10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
6unad
Õppematerjali autor
Kontrolltöö: jäik determinism, indeterminism, nõrk determinism. 1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Jäik determinism on seisukoht, mis väidab, et mingit vabadust ja tahtevabadust pole olemas, sest iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. Jäika determinismi on hakatud seetõttu nimetama fatalismiks. 2. Freud kui jäik determinist. Jäiga determinismi seisukohti pooldas S. Freud, kes arvas, et inimeste valikuid suunab alateadvus. Inimene ise ei aima, et temasse on programmeeritud selline „diktaator“ ja tal tekib vabaduse illusioon, meie alateadvu
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Nad arvavad, et kõik sündmused on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. 3. Fre
II Indeterminism Indeterminism on seisukoht, mille järgi alati ei pea mingil tahtmisel või teol olema kindlaid tingimusi ja sellisel juhul pole ka võimalik taolisi tegusid või tahtmisi ette näha. Seega tahtevabadus on olemas. Indeterminist põhjendaks tahtevabaduse olemasolu järgmiselt: 1) Igal inimesel on olnud sellised olukordi, kus ta on selgelt tundnud tõelist valikuvõimalust ja vabadust. Näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvõmalused mul üldse on, siis kaalun, millised oleksid iga võimaluse head ja vead ning valin selle, mis on mulle kõige kasulikum. Kui ma arutlen, siis indeterministi arvates ei tohiks jääda kellelgi kahtlust, et valiku tegin mina ja mitte keegi teine. Samuti ei ole see valik mingite tingimustega üheselt määratud, sest ma oleksin võinud teha ka teistsuguse valiku. 2) Kui tahtevabadust poleks, siis ei saaks meil olla ka mingit moraali (südametunnistust, kohusetunnet, vastutust
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I kursus, VIII rühm Katrin Sikk TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Essee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2 TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ik
Idealismiks nimetatakse Berkeley´ õpetust sellest, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning Jumal. Berkeley arvas, et tajuda saame ainult ideesid. Olemas olla tähendab tema arvates tajuda või olla tajutav. Me tajume ideesid ning tajujaks on hing. Berkeley arvates pole olemas midagi materiaalset. Ta nimetas oma õpetust immaterialismiks.(2) 2. TAHTEVABADUSE PROBLEEM Suured antiikfilosoofid ei arutanud tahtevabadust, kuna see ei olnud klassikaline filosoofia probleem. Alates Platonist distantseerusid filosoofid igapäevapoliitikast, siis ei kuulunud vabaduse temaatika nende mõtlemisse. Sel ajal ei tulnud keegi mõttele, et vabadus võiks tähendada midagi privaatset, mitte tegutsemise võimalust. Lõhe poliitilise, tegeliku vabaduse vahel ning tahtevabaduse vahel tuleb tugevalt esile alles kristluses, eriti varakristlikul filosoofil Augustinusel. Vabadus hakkab kuuluma tahte, mitte teo juurde
Kas vabadus on illusioon ? Vabadus on priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. " Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda " (Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni katekismus", 1865 ) Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisel ? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga, kus inimene viibib. Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille alusel tehakse vastav
?????????????? Gümnaasium Kas vabadus on illusioon? Essee 12.b 13.04.2009 ??????? 2009 Kas vabadus on illusioon? Vabadus on väga laialdane ja mahukas mõiste. Seda võib defineerida kui takistuste, piirangute ja sunni puudumist. Siiski tähendab vabadus igale inimesele midagi konkreetset, mida on võimalik seletada ja piiritleda. Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisele. Kas vabadus on inimestele kui muinasjutt või tegelik ümbritsev reaalsus? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga kus inimene viibib. Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille alusel tehakse vastavaid valikuid ja otsuseid. Alati pole võimalik käituda vastavalt tahtele, see paneb küs
Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil Immanuel Kantil, kes väitis, et mõnes olukorras, kui teadmisi pole, tuleb lähtuda usust. Ta tõi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid