Wilhelm Tell - kokkuvõte (24)

Kehra Gümnaasium
Wilhelm Tell

Esimene vaatus

Esimeses pildis arutavad kalur, karjane ja kütt omavahel, et vihm on saabumas, ilm kisub tormiks. Nende juurde saabub Baumgarten, kes oli tapnud linnusefoogti ja keda aeti taga. Ta palub, et teda viidaks üle järve, kuid kalur keeldub seda tegemast, sest saabumas on äge torm . Saabub Wilhelm Tell, kes ei karda tormi ning võtab paadi ja asub teele koos Baumgarteniga. See tegevuste käik on teose „Wilhelm Tell“ sissejuhatuseks.
Teises pildis tahab foogt Stauffacheri maja ilmselt hävitada, sest talle ei meeldinud, et talupoeg ehitab maja just nagu mõni pärishärra. Foogt kandis Stauffacheri peale viha, sest Schwyz ei kavatsegi alistuda Austriale vaid hoiab riigi poole. Foogt on kade, sest tema ei saagi olla vaba inimene vabal maal. Gertrud , Stauffacheri naine, soovitab mehel omavahel nõu pidada, kuidas rõhumise alt vabaks saada, sest ühel järvepoolel on Gessler ning teisel Landenberger. Seepeale otsustab Stauffacher minna Urisse oma sõbra Walter Fürstti juurde ning kohata pealikut von Attinghausenit. Ta arvas , et need mehed mõtlevad samamoodi nagu tema ning soovivad elada vabal maal vabade meestena.
Kolmandas pildis ehitatakse kindlust ning saabub Heerold, kübar lati otsas. Ta teatab , et see kübar peab minema Altdorfi kõrgeimasse kohta ja kõik peavad kübarat kummardama ja ülistama samamoodi nagu maafoogti. Ta lisas , kes nii ei tee kaotab oma vara ja elu.
Neljandas pildis jõuab Stauffacher Fürsti juurde ning räägib talle halbadest sündmustest oma kodukohas ja jutustab kerkivast ehitisest, mida teel nägi. Fürst räägib omaltpoolt, et ka tema kodukohas on palju ränki asju juhtunud. Mehed plaanivad vastu astuda ning elustada liidu, millesse kuuluvad Uri, Unterwalden ja Schwyzk. Seepeale läheb Fürst Urisse, et kutsuda võitlusesse kaaslasi, sama teeb ka Melchtal, kes läheb Unterwaldenisse. Enne lahkumist leppisid nad kokku, et kohtuvad Rütli aasal , mis asub Uri ja Unterwaldeni piiril ning paadiga pääseb sinna ka Schwyzist.

Teine vaatus

Esimeses pildis peavad Attinghausen ja tema vennapoeg Rudzen aru. Rudzeni arvates on keisriga võitlemine asjatu , kuid Attinghausen soovitab jääda truuks vabale kodumaale . Rudzen jääb keisri pooldajaks, sest armastab rüütlipreilit Bertat, kes on ta aheldanud keisri teenistusse.
Teises pildis saavad lõpuks kokku Melchtal, Fürst ja Stauffacher. Nad on endaga ühes kaasa võtnud mehi oma kodulinnast. Nad peavad omavahel nõu, koosolekut juhib Schwyz ning vägesid juhatab Uri. Nende kõigi juhiks saab Reding. Nad räägivad ja arutavad omavahel, et on vabad mehed ning keegi ei tohi neid vangistada. Rösselmann soovib, et kaalutaks ka võimalust teha kokkulepe keisriga. Lõpuks lepitakse kokku, et oodatakse pühi, mil viiakse kingitusi lossi foogtile. Sellel ajal saab rünnata ootamatult. Peale kokkulepet minnakse laiali ning jäädakse pühi ootama. Kõik suundusid koju mehi juurde värbama.
Siin maal lõppeb sõlmitus ja teemaarendus. Hakkab kulminatsioon .

