Tõeline armastus (2)

Tõeline armastus
Missugune on tõeline armastus ja mille nimel ollakse selleks valmis? Armastus tekitab inimeste vahel sideme, millest ei taheta loobuda ja mida pannakse tihti proovile nii, et armastus puruneb.
Tõelised tunded on need, mis panevad inimese tegema pööraseid tegusid . Inimesed võivad armastuse nimel surra, teha tegusid mida nad võivad kahetseda, kuid armastus annab neile selle jõu. Armastuse nimel ollakse valmis minema sõtta, sest ei taheta loobuda inimesest keda armastatakse. Armastus on see, mille nimel võivad inimesed üksteist tappa, kuid armastuse tagajärjel võib sündida ka imesid, näiteks kahe inimese vastastikusel armastusel eostatakse laps ning inimesed võivad teha kõike, et seda tunnet kaitsta.
Armastus võib samuti teha inimestele haiget nii, et nad ei suuda enam kedagi armastada . Inimeste vahel võib tekkida armukolmnurk , mis võib panna inimesed üksteist vihkama, sest kahel inimesel on kolmanda isiku vastu nii siirad ja tugevad tunded, et kumbki ei suuda loobuda ning selle mõjutusel on inimesed valmis sooritama mõrva. Armukolmnurk võib inimeste tundeid muuta nii tugevaks , et nad ei suuda teineteiseta olla, sest nad teavad, et kolmas isik tahab rikkuda selle sideme, mis nende vahel on.
Inimesed arvavad tihti, et nad armastavad teineteist, kuid tegelikult ollakse koos vaid kire pärast. Kirg on lihtsalt üks osa armastusest. Üksnes kirg ei ole armastus. Kas armastada või mitte armastada? Armastades võime haiget saada, aga samas, kui üldse mitte armastada ei pruugi me teada saadagi, mis armastus on. Kõik, kes on kunagi haiget saanud ei tohiks endasse pugeda, vaid otsida seda enda kõrvale seda, kes temast hoolib. Inimesed ei tee alati sihilikult teineteisele haiget, kuid siiski nad teevad seda nii, et nad ei pane ise seda tähelegi.
Samuti võib armastus proovile panna aeg, mis sageli mõjub armastusele hästi. Näiteks kui ühel armastaval paaril pole võimalik pool aastat teineteisega kohtuda, kasvab nende armastus selle ajaga palju tugevamaks. Öeldakse, et me ei märka, mis meil on, kuni meil seda enam pole. Aja möödudes kasvab hindamine ja lugupidamine ning pole tähtsamat armastusest, sest vaid armastus võib inimese teha nii õnnelikuks ja tuua välja tema parimad omadused. „P. Shelley“ on öelnud: „Armastus närbub sunduse all; tema tõeline olemus on vabadus, mis ei sobi kokku alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga.“ Armastus peab olema vaba ja piiritu ning keegi ei tohi seda takistada.
Inimesed pole loodud üksi olema, igaüks vajab enda kõrvale kedagi, keda armastada. Kahjuks võib armastus ka palju valu põhjustada, kuid kui oleme leidnud tõelise armastuse, ei kahetse me ühtegi pisarat, mille oleme valanud seda otsides. Igaüks väärib enda kõrvale inimest, kes teda armastab ja kes teda hoiab nii heas kui halvas .