tsivilisatsiooni eeskirjadest, tugevad ja jäärapäised mehed, dramaatilised sõlmpunktid: nurjunud kosjaskäik, pagemine laande, metsaonni mahapõlemine, jooks pakase ja huntidega), nii realistlik kui ka romantiline, klassikaliselt eepiline teos(tormlev tegevus vaheldub rahulike, süzeedega sidumata olupiltide ja lugudega), 7 venda soomlase koondportree(laisad ja tõrksad, kui sunnitakse ja agarad ning töökad, kui sunduse alt vabad). Juhan-äge & vihastub kergesti, rumal, tabavad repliigid; Aapo - rahustav; Eero-terase peaga, togib sõnadega; heatahtlik huumor(autori elujaatav hoiak) Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall) Sünd Nurmijärvi külas Helsingi lähedal. Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857. aastal pääses Helsingi ülikooli keeleteaduskonda. Tundis huvi Shakespeare'i ja ,,Kalevala" vastu
Näiteks kui ühel armastaval paaril pole võimalik pool aastat teineteisega kohtuda, kasvab nende armastus selle ajaga palju tugevamaks. Öeldakse, et me ei märka, mis meil on, kuni meil seda enam pole. Aja möödudes kasvab hindamine ja lugupidamine ning pole tähtsamat armastusest, sest vaid armastus võib inimese teha nii õnnelikuks ja tuua välja tema parimad omadused. ,,P. Shelley" on öelnud: ,,Armastus närbub sunduse all; tema tõeline olemus on vabadus, mis ei sobi kokku alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga." Armastus peab olema vaba ja piiritu ning keegi ei tohi seda takistada. Inimesed pole loodud üksi olema, igaüks vajab enda kõrvale kedagi, keda armastada. Kahjuks võib armastus ka palju valu põhjustada, kuid kui oleme leidnud tõelise armastuse, ei kahetse me ühtegi pisarat, mille oleme valanud seda otsides. Igaüks väärib enda kõrvale inimest, kes
Anarhokapitalistlikku ehk laissez faire (tólge vóiks olla - let us be -) pooldajad peavad tähtsaks inimóiguste aluseks absoluutset óigust eraomandile ja nóuavad muuhulgas täielikku óigust näiteks ka vabaks prostitutsiooni-ja narkootikumidega kauplemiseks (inimene omaenda füüsilises olekus on samasugune eraomand). Anarhokapitalismi on mitmeti kritiseeritud: Móistes täielikult hukka riigi kontrolli ja vóimu, andestavad anarhokapitalistid vaikides majandusliku ja inimestevahelise sunduse, mis hakkaks valitsema sellises ühiskonnas. Kuna primaarseks vabaduseks ja eesmärgiks on kasumi teenimine, vóib see tekitada suurt ebavórdsust turul ja on kerge ette näha olukordi, kus inimesed voivad iga hetk töötuks jääda ja poleks ehk kedagi kes tegeleks sotsiaaltagatistega? Ka vóivad tekkida olukorrad, kus inimestele palju heaolu toovad asjad nagu pargid, tänavad, tänavavalgustus jne vóiksid kaduda, sest sissetulekut selliste asjade pealt on raske teenida
On äärmiselt mõistetav, et esmapilgul on raske näha halli ja nukra maailma taga värve, ent kaotused, sarnaselt õnnetustele, kriisiolukordadele ja haigustele näitavad, mis on tõeline, mis näiline, mis on oluline, mis mitte. Kõik ehedad armastuslood ei pea lõppema sarnaselt muinasjuttudele: ,,...ja kui surm neid veel lahutanud ei ole, siis elavad nad õnnelikult tänapäevani." Tihti kaotavad inimesed üksteist pikkade vahemaade ja välise sunduse tõttu. Paljudel juhtudel võib ju kehtida ütlus ,,mis silmist, see südamest", ometi mitte alati. Keskaja prantsuse filosoofi Pierre Abelardi ja tema kauni õpilase Heloise armastus oli ühiskonna arvates lubamatu. Abelard pidi õpetlasena teenima üksnes jumalat. Ometi oli ilmalik kirg tugevam kui teda kammitsevad reeglid. Abelardi ja Heloise armastusest sündis ka poeg. Heloise raevunud onu kättemaksuks perekondliku au rüvetamise eest võeti Abelard'ilt suguvõime
· sõltumatus, armukadeduse puudumine · võimaldab tõest partneri taju D - love - motiveeritud puudusest armastuse, tunnustuse ja seksuaalse rahulduse järele. 16..Deci ja Ryani järgi sisemine ja väline motivatsioon, nende erinevus. Millise motivatsiooni puhul on inimesed õnnelikumad? Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusest hõivatud tegevuse enese pärast, selleks, et teha seda hästi, see pakub naudingut ja rõõmu. Väline motivatsioon on põhjustatud tasude või sunduse poolt. Väline regulatsioon võib muutuda läbi iseloomulike arenguprotsesside sisemiseks motivatsiooniks. Sisemise motivatsiooni puhul ollakse õnelikum. 17.Mille poolest erinevad emotsioon ja meeleolu? Emotsioon Meeleolu Iseloomulikku kas meeldiv või Enamusel ebameeldiv peamiselt kogemus positiivne (hinnang) meeleolu.
