liigutuste abil. Inimesel tuleb elus kokku puutuda erineva tagasisidega nii seda saades kui ka andes. Probleeme tekitab tavaliselt tagasiside, mida antakse kellegi/millegi tegevust või omadusi hinnates, seetõttu on oluline anda seda viisil, mis annab edasi vajaliku teabe, kuid ei kahjusta suhtlemispartnerit ja omavahelisi suhteid. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine on vajalik suhtlemisoskus, mida tuleb õppida ning arendada. Suhtlemisprotsessi teine oluline komponent on suhtlemispartneri tajumine. Partneritaju on protsess, milles partnerid vastastikku teineteist tajuvad ja loovad pildi teise isiksusest. Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see lülitatakse sisse sümpaatiast. On
inimesed 45120cm isiklik vahemaa head sõbrad 120360cm sotsiaalne vahemaa koolikaaslased, töökaaslased 360.....cm avalik vahemaa võõrad inimesed, avalikud esinemised Kokkuvõte See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa . Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad
ning selliste pisiasjade pärast nagu riietus või oma arvamus, mõistab ümber olev ühiskond isikut harva hukka. Kuid suhtumist, nagu Eestis, võime kohata veel tohutult mitmetes riikides (näiteks lõunamaa riikides) kus elab koos vaid üks kultuur. Sotsiokultuuri käsitledes tõin ühtlasi välja juba ka esimese teguri, mis reguleerib indiviidide vahelist interaktsiooni. Minnes nüüd edasi nende teguritega, mis mõjutavad suhtlemisprotsessi, saame me tuua välja veel isikuvälise teguri ehk siis selle, kellega me parasjagu suhtleme, see tähendab, et suhe areneb mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel. Interaktsioon võib mõjutatud saada näiteks partneri hoiaku, teadmiste, emotsioonide või suhtlemisoskuste läbi. Kolmandaks teguriks tuleks tuua välja isik ise, kõik tema endaga seotud tegurid. Ei oleks kommunikatsiooni ilma iseenda eripärade,
konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud - Olulised teised (significant others) - Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) - Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) Tegevuste alusel – mida koos tehakse (nt abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas-Maddox, 2000) Suhtlemisoskused - Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid - Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus)
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine 2 Üldiselt: Suhtlemine on nagu kahesuunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega
ilmsikstulekuga; suhetes kergesti haavatav jne Enesekehtestav inimene valib ise kuidas oma elu elab ja laseb ka teistel oma elu elada "Ei" ja "Jah" võrdsed vastused Temal on probleem Probleemi pole Minul on probleem Närviminemise kulg nende ületamine Suhtlemine on erisuguste suhtlemisviiside integreeritud protsess, mis sisaldab valikuvabaduslikku tegevust või emotsioone, kindlustamaks kehtestavust. Suhtlemisprotsessi 4 astet 1. Informatsioon, mida soovitakse öelda. 2. Informatsioon, mida tegelikult öeldakse. 3. Informatsioon, mida kuuldakse. 4. Informatsioon, mida kuulaja interpreteerib oma arusaamise järgi. Iga astme vahel võivad tekkida suhtlemisbarjäärid ehk MÜRA.... Müra allikad: Füüsilised takistused; Kultuurimõju; Tagasiside puudumine; Rolliootused ja staatus; Sõnumi sisu. Konflikti liigid Pseudokonflikt -polegi konflikt, üksteise
Andke ostjale valida! Müügikontseptsioon-ettevõte võib suurendada oma müügikäivet ja kasumit, kasutades paremaid müügivõtteid. Tarbijad ostavad üksnes seda, mille vastu müüja suudab huvi äratada! Turunduskontseptsioon: eesmärk on kasumi kasv müügimahu suurendamise kaudu, turunduskontseptsioonis tuginetaksese tarbijate vajadustele ja nõuete väljaselgitamisele ning rahuldamisele. Turunduskontseptsioon käsitleb müüki kui suhtlemisprotsessi, mis algab ostja probleemide väljaselgitamisest ja lõpeb nende lahendamisega. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon- ettevõte peab saavutama oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu, ilma, et halveneks ühiskonna kui terviku heaolu. Suhtlusturunduse kontseptsioon- tähistab personaalset suhtlust, individuaalset lähenemist ja teenindamist. Tunne ja hoia klienti! Väärtuspõhise turunduse kontseptsiooni- lähteks on omanik, aktsionärid, fookus on
1.3.4.5.2 Esitad kliendile arve ja seletad maksmiskorda. 1.3.4.5.3 Kui klient maksab sularahas siis võtad talt allkirja tõestamaks maksmist. 1.3.4.5.4 Lahkud viisakalt. 1.4 Klienditeenindaja peab olema Kommunikatiivne oskama selgelt ja ühemõtteliselt ennast väljendada nii kirjalikult kui suuliselt; Sisseelamisvõimeline aru saama kliendi seisukohtadest ja tunnetest; Otsustusvõimeline - olema valmis tegema otsuseid ning täitma kliendi soove; Tähelepanelik olema kogu suhtlemisprotsessi käigus tähelepanelik ja vastuvõtlik kliendi reaktsioonidele; Paindlik suutma muuta oma teenindusstiili vastavalt kliendile; Täpsust hindav osutama adekvaatset teenust kokkulepitud ajaks; Väliselt mõjuv olema alati korrektse väljanägemisega; Kontaktijulge olema valmis vajaduse korral kliendiga kontakti looma; Eriala tundev tundma hästi oma erialatööd ja omama piisavalt teadmisi sellest, mida ta müüb ja klienditeenindusest üldse;
toimuma kas üheaegselt või üksteisele järgnema. Iga liigutus sarnaneb ühe sõnaga, millel võib erinevas kontekstis olla erinev tähendus. Oma arvamust ei tohiks kujundada üksikliigutuse põhjal, ükskõik kui silmatorkav see ka poleks, sest eksimise tõenäosus on liiga suur. Zestide tõlgendamisel kasutab inimene oma alateadlikku empaatiavõimet, millega võib kaasneda vääritimõistmist. Erinevate pooside tähenduse tundmine annab eelise konfliktidest hoidumisel, suhtlemisprotsessi edukal juhtimisel ning enda ja teiste analüüsimisel. Eriti oluline on tunda oma zeste, sest sedasi on võimalik mõista, milline neist harjumuslikest poosidest võib kutsuda esile vaenulikkuse või vääritimõistmise teiste inimeste poolt. Kehakeele lugema õppimine annab võimaluse inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgust ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda nii huvitavat kui ka tarvilikku informatsiooni. 1.2 Kehakeele lugemine
temperamenditüüpi). 3.Sotsiaalsete tunnuste tajumine: tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4.Omavaheliste suhete prognoos: püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted.Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil: Domineerimine-allumine Sõbralikkus-vaenulikkus Suhtlemisprotsessi teine oluline komponent on suhtlemispartneri tajumine. Partneritaju on protsess, milles partnerid vastastikku teineteist tajuvad ja loovad pildi teise isiksusest. Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Kasutatud kirjandus: Adler, R.B.; Towne, N
