Mis on sõltuvus? (0)

Sissejuhatus
Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks . Sõltuvus tekib varem või hiljem,uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel .
Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid.
Mis on sõltuvus ?
Inglisekeelne sõna addiction tuleb ladinakeelsest väljendist ad dicere , mis tähendab “end loovutama, anduma või pühenduma”. Sõltuvus leiab aset , kui inimene alistub ainele või tegevusele, mis vähehaaval võtab tema elu üle võimust ja lõpuks hävitab inimese, kui ei leita lahendust. Seetähendab, et sõltuvus on mingi aine või tegevuse orjuses olemine.See on vajadus midagi teha, mis erineb soovist seda teha.
Igasugune sõltuvus hõlmab nelja põhikomponenti-sundust, sõltuvust, regulaarsust ja hävitatavust. Traditsiooniliselt jagunevad sõltuvused ka sisemisteks (seotud inimese iseloomu, kogemuste, väärtuste, vajaduste, oskuste, emotsionaalsete ning vaimsete protsessidega) ja välisteks (mis on seotud elukeskkonna, ümbritsevate inimeste ja suhtlemisega ) põhjusteks. 

Sundus

Sundus on väga tugev ja mõnikord isegi vastupandamatu soov midagi teha. Sõltlasest isik tunneb ülitugevat soovi tarvitada narkootikumi või käituda sunduskohaselt.

Regulaarsus

Regulaarsus tähendab, et sõltuvuslik käitumine on isiku elu järjekindel ja tunnuslik joon. Sõltuvusesündmused võivad sõltuvuse süvendes sageneda, algsest nädala või kahe tagant toimuv hakkab aset leidma iga päev.

Hävitatavus

Kolmas olemuslik element sõltuvuse juures on selle hävitav loomus. Seetähendab, et sõltuvus tekitab kahju või vigastusi kellelegi või millelegi. Hävitada saab väga mitmet moodi. Kas siis ajutise allakäiguna või kohese hukatusliku kahjustusega.
Ühendades kõik need elemendid, saame sõltuvust defineerida kui seisundit , mille puhul indiviid tugeva ning mõnikord ületamatu soovi ajel tarvitab regulaarselt teatud aineid või toimib mingil viisil, tekitades haigusliku tunnet.
Reeglina on sõltuvusse sattumine järkjärguline protsess, mida mõõdetakse sunduse tugevuse, sõltuvuse tõsiduse ja hävingu määraga. Sõltuvuse määra seostatakse sageli aine või tegevuse iseloomu ja ajaga , kui kaua inimene on sellega seotud olnud.
Sõltuvusel eristatakse kahte põhiliiki:

• Psüühiline sõltuvus- tugev soov sõltuvusainet tarvitada, inimene ei suuda tunda heatunnet ilma aine või tegevuseta.
  
• Füüsiline sõltuvus- aine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud.
  

Veel on olemas ka sotsiaalne, seksuaalne ja majanduslik sõltuvus.
Sõltuvusel on mitmeid tunnuseid.

• Tugev tung tarvitada ainet
  

• Võimetus kontrollida aine koguseid ja tarvitamise kestvust
  
• Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõpus
  
• Järjest suurenev ajahulk, aine tarvitamisele ja hankimisele.
  

Sõltuvuse tekkepõhjused

Sõltuvuse tekkimiseks on väga palju erinevaid põhjusi. Kas siis vaimne vajadus, geenidega edasi kantud vajadus või füüsiline vajadus.
Sageli on sõltuvuse üheks tekitajaks stress , mis paneb üha rohkem inimesi tarbima uimasteid. Peamiseks sooviks lihtsalt ennast paremini tunda või muresi unustada. Kuid pärast mõnutunde kadumist tekib vajadus uue doosi järele, et ennast paremini tunda, ning nii ongi alguse saanud raske sõltuvuse teekond .
Sõltuvus võib tekkida ka mingisugusest toidust, ainest või tegevusest, mis on inimesele väga meeltmööda. Lihtsalt ei suudeta lõpetada, kuna see tegevus meeldib neile väga. Näiteks hea toidu puhul või, nagu paljude naiste probleemiks on, ostlemishullus.Need on küll kergemad sõltuvused, millest on võimalik kergemini võõranduda, kuid siiski vajavad ka aega.
Sõltuvuse tekkel on erinevad faasid:

• Eufooriafaas- aine tarvitamine tekitab mõnutunde
  
• Tolerantsifaas- ainete koguste tõstmine, kuna keha hakkab juba harjuma ainega.
  
• Võõrutusfaas- aine tarvitamise lõpetamine
  

Keemiline sõltuvus

Keemilise sõltuvuse all saame me peamiselt vaadata sõltuvust tekitavaid kemikaale. Näiteks alkohol , nikotiin , ravimid, rahustid , antidepressandid, hallutsionogeenid jne.
Need ained kahjustavad ja rahustavad närvirakke, tekitades inimeses mingiks teatud ajavahemikuks mõnutunde või rahulolu. Nende ainete ületarbmimisel võib see sõltuvus lõpeda halvimal juhul surmaga. Teisiti mõeldes, võtab see ajurakkude üle võimust, tekidades kas siis uimasust, hallutsinatsioone, tasakaaluhäireid või koordinatsiooni häireid.
Psüühiline sõltuvus
Psüühilise sõltuvuse all mõtleme me sõltuvust, mis ei ole seotud mingi aine tarbimisega, vaid just mingi tegevusega. Psüühilised sõltuvused hävitavad väga sageli inimsuhteid, inimese arengut kui ka võimet elada täisväärtusliku elu. Need sõltuvused mõjutavad ka ühiskonna tuleviku.Psüühilisteks sõltuvusteks loeme hasartmängu sõltuvust, toitumishäireid, poodlemist, seksisõltuvust, töösõltuvust jpm.
Alkoholism
Iga teine eestlane, täpsemalt 52% Eesti elanikkonnast teab peresid, kus alkoholism on olnud probleemiks.
Alkoholism on haigus mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholi on klassifitseeritud rahustina või antideprassandina, kuna selle kõige esileküündivamad efetid on mentaalse ja füüsilise tegevuse halvamine ning rahunenud tunde loomine.
Kui inimesel on tekkinud tung ja vajadus alkoholi järele on tegemist kroonilise alkoholismiga.Oluliseks tunnuseks peetakse kontrolli kaotamist koguste suhtes ja keha tolerantsi tõusu alkoholi suhtes, mälulünkade esinemist ja pohmelussündroomi tekkimist alkoholi tarbimisele järgnenud päevadel.
Peamised tegurid alkoholi tarbimiseks on