Esiteks vägivalla riiklik monopoliseerimine, mis tagab sotsiaalse ruumi vaigistamise ja sunnib inimesi oma impulsse kontrollima; inimestevaheliste suhete tihenemine, mis põhjustab paratamatult sisemiste unduste tugevnemise. Teiseks sotsiaalste funktsioonide diferentseerumine, mis läbi vastastikuse sõltuvuse suurendamise ja tsentraliseeritud loomise paneb aluse individuaalse enesekontrolli mehhanismile. Tsiviliseerumisprotsess seisnebki ennekõike sotsiaalse sunduse muutumises isiklikuks sunduseks. ühiskonna normaalne tasakaalsuseisund- sotsiaalne muutumine on vaid üleminekuperiood kahe muutumiseta normaalolukorra vahel Sildid: ühiskonna protsessid, aadel ja kodanlus, kuningamehhanismid, sotsiaalsete gruppide vastastikune sõltuvus, universaalsed kategooriad ja formatsioonid, kodanluse faasid: koloniseerumisfaas, indiviid ja ühiskond- samade inimeste erinevad aspektid,
võinud teha ka teistsuguse valiku. 2) Kui tahtevabadust poleks, ei saaks meil olla ka mingisugust moraali(südametunnistust, kohusetunnet, vastutustunnet). Kui kedagi kiidetakse või laidetakse, siis eeldatakse, et inimesel oli võimalus käituda ka teisit, aga ta tegi ise just niisuguse valiku. 3) Inimene ei oleks saanud pattu langeda, kui tal poleks olnud tahtevabadust järelikult on tahtevabadus jumala poolt loodud. 5. Sunduse liigitamise kaks võimalust. 1. võimalus: 1) Sundus mille tõttu oleme sunnitud tegema seda, mida ei taha. (nt. Maksude maksmine) 2) sundus mille tõttu me ei saa teha seda, mida tahame. (nt. Pole raha et osta jäätist) 2. võimalus: 1) looduslik (nt. Ma võin tahta lõpmatuseni elada, aga ei saa, ma võin tahta lennata, aga ei saa) 2) ühiskondlik (nt. Liiklusreeglid , pean täitma kooli sisekorraeeskirju) 6
12. Milles seisneb pragmatismi pluralistlik tõekäsitus? tõe mõiste rüvetamises süüdistamise asemel seda ise defineerida, öeldes, mida täpselt nemad selle all mõistavad, on ainsateks positiivseteks katseteks, mis mulle pähe tulevad, need kaks: 1. "Tõde on propositsioonide süsteem, mis tingimusteta nõuavad, et nende kehtivust tunnustataks." 2. Tõde on nimi kõigile neile otsustustele, mille tegemiseks me tunneme kohustust mingi imperatiivse sunduse tõttu. Esimene asi, mis selliste definitsioonide puhul silma torkab, on nende väljendamatu triviaalsus. Mõistagi on nad absoluutselt õiged, aga enne seda, kui neid pragmaatiliselt käsitleda, absoluutselt tähtsusetud. Mida te mõtlete siinkohal "nõudma" all ja mida te mõtlete "sunduse" all? Kokkuvõtvate nimedena neile konkreetsetele alustele, miks tõeselt mõtlemine on surelike jaoks enamasti tulus ja hea, võib tõepoolest rääkida tõelisuse nõuetest, millega
Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arvaks enam, et oleme vabad. Olles sündinud selliste geenidega sellisel ajal, sellises riigis, saanud sellise kasvatuse jne, ei saakski me teistsugused olla. Paul Holbach'i tsiteerides /../ Me kujutame endale ette, et oleme vabad, kui ei näe ühtki takistust oma tegudele. Me ei märka aga, et motiiv, mis sunnib meid tahtma, on alati paratamatu ega sõltu meist./../ näeme, et välise sunduse puudumine ei tee inimest veel vabaks. Samas jääb ikkagi kummitama inimese sarnasus kellavärgiga: kõik toimib ette määratult, kui ei tööta remondime, kui läheb rikki viskame minema. Aga inimese puhul näib selline mõtteviis võõrastav. Vastukaaluks ütleme, et inimese tahe on vaba ning loobume determinismist. Piisab, kui väita, et vähemalt mõni sündmus ei ole determineeritud. Leidub ju olukordi, kus mõni valik on nii keeruline,
on hiljaks jäänud. Sellepeale palub ta kõigilt teistelt vabandust. Nüüd plaanivad nad astuda lõpuks türannile vastu. Isegi Rudenz plaanib seda , sest on vihane, et temalt võeti ära Berta. Kolmandas pildis tapab Wilhelm Tell oma noolega Gessleri. Sellega lõppeb pööre. Wilhelm Tell läbistab noole Gesslerist, mille peale ta hukkub. Viies vaatus Esimeses pildis hakkavad paljud maamehed veel tellingutes olevat Uri Sunduse kantsi lammutama, mispeale soovib Walter Fürst neid peatada. Ta ei suuda seda teha. Melchtal ja Rudenz päästsid ära Berta põlevast hoonest. See kübar, mida ennem kästi kummardada, sai vabadusemärgiks, mis sümboliseeris türannia lõppu. Paljude kõrvu jõudsid sõnumid, et keiser on tapetud oma vennapoja poolt. Keisritroon pidi edasi liikuma Habsburgide suguvõsa käest teise suguvõssa. Riik kaitseb valimisevabadusi. Riigisaadik toob kirja, milles palub lesk armu
Arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 47. Mida ütleb jäik determinism? Tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistatud ja illusioonne. 48. Mida väidab indeterminism?(ehk tahtevabaduse pooldajate seisukoht) Tahtevabadus on võimalik (ei näe ette kõiki tahtmisi). 49. Mida väidab nõrk determinism? Determinism ei välista vabadust (vabadus tähendab sunduse puudumist). 50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle (2)? Seadusandlus ja ühiskondlik arvamus. Need ei ühti alati! 51. Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? Vabadus kujutab endast valikuvõimalusi. Tahtevabadus on võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 52. Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? Vabadus, võrdsus, õiglus. (Kuid ei suuda neid tagada!) 53. Millal saab demokraatiat õigustada? Kui rahvas on võimeline valitsema iseenda üle! 54
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused
Tartumaa piiril, Kadaja - Lääniste teel, suvi 2009 Euroopa poliitilised reziimid xx saj. Millised on seosed riikliku vägivalla ja poliitilise reziimi vahel? Eesti noorte kujunemismehhanismid, lühiessee Demokraatlikes riikides kasutatakse vägivalda või siis sundust nii riigisiseselt seaduste järgimise tagamiseks kui ka riigiväliselt suhetes teiste riikidega, samuti ka riigisiseselt omavaheliste suhete klaarimiseks jne. Sunduse vahendeid on mitmeid: majanduslik, sotsiaalne, psühholoogiline, füüsiline. Eelpool kirjeldatud olukorda tõlgendadaes võib eeldada, et tegemist võib olla omavaheliste suhete klaarimisega kõrvuti asetsevate territooriumite maatükkide vahel, või siis ka seadusest tuleneva piiramatu ainuvalitsemisega. Konkreetse juhtumina eravaldust tähistava sildi näol on püütud kujutada tüüpilist psühholoogilist vägvalla intstrumenti, mille ülesandeks on ähvardada või ka samas
arutlen, siis ei tohiks kellelgi tekkida kahtlust, et valiku tegin mina. Samuti ei olnud see valik mingite tingimustega üheselt määratletud, sest oleksin võinud teha ka teistsuguse valiku. 2) Kui tahtevabadust poleks, siis ei saaks meil olla mingit moraali. Kui kedagi kiidetakse või laidetakse, siis eeldatakse, et inimesel oli võimalik ka teisiti käituda. 3) Inimene ei oleks saanud pattu langeda, kui tal ei oleks olnud tahtevabadust järelikult on tahtevabadus Jumala poolt loodud. 5. Sunduse liigitamise kaks võimalust. Sundus, mille tõttu oleme sunnitud tegema seda, Sundus, mille tõttu me ei saa teha seda, mida mida ei taha tahame 1)Pean lugema kohustuslikku kirjandust 1)Tahan sõpradega välja minna, aga mul ei ole raha 2)Tahan sõpradega välja minna, aga olen koduarestis 2)Tahan ujuda, aga ma ei oska Looduslikud sundused Ühiskondlikud sundused
on tahtevabadus Jumala poolt loodud. Jäik determinism – determinism kitsamas tähenduses on õige. Iga sündmus on teatud tingimustega ühiselt määratud. Tahtevabadust pole. Vabadust pole, sest meie valikutel on alati põhjus. Indeterminism- determinism kitsamas tähenduses on vale. Osa sündmusi on teatud tingimustega üheselt määratud, osa aga mitte. Tahtevabadus kehtib determineerimata sündmuste puhul. Vabadus eksisteerib. 4. Sunduse liigitamise kaks võimalust. Nõrk determinism- seisukoht, mille järgi determinism kitsamas tähenduses on õige, kuid see ei tähenda, et vabadust pole: inimene on vaba siis, kui pole sundi. Sundusega on tegemist siis, kui me mingil põhjusel ei saa teha seda, mida soovime ja oleme sunnitud tegema midagi sellist, mida me teha ei tahaks. Sundus, mille tõttu oleme sunnitud tegema Sundus, mille tõttu me ei saa teha seda,
1. Kaitseb nende põhivajadusi ja –huvisid, kes kontrollivad antud ühiskonnas tootmisvahendeid. 2. Riigi legitiimsuse ja sotsiaalse harmoonia tagamine. 3. Riigi ning majanduses ja ühiskonnas domineerivate jõudude kaitsmine väliste ohtude ja rünnakute eest. Seega on liberaalne demokraatlik riik kokkuvõtvalt eelkõige omandisuhete kaitsja, mis tegelikult ongi riigi suveräänse võimu allikas, ning legitiimse sunduse monopoolne kasutaja. 2011. aastal ilmunud Leif Kalevi ja Anu Tootsi toimetatud autorite Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik koostatud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpikus „Poliitika ja valitsemise alused“, esitatakse riigi osas (vt lk 79) alljärgnev kokkuvõte. “ Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus
mitte tõde rääkida. 45. Determinism avaramas tähenduses- arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Determinism kitsamas tähenduses- iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 47. Jäik determinism- tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistaud ja illusoorne. 48. Indeterminism- tahtevabadus on võimalik. 49. Nõrk determinism- determinism ei välista vabadust. Vabadus tähendab aga sunduse pudumist. 50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle: seadusandluses ja ühiskondlikus arvamuses. 51. Vabadus- valikuvõimalus. Tahtevabadus- võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 52. Demokraatia hindab vabadust, võrdsust ja õiglust. 53. Demokraatiat saab õigustada, kui igaüks on võrdselt pädev valitsema ja kui rahvas suudab end ise valitseda. 54. Eliiditeooria- mistahes ühiskondliku korra ajal valitseb tegelikult eliit e paremik. 55
enam ka sihtriik. · Seksuaalne ekspluateerimine on inimkaubitsejate tulusaim tegevusharu, mis on viimastel aastakümnetel plahvatuslikult kasvanud. INIMKAUBANDUSE ERINEVAD LIIGITUSED · Seksuaalse ekspluateerimise 3 peamist alaliiki on prostitutsioon, pornograafia ja nn. postimüügipruudid. · Tööjõukaubandus tähendab isiku värbamist, vedamist, üleandmist, majutamist või vastuvõtmist, mis toimub kas jõu kasutamise, pettuse ja/või sunduse abil, mille eesmärk on kas inimese kuritarvitamine sunniviisiliselt teenistuses, teoorjuses, orjatööl või võlaorjuses. INIMKAUBANDUSE ERINEVAD LIIGITUSED · Teoorjusse langetakse sageli ilma viisa, tööloa ning korraliku töölepinguta. Sellisel puhul on ohver hirmul võimalike sanktsioonide ees, ta tunneb end seadusrikkujana ega otsi abi. · Inimesi kaubitsetakse reeglina vaesematest regioonidest majanduslikult edukamatesse
vastuolus isiklike veendumustega, vabadus mitte võtta osa kehalise kasvatuse tunnist jne. Näiteks inimene on kitsas mõttes vaba sel juhul, kui tema tegutsemisele ei tee keegi teine inimene takistusi või ei muuda tema tegutsemist mingil moel võimatuks. Samas ei ütle selline vabaduse määratlus mitte midagi selle kohta, mida inimene peaks oma vabadusega tegema, st on negatiivne määratlus. Termini negatiivne vabadus võttis kasutusele Jeremy Bentham, kes tähistas sellega sunduse puudumist. Negatiivset vabadust on muuhulgas propageerinud Thomas Hobbes, John Locke ja David Hume. Negatiivse vabaduse piirjuhuks võib pidada anarhiat, kui selle sisuks on igasuguste piirangute puudumine, normaalsel juhul on aga negatiivne vabadus siiski määratletud mõnede kindlate piirangute puudumisega. Positiivne vabaduse näideteks võiks olla vabadus valida elukohta, vabadus avaldada avalikult arvamust, vabadus uskuda oma veendumustesse, vabadus loometegevuseks ja elu
Seetähendab, et sõltuvus tekitab kahju või vigastusi kellelegi või millelegi. Hävitada saab väga mitmet moodi. Kas siis ajutise allakäiguna või kohese hukatusliku kahjustusega. Ühendades kõik need elemendid, saame sõltuvust defineerida kui seisundit, mille puhul indiviid tugeva ning mõnikord ületamatu soovi ajel tarvitab regulaarselt teatud aineid või toimib mingil viisil, tekitades haigusliku tunnet. Reeglina on sõltuvusse sattumine järkjärguline protsess, mida mõõdetakse sunduse tugevuse, sõltuvuse tõsiduse ja hävingu määraga. Sõltuvuse määra seostatakse sageli aine või tegevuse iseloomu ja ajaga, kui kaua inimene on sellega seotud olnud. Sõltuvusel eristatakse kahte põhiliiki: · Psüühiline sõltuvus- tugev soov sõltuvusainet tarvitada, inimene ei suuda tunda heatunnet ilma aine või tegevuseta. · Füüsiline sõltuvus- aine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud.
Indeterminismi pooldaja silmis võib deterministlik maailmavaade olla masendav. 2.4 Nõrk determinism Erinevalt jäigast determinismist ja indeterminismist ei poolda nõrk determinism arusaama, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. Vabadus ja determinism ei välista teineteist. Vabaduse välistavad sundus ja teadmatus. Sundus võib olla looduslik või ühiskondlik. Sunduse korral ei tunne keegi end vabana. Vabaduse välistab ka teadmatus, sest sellisel juhul polnud valik sooritatud mitte teadlikult, vaid vabatahtlikult. Näiteks võib taoline olukord tekkida mingi kauba ostmisel. Reklaami tõttu jääb mulje, et tegemist on soodupakkumisega ning asi ostetakse ära. Hiljem selgub, et sama asi on teises kaupluses odavam ilma sooduspakkumiseta. Teadmatuses sooritatud tegu võib inimene hiljem kahetseda.(4) 3. SOTSIAALNE VABADUS
kohustused. Lepingu kehtivuse tingimused: 1) Lepingu poolte nõusolek – consensus 2) Lepingu objekt peab olema käibeline asi 3) Lepingud peavad olema kooskõlas heade kommetega – boni mores 4) Leping sõlmitakse teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks. 5) Lepingu kehtivus võib oleneda ka sellest, kas lepingu sisu moodustav samme on võimalik või võimatu. Lepingu kehtetuse tingimused: 1) Vis ja metus - kehtetu on leping, mis on sõlmitud sunduse all hirmu tagajärjel 2) Dolus – pettus 3) Error ehk eksimus laiemas mõttes on vale ettekujutus asjade tõelisest olukorrast või tõelise ettekujutuse puudumine (Ilus, 1960). 1.2 Contractus Eesti õiguses Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse
Ärisektoris mainisid juhid kõige enam, 27% juhtudest, töötajate mõtteviisi inertsust. Enam levinud raskusena mainiti töötajate sisseharjunud arusaamade väljatõrjumist: avalikus sektoris 38% ja ärisektoris 23%. Samuti selgus uuringust, et konkurentsitult eelistatuim strateegia muudatustele vastuseisu ületamiseks on suhtlemine ja koolitamine: mõlemas sektoris ligi 60% juhtudest. Oluline erinevus oli läbirääkimiste kasutamises, mida ASEdes esines rohkem. Sunduse ja manipuleerimise kasutamist mainisid ainult äriettevõtete juhid. KOKKUVÕTE Seotus riigivõimu teostamisega ja tegelemine kogukonda kuuluvate inimeste asjadega on põhilised pidepunktid, mille kaudu eristatakse avaliku sektori organisatsioone erasektori organisatsioonidest. Nagu juba eespool öeldud, lähtub avalik sektor üldisest huvist, erasektori tegevuse aluseks on seevastu erahuvi ja nende ideoloogia on orienteeritud kasumile. Erinevalt erasektorist on
slepinguks.(ostu-müügi tehing) Kahekülgsed lepingu liigitati nelja rühma: 1. Do ut des-anna, et annaksid 2. Do ut facias-anna , et teeksid 3. Facio ut des-teen, et annaksid 4. Facio ut fasias-teen, et teeksid Lepingu kehtimise esimeseks tingimuseks on lepingupoolte nõusolek-consensus. Lepingud peavad olema kooskõlas heade kommetega-boni mores. Leping muutub kehtetuks: 1. Vis ja metus.kehtetu on leping mis on sõlmitud sunduse all hirmu tagajärjel.Sundus võib olla materialne-kehaline-vis absoluto [kehaline sundus kõrvaldab täielikult inimese tahte, seega on see leping tühine ]v mõtteline-psüühiline-vis compulsiva-.isik sõlmib lepingu ähvarduse tagajärjel. 2. Dolus- pettus. Teine tähendus-Tahtlus. Lisaks ka süütegu-delikt.Üks lepingu pooltsest viib ettekavatsetult teise poole eksitusse. 3. Error- eksimus
Sisemine motivatsioon tekib psühholoogiliste vajaduste rahuldamise võimalusest. Sisemise motivatsiooni puhul inimesed tegelevad huvipakkuvate asjadega, otsivad ja ületavad optimaalseid väljakutseid ja kogevad seeläbi oma võimeid. Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusega hõivatud tegevuse enese pärast ning selle sooritamine pakub naudingut ja rõõmu. Tegevust sooritatakse vabatahtlikult, täiesti teadlikult ning ilma vajaduseta materiaalsete tasude või sunduse järele. Sisemine motivatsioon on oma olemuselt sarnane sõltuvusseisundiga, kus soov midagi teha, realiseerub ilma välise sundimiseta. Sisemiselt motiveeritud inimesed kogevad rohkem positiivseid emotsioone, on rahulikumad, keskenduvad sooritusele ja lõppkokkuvõttes saavad paremaid tulemusi. Sisemine motivatsioon on maksimaalne siis, kui indiviid tunneb, et ta on oma keskkonnas tegutsedes pädev ja sõltub iseendast. Iga sündmus, mis mõjutab indiviidi
isiklike veendumustega, vabadus mitte võtta osa kehalise kasvatuse tunnist jne. Näiteks inimene on kitsas mõttes vaba sel juhul, kui tema tegutsemisele ei tee keegi teine inimene takistusi või ei muuda tema tegutsemist mingil moel võimatuks. Samas ei ütle selline vabaduse määratlus mitte midagi selle kohta, mida inimene peaks oma vabadusega tegema, st on negatiivne määratlus. Termini negatiivne vabadus võttis kasutusele Jeremy Bentham, kes tähistas sellega sunduse puudumist. Negatiivset vabadust on muuhulgas propageerinud Thomas Hobbes, John Locke ja David Hume. Negatiivse vabaduse piirjuhuks võib pidada anarhiat, kui selle sisuks on igasuguste piirangute puudumine, normaalsel juhul on aga negatiivne vabadus siiski määratletud mõnede kindlate piirangute puudumisega. Positiivne vabaduse näideteks võiks olla vabadus valida elukohta, vabadus avaldada avalikult arvamust, vabadus uskuda oma veendumustesse, vabadus loometegevuseks ja elu eesmärkide