seondub eelkõige grupidünaamika probleemidega, normide ja rollide jaotusega grupis; 4. suhtlemine organisatsioonis tähendab niihästi allüksuste vahelist suhtlemist kui ka suhtlemist organisatsioonis kui terviklikus süsteemis. Organisatsioonis toimuv suhtlemine hõlmab kõiki eelnevaid tasandeid. Kõiki suhtlemistasandeid mõjutab kultuur. Kultuur on seotud paljude teadete edastamise ja vastuvõtmisega paljude poolt. Suhtlemisprotsessi etapid Suhtlemine koosneb kolmest põhilisest etapist: 1. Psühholoogilise kontakti loomine. 2. Põhiteate vahetamine. 3. Suhtlemisakti lõpetamine. Suhtlemine algab tunduvalt varem kui lausutakse esimene sõna: kõigepealt toimub sisekõnelt iseendaga ümberlülitumine partnerile. Psühholoogiline kontakt on loodud kui mõlemad partnerid on veendunud, et partner on asunud temaga suhtlema. 1. Kontakt luuakse mitteverbaalsete suhtlemisvahenditega:
Isiklik müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku (või rühma) ostuotsust Müügi edendamisel stimuleeritakse tarbijat ostma ja vahendajat tõhusamalt tegutsema. Isikliku müügi eelis on : paindlikus, otsene tagasiside, sihitud turundus, otsusprotsessi lõpetamine.( Tupperware) Isikliku müügi puudused on : suunatud ühele tarbijale, kulukus, halb maine. Turundusteoorias on 2 müügiviisi: pressingmüük, nõuandlik müük. Suhtekorraldus on organisatsiooni suhtlemisprotsessi plaanipärane juhtimine eesmärgigasaavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel. Levinuimad tegevused on: Pressiteadete koostamine ja laiali saatmine; Erialaartiklite avaldamine; Pressikonverentside korraldamine; Meediasündmuste korraldamine; Sponsorlus. 14.Tarbija ostuotsustusprotsess (põhjalik, pealiskaudne, harjumuslik) Põhjalik- läbitakse kõik etapid, kogutakse rohkesti infot, on iseloomulik kallite keerukate, tundmatute toodete korral.
ee/?583] 10.10.08) Niisiis tekib teenindussfääri üha enam töökohti ning samas pannakse ka suuremat rõhku teeninduse kvaliteedile. Firmade vaheline konkurents kasvab iga aastaga ja parim 8 viis oma klientidele meelejärele olla, on pakkuda neile head teenindust. Üha populaarsemaks kujunevad erinevad koolitused teeninduse valdkonnas. Teenindajad võiksid läbida suhtlemiskoolituse ja õppida suhtlemisprotsessi juhtimist, reageerimist kiitusele ja laitusele, konfliktide lahendamist ning enesekehtestamist. Vajalikud on ka regulaarsed toote- või teenusekoolitused, teeninduspsühholoogia koolitused, müügikoolitused ja treeningud, meeskonnatöö koolitused ja stressi vältimiseks enesejuhtimiskoolitused ning näiteks spaade külastused. (Merkuljeva, T. Postimees, [ http://www.heateenindus.ee/?431] 01.10.08 ) Tehnoloogia arenedes vahetatakse välja inimene masina vastu
/2/ Endised kogemused Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside +Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess /2/ Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal. /6/ 3. Kuulamine Vastutus efektiivse suhtluse eest lasub samavõrd kuulajal kui rääkijal. Enamik inimestest arvab, et on head kuulajad. Arvatakse, et kuulamisoskus tuleb loomulikkusest. Tegelikult on kuulamine aga, nagu teisedki kommu-
kvaliteet, loomingulisuse tõus, innovatsioon. Kasu alluvatele/inimesele: Motivatsioon, enesehinnangu tõus, stressi vähenemine, töörahulolu suurenemine. 17.Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega. Kahe isiku vahelise suhtlemisprotsessi puhul võib eristada kaheksat etappi. EDASTAJA JA VASTUVÕTJA. Idee ilmumine, kodeerimine, edastamine, vastuvõtt, dekodeerimine, heakskiit, teabe kasutamine, tagasiside. Suhtlemisbarjäärid: personaalsed(emotsioonid, väärtushinnangud, sugu, staatus). Füüsilised(müra, ootamatu heli, seinad). Semantilised tõkked(sõnad, pildid, teod). 18.Vertikaalne suhtlemine. Vertikaalne kommunikatsioon–Ametlik kommunikatsioonistruktuur, kus juhiseid antakse alanevas suunas kõrgematelt