• Kodune olukord
  
• Alkoholi reklaam ja noorte puhul ka selle kättesaadavus
  
• Madal enesekontroll
  
• Sõbrad või muud eeskujud
  
• Oskamatus stressiga toime tulla
  
• Probleemid tööl või kodus
  

Alkoholil kui alkoholismi tekitajal on aga inimese organismile ja käitumisele väga suured tagajärjed. See kahjustab meie siseelundeid ja närvirakke ning võib tekitada ka vähki.Pikaajalistel alkoholitarbijatel on ka koledam näonahk ning kõiksugused muud terviseprobleemid.Näiteks on kõigesagedamad haigused alkoholist tingituna südame-ja veresoonkonna haigused, seedeorganite haigused, psühhiaatrilised haigused ja pahaloomulised kasvajad.
Peale terviseprobleemide tekivad alkohoolikutel ka probleemid lähedastega ning peatselt hakkavad purenema kõik lähisuhted. Peamiseks põhjuseks võib olla siis alkoholile kuluv raha, mis tekitab perekonnas rahaprobleeme. Alkohoolik võib muutuda agresiivseks ja kallale tulla. Kui peres on lapsed, võivad need hooleta jääda ning võtta eeskuju oma vanematelt. Sotsiaalse probleemina võib võtta seda, kui alkoholi tarbivast inimesest hakkavad ringi liikuma kuulujutud ning inimesest jääb negatiivne mulje. See viib alkohoolikut veel rohkem masendusse ning õhutab rohkem jooma, et põgeneda oma probleemide eest. Kui inimene käib tööl, ning saadakse teada, et tal on alkoholi probleemid, võidakse ta ka töölt vallandada
Eestis sureb igal aastal alkoholist tulevnevatesse vigastustesse umbes 1500 inimest. Suurem osa neist on mehed. Suureks probleemiks on ka alkoholijoobes auto juhtimine, mis on põhjustanud väga palju surmaga lõpenud õnnetusi.
Alkoholi liigatarbimine soodustab ka kuritegevust. 41 000 naist aastas sai vigastada vägivallatõttu, mis olid seotud alkoholi tarbimisega. Joobes sõidukijuhtimise eest mõisteti aastatel 2007-2008 süüdi üle 7300 isiku.
Üha rohkem noori tarvitavad tänapäeval alkoholi. Uuringud on näidanud, et neil kes alustavad 14.aastaselt alkoholi tarbimist on suurem tõenäolsus alkoholismile.
Peamiselt alustatakse joomisega sõprade ajendil või suurest uudishimust. Mõne jaoks on see ka nagu keelatud vili, mis on nii magus, et ei suuda sellest ära öelda.

Suitsetamine ja nikotiinisõltuvus

Nikotiin on tubaka aktiivne sisaldis , mida omastatakse siis kas suitsetades või närides. Tänapäeval on olemas ka mokatubakas, mis on vähendanud närimistubaka kasutamist. Nikotiin on toksiline erguti, mis samamoodi alkoholiga ergutab meeli, vähendab söögiisu, võib hõlbustada õppimist ja meeldejäämist. Enamik inimesi alustab suitsetamist juba puberteedieas, mis on sageli tingitud teiste õhutamisest või lihtsalt “parema” maine saavutamisest.
Sigarettide tõmbamine on kõige ohtlikum ja kulukam viis kõigist sõltuvuse liikidest. See ei tekita küll koheseid vigastusi, kuid tekitab ulatuslikku kahju pika aja vältel.
Põhjus miks inimesed tarbivad nikotiini on ehk selles, et selle mõju avaldub inimesel kiiresti ja intensiivselt. Mida kiiremini hakkab aine ajukeskustesse jõudma, seda suurema arvu sigarette on vaja oma sõltuvuse rahuldamiseks.Füüsilise mõju ja psüühilise sõltuvuse kombinatsioon teevad nikotiini haardest vabanemise äärmiselt raskeks. Psüühiline sõltuvus kinnistab nikotiinisõltuvuse mõju veelgi.
Tubaka tarbimine toob endaga kaasa väga palju haigusi. Näiteks igemehaigusi, keele-, huule - ja kopsuvähki, on suurem oht haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse ning suurendab ajurabanduse riski.
Väga suur probleem on naiste suitsetamine enne rasedust ja selle ajal. Naistele on sündides kaasa antud teatud arv munarakke ning suitsetamisega kahjustatakse neid veelgi. Seega tarvitades nikotiini, vähendame me rakkude arvu ja võimalust rasestuda. Raseduse ajal aga saab beebi emalt platsenta kaudu nikotiini, ning see võib tekida lapsel arenguhäireid või võib toimuda enneaegne sünnitus. Halvimal juhul võib juhtuda ka see, et laps peale sündimist ei suuda enam ilma nikotiinita hakkama saada, kuna ta on arenenud sellega oma ainesüsteemis. See aga tähendab seda, et juba väiksest peale on lapsel nikotiinisõltuvus.
Suitsetamisega tulevnevad ka sotsiaalsed probleemid. Väga paljudele inimestele ei meeldi, kui nende läheduses keegi suitsetab. See aga tähendab, et paljudele inimestele võib jääda sinust halb maine. Pealegi jätab suitsetamine juurde väga halva haisu, mis on väga häiriv ning kellele meeldikski halvasti haiseda? See peletab ainult inimesi eemale ning nii jäävad olemata ehk mõned head suhted.
Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivse suitsetaja kehasse satuvad täpselt need samad ained mis aktiivsesse suitsetajasse. Kõige suurem probleem on lastega, kes on sageli just need passiivsed suitsetajad tänu oma vanematele, kes igapäevaselt oma laste läheduses suitsetavad. See tähendab, et juba väiksest east on lapsed ohustatud nikotiinisõltuvusesse jäämisega.
Naised selgitavad oma suitsetamist sellega, et see vähendab söögiisu, mis omakorda aitab langetada kaalu. Sageli ei teata aga, et söögiisu vähendajaks on hoopiski suitsetamisega kaasnenud haistmise-ja maitsmismeeleaistingute tuimenemine.
Nikotiinisõltuvusest vabanemiseks on erinevaid meetodeid , kuid alati tuleb arvestada oma isikupära ja iseloomu. Näiteks kasutades nõustaja abi, vähendades nikotiini koguseid päeva päevalt, kasutades nikotiiniasendajaid või lihtsalt jätta suitsetamine päeva pealt maha, on head moodused nikotiinisõltuvuse lõpetamiseks.

Kokkuvõtte

Niisiis on sõltuvus seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi siduvaks seisundiks. See halvab ajutegevust ja pärsib organismi tööd. Sõltuvused tekivad peamiselt stressist või mingi aine suurest vajadusest. Peamised kaks liiki on psüühilised ja füüsilised sõltuvused. Neist kõige raskemad füüsilised e. Keemilised sõltuvused. Kõige levinumad sõltuvused on alkoholism, nikotiinisõltuvus, toitumishäired, hasartmängusundus ja ostuhullus. Nendest vabanemiseks on inimesel vaja palju pühendumist, aega ja ka iseloomu. Mida tugevam on inimene, seda kergem on tal hakata vastu oma probleemidele.
Alkoholism on haigus, mis vajab sõltuvuse rahuldamiseks etanooli ehk alkoholi. See kahjustab meie närvirakke, organismi ning võib tekitada vähki. Väga paljudel juhtudel on alkoholi liigtarvitamine lõppenud surmaga. Nagu ka teiste sõltuvuste puhul on selle põhjustajaks stress või mured.
Teine suurem sõltuvus on nikotiinisõltuvus, mis tulevneb vajadusest ennast rahustada nikotiiniga, mida sisaldavad tubakatooted. Nikotiinisõltuvusest on väga raske vabaneda ning võtab palju aega. Uuringud on näidanud, et nikotiinil on rahustav aga ka ergutav toime, mis paneb inimesi neid kasutama. Sellest vabanemiseks kasutavad inimesed nikotiinilaadseid aineid või küsivad abi nõustajalt.

Kasutatud kirjandus

http://www.baltichealthtrain.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=231706/in+Estonian.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholis m
http://www.nip.ee/page/137/16/111
http://www.alkoinfo.ee/et/mojud/sotsiaalsed-mojud
http://www.alkoinfo.ee/et/faktid/alkoholist-tingitud-kahjud
http://www.annaabi.com/s%C3%B5ltuvused-m36609.html
http://ave.ee/index.php?sekt=5&page_id=9&l=2
http://www.kliinikum.ee/attachments/article/522/Suitsetamine_raseduse_ajal_tosised_faktid.pdf
http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Tubaka_mojud_tervisele.pdf
http://www.hot.ee/veskur/Tervis/Suitsetamine.ht m
Michael Hardiman “Sõltuvus” Tallinn Tänapäev 2000
F.Rotgers, M.F. Kern , R.Hoeltzel “ Vastutustundlik alkoholitarvitamine” Ersen 2005
Helen Sutt “Alkohol ja alkoholismist “ PowerPoint