andmine. ÕNN Õnne avaldumisvormid on tohutult mitmekesised ning tavalises kõnekeeles paigutavad inimesed selle kolmetähelise sõna taha kõige erinevamaid suhtumisi, arusaamu, tundeid ning hinnanguid. Igaüks mõistab õnne omamoodi. KOHUS Kohus on eetika põhikategooriaid, mis väljendab inimese erilist moraalset suhet iseendaga. Kohati tundub, et kohus ja isiksuse kõlbeline vabadus on teineteisega vastuolus. Seda probleemi saab siiski lahendada. Kohus sisaldab eneses kindlasti sunduse elementi, kuid ei taandu ainult sundusele. Iga inimene hindab oma kohust, lähtudes oma isiklikust arusaamast moraalist. Mida lähedasemad on indiviidi moraalinormid ühiskonna üldistele moraalinormidele, seda väiksem on konflikt kohuse ja isiksuse kõlbelise vabaduse vahel ja seda kindlam on ühiskonna korra säilitamine. 5. Töö ja eetika · Tööandja- töövõtja vahelised probleemid · Juhtkonna ja ülejäänud töötajate vahekord
armastama. (H. Pestalozzi) * Armastuses me ei mõtle kunagi kõlbelistele omadustele ning vaevalt küll vaimsetele. Temperament ja käitumisviis üksinda koos iluga ergutavad armastust. (W. Hazlitt) * Raske öelda, mis on armastus. Ainult niipalju on temast teada, et hinges on ta valitsevaks kireks, mõistuses poolehoiuavalduseks, kehas varjatud ning salapärases tungiks omada seda, keda armastatakse. (La Rochefoucauld) * Armastus närbub sunduse all; tema tõeline olemus on vabadus, mis ei sobi kokku alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga. Ta on seal kõige täiuslikum ja piiritum, kus tema kandjad elavad usalduses, võrdsuses ja vabaduses. (P. Shelley) * Jah, pool, ning sellejuures ilusam pool elust jääb tundmatuks inimesele, kes pole kirglikult armastanud. (Stendhal) * Kuulsus ja rikkus võivad küll inimest õnnelikuks teha, kuid ülima elurõõmu võlgneb ta siiski armastusele. (P. Mantegazza) *
alla tulla toiduainete tarbimise reglementeerimist, kuigi selle kohta puudu- vad andmed. Kokkuvõttes kehtivad selle faktori tunnused Ehnatoni kaasuse puhul osaliselt ja tinglikult. 3. Majandus Riikliku omandi domineerimine eraomandi suhtes või eraomandi puu- dumine; suund võimalikult autarkilisele majandusele; tootmise ja tar- bimise keskne ja jäik planeerimine ja kontroll; üleüldine töökohustus; kunstlikult kehtestatud turusuhted; riikliku sunduse rakendamine suur- projektide elluviimisel. Egiptuses esines mitut liiki omandit, kuid domineerisid just eraomandi eri- nevad vormid. Paljud varajased majandused, Egiptuses kaasa arvatud, olid loomult üsna autarkilised, väliskaubanduse roll oli suhteliselt väike ja see puudutas põhiliselt mitteesmatarbekaupu. Ei ole teada, et Ehnaton oleks püüd- nud kehtestada midagi plaanimajanduse sarnast. Üleüldist sunduslikku töö-
Õppimise eeldused? Õppimise esmaseks eelduseks on TEKST. Teiseks eelduseks on ÕPETAJA, kes teab, mida, kuidas, millal, millises järjekorras, millise sügavuse ja ulatusega, millistes seostes õppida ja meelde jätta. Kolmandaks eelduseks on HUVI, unistused ja soovid. Neljandaks ehe, tõeline VAJADUS vastutada. Viiendaks - SÜNNIPÄRASED EELDUSED. Kuuendaks TERVISLIK SEISUND, sh REIPUS, ENERGIA. Seitsmendaks - TAHE. Kaheksandaks - ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE, SUNDUSE JA VABADUSE jms SUHTE PÕHJENDATUS. Üheksandaks LOOBUMISVÕIME sh AJA KUI RESSURSIST JA TINGIMUSEST LOOBUMINE Kümnendaks - KESKENDUMISVÕIME. Üheteistkümnendaks - SÜVENEMISE, KESKENDUMISE JA PÜHENDUMISE VÕIME. Kaheteistkümnendaks - SÜSTEEMI (KLASSIFIKATSIOONIDE ehk "KÄRJE" VÕI "RIIULITE") olemasolu, kuhu oleks võimalik teadmised- oskused süstematiseeritult paigutada. Jätka! Milline peaks olema õppetekst? Õppetekst võib olla · suuline või kirjalik,
võimalust totalitaarsete reziimide kehtestamiseks. See pole midagi muud, kui aus tunnistus selle kohta, et vabadele inimestele otsese või kaudse agressiooni teel pale surutud totalitaarsed reziimid, seavad ohtu rahvusvahelise rahu alustalad ning sellest tulenevalt ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni julgeoleku. Mitmete riikide elanikele on viimasel ajal nende tahte vastaselt peale surutud totalitaarne reziim. Ameerika Ühendriikide valitsus on sagedasti protestinud sunduse vastu ning andnud mõista, et Jalta kokkulepet rikutakse Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Ma pean ütlema, et ka mitmetes teistes riikides on olnud sarnaseid arenguid. Ma usun, et Ameerika Ühendriikide poliitika peaks kaitsma vabu inimesi, kes astuvad väljast lähtuvate ning relvastatud vähemuse poolt ellu viidud orjastamiskatsete vastu. Ma usun, et me peame vabu inimesi abistama, et nad saaksid ise omal viisil oma saatust kujundada.
(kehavigastused ja solvamised), Võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine, Kahju tekitamine krediitorile. 40.Lepingu kehtivuse tingimused Lepingu kehtivuse esimeseks tingimuseks on lepingu poolte nõusolek consensus. Consensus on vajalik kõikide lepingute juures. Lepingu objekt peab olema käibeline asi. Hiljem nõuti, et lepingu peavad olema kooskõlas heade kommetega. 41.Lepingu kehtetuse tingimused Kehtetu on leping, mis on sõlmitud sunduse all hirmu tagajärjel. Dolus e pettus- siia kuuluvad need juhtumid, kus üks lepingu pooltest ettekavatsetult viib teise poole eksitusse. Error ehk eksimus on laiemas mõttes vale ettekujutus asjade tõelisest olukorrast või tõelise ettekujutuse puudumine. Peamine eksimuse liik on faktiline eksimus. 42.Lepingu sõlmimine Leping sõlmitakse teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks. N:Ostu-müügi lepingu sõlmides taotleb isik asjale ka omandiõiguse saamist. Seda resultaati nim
- Võim - organisatsiooni ametlikust struktuurist tulenev õigus ja kohustus tegutseda ogranisatsiooni eesmärkide saavutamisa nimel ning mõjutada ka alluvaid vastavalt tegutseda. - Autoriteet - isiksuse võime mõjutada teiste inimeste tegutsemist ja otsustamist. Mõju kujued komponentide koostoimel: - Seaduslik mõju - tuleneb inimestele antud rollist. - Tasude kasutamise mõju. - Sunnimeetodite kasutamise mõju - järgijad akspekteerivad sellepärast, et juhi käes on sunduse võim ja karistamise mehhanism. - Suhete mõju. - Asjatundja mõju - juht mõjutab järgijaid siis, kui ta on asjatundja organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. 11 Suhtlemine ja konfliktid Suhtlemise komponentid: - informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine - suhtlemispartneri tajumine - suhtlemispartneri mõjutamine - Kommunikatsioon - suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide
Ei saa väita, et seal kus lõpeb vabadus (kus ta lõpeb?), algab sundus, või vastupidi. Nagu tavaelus nii ka mõtlemises, vabadus ja sundus põimuvad teineteisega. Vabaduses on improvisatsioon ja loominguline mõte, sunduses seevastu reglementeeritus ja piirangud eeskirjadega, määrustega, reeglitega, seadustega jne. Olenevalt rollist, ülesandest, eesmärgist, millele on suunatud inimese tegevus, võivad vabaduse (improvisatsiooni, loomingulise mõtte) ja sunduse (determineeritus, reglementeeritus) proportsioonid olla erinevad, kallutatud kord ühele (näit., vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, kunstnik, muusik, näitleja jt.), kord teisele poole (näit., ametnik, poliitik, ärimees, diplomaat jne.). Mõistagi, viimastel on sundust võrratult enam kui esimestel. Vabadusega kaasneb vastutus. Vabakutselistel on (peab olema) vastutus vaieldamatult suurem: iseenda ja lähedaste tänase ja homse ees, mõnel juhul ka tulevaste põlvede ees
distsipliin (suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes) • Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. • Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib. • Põhineb eeldusel, et võimu omava ja mitteomava (grupi või indiviich) huvid on erinevad, teineteisega vastuolus' • Võim on negatiivne: teiste tegevuse piiramine, sunduse kasutamine. Meenutame eelmist loengut: kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, räägime juba autoriteedist. MARXISTLIK SUUND Kui Weberi jaoks on võim seotud eelkõige indiviidide või isikute tahtega, siis Marxi jaoks oli see eelkõige ühiskonnastruktuuri omadus ning individuaalsest tahtest sõltumatu. Võim - klassistruktuuri tagajärg, ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu ja nende arvelt (Nicolas Poulantzas, 1978)
Kui mõlemal need võrdsed, siis nim seda sünallagmaatiliseks. Lepingu kehtivuse tingimused: o lepingu poolte nõusolek o lepingu objekt peab olema käibeline asi o kooskõlas heade kommetega o lepingu alus- teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks, kui causa't pole lepingus näha, on abstraktne leping o lepingu sisu- kas samme on võimalik või võimatu(siis kehtetud) Lepingu teevad kehtetuks: o vis ja metus- sunduse ja hirmu agajärjel sõlmitud o dolus- pettus, ettekavatsetult viiakse eksitusse o error- eksimus, vale ettekujutus asjade tegelikust olukorrast, teadmatus. Võib esineda: isikus, lepingu objektiks oleva asja identsuses, tehingu liigis, asja olemuse, objekti suuruses. Oluline eksimus teeb kehtetuks, seaduse mittetundmine aga mitte. 10
Seda seostatakse jäljendamissoovi, turvalisusevajaduse ja teiste teguritega. Tasude kasutamise mõju kujuneb sellest, et järgijad aktsepteerivad juhti või liidrit, sest ta oskab neile anda midagi sellist, mida nad soovidad. Tõises tegevuses on juhi käsutuses palgakõrgendus, paremate tingimuste võimaldamine jne. Sunnimeetodite kasutamine on mõjus siis, kui järgijad aktsepteerivad juhti või liidrit sellepärast, et tema käes on sunduse võim ja karistamise mehhanism. Töises tegevuses saab juht seda rakendada noomitustes, palgakõrgendusest, ametikõrgendusest jms ilmajätmisega. 16 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD Suhete/referent mõju seisneb selles, et järgijaid saab mõjutada seetõttu, et neile meeldib juht või liider
Seda seostatakse jäljendamissoovi, turvalisusevajaduse ja teiste teguritega. · Tasude kasutamise mõju kujuneb sellest, et järgijad aktsepteerivad juhti või liidrit, sest ta oskab neile anda midagi sellist, mida nad soovidad. Tõises tegevuses on juhi käsutuses palgakõrgendus, paremate tingimuste võimaldamine jne. · Sunnimeetodite kasutamine on mõjus siis, kui järgijad aktsepteerivad juhti või liidrit sellepärast, et tema käes on sunduse võim ja karistamise mehhanism. Töises tegevuses saab juht seda rakendada noomitustes, palgakõrgendusest, ametikõrgendusest jms ilmajätmisega. · Suhete mõju seisneb selles, et järgijaid saab mõjutada seetõttu, et neile meeldib juht või liider. Järgijad või alluvad tahavad temaga sarnaneda ja temaga suhelda. Mõjuvõim tekib inimlike suhete kaudu ja see on väga isikupärane. See mõjumehhanism toimib juhi isikliku võlu abil.