nile selle poolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija. st et edu aluseks on ettevõtted hakanud (kohustatud) pidama tarbijate vajaduste ja soovide väljaselgitamist. Turunduskontseptsioonis omandab eelmise kolme kontseptsioonidega võrreldes teistsuguse tähenduse ka vahetusprotsessi üks kesksemaid tegevusi müümine. Turunduskontseptsioon käsitleb müüki kui suhtlemisprotsessi, mis algab ostja probleemide väljaselgitamisest ja lõpeb nende lahendamisega. Turunduskontseptsioon Kliendivajaduste rahuldamine väljendub Muutke teksti laade ostu sooritanud klientide poolt antud Teine tase kõrges hinnangus pakutavatele toodetele. Kolmas tase Konkurentsivõime tõstmine seisneb
ostustiimuli. Edendus on reklaamist mõjusam ja kiiresti toimiv. Meetmed võivad olla suunatud nii edasimüüjate nõudluse stimuleerimisele kui ka otseselt lõpptarbijate mõjutamisele. Osa meetmeid võivad mõjutada mõlemaid.Soodustamise vahendeid on palju, peab arvestama, kellele ta soodustamise suunab-lõpptarbijale või vahendajatele, millisel turul ta tegutseb, mis eesmärgil ta soodustamist kasutab ja kui palju tal on ressursse erinevateks vahenditeks. Suhtekorraldus- on organisatsiooni suhtlemisprotsessi plaanipärane juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel. 19. Tarbija ostuotsustusprotsess põhjalik läbitakse kõik etapid, kogutakse rohkesti infot, on iseloomulik kallite, keerukate, tundmatute toodete korral; pealiskaudne läbitakse etapid lühema aja jooksul, vajatakse vähem infot, on iseloomulik tuttava toote; harjumuslik jäetakse mõni etapp vahele, kulutatakse ostule vähem aega, on tunnuslik tuntud kauba ostmisele
; Akademicheskij projekt 2006 10. Õigel lainel. P.Myers, C.Stull, D.M.Scott. 2009, ÄP Kirjastus 2009 Suhtekorralduse eksam Pärnu moodul: 13.03, 27.03 1 Kodutöö: 4.04 Suhtekorralduse definitsioon 4.1 Public relations (PR) avalikkussuhted / suhtekorraldus / kommunikatsioon Suhtekorraldus on kommunikatsioonivoo juhtimine Frazel-Seitel: Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine, mille eesmärgiks on saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel. 2008a: Mõiste suhtekorraldus on aegunud nimetus, mida kasutatakse inertsist . Kommunikatsiooni eesmärk on dialoog ja kontakti loomine vastuvõtjaga. Avalikkus ehk kommunikatsiooni sihtgrupid 6.3 Avalikkus on suhtekorralduse mõistes grupp inimesi, keda ühendab teema, organisatsioon või idee.
kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine Sotsiaalse kompetentsuse kujunemist mõjutab sotsialiseerumiskeskkond pakkudes jäljendamiseks käitumismudeleid ja tasustades neist sobivaid. Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh
käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine Sotsiaalse kompetentsuse kujunemist mõjutab sotsialiseerumiskeskkond pakkudes jäljendamiseks käitumismudeleid ja tasustades neist sobivaid. Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga)
MÜÜGIKORRALDUS 1. MIS ON MÜÜK? Müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku (või rühma) ostuotsust 2. MÜÜGIPROTSESSI ETAPID Klientide otsimine Vajaduste väljaselgitamine Aktiivne müük Vastuväidete ületamine Müügi lõpetamine Taasmügi saavutamine 3. KUS TOIMUB MÜÜK Müük toimub kliendi peas 4. MÜÜGIMEHE/MÜÜGIKORRALDAJA PÕHILINE VAHEND suhtlus 5. SUHTLEMISPROTSESSI ETAPID Suhtlemispartneri tajumine Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine Suhtlemispartneri mõjutamine 6. INFORMATSIOONI EDASIANDMINE VERBAALSEL JA MITTEVERBAALSEL SUHTLEMISEL Verbaalne: loomulikus keeles, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub väga palju sellest, kuidas me kõneleme, kui kiiresti ja millise hääletooniga, mida rