ju ammu teada, et madalsoodes kasvavad sookask ja madalkask, rabades enamasti vaevakask. Kui raba südames siiski asja hoolikamalt uurida, tuleb välja, et seal kasvavate üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks
Miks ja kuidas? * Ei, madalsoodes tekib turvast 0,5 mm/a ja rabas 1,5 mm/a. Eesti soode turba juurdekasv on keskiselt 1,02 mm/a. * Turbatekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest ning klimaatilistest tingimustest. * Sammaldel pole juuri ning nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast. Alumine osa samal ajal kõduneb. Koos turbasamblaga kõdunevad ka teised rabataimed ning nii tekibki turvas. 14. Kas võide on õige või vale: 1) Raba on soo esimene arenguaste - VALE 2) Kõik seened va. Söögiseened on pigem kahjurid. - VALE 3) Kõdusoometsades on palju tuuleheidet, kuna puude juurestik on pindmine.- ÕIGE 4) Järvede toitelisus vahetub kiiresti looduslikult. - VALE 5) Vesi-lobeelia kasvab mineraalide- ja toitainetevaestes järvedes. ÕIGE 15. Nimeta 4 tegurit, mis mõjutavad vooluvee taimkonda: 1. Voolu kiirusest 2. Jõesängi ehitusest 3. Kalda ehitusest 4. Setetest 16
Empiirilise psüh teadusartikli sisu - Sissejuhatus, sh eesmärk ja hüpoteesid - Meetod ( katseisikud, protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine) - Tulemused - Diskussioon ( järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 2. tund 08.09.14 Kesknärvisüsteem. Aju ehitus. Inimene kui bioloogiline olend: 1. Refleks 2. Instinkt 3. Mida kõrgem arenguaste, seda rohkem on arenenud õppimisvõime (kesknärvisüsteemi ja peaaju areng) Närvisüsteem Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne (kesk) Sümpaatiline-parasümpaatiline Seljaaju peaaju Perifeerne Sensoorne motoorne Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele Piklikaju ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse hingamine, südame
Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak)
Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak)
Mis on imperialism? Isel. Kujunemine. Põhijooned Imperialism on kapitalistliku ühiskonna arenguaste, kus suurriigid püüavad saavutada oma ülemvõimu maailmas seda teiste territooriumite vallutamise, teiste maade üle oma poliitilise ja majandusliku võimu saavutamise kaudu. Põhijooned: * rahvusluse ja rahvusriikide tekkimine * sovinismi ehk marurahvusluse teke (Saksamaa, Venemaa, Hispaania, Itaalia) *koloniaalsüsteemi loomine * majandusliku mõjuvõimu suurenemine teiste riikide üle *tehnika kiire arenemine *globaliseerumine *rahvusvahelise liikumise elavnemine Tehnika areng saj
Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad metsasamblad. Samuti
c) Ajutise muutuva veetasemega veekogud, mis täituvad kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad nad tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. – karstijärved ja -järvikud, d) Lainete kuhjatud madalad pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavallid. – veealused liivamadalad, e) Liivaviirud ja -kuhjatised väljaspool lainete otsest mõjupiirkonda – tekkivate luidete esimene arenguaste. – eelluited, f) Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. – karid 2. Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne- Eesti ja saartega. a) rannikulõukad, b) laiad madalad lahed, c) padurid, d) jõgede lehtersuudmealad 3. Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. a) rannikulõukad,
3. Interaktsioonis olevad indiviidid üritavad hoida oma tegevuse kulusid tasakaalus sellest tegevusest saadava eeldatud kasuga. 4. Otsitakse ja valitakse kõige majanduslikumaid tegevussuundi, kus kulud ja tulud on tasakaalus. 5. Tegevus lõpetatakse, kui selle kulud ületavad järjekindlalt saadud kasu. (Nurk 2004) Sotsiaalse interaktsiooni protsessi mõjutavad paljud erinevad tingimused: • Arenguaste ja vahetuspartnerite omavaheliste suhete iseloom • Kummagi partneri tehtud kulutused ja saadav kasu • Sotsiaalne kontekst, kus vahetus aset leiab. (Nurk 2004) Tuleb silmas pidada ka seda, et kasu ühest spetsiifilisest vahetusest väheneb vahetuste arvu suurenedes. Inimene, kes esimesel korral hea meelega aitab sinu auto lumevallist välja lükata, ei ole enam nii lahke ja abivalmis, kui ta seda teist või kolmandat korda tegema peab. (Nurk 2004) 4