Kolmas vaatus

Kolmanda vaatuse esimeses pildis otsustab Tell, et külastab oma isa Altdorfis ning tema poeg soovib kaasa minna. Hedwig hoiatab Telli , et too hoiaks foogtist eemale, sest foogt kannab viha nende üle. Tell ei näe põhjust muretsemiseks, sest ta peab kinni õigustest.
Teises pildis avaldavad Berta ja Rudzen omavahel armastust, kuigi Berta on keisriga sugulane ja Rudzen võitleb keisri vastu. Selgub , et ka Berta on keisri vastane ning soovitab oma kallimal võidelda vaba maa eest.
Kolmandas pildis valvatakse kübarat, et selle ees ikka käsule vastavalt kummardataks. Varsti tuleb Tell oma pojaga ning ei pane kübarat tähele. Selle eest tahetakse ta karistuseks vangi panna, sest ta eiras käsku ning ei austanud kübarat. Sellele seisavad tugevalt vastu Rösselmann, Petermann, Melchtal, Stauffacher, Hildegard, Mechthild ja Elsbeth. Peale seda saabuvad Gessler, Harras, Berta ja Rudzen. Gessler käsib karistuseks Tellil lasta maha õun, mis on pandud tema enda poja pea peale. Kui ta suudab seda teha, siis on ta vaba. Foogti otsuse üle hakkasid kõik vaidlema ning keegi ei märganudki kuidas Tell õuna pihta noole lasi. See katsumus osutus Tellile väga raskeks, sest kaalul oli tema poja elu ning enda vabadus. Enne lasu sooritamist pani Tell oma põue ühe noole, mis oli mõeldud foogtile, kui ta peaks oma poega tabama. Neid liigutusi paneb foogt tähele ning käsib Telli maalt välja saata.
Selle vaatusega lõppes kulminatsioon. Pinge oli haripunktis, kui Tell pidi oma poja pea peal asuvat õuna noolega läbistama.

Neljas vaatus

Esimeses pildis satub foogti ja Telli laev, millel nad asuvad, tormi kätte. Tell päästis ennast oma nutikuse ja oskuslikusega. Ta suutis end päästa, kuid jättis teised laevale tormi kätte piinlema .
Teises pildis on vabahärra suremas ning Hedwig on Telli peale vihane, et too lasi noole oma lapse suunas. Natukese aja pärast ärkab Attinghausen ja küsib, kas liit on sõlitud, millele vastatakse jaatavalt. Rudzen tuleb suure kiiruga ja soovib vabahärralt andeks paluda , kuid ta on hiljaks jäänud. Sellepeale palub ta kõigilt teistelt vabandust . Nüüd plaanivad nad astuda lõpuks türannile vastu. Isegi Rudenz plaanib seda , sest on vihane, et temalt võeti ära Berta.
Kolmandas pildis tapab Wilhelm Tell oma noolega Gessleri.
Sellega lõppeb pööre. Wilhelm Tell läbistab noole Gesslerist, mille peale ta hukkub.

Viies vaatus

Esimeses pildis hakkavad paljud maamehed veel tellingutes olevat Uri Sunduse kantsi lammutama , mispeale soovib Walter Fürst neid peatada. Ta ei suuda seda teha. Melchtal ja Rudenz päästsid ära Berta põlevast hoonest. See kübar, mida ennem kästi kummardada, sai vabadusemärgiks, mis sümboliseeris türannia lõppu. Paljude kõrvu jõudsid sõnumid, et keiser on tapetud oma vennapoja poolt. Keisritroon pidi edasi liikuma Habsburgide suguvõsa käest teise suguvõssa. Riik kaitseb valimisevabadusi. Riigisaadik toob kirja, milles palub lesk armu ja, et mitte keegi ei aitaks kurjategijat. See kiri pahandab rahvast väga ning rahvas ei soovi selle peale temale kuidagi halastada.
Teises pildis ootab hedwig lastega Wilhelm Telli koju. Nende uksele saabub munk , kes lastakse heade soovidega sisse. Varsti saabub koju ka Wilhelm Tell. Siis selgub, et munk on hoopis Johann von Habsburg , kes äsja tappis keisri. Johann von Habsburg palub Wilhelm Telli käest halastust , mispeale soovitab Tell tal minna Rooma ja heita paavsti jalge ette ja talle pihtida ning loota vaid parimat. Johannes Parricidale antakse kaasa teemoona ning ta asub teele Rooma poole.
Viimases pildis on kõik juba kogunenud Telli maja ette ning rõõmustavad võidu üle, mis tõi neile kaasa vabaduse. Sel ajal avaldab Berta soovi, et teda võetaks vastu nende sekka. Ta ei soovinud enam olla keisri verd, ta põlgas oma minevikku ja verd ning kust ta pärit on.
Selle teose lõpplahendus avaldub viimases vaatuses, kus tapetakse keiser ja tema tapja suundub Rooma ning keisri enda sugulane põlgab maha oma vere ning mineviku ja soovib alustada uut elu.