Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse: 1) Kohtulik vastutus juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus(kriminaalkaristust) või kohtunik(teatavad haldus- ja tsiviilõiguslikud sanktsioonid) 2) Haldusvastutus juriidiline vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid(politsei, toll, inspektsioonid jms). Sõltuvalt kaitsekorra tagamise viisist võib eristada: 1) Karistatavad mõjutusvahendid kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ja mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Põhieesmärk on avaldada riiklikku hukkamõistu rikkujale, mõjutada teda ja teisi hoiduma edaspidi sellisest käitumisest. 2) Õigusttaastavad mõjutusvahendid üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Peaeesmärk ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe (kahju hüvitamine, tööle ennistamine jne).
õiguse rikkumised on erandlikud. Inimesel peab olema kindlustunne, et seaduse järgimisel ei satu ta teistest halvemasse olukorda. Kui keegi rikub õigust, siis riik peab rakendama sundi ja karistama rikkujaid. Õigus peab olema selge ja tagatud. o Riiklik tagatus Riik määrab kindlaks, millisel viisil tuleb õigusrikkumisele reageerida. Seadustes olevad karistused ja sunnivahendid ning neid kasutada võivad organid. Pannakse paika menetlustoimingute järjekord ehk kes peab, mida tegema (kes kogub tõendeid, kes peab mida tõendama, milline on edasikaebamisekord jne). o Õigusrahu Riik peab tagama, et kõik õiguslikud vaidlused lõppeksid üks kord. Teatud aja möödudes või peale ette nähtud menetlustoimingute vahel
Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 47. 27 lbid.: 47. 28 lbid.: 47. 29 Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, lk 101. 30 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 48. 10 Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse: 1. Kriminaalõiguslikud sanktsioonid on kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid, mida rakendab kohus. 2. Haldussanktsioonid on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. 3. Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude st. töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4. Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike ülesastumiste eest.31 Struktuuri järgi: 1. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub
............11 Riikliku õigusmõistmise põhimõte, hagimenetlus, hagita menetlus..................................12 Ausa kohtumenetluse põhimõte, menetlusese....................................................................13 Kohtumenetluse subjektid, menetlustoiming......................................................................14 Ütlus, seletus, tunnistaja, ärakuulamine, eeltõendamismenetlus, põhistamine...................15 Nõustaja, tõkendid ja muud menetlust tagavad sunnivahendid, menetluskulud, isiku väljakutsumine , kutsed, menetlusdokumentide kättetoimetamine............................16 Vahekohus, osaotsus, täiendav otsus...................................................................................17 Vigade parandamine otsuses, kassatsioonimenetlus, määruskaebus Riigikohtus...............18 Teistmine, kassatsioonimenetluse piirid, Riigikohtus menetlustaotluste lahendamine tsiviilasjades...................................................................
riik), hääleõiguse ja demokraatia laienemine demokraatlik riik) Heaolukulutused sõjaliste asemel ja sotsiaalriik (heaoluriik) Rahvusriikluse areng, piiritlemine, sisemine ühtlustamine ja suveräänsuse sidumine rahvusega, samas ei kattu sageli rahvusriik ja riigirahvus (nt ÜK) Modernse riigi tunnused Kontroll sunnivahendite üle Territoriaalsus Suveräänsus Põhiseaduslikkus Umbisikuline võim Avalik bürokraatia Legitiimne võim Kodakondsus Maksustamine Sunnivahendid Varasemates riigivormides jõukeskuste paljusus (kohalikud valitsejad, linnad jne) Absolutismi ja moderniseerimisega keskvalitsuse vägivallamonopol, mida toetab modernne õigus Tänapäeval (teabeühiskonnas) lisandunud registreerimine ja jälgimisvahendid Tänapäevased väljakutsed: kuritegevus, perevägivald monopol pole täielik Siiski eeldatav, et ühiskonna vägivallatase vähenenud: ühiskonna rahustamine Territoriaalsus
säilitamise ja arengu eesmärke. Sotsiaalne reguleerimine saavutatakse käitumisreeglite ehk käitumisnormide abil ning kogumis on sotsiaalne reguleerimine süsteem, milles ühe elemendina toimivad ka õigusnormid. Koos käitumisreeglite ja normide (väärtushinnangute) kehtestamisega on välja kujunenud või kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis
Riiiklik sund saab olla inult õiguslik sund! St peab olema seaduses sätestatud. Sunni sisu on isiku õigusliku staatuse muutmine, talle täiendavate kohustuste panemine.Riiklikud sunni liigid: 1)Karistusõiguslik sund; 2)Menetlusõguslik; 3)Distsiplinaarsund; 4)Haldussund. Haldussunni tunnused 1) Ei ole repressioon. eesmärgiks ei ole karistamine ja hukkamõistmine. Nt sunniraha; 2) Kohaldab täitevvõim haldusülesannete täitmisel, haldus funktsiooni teoistamisel. 3)Spetsiifilised sunnivahendid. Saavad olla sätestatud ainult seaduses. 4)Kohaldatakse ainult haldusmenetluse käigus. Sunniraha - on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Asendustäitmine - ettekirjutusega adressaadile pandud kohustuse täitmine haldusorgani või täitekorraldusega määratud kolmanda isiku poolt adressaadi kulul.
Menetlusõiguslik sund näiteks kohtumenetluslik sund. Kohus saab seda sundi kohaldada isikute suhtes, et tagada menetluse läbiviimine. See on iseloomulik kõikidele kohtuliikidele. Sundi saab kohaldada ka 51 kohtueelses menetluses või kohtuvälises menetluses (isiku kinnipidamine jne). Need on seotud vajadusega viia läbi teatud menetlus. Kohtutäitemenetluses on kohtutäituril kasutada teatud sunnivahendid. Distsiplinaarsund kasutatakse avalikus teenistuses olevate isikute suhtes. Distsiplinaarsunniga on tegemist juhtudel, kui neid kohaldatakse erisüsteemide alusel, erireziimides (vangla, arestimaja). Nendes asutustes kehtivad distsiplinaarreeglid nende suhtes, kes ei allu nt arestimaja sisekorranõuetele, kes ei täida vangistusseadusest isikutele tulenevaid nõudeid. Haldussund avalik-õiguslik valdkond eeldab juba riigi sekkumist, kuna tegemist on riigi poolt tagatud normidega
Kui kokkulepe puudub siis määrab käitumisvariandi seadus. Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Kuna rikkumised on erinevad, siis ka sanktsioone on ettenähtud erinevad ja neid ka rakendatakse erinevate organite poolt: 1. kriminaalõiguslikud sanktsioonid (kriminaalkaristused) on kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid 2. haldussanktsioonid on sellised sunnivahendid, mida rakendatakse väärtegude toimepanemise eest 3. displinaarsanktsioonid on karistused töölepingu seaduse ettenähtud süütegude eest. Neid sanktsioone kohaldab tööandja või tema poolt selleks volitatud isik 4. varalised sanktsioonid neid rakendatakse tsiviilõiguslike ülesastumiste eest. Nende sanktsioonide iseloom sõltub sellest, kas ülesastumine sesines lepingu rikkumises või
õiguskuuleka käitumise eesmärgid. - seoses kuriteoga - seoses väärteoga Menetlusõiguslik sund näiteks kohtumenetluslik sund. Kohus saab seda sundi kohaldada isikute suhtes, et tagada menetluse läbiviimine. See on iseloomulik kõikidele kohtuliikidele. Sundi saab kohaldada ka kohtueelses menetluses või kohtuvälises menetluses (isiku kinnipidamine jne). Need on seotud vajadusega viia läbi teatud menetlus. Kohtutäitemenetluses on kohtutäituril kasutada teatud sunnivahendid. Distsiplinaarsund kasutatakse avalikus teenistuses olevate isikute suhtes. Distsiplinaarsunniga on tegemist juhtudel, kui neid kohaldatakse erisüsteemide alusel, erireziimides (vangla, arestimaja). Nendes asutustes kehtivad distsiplinaarreeglid nende suhtes, kes ei allu nt arestimaja sisekorranõuetele, kes ei täida vangistusseadusest isikutele tulenevaid nõudeid. Haldussund avalik-õiguslik valdkond eeldab juba riigi sekkumist, kuna tegemist on riigi poolt tagatud normidega
ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul Dispositiivne annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused ·Sanktsioon (riiklik sund, mida rakendatakse õiguste ja kohustuste rikkumisel tingimustes) * Jagatakse rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi. Kriminaalõiguslik kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid Haldusõiguslik sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest Distsiplinaarõiguslik karistused töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest Tsviilõiguslik mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest * Jagatakse määratuse astme järgi. Absoluutselt määratletud kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit Suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid,
seadusandjate poolt mittekaristuslikuna. Seda põhjendusega, et meede ei kujuta endast vastust toime pandud teole, vaid seda kohaldatakse uute võimalike kuritegude ärahoidmiseks. 7 Samas võtab riik karistusjärgse kinnipidamise rakendamisega isikult vabaduse, kohaldades sellega tema suhtes sundi. Seega tuleb karistusjärgset kinnipidamist käsitleda sunnivahendina. Kuna aga Eesti karistusõiguses on mittekaristuslikud sunnivahendid uueks nähtuseks, pöördub autor nendele legaalmääratluse leidmiseks haldusõiguse poole, kus on juba pikka aega kasutusel haldustõkendid, mida sarnaselt karistusjärgsele kinnipidamisele käsitletakse mittekaristuslike sunnivahenditena. Kuigi kõik sunnivahendid omavad suuremal või vähemal määral repressiivset iseloomu, on mittekaristuslike sunnivahendite puhul oluline silmas pidada, et nad ei ole käsitletavad iseseisva repressioonina
• Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 20. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Väärtegu – kergem õigusrikkumine Arest Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut) Kuritegu – raskem õigusrikkumine Vangistus Rahaline karistus Põhikaristusele võib määrata lisakaristusi: Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld) Riigist väljasaatmine Sunnivahendid (mõjutusvahendid) – ei ole käsitletud karistusena: Asendustäitmine – pädev haldusorgan võib korralda kohustuse täitmise adressaadi kulul, kui adressaat pole kindla tähtaja jooksul oma kohustust täitnud. Sunniraha – hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida TEEMA 6
Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaar- ja varalisi ehk tsiviilõiguslikke sanktsioone. 1) Kriminaalõiguslikud sanktsioonid (kriminaalkaristused) on kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Kriminaalkaristused on sätestatud karistusseadustikus, neid rakendab ainult kohus ja nad on teiste karistusliikidega võrreldes kõige karmimad karistused. 2) Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. Neid rakendab selleks volitatud nn kohtuvälise menetlejana haldusorgan (politsei, amet, inspektsioon) või kohus. 3) Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude, st süütegude eest,
15 · Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 29. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Väärtegu kergem õigusrikkumine · Arest · Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut) Kuritegu raskem õigusrikkumine · Vangistus · Rahaline karistus Põhikaritusele võib määrata lisakaristusi: I. Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld) II. Riigist väljasaatmine Sunnivahendid (mõjutusvahendid) ei ole käsitletud karistusena: · Asendustäitmine pädev haldusorgan võib korralda kohustuse täitmise adressaadi kulul, kui adressaat pole kindla tähtaja jooksul oma kohustust täitnud. · Sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida Teema 6. Halduse kontroll 30
Karistus Nagu juba eelpool mainitud sai, on karistusõiguse keskseks kaks mõistet, süütegu ja karistus. Karistusõiguse üks olulisemaid põhimõtteid on, et iga süütegu toob kaasa karistuse. Lisaks sellele, et karistusõigus määrab kindlaks, millised teod on süüteod, kehtestab karistusõigus: · karistused; · muud mõjutusvahendid; · karistuste ja mõjutusvahendite kohaldamise korra. Muud mõjutusvahendid on sotsiaalse ja meditsiinilise iseloomuga sunnivahendid, näiteks kohtupsühhiaatriline ravi või vara konfiskeerimine. Kõige tähtsamaks kuritegevuse vastu võitlemise vahendiks on siiski karistus. Karistus on sunnivahend, mida kohus või väärtegu menetlev ametnik kohaldab isikule, kes on süüteo toimepanemises süüdi mõistetud. Karistust iseloomustavad kaks põhilist tunnust: · karistus tähendab konkreetse süüteo hukkamõistmist; · karistus peab süüdimõistetule tekitama teatud ebameeldivusi ( tema vabadust
16 Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi iseloomustatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaarseid ja varalisi e tsiviilõiguslikke sanktsioone. 1. Kriminaalõiguslikud sanktsioonid (kriminaalkaristused) on kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Nad on sätestatud karistusseadustikus, neid rakendab kohus, teiste karistusliikidega võrreldes kõige karmimad karistused. 2. Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude (varasema nimetusega haldusõigusrikkumiste) eest. Neid rakendab selleks volitatud haldusorgan (politsei, amet, inspektsioon) või kohus. Sätestatud karistusseadustikus ja teistes seadustes. 3
1. avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitse 2. seda kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid; 3. kohaldavad väljaspool teenistusalluvussuhteid 4. eesmärkideks-õigusvastase käitumise lõpetamine, õiguserikkuja vastutusele võtmine Haldussundi saab kohaldada füüsiliste(p.o. deliktivõimeline) ja jur.isikute suhtes. Subjektideks võivad olla ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid. Haldussunnivahendite liigid on: haldustõkendid(mittekaristuslikud sunnivahendid, isiku õiguste ja vabaduste piiramine. Varalised tõkendid, privaatsuse piiramine, isikupuutumatuse ja vabaduse piiramine. Tõkendi kohaldamine on seaduslik sel juhul, kui oli haldusõiguserikkumine) ja halduskaristused (õiguslik repression, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises ja talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: rahatrahv, eriõiguse äravõtmine ja haldusarest. Jur
kokku leppida. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. // Sanktsioonide liigitus rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: 1) Kriminaalõiguslikud sanktsioonid Kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Kõige karmimad karistused. 2) Haldussanktsioonid Sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. 3) Distsiplinaarsanktsioonid Karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt
kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. // Sanktsioonide liigitus rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: 1) Kriminaalõiguslikud sanktsioonid – Kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Kõige karmimad karistused. 2) Haldussanktsioonid – Sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. 3) Distsiplinaarsanktsioonid – Karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid – Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid – Üheselt,
Tsiviilõigus omakorda võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Õigussüsteem jaguneb - avaliku õiguse ning tsiviil- ehk eraõiguse valdkonnaks. avalik-õiguslik õigussuhe - õigussuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ (nt riik) kui avaliku võimu valdaja. Seotud riigi huvidega. Õiguse subjektid üksteisele allutatud. Eraõiguslik õigussuhe - seotud üksikisiku kasuga. Õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis. SEADUS/ÕIGUSRIKKUMISED/SUNNIVAHENDID/ÕIGUSLOOME Seadus - õigustloov akt, st õigusnorme sisaldav akt. Seadusi võtab vastu Riigikogu või rahvas rahvahääletusel. Lihtseadused - vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu istungil Riigikogu poolthäälte enamust (kohalolijatest rohkem poolt kui vastu) Konstitutsioonilised seadused - Riigikogu koosseisu häälteenamust vajavad seadused (vähemalt 51 häält) Seadusandlik menetlus - hõlmab rea üksteisele järgnevaid, põhiseadusest,
n Heaolukulutused sõjaliste asemel ja sotsiaalriik (heaoluriik) n Rahvusriikluse areng, piiritlemine, sisemine ühtlustamine ja suveräänsuse sidumine rahvusega, samas ei kattu sageli rahvusriik ja riigirahvus (nt ÜK) Modernse riigi tunnused n Kontroll sunnivahendite üle n Territoriaalsus n Suveräänsus n Põhiseaduslikkus n Umbisikuline võim n Avalik bürokraatia n Legitiimne võim n Kodakondsus n Maksustamine Sunnivahendid n Varasemates riigivormides jõukeskuste paljusus (kohalikud valitsejad, linnad jne) n Absolutismi ja moderniseerimisega keskvalitsuse vägivallamonopol, mida toetab modernne õigus n Tänapäeval (teabeühiskonnas) lisandunud registreerimine ja jälgimisvahendid n Tänapäevased väljakutsed: kuritegevus, perevägivald monopol pole täielik n Siiski eeldatav, et ühiskonna vägivallatase vähenenud: ühiskonna rahustamine Territoriaalsus
1. avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitse 2. seda kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid; 3. kohaldavad väljaspool teenistusalluvussuhteid 4. eesmärkideks-õigusvastase käitumise lõpetamine, õiguserikkuja vastutusele võtmine Haldussundi saab kohaldada füüsiliste(p.o. deliktivõimeline) ja jur.isikute suhtes. Subjektideks võivad olla ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid. Haldussunnivahendite liigid on: haldustõkendid(mittekaristuslikud sunnivahendid, isiku õiguste ja vabaduste piiramine. Varalised tõkendid, privaatsuse piiramine, isikupuutumatuse ja vabaduse piiramine. Tõkendi kohaldamine on seaduslik sel juhul, kui oli haldusõiguserikkumine) ja halduskaristused (õiguslik repression, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises ja talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: rahatrahv, eriõiguse äravõtmine ja haldusarest. Jur
nende suhete üheks pooleks valdavalt haldusorganid. HALDUSSUND on üks riikliku sunni liikidest. Siinjuures on haldussund kõige enam kasutamist leidev sunni liik. Haldussunnivahendite kohaldamise üldiseks eesmärgiks on õiguskorra tagamine. Sõltuvalt õiguskorra tagamise viisist ja sunnivahendi kohaldamise konkreetsest eesmärgist saab eristada haldussunnivahendite liike. Haldussunnivahendite põhiliigid on haldustõkendid ja halduskaristused. Haldustõkendid on mittekaristuslikud sunnivahendid. Halduskaristus on seadusega ette nähtud negatiivseks tagajärjeks haldusõiguserikkumise toimepanemise eest. Halduskaristus on õiguslik repressioon, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises või talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. HALDUSKARISTUSTE LIIGID:1.Rahatrahv 2.Eriõiguste äravõtmine 3.Haldusarest Rahatrahv ja haldusarest on põhikaristused, eraõiguste äravõtmine võib olla nii põhi- kui ka lisakaristus. Lähemalt halduskaristuse liikidest:1
väljaheitmine); 55. Juriidilise vastutuse tunnused. 1) Juriidilise vastutuse alus (st õigusrikkumist oma kolme tunnusega) Vastutuse aluseks võib olla ainult õigusrikkumine (süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü) Juriidiline vastutus on süüdlasel tekkiv kohustus kanda oma õigusvastase käitumise eest teatud isikliku, varalise või organisatsioonilise iseloomuga piiramisi ja koormisi. 2) Seos riikliku sunniga: sunnivahendid isikliku, varalise, organisatsioonilise iseloomuga. Isikliku iseloomuga sunnivahendid on nt. vangistus. Varalise iseloomuga sunnitakse kahju hüvitama. Organisatsioonilise iseloomu puhul võtan organisatsioon midagi ise ette. 3) Sunni rakendaja on seadusega määratletud pädev organ või ametisik 4) Süüdlase kohus kanda piiramisi ja koormisi. Karistusliku iseloomuga on trahv. Mittekaristusliku iseloomuga on noomitus, hoiatus. Piiratud nt mingi aeg peab olema vangis.
lõpetamisel). 10. Õiguskaitsevahendid. Kohustuse täitmisnõue. Võlgniku poolt kohustuse täitmisest keeldumine. Hinna alandamine. Viivis. Lepingust taganemine või ülesütlemine. Kui võlgnik rikub kohustusi, on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Õiguskaitsevahendite rakendamine toimub kohtuväliselt, selline rakendamine on kiire ja efektiivne. Õiguskaitsevahendid sunnivahendid, mille eesmärgiks on: · tagada võlgnikupoolne kohustuse täitmine · kõrvaldada rikkumise negatiivsed tagajärjed · õigussuhte tagasitäitmine või tulevikus mittejätkamine Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: · nõuda kohustuse täitmist; · oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; · nõuda kahju hüvitamist; · taganeda lepingust või öelda leping üles; · alandada hinda;
täitekorraldus. (AtSS § 9) Erijuhud asendustäitmise jaoks: (AtSS § 12) Asendustäitmist on erandina lubatud läbi viia ka ilma ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta, kui esineb vahetu oht avalikule korrale või julgeolekule, mis tuleb viivitamata kõrvaldada. Ilma ettekirjutuseta võib asendustäitmist rakendada ka siis, kui adressaadile ei ole võimalik ettekirjutust õigel ajal teha. 4. §4 Sunnivahendite liigid ja rakendamise põhimõtted Sunnivahendid ei ole õigusaktis alati ühemõtteliselt ära märgitud. Sunnivahendite puhul võib rääkida: formaalsetest ja materiaalsetest primaarsetest ja sekundaarsetest piiravatest ja koormavatest jne. Eesmärgi järgi jaotatud sunnivahendid on: a. tõkendid b. taastusvahendid c. stimuleerimisvahendid d. nn quasi-karistused Tõkendid on suunatud rikkumise tõkestamiseks, selle teo kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks.
saa mitu ül täita) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus ise arvan, et tegu on õigusnormi rikkumisega ning reageerin iseseisvalt - ekitus Kannatanu nõusolek kui autol jäid võtmed sisse ja tuleb lukuavaja kes lõhub ukseklaasi katki Oma kohustuste teostamisele suunatud tegu omaabi ehk kohe peab reageerima (vastand omavoli), laste kasvatamisel kasutatavad sunnivahendid. Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu (tuletõrjuja likvideerib korteris tulekahju ning uputas alumise korruse ei võeta selle eest vastutusle) Juriidiline vastutus (riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele) Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: Süüdimatus ei sa oma tegudes aru või ei suuda oma tegusi juhtida (vaimne seisund
Nõusolek peab olema õiguspärane ja ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks (nt tapmine). Nõusolek peab olema vabatahtlik ja peab olema antud teovõimelise isiku poolt. 2. Teo paneb toime isik temale antud teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmiseks. 3. Tegu, mis on suunatud oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitatakse kahju teistele isikutele (nt vanemate sunnivahendid laste suhtes). 4. Teatavates piirides välistab õigusvastasuse alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. Ilmselt kuritegeliku iseloomuga või ülemuse poolt tema volitusi ületamisel kannab käsu täitmise eest vastutust käsu täitja. 5. Hädakaitseseisund – kaitseb ennast või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toime pandud tegu, sh
Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, nt omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises. 8) Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu. Nt politseiniku teenistus. 9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu. Õigusvastane ei ole tegu, mis on suunatud oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitatakse kahju teistele isikutele. Nt sunnivahendid mida vanemad kasutavad oma laste kasvatamisel. 10) Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. Käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja. Õigusrikkumise liigid. Süütegu, tsiviilõigusrikkumine, distsiplinaarüleastumine. Õigusrikkumised liigitatakse nelja rühma: 1) kuriteod, 2) väärteod ehk haldusõigusrikkumised, 3) tsiviilõigusrikkumised, 4) tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarüleastumised.
10. Õiguskaitsevahendid. Kohustuse täitmisnõue. Võlgniku poolt kohustuse täitmisest keeldumine. Hinna alandamine. Viivis. Lepingust taganemine või ülesütlemine. Kui võlgnik rikub kohustusi, on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Õiguskaitsevahendite rakendamine toimub kohtuväliselt, selline rakendamine on kiire ja efektiivne. Õiguskaitsevahendid sunnivahendid, mille eesmärgiks on: · tagada võlgnikupoolne kohustuse täitmine · kõrvaldada rikkumise negatiivsed tagajärjed · õigussuhte tagasitäitmine või tulevikus mittejätkamine Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: · nõuda kohustuse täitmist; · oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; · nõuda kahju hüvitamist; · taganeda lepingust või öelda leping üles; · alandada hinda;
distsiplinaarüleastumisele,kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest Juriidilise vastutuse liigitamine vastutust kohaldava organi järgi: · kohtulik vastutus on juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus või kohtunik · haldusorganite poolt rakendatav vastutust rakendavad selleks pädevad haldusorganid Sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist · karistavad on kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ja mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid · õigusttaastavad on üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid 9. TSIVIILÕIGUSE JA RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks on subjekti õigusvõime (võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi) ja teovõime (võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid) Isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta
Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida. 28. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjustusevahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsioonide liigitus rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: 1) Kriminaalõiguslikud sanktsioonid Kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Kõige karmimad karistused. 2) Haldussanktsioonid Sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. 3) Distsiplinaarsanktsioonid Karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid Üheselt,
- Kolmandale isikule, kes seadusest tulenevalt vastutab sunnivahendi adressaadile ettekirjutisega pandud kohustuse täitmise eest (eeldusel, et ta on kohustusest ja sunnivahendi rakendamisest teada saanud); Sunnivahendit rakendab haldusorgan, kes on teinud ettekirjutuse, kui haldusaktidest, seadustest või määrustest ei tulene teisiti. Sama organ, kes tegi ettekirjutuse, rakendab ka sunnivahendeid. Sunnivahendid seadusekohaselt: - Sunniraha – kui tehakse eraldi hoiatus (mis on ka eraldi haldusakt), siis on hoiatusse lisatud sunniraha määr, kuid praktikas on üldiselt levinud see, et juba haldusaktis on määratud ära hoiatus ja sunniraha. Sunniraha on rahaline kohustus, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutuses määratud tähtajaks kohustust ei täida. Sunniraha piir on tavaliselt antud eriseadustes. Kui isikut kohustatakse tegema mitut tegu või
Need on laialt kasutusel eraõiguses ja on lepinguvabaduse väljenduseks. Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi iseloomustatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaarseid ja varalisi e tsiviilõiguslikke sanktsioone. 1. Kriminaalõiguslikud sanktsioonid (kriminaalkaristused) on kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Nad on sätestatud karistusseadustikus, neid rakendab kohus, teiste karistusliikidega võrreldes kõige karmimad karistused. 2. Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude (varasema nimetusega haldusõigusrikkumiste) eest. Neid rakendab selleks volitatud haldusorgan (politsei, amet, inspektsioon) või kohus. Sätestatud karistusseadustikus ja teistes seadustes. 3
erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Sissenõuet ei saa pöörata- midagi sellist, mida võlgnikult ära võtta ei saa. TEEMA 7 LK 213-227, 228-252, 255-285 ÕIGUSKAITSEVAHENDID (ÕKV) VÕS sätestab õiguse valida vabalt kohustuse rikkumise puhul kohaldatav õiguskaitsevahend, mille kasutamiseks seaduses või lepingus sätestatud eeldused on täidetud. ÕKV – sunnivahendid, eesmärgiks: - võlgnikupoolse kohustuse täitmise tagamine - rikkumise negatiivsete tagajärgede kõrvaldamine - õigussuhte tulevikus mittejätkamine/tagasitäitmine - saavutada olukord, milles kahjustatud isik oleks olnud siis, kui kohustus oleks §101 Kui võlgnik on kuhustust rikkunud, võib võlausaldaja: - nõuda kohustuse täitmist - oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda - nõuda kahju hüvitamist - taganeda lepingust või öelda leping üles
Süü vormid: - hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine) - raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) - tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). 10.Õiguskaitsevahendid. Kohustuse täitmisnõue. Võlgniku poolt kohustuse täitmisest keeldumine. Hinna alandamine. Viivis. Lepingust taganemine või ülesütlemine. Õiguskaitsevahendid sunnivahendid, mille eesmärgiks on: - tagada võlgnikupoolne kohustuse täitmine - kõrvaldada rikkumise negatiivsed tagajärjed - õigussuhte tagasitäitmine või tulevikus mittejätkamine Kohustuse täitmise nõue (§ 108) Täitmisnõude materiaalsed eeldused: 1. kehtiv kohustus 2. kohustust on rikutud (§ 100) 3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (§ 103 jj) 4. mitterahalise kohustuse korral: täitmist saab nõuda (§ 108 lg 2)
4) Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisee ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. Kohaldava organi järgi: 1) Kohtulik vastutus on juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus või kohtunik. 2) Haldusorganite poolt rakendatav vastutus on vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid (politsei, toll). Õiguskorra kaitse tagamise viisi järgi: 1) Karistavad on kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ning mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid (leppetrahv) 21 2) Õigusttaastavad on üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Kuigi igal sanktsioonil on alati juures ka karistav aspekt, on õigusttaastava sanktsiooni peaeesmärk ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe (kahju hüvitamine, töötaja tööle ennistamine). 3
riigilõivu puhul ollakse eriti karmid riigilõiv (puudus) peaks ju olemata olema st see toiming peaks olema tehtud juba enne hagi esitamist või hagi esitamise ajal. Kohtumenetluse tagamiseks on kohtul võimalik menetlusosalisi ning teisi kohustatud isikuid trahvida, kohaldada menetlusosaliste ning menetlust toetavate isikute suhtes sundtoomist ning aresti, samuti kõrvaldada kohtumenetlust segavad isikud kohtusaalist jmt (vt TsMS § 43-48). Menetluse tagamiseks ette nähtud sunnivahendid võib jaotada järgmiselt: - Kohtulahendi täitmise kindlustamise vahendid. Kostja nähes, et kohtuasi temale ebasoodsas suunas liigub, võib kohtulahendi täitmist oluliselt raskendada või lausa võimatuks muuta, kui ta asub oma vara võõrandama või lahkub kohtu jurisdiktsioonist. Sellise käitumise peatamiseks või vältimiseks on kohtul võimalus hagi tagada (hagi tagamise kohta vaata eelnevat). - Menetlusõiguste kuritarvitamise tõkestamise vahendid
või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Õigusharude järgi võib juriidilist vastutust liigitada kriminaalvastutuseks, haldusvastutuseks, tsiviilõiguslikuks (ka varaliseks) vastutuseks ning distsiplinaarvastutuseks. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi saab eristada kohtulikku vastutust ning haldusvastutust. Kaitsekorra tagamise viisist tulenevalt saab eristada karistavaid mõjutusvahendeid (kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid ning distsiplinaar- ja mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid) ja õigusttaastavaid mõjutusvahendeid (üldjuhul õigusrikkumisele eelnenud olukorda ennistavad tsiviilõiguslikud sanktsioonid). 32 Õigusrikkumine+ja+juriidiline+vastutus+(2)+ Subjekt+ ObjekJivne+ ÕIGUSD SubjekJivne+ koosseis+ RIKKUMINE+ koosseis+ Objekt+ 02
selle tõrjumiseks kantakse, moodustavad osa hilisemast kahjuhüvisest. 57 KÕRVALKOHUSTUSED Mõiste ja liigid On loomulik, et enamik kohustusi täidetakse vabatahtlikult, st subjektiivsed õigused täidetakse iseenesest mõistetavalt, kuid subjektiivsete õiguste teostamine ja kohustuste täitmine peab olema tagatud ka riikliku sunni kohaldamise võimalusega. Kui võlaõiguses räägitakse sunnivahenditest, siis on need sellised sunnivahendid nagu nõudeõigus kohustuse täitmiseks, kahju hüvitamise nõude, õigus nõuda hinna alandamist, vara üleandmisele sundimine jne. Neid sunnivahendeid, mis on kohaldatavad igasuguste kohustuste täitmise tagamiseks, nimetatakse kohustuse täitmise tagamise üldisteks vahenditeks. Lisaks üldistele on seadusandluses ette nähtud ka mitmeid tagamise spetsiaalseid vahendeid. Need spetsiaalsed tagamise vahendid on kohaldatavad mitte kõigi kohustuste täitmise
selle tõrjumiseks kantakse, moodustavad osa hilisemast kahjuhüvisest. 57 KÕRVALKOHUSTUSED Mõiste ja liigid On loomulik, et enamik kohustusi täidetakse vabatahtlikult, st subjektiivsed õigused täidetakse iseenesest mõistetavalt, kuid subjektiivsete õiguste teostamine ja kohustuste täitmine peab olema tagatud ka riikliku sunni kohaldamise võimalusega. Kui võlaõiguses räägitakse sunnivahenditest, siis on need sellised sunnivahendid nagu nõudeõigus kohustuse täitmiseks, kahju hüvitamise nõude, õigus nõuda hinna alandamist, vara üleandmisele sundimine jne. Neid sunnivahendeid, mis on kohaldatavad igasuguste kohustuste täitmise tagamiseks, nimetatakse kohustuse täitmise tagamise üldisteks vahenditeks. Lisaks üldistele on seadusandluses ette nähtud ka mitmeid tagamise spetsiaalseid vahendeid. Need spetsiaalsed tagamise vahendid on kohaldatavad mitte kõigi kohustuste täitmise
kohaldamise menetlus erineb füüsiliste isikute suhtes kohaldatavatest sunnivahenditest ning vastava menetluse korrast. §3. Haldussunnivahendid Haldussunnivahendite kohaldamise üldiseks eesmärgiks on õiguskorra tagamine. Sõltuvalt õiguskorra tagamise viisist ja sunnivahendi kohaldamise konkreetsest eesmärgist saab eristada haldussunnivahendite liike. Haldussunnivahendite põhiliigid on haldustõkendid ja halduskaristused. 1. Haldustõkendid Haldustõkendid on mittekaristuslikud sunnivahendid. Tõkendina kohaldatavate sunnivahendite loetelu määrab seadus. Nende kohaldamise põhieesmärgiks nagu nimetusestki tuleneb, on õiguserikkumiste tõkestamine, õiguserikkumiste kahjulike tagajärgede ärahoidmine. Nimetatud eesmärkides avaldub tõkendite kohaldamise iseseisev tähendus. Samas võivad tõkendid olla suunatud ka õiguserikkumise asja menetluse tagamisele (tõendite kogumise ja säilimise, asja õigeaegse ja õige arutamise, otsuse täitmise tagamiseks)
kohaldamise menetlus erineb füüsiliste isikute suhtes kohaldatavatest sunnivahenditest ning vastava menetluse korrast. §3. Haldussunnivahendid Haldussunnivahendite kohaldamise üldiseks eesmärgiks on õiguskorra tagamine. Sõltuvalt õiguskorra tagamise viisist ja sunnivahendi kohaldamise konkreetsest eesmärgist saab eristada haldussunnivahendite liike. Haldussunnivahendite põhiliigid on haldustõkendid ja halduskaristused. 1. Haldustõkendid Haldustõkendid on mittekaristuslikud sunnivahendid. Tõkendina kohaldatavate sunnivahendite loetelu määrab seadus. Nende kohaldamise põhieesmärgiks nagu nimetusestki tuleneb, on õiguserikkumiste tõkestamine, õiguserikkumiste kahjulike tagajärgede ärahoidmine. Nimetatud eesmärkides avaldub tõkendite kohaldamise iseseisev tähendus. Samas võivad tõkendid olla suunatud ka õiguserikkumise asja menetluse tagamisele (tõendite kogumise ja säilimise, asja õigeaegse ja õige arutamise, otsuse täitmise tagamiseks)
iseloomulikku joont. Riik on märkimisväärselt eraldiseisev institutsioon või institutsioonide kogum, mis on üle- jäänud ühiskonnast sedavõrd erinev, et kujunevad selgelt välja riigi ja eraelu valdkonnad. Riik on suverään, kõrgeima võimu kandja oma territooriumil ning määratluse järgi omab absoluutset võimu kõikide seaduste elluviimiseks. Selleks on riigil olemas sunnivahendid. Avaliku õiguse loovad riigiametnikud ja selle elluviimise tagab jõu kasutamise formaalne monopol. Riigi suveräänsus laieneb tema territooriumil kõikidele indiviididele ja seda rakendatakse (vähemalt teoreetiliselt) võrdselt kõikide suhtes, isegi nende suhtes, kes on parasjagu ametis valitsuses või parlamendis. Seetõttu ei samastu suveräänsus – vähemalt demokraatlikus 11
ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ja isikut kohustatakse ütluste andmiseks prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel; 4) isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus. (2) Õigus ütluste andmisest keelduda on ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 13 nimetatud isikute erialasel abipersonalil. Vahistamine ja muud menetluse tagamise sunnivahendid (25.-28.09.17) Millest me räägime? 1. Kahtlustatava ja süüdistatava suhtes a. Kahtlustatavana kinnipidamine vastavalt KrMS 217 lg-s 1 sätestatule on kahtlustatavana kinnipidamine menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises ja mille kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll. Vastavalt KrMS 31 lg-le
annaabi.ee 