uuestisündimise sari. Iga arenguastme ehk arenguetappi tulemuseks on 'uus indiviid'. Montessori väitis, et igal lapsel on sees etappide mehhanism ning, et see on igal lapsel väga individuaalne. Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahuldada. Montessori järgi läbib laps täiskasvanuks saamiseni neli areguastet: 0 - 6 aastat. Esimene arenguaste algab sünniga ja kestab hammaste vahetumiseni. Seda etappi pidas Montessori isiksuse tekkimise perioodiks, mil laps vajab nii armastust ja kaitset kui ka iseseisvust ja sotsiaalset suhtlemist. 6 - 12 aastat. Teise perioodi lõpu tähiseks on puberteediikka jõudmine. 12 - 18 aastat. Kolmas periood (nii nagu ka esimene) on Montessori arvates loomingulise arenemise ja individuaalsuse väljakujunemise periood. Sel perioodil vajab inimene erilist
17. Millised on soontaimede seire peamised ülesanded? * Kogutakse informatsiooni haruldaste, ohustatud taimeliikide (I ja II kaitsekategooria, rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstavad liigid) seisundi ja muutuste kohta. 18. Millised on seente seire peamised ülesanded? *Hinnatakse kaitsealuste seeneliikide seisundit, seisundi muutusi ja kaitsemeetmete mõju. Seire käigus tehakse kindlaks seene viljakehade esinemine, arenguaste ja arvukus. 19. Millised on metsaseire peamised ülesanded? *Keskendub metsade ja metsamuldade seisundi määramisele ning jälgimisele. *Seire peamine ülesanne on jälgida metsade seisundit lähtuvalt õhusaaste mõjust, selgitada välja toimunud muutused, seostada need inimtegevuse ja looduslike protsessidega. *Metsade seisundit jälgitakse läbi erinevate puuliikide kahjustuste hindamise, võra ja mullavee ning metsamuldade keemiliste näitajate mõõtmise. 20
Oletatakse, et tegurite vahel eksisteerivad koosmõjud, kuid neid on veel väga vähe uuritud ja kirjeldatud. Enamus teguritest on leitud ristläbilõikeliste uuringutega, seega saab hinnata korrelatiivse, aga mitte põhjusliku seose olemasolu. Sageli on tegurite jagamine gruppidesse tinglik, sama tegurit sobib liigitada mitmesse gruppi. Individuaalsed mittemuudetavad tegurid: sugu; kronoloogiline ja bioloogiline vanus, geneetiline eripära; liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste; isiksuseomadused (on osaliselt muudetavad); krooniliste haiguste/puuete olemasolu jne. Individuaalsed muudetavad tegurid: kehamass ja rasvkoe osahulk; kehaline võimekus; teadmised KA soodsast toimest tervisele; informeeritus KA harrastamise võimalustest; usk liikumise soodsasse toimesse; suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi; kavatsused muuta oma eluviisi kehaliselt aktiivsemaks; isikliku eeskuju ja rollimudelite olemasolu;
Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel elupetappidel. Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3- 4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist
• nõmmrabad • siirderabad • kõrgrabad. Need raba kasvukohatüübid erinevad üksteisest pindmise turbakihi iseloomu poolest, kuid taimkatte järgi võivad olla raskesti eristatavad. 1.3.3.A. Nõmmraba kasvukohatüüp - levib tasastel madalatel või nõgusatel aladel. Tekkinud korduvate metsapõlemiste tagajärjel. 1.3.3.B. Siirderaba kasvukohatüüp - siirdesoost tekkinud raba esimene arenguaste, levib tasasel alal. Valitsevad põhiliselt sademeteveest toituvad männikud. 1.3.3.C. Kõrgrabad - oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad. Kõrgraba on siirderaba või nõmmraba edasise soostumise tagajärg ja soode arengu viimane aste. 2. Metsatakseerimine Metsatakseerimine on metsa hindamine e. mõõtmine. Metsatakseerimise põhiülesandeks on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate
kasvukohatüüpi: nõmmrabad siirderabad kõrgrabad. Need raba kasvukohatüübid erinevad üksteisest pindmise turbakihi iseloomu poolest, kuid taimkatte järgi võivad olla raskesti eristatavad. Nõmmraba kasvukohatüüp levib tasastel madalatel või nõgusatel aladel. Tekkinud korduvate metsapõlemiste tagajärjel. Siirderaba kasvukohatüüp on siirdesoost tekkinud raba esimene arenguaste, levib tasasel alal. Valitsevad põhiliselt sademeteveest toituvad männikud. Kõrgrabad on oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad. Kõrgraba on siirderaba või nõmmraba edasise soostumise tagajärg ja soode arengu viimane aste. 7. Soode levik maailmas Kõige rohkem leidub soid boreaalses tsoonis põhjapoolkeral. Kogu maailmas on soode pindala umbes 4 miljonit km2, millest boreaalsed sood moodustavad 87%. Kõige suuremate sooaladega riigid on Venemaa,
Teadmusühiskond- ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele Siirdeühiskond- ühiskond, mis on üleminekufaasis totalitaarselt ühiskonna korralduselt demokraatlikule Heaoluühiskond- riigikorraldusvorm, mis püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi sekkudes majandusellu, et makspoliitika abil tulusid ümber jaotada. Jätkusuutlikus-arenguaste, mis rahuldab praeguse põlve vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlveded samu huve. Ei tohi probleemi lahendada teiste arvelt. Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus Riik ja riigi vormid Riik- võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abill hallatakse ühiskonda. Organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku seadustega. Riigi koostisosad: maa-ala, rahvas, võim Riigi ainuõigused: Kehtestab seadusi ja makse
Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel eluetappidel. I Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3- 4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. II Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist
6) Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid siia kuuluvad mitmesugused söömis-, une- jms häired. 7) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired inimese elustiilile ning suhtlemisele püsivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus 8) Vaimne alaareng mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid (tunnetust, kõnet, motoorikat, sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arenguaste. 9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms. 48) Vanakreeka arst Hippokratese kehamahlade teooria Inimese temperamendi tüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Veri sanguis SANGVIINIK Lima flegma FLEGMAATIK
Turunõudlus ja turuosa arengupuu. Turg (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Turupotentsiaal on turu võime maksimaalselt osta. Turunõudlus- palju tarbijad tahavad seda osta. Turuosa arengupuu (peab joonistama! Vt. Raamatust või maili pealt!) 3. Turu atraktiivsuse hindamine ja kasvuvõimaluste analüüs. Turu atraktiivsuse hindamisel arvestatakse tavaliselt nelja tegurite rühma: · Turutegurid (segmendi suurus, segmendi kasvukiirus ja turu arenguaste, turul toimuva ennustamine, hinnaelastsus ja tundlikus, ostjate sõnaõigus tehingute sõlmimisel, nõudluse hooajalisus ja tsüklilisus) · majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid (sisenemisbarjäärid, väljumisbarjäärid, pakkujate sõnaõigus turul, kasutatava tehnoloogia tase, väljaminevad investeeringud, tõenäoline kasum) · konkurentsitegurid (konkurentsi intensiivsus ja kvaliteet)
Muudatuste protsessis tuleb teha võimalikult palju selgitustööd ning rõhutada, et iga indiviid on protsessi kaasatud ja tema arvamus on tähtis. Muutusi organisatsioonis võib vaadelda erinevate kultuuride vaheldumisena. Igal organisatsiooni arengustaadiumil on valdavaks mingisugune kultuur, mida iseloomustab erinev juhtimistiil. Igale inimesele, kui juhile, on mingi stiil lähedasem kui teine ja ta tunneb ennast organisatsioonis mugavamalt, kui organisatsiooni arenguaste on just tema stiilile kõige sobivam. Samas on juhtide ebaõnnestumise üheks oluliseks põhjuseks see, et nad valivad vale stiili, mis ei vasta organisatsiooni arenguastmele. Organisatsiooni pideva arengu tagab juht, kes mõistab muutuste olemust ja suudab ohjata muutusteprotsessi. Arenevas organisatsioonis on muutused loomulik protsess, muutuste elluviimise kaudu koolielu erinevates valdkondades toimubki organisatsiooni tegelik arendamine. Sellises organisatsioonis on muutused hästi
uuestisündimise sari. Iga arenguastme ehk arenguetappi tulemuseks on 'uus indiviid'. Montessori väitis, et igal lapsel on sees etappide mehhanism ning, et see on igal lapsel väga individuaalne. Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahuldada. Montessori järgi läbib laps täiskasvanuks saamiseni neli arenguastet: 0 - 6 aastat - esimene arenguaste algab sünniga ja kestab hammaste vahetumiseni. Seda etappi pidas Montessori isiksuse tekkimise perioodiks, mil laps vajab nii armastust ja kaitset kui ka iseseisvust ja sotsiaalset suhtlemist. 6 - 12 aastat - teise perioodi lõpu tähiseks on puberteediikka jõudmine. 12 - 18 aastat - kolmas periood (nii nagu ka esimene) on Montessori arvates loomingulise arenemise ja individuaalsuse väljakujunemise periood. Sel perioodil vajab inimene erilist
Halllepp, haab, sanglepp. -Tüüprühmas enamuspuuliik: Haab laanemets, Hall lepp salumets, Mänd palumets, Kuusk laanemets, Kask soovikumets -Kõige metsavaesem Tartu. -Millises maakonnas on kõige suurem vääriselupaikade osakaal? Põlva VI.- Maa-alused tühemikud, kus elavad väga kitsalt kohastunud või endeemsed liigid (peamiselt nahkhiired). koopad Liivaviirud ja -kuhjatised väljaspool lainete otsest mõjupiirkonda tekkivate luidete esimene arenguaste. eelluited Ajutise muutuva veetasemega veekogud, mis täituvad kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad nad tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. karstijärved ja järvikud Lainete kuhjatud madalad pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavallid. veealused liivamadalad Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. rannikulõukad
tegevuses, mis eeldab kogu vaimse potentsiaali rakendamist. Uus arengutsükkel tuleb esile siis, kui isik on sunnitud rakendama oma sügavamaid teadmisi, oskusi ja arusaamu (FISHERi ja ROSEi mudel). Koolis aga tegutsetakse allpoole oma tegelike võimete. Kognitiivne küpsemine hõlmab tervet arenguastmete rida, kus erinevad võimed arenevad suhteliselt sõltumatult ja paralleelselt. FISHERi ja ROSEi nelja mõtlemisvormi ja neis oleva kolmeastmelise arengutsükli mudel – Arenguaste Refleksid – Lihtrefleksid (3- 4näd), Kaardistamine ja seostamine (7-8 näd), Süsteemide mood (10-11 näd); arenguaste Toimingud – Lihttoimingud (3-4kuud), kaardistamine ja seostamine (7-8 kuud), süsteemide moodustamine (11-13 kuud); arenguaste Kujundid - Lihtkujundid (2 a), Kaardistamine ja seostamine (3,5-4,5a), süsteemide moodustamine (6-7a), arenguaste Abstraktsioonid – Lihtabstraktsioonid (10 -12a), kaardistamine ja seostamine (14-16a), süsteemide moodustamine (18-20a).
0. Diferentseerimata usk (imikuiga, eluaastad 0-2). See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu. A 1.intuiiv-projektiivne 2-7 fantaasiarikas aste, laps koguaeg imeb uut infot endasse,oluline osa on vanematel, selles usus lapsel ei ole eristust fantaasia ja tegeliku maailma vahel(kas jõuluvana on olemas v ei) 59:25 2.müütilis-sõnasõnaline 4-13-... .story või lugu, mis väljendub jutustustes. 3.sünteetilis-konventsionaalne 10-21-.. . teismeliseiga, arenguaste kus maailmavaade laieneb väljapool perekonda (kool,töö,kolleegid,meedia jn kogu suhtlusmaailm laieneb, oleme osa suuremast maailmast). tunnus:seisukohti ja uskumusi ei põhjendata täpsemalt, vaid asjad, need lihtsalt on nii nagu need on. 4.individuatiiv-reflektiivne 13-30-.. mingid küsimused millele me ajajooksul ei saa vastata ratsionaalselt. 5.konjuktiivne- 35+ inimene astub erinevate seletuste maailma,elu alusmõte
Rohurindes võib eristada siin 3-4 allrinnet. Eri liikide juurestik ulatub mitmesuguse sügavuseni ja kasutab kokku kogu ulatuslikku huumushorisonti. Lehtede ja õite väljakujunemine eri perioodidel tingib koosluse välisilmes aasta jooksul suurt mitmekesisust, rohkete (8-1 1) aspektide vahetumist. Aspekti eristatakse õitsvate liikide järgi, kuid see on ainult arengurütmi erinevuste väline väljendus. Iga järgmine arenguaste ületab ka kasvult eelmised ja tõstab lehepinna uuele kõrgusele. Pika sooja suve (pakaseta periood kestab 3,5-6,5 kuud, efektiivsete temperatuuride summa 2800-3400º) ja sademete vähesuse tõttu (250-150 mm) tehib taiimedel niiskusevajak, mis suve lõpul muutub sageli põuaks. Nii kujuneb aasta vältel kaks taimekasvule ebasoodsat perioodi - talv ja suvi; mõlemad tingivad kohastumusi nende perioodide üleelamiseks. Kohalikud jõed on veevaesed, põhjaveed sügaval ja mineraliseerunud
6) Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid siia kuuluvad mitmesugused söömis-, une- jms häired. 7) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired inimese elustiilile ning suhtlemisele pusivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus 8) Vaimne alaareng mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid (tunnetust, kõnet, motoorikat, sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arenguaste. 9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tunde eluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms. 110. Millised on foobia erinevad vormid? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm objekti või situatsiooni ees, mis ei ole tegelikult ohtlik.
o Jean Piaget(1896-1980). Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid
7. Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired Inimese elustiilile ning suhtlemisele püsivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. 8. Vaimne alaareng Mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid iseloomustab madal arenguaste 9. Psühholoogilise arengu häired Algavad alati imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju ja motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10. Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja Siia alla kuuluvad aktiivsus- tähelepanuhäire, tundeeluhäired kiindumishäired jms. Depressioon
kõikidele rahvastele. Tylor esitab ka kriteeriumid, mille abil saab määrata rahva asendi sellel arenguskaalal. Kui Morgan töötas välja, milline sotsiaalne struktuur või ühsikonnakorraldus vastab mingile arenguastmele, siis Tylor töötas välja kohe tunnuste rea, mille olemasolu aitab aru saada, millisele astmele mingi rahvas võiks kuuluda. See rida algab nii: tööstuse olemasolu, selle eriharude eriti metallitööstuse arenguaste, põllumajandus, arhitektuur jne. Kõige esimene tsivilisatsiooni tunnus Tylori järgi on tööstuse olemasolu, metallitööstus on kõige tähtsam tsivilisatsiooni tunnus. Kogemata tuleb välja, et kõige tsiviliseeritum riik on Inglismaa, kuna seal on väga võimas metallitööstus. Ega need primitiivsed rahvad ei saagi iseseisvalt jõuda tsivilisatsioonini, ainult saab jõuda tsiviliseeritud rahva toel on kui kolonialismi õigustamise teooria
Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte. Tänapäeva psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilikke ega sotsiaalsete faktorite mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele. Inimese psüühika ontogenees Ontogeneesi all mõistetakse isendi arengut, üksikorganismi arenemist munarakust kuni loomuliku surmani. Eristatakse nelja järku: 1) embrüogenees e looteline areng; 2) juveniilne arenguaste , s.o sünnist suguküpsuseni; 3) adultne areng, täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste; 4) seniilsus e raukusjärk, mis kestab paljunemisvõime kadumisest kuni surmani. Enamlevinud üldistatud variandi järgi jaotub psüühiline areng järgmisteks ealiste iseärasuste etappideks: 1) Imikuiga (kuni 1.eluaastani)- sünni momendiks on NS morfoloogiliselt juba olemas. Kõrgem närvitalitlus hakkab arenema kohe peale sündi; vastsündinul on olemas kõik
temperament jne, isegi intelligentsustase- kui selle avaldumiseks on loodud sobivad tingimused. Ka kõrgema närvitalitluse tüüp- erutus- ja pidurdusprotsesside omadustena. Ühe protsessi domineerimine võib kujuneda psüühiliseks omaduseks. Enamvähem tasakaalustatud osakaal on sotsiaalsel ja bioloogilisel vahekorral seoses pärilikkusega. INIMESE PSÜÜHIKA ONTOGENEES - isendi areng munarakust kuni loomuliku surmani. * embrüogenees e looteline areng * juveniilne arenguaste, st lootejärgne sünnist suguküpsuseni * adultne areng- täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste * seniilsus e raukusjärk- paljunemisvõime kadumisest surmani 1. IMIKUIGA- kuni 1. eluaastani, sünd- närvisüsteem on morfoloogiliselt olemas. Kõrgem hakkab peale sündi, tuginedes tingimatutele refleksidele.olemas kõik tundlikkuse liigid. Tekivad mõtestatud taju ja taastundmine. Esimene, domineeriv, lapse arengule määrav tegevus on emotsionaalne ja praktiline
Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte. Tänapäeva psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilikke ega sotsiaalsete faktorite mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele. 14 Inimese psüühika ontogenees Ontogeneesi all mõistetakse isendi arengut, üksikorganismi arenemist munarakust kuni loomuliku surmani. Eristatakse nelja järku: 1) embrüogenees e looteline areng; 2) juveniilne arenguaste , s.o sünnist suguküpsuseni; 3) adultne areng, täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste; 4) seniilsus e raukusjärk, mis kestab paljunemisvõime kadumisest kuni surmani. Enamlevinud üldistatud variandi järgi jaotub psüühiline areng järgmisteks ealiste iseärasuste etappideks: 1) Imikuiga (kuni 1.eluaastani)- sünni momendiks on NS morfoloogiliselt juba olemas. Kõrgem närvitalitlus hakkab arenema kohe peale sündi; vastsündinul on olemas kõik
a., analüüsib maailma arengusuundi ja tuleviku stsenaariume 1972.a. "Kasvu piirid" kogu maad hõlmav arengumudel 1974.a. nn. rahvastiku orgaaniline kasv, mille puhul arvestatakse iga riigi arengutaset ja inimteadvuse muutusi. 1977.a. "Inimkvaliteedid" nn. Uue humanismi kontseptsioon globaalne kriis, kuna inimkond on sattunud nõiaringi, mida mööda liikudes võib jõuda kas kollapsi voi degenereerumiseni või minna üle uuele kõrgemale arenguastmele. Uus arenguaste saab alguse muudatustest kehtivas mõtlemisviisis. 1987.a. aruandes hoiatatakse kliimakatastroofide eest. Kasvupiirid Ökoloogiliste protsesside mudelid eeskätt oluline hoiatav-ennetav osa. 1972 Dennis Meadows "World-3". Maailm kui keeruline tagasisidestatud süsteem, uurida industrialiseerimise kõrge tempo, rahvastiku plahvatusliku kasvu, näljatsooni laienemise, taastumatute loodusressursside ammendumise ja looduskeskkonna saastumise tagajärgi selles
põhjustatud auramise vähenemise ning vettpidava nõrgkivi, nõrgliiva või siis savi tõttu on kogunenud mulda sademetevesi, mis on loonud eeldused rabataimede levikuks ning rabaturba tekkeks. Nõmmrabas kasvavad madalaboniteedilised männikud toituvad sademeteveest . Boniteet on harva IV, enamasti V-Va. Nõmmrabad ei ole läbinud madalsoo arenguastet. Turba sondeerimisel on nõmmraba kergesti tuntav. Siirderaba kasvukohatüüp on siirdesoost tekkinud raba esimene arenguaste, levib tasasel alal. Turbalasundi paksus on üle 1 meetri, kuid oligotroofne rabaturbakiht on sedavõrd õhuke (alla 0,5 m), et kuivendamise ja turba pindmise kihi kokkuvajumise järel tungivad puude juured allolevasse viljakamasse turbakihti, mistõttu metsa kuivendamine selles kasvukohatüübis võib anda veel küllalt rahuldavaid tulemusi. Taimkatte iseloomult kuulub siirderaba kasvukohatüüp rabade hulka (siirdesoole iseloomulikud taimed üldiselt puuduvad), turbalasundi järgi aga mitte
1.Eakaasöaste gruppide mõju nooruki arengule 2.Eakaaslaste gruppide tüübid noorukieas 3.Muutused gruppide struktuuris noorukieas II Sõbrad 1.Muutused sõprussuhetes noorukiea jooksul 2.Sõprussuhete olemus ja mõju noorukieas 3Prosotsiaalne käitumine noorukieas Sisukokkuvõte telfist I.Eakaaslaste sotsiaalsed grupid kui esimene sotsialiseerumise valdkond noorukieas Slaid (Egotsentrism mõtlemises?) Õpsi jutt- Noorukiealiste puhul nii mõnelgi tuleb arenguaste kus ollakse varase ja hilisema küpsusega eakaaslastega. Eakaaslased kõigepealt laias laastus vb öleda et noorukil on kolm sotsiaalset maailma, mis teda mõjutavad: vanemad, eakaaslased ja ühiskond. Esimest korda saame rääkida selles eas, nooruki suhetest üheskonnas. Esimest korda tuleb vanemate mõju kõrvale suure kaaluga eakaaslaste grupp, mõjutamast noorukiealise sotsialiseerumist. Kui noorukil on vanematega suhted konfliktsed,
mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele. 1munarakukaksikuid uurides saab vaadelda pärilike ja keskkonnatingimuste mõju isiksuse kujunemisel. Nende geenid on identsed, kui nad peale sündi eraldada, siis saab uurida, milline mõju on pärilikkusel ja kk- tingimustel. INIMESE PSÜÜHIKA ONTOGENEES Ontogenees- isendi arend, üksikorganismi arenemine munarakust kuni loomuliku surmani. Eristatakse nelja järku: (1) embrüogenees e looteline areng; (2) juveniilne arenguaste, st lootejärgne areng sünnist kuni suguküpsuseni; (3) adultne areng, täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste; (4) seniilsus e raukusjärk, mis kestab paljunemisvõime kadumisest kuni surmani. Psüühiline areng: 1. Imikuiga (kuni 1. eluaastani)- sünnimomendiks on lapse NS morfoloogiliselt juba olemas. Kõrgem närvitalitus hakkab arenema kohe peale sündi, tuginedes olemasolevatele kaasasündinud tingimatutele refleksidele ja tajuvõimetele
Järelkasv metsas kasvavad noored puud, mis võivad areneda uueks metsapõlvkonnaks. Järelkasvu hulka ei arvata alla 2-aastaseid tõusmeid ega üle 4 m kõrgusi puid, kui nende kõrgus on üle 25% ülarinde kõrgusest. Järelpuhastus pärast tavalist bioloogilist reoveepuhastust rakendatavad võtted (biotiikide, liivafiltrite jm. kasutamine), millega saavutatakse suurem puhastusaste ja kõrvaldatakse taimetoitained (P, N). Järgkooslus koosluse arenguaste. Üksteisele suhteliselt kiiresti järgnevad j-d moodustavad suktsessioonirea. Jäätmed tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks (nt. toorainena) kõlblikud ained või materjal(vanapaber, -raud, toidujäätmed). Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka. Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine (st. töötlemine ning ladestamine prügilatesse)
loetamatu traktaat, mille puhul on isegi Lévi-Straussi ustav inglise õpilane Edmund Leach kurtnud, et mõned laused selles on lihtsalt arusaamatud. ,,Nukker troopika" - melanhoolne reisiessee antropoloogi tööst, lääne kultuuri hälbelisusest ning metslaskultuuride imelikkusest ja nende väärikusest. Levi-Straussi mõju - lääne üldkehtivate normide ja nende eelispositsiooni murendamine. Ülejäänud kultuurid seni kui madalam arenguaste - nüüd kas mitte Lääne kultuur pole hälve (vohav kasvaja)? Levi-Straussi nägemuses inimese areng põhineb ühel allikal - keelel. (vrd Marx - majandus; Ferud - mitteteadvus). Roland Barthes (1915-1980) Mütoloogiad (1957): meie rituaalid ja vaated on mütoloogiad. Uurib peaasjalikult massikommunikatsiooni keelt (aga samal ajal loob müüti kodanlasest kui müütide kütkes olevast...) }=> Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele
kujunemata jäänud väikeosa (nt. madalsookoosluse laik puisniidul). Fragmendid võivad olla vähe muutuvad, püsivad, hääbuvad või püsikoosluse kujunemise suunas arenevad. 2) Loomakooslus e. zootsönoos 3) Seenekooslus e. mükotsönoos 4) Tekiskooslus e. sekundaartsönoos inimmõjul (raie, põlengu vms. tagajärjel) põliskooslusest tekkinud taimekooslus. 5) Järgkooslus s.o. koosluse arenguaste. Üksteisele suhteliselt kiiresti järgnevad järgkooslused moodustavad suktsessioonirea (koosluste vahetumise rea). Vastand järgkooslusele on püsikooslus. 6) Püsikooslus stabiilne pikaealine kooslus, mida võib käsitleda kui kliimaksit (koosluste arengurea suhteliselt püsivat lõppjärku). 7) Põliskooslus s.o. isetekkiv (loomulik) fütotsönoos, st. taimekooslus looduslikus põlistaimkattes.
annaabi.ee 