222. Aeg on kõige targem nõuandja. 223. Aeg ravib kõik haavad. 224. Inimesed, kellel kunagi aega ei ole, saadavad korda kõige vähem. 225. Kui suudetakse öelda, kui palju armastatakse, siis tähendab see, et armastatakse vähe 226. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 227. Armastus on kõige kõrgim vägivallatseja: ta tahab endale kas kõik või mitte midagi. 228. Mida tugevam on inimese iseloom, seda vähem muutlik on tema armastus 229. Armastus närbub sunduse all; tema tõeline olemus on vabadus, mis ei sobi kokku alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga. Ta on seal kõige täiuslikum ja piiritum, kus tema kandjad elavad usalduses, võrdsuses ja vabaduses 230. Ärgu ükski, kes armastab, nimetagu end õnnetuks, sest isegi vastamata jäänud armastusel on oma vikerkaar 231. Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse
määratletud käitumine vrs. other- determined. · Enesemääratlemise teooria püüab ühendada nii sisemisi kui väliseid põhjusi inimese käitumise tekitajana. · Enesemääratlemine ja autonoomia on sünonüümid ise juhtimine Sisemine ja väline motivatsioon · Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusest hõivatud tegevuse enese pärast, selleks, et teha seda hästi, see pakub naudingut ja rõõmu. · Väline motivatsioon on põhjustatud tasude või sunduse poolt. Regulatsiooniprotsesside muutumine sisemisteks · Väline regulatsioon võib muutuda läbi iseloomulike arenguprotsesside sisemiseks motivatsiooniks. · Internalisatsioon on protsess, mille kaudu inimesed võtavad regulatsiooniprotsessid enda sisse. · Integratsioon ehk omandamine tähendab regulatsiooniprotsesside muutumist inimese minaga üheks tervikuks. Psühholoogilised vajadused Deci ja Ryani järgi · Psühholoogilised vajadused on inimese
enda tegudele pühendumist ja enese reguleerimist. Sisemise motivatsiooni puhul inimesed tegelevad huvipakkuvate asjadega, otsivad ja ületavad optimaalseid väljakutseid ja kogevad seeläbi oma võimeid. Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusega hõivatud tegevuse enese pärast ning selle sooritamine pakub naudingut ja rõõmu. Tegevust sooritatakse vabatahtlikult, täiesti teadlikult ning ilma vajaduseta materiaalsete tasude või sunduse järele. 86. IQ testid : vanad ja uuemad. VANAD: Binet-Simon, 1905. Alfa armee test, beta armee test. Grupi test. Stanford Binet test. Loius Terman tegi tõlke. IQ = vaimne vanus MA jagatud kronoloogilise vanusega CA. UUED: Praegu on standardhälbe (SD)kaudu IQ arvutus. David Wechsler: verbaalne IQ, mitte verbaalne IQ. Erinevus kahe IQ vahel. Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik
välist motivatsiooni. Motivatsiooniprotsesside täielikuks mõistmiseks lisandub amotivatsioon: · Sisemine motivatsioon indiviid osaleb tegevuses selle tegevuse pärast. Tegevuses osalemist kannustab sellest saadav naudingu-, rõõmu-ja rahulolutunne. Tegevust sooritatakse vabatahtlikult ja teadlikult ning ilma vajadusteta materiaalsete tasude või sunduse järele. · Väline motivatsioon indiviid ei soorita tegevust huvist tegevuse enda vastu, vaid tegevuse võimalikele tagajärgedele mõeldes, mõjutatuna materiaalsest tasust, välisest innustamisest või vastupidi sundusest. · Amotivatsioon olukord, kus indiviid ei leia ühtegi küllalt head põhjust tegevuses osaleda ega ole tal ka kavatsust ega energiat osaluseks. Indiviid ei taju seost tegevuses osalemise ja tulemuse vahel.
Nõustumine on väga tõenäoline, kuid manipuleerimisel võib kujuneda vastuseis. · Sunnimeetodite kasutamine tuleneb õigusest kasutada sundust. Nt noomitus, ilmajätmine palga- või ametikõrgendusest. Põhineb hirmul. Peavad olema täpsed reeglid, mida eksimise korral aluseks võetakse. Tekitab kõige rohkem vastuseisu. On mõjus siis, kui järgijad aktsepteerivad juhti või liidrit sellepärast, et tema käes on sunduse võim ja karistamise mehhanism. · Suhete mõju seisneb selles, et järgijaid saab mõjutada seetõttu, et neile meeldib juht või liider. Järgijad või alluvad tahavad temaga sarnaneda ja temaga suhelda. Mõjuvõim tekib inimlike suhete kaudu ja see on väga isikupärane. See mõjumehhanism toimib juhi isikliku võlu abil. Tuleneb inimlikust meeldivusest ja suhetest. Tekitab kõige kergemini kohustumist
Humanistid soovitavad mitte kuritarvitada ema kasvatust, ning mitte jätta last kauaks naistepoolele, varakult võõrutada mittevajalikest harjumustest. Poisid peaksid olema sagedamini täiskasvanud meeste seltsis ja üldse nendega kellelt nad võiksid midagi õppida. Humanistlik pedagoogika kujundas haritud, kõlbeliselt täiuslikku, füüsiliselt arenenud, selgelt väljendatud sotsiaalse orientatsiooniga indiviidi. Humanistliku pedagoogika üldine vaim, mis välistas vägivalla ja sunduse ning kinnitas hariduse vabatahtlikkust, oli isiksuse arenguks soodus. Lapses kasvatati väärikust, teda õpetati endast lugu pidama. Kasvatamises arvestati laste individuaalseid iseärasusi. Vanematel oli suur huvi laste hariduse vastu. Isa pühendas ka pojad koduse elu juhtimisse 17 ning koduse majandusliku elu kontrollimisse. Kõige tähtsamaks peeti haridust, mida andis lastele, aga ka kogule perele ja teenijatele perekonnapea ise
3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega 4) eetiline/spirituaalne aspekt– väärtushinnangud 5) saavutuslik aspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal- ja reproduktiivtervis Seksuaal- ja reproduktiivtervis: Seksuaaltervis on inimese võime nautida ja väljendada oma seksuaalsust turvaliselt, ilma riskita nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse ja hirmuta soovimatu raseduse, vägivalla, diskrimineerimise ja sunduse ees. Reproduktiivtervis e sigivustervis on seksuaaltervise üks osa hõlmates eeskätt rasestumisega, rasedusega, sünnitusega ning emade ja laste tervisega seonduva. --- Vaimne tervis Vaimne tervis - heaoluseisund,kus inimene realiseerib oma võimeid, saab hakkama igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Inimeste jaoks on vaimne tervis vahend, mis võimaldab neil realiseerida oma
inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes) • Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. • Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib. • Põhineb eeldusel, et võimu omava ja mitteomava (grupi või indiviich) huvid on erinevad, teineteisega vastuolus' • Võim on negatiivne: teiste tegevuse piiramine, sunduse kasutamine. Meenutame eelmist loengut: kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, räägime juba autoriteedist. MARXISTLIK SUUND Kui Weberi jaoks on võim seotud eelkõige indiviidide või isikute tahtega, siis Marxi jaoks oli see eelkõige ühiskonnastruktuuri omadus ning individuaalsest tahtest sõltumatu. Võim - klassistruktuuri tagajärg, ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu ja nende arvelt (Nicolas Poulantzas, 1978)
inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes) · Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. · Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib. · Põhineb eeldusel, et võimu omava ja mitteomava (grupi või indiviich) huvid on erinevad, teineteisega vastuolus' · Võim on negatiivne: teiste tegevuse piiramine, sunduse kasutamine. Meenutame eelmist loengut: kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, räägime juba autoriteedist. MARXISTLIK SUUND Kui Weberi jaoks on võim seotud eelkõige indiviidide või isikute tahtega, siis Marxi jaoks oli see eelkõige ühiskonnastruktuuri omadus ning individuaalsest tahtest sõltumatu. Võim - klassistruktuuri tagajärg, ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu ja nende arvelt (Nicolas Poulantzas, 1978)
inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes) • Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. • Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib. • Põhineb eeldusel, et võimu omava ja mitteomava (grupi või indiviich) huvid on erinevad, teineteisega vastuolus' • Võim on negatiivne: teiste tegevuse piiramine, sunduse kasutamine. Meenutame eelmist loengut: kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, räägime juba autoriteedist. MARXISTLIK SUUND Kui Weberi jaoks on võim seotud eelkõige indiviidide või isikute tahtega, siis Marxi jaoks oli see eelkõige ühiskonnastruktuuri omadus ning individuaalsest tahtest sõltumatu. Võim - klassistruktuuri tagajärg, ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu ja nende arvelt (Nicolas Poulantzas, 1978)
Siis võibki olla, et inimesed mingites olukordades käituvad täpselt samamoodi, kuid nad ei saa seda ka muuta, sest see on neile sisse kodeeritud. Sundused on mingusugused ülekantavad käitumismehhanismid, millel esialgne ülesanne oli siduda seda hirmu, kuid hiljem muutusid need asendustegevusteks. Näiteks pidevalt koristava naise puhul võib see olla nii, et ta soovib mingit muud puhtust, mitte selle kodu puhtust. Tihtipeale võivad need allasurutud tunded tekitada mingusguse foobia või sunduse. Kui mees pettis naist, naine surus seda endas alla, siis sellel naisel tekkis millalgi hirm teravate esemete ees (naine ei luba teadvusesse mõtet, mida ta sellega teha tahaks). Sunduste tekke algstaadiumis on alati küsimus millegi vältimises (uus, tundmatu, ebakindel, miski harjumuspärasest kõrvalekalduv). Sageli kantakse see tegelik probleem mingitele muudele asjadele üle ja nad teisenevad mingiteks sundlusteks.
automaatselt kuuletudes (Weber 1921/1984: 89) - Märkimisväärset: 1) Võimu teostajana mainitakse indiviid => seostub valikute, tegevuse, kavatsustega (intentsionaalsus) * vrd. üldiselt Weberi teooria subjektikesksus! 2) võimu teostatakse teiste üle => konflikti ja vastupanu võimalus 3) eeldatakse, et võimu omava ja mitteomavate huvid on erinevad, 11ga vastuolus (Partei olulisus võimu teostamisel) 4) võim on n-ö. negatiivne: teiste tegevuse piiramine, sunduse kasutamine - kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, on tegemist autoriteediga (esitas 3 põhilist tüüpi) II Marx ja mark(x)sistid: võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Def nt. Nicos Poulantzas (1978): Võim = ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu - NB: 1) võim on lahutamatu majanduslikest ja klassisuhetest
annaabi.ee 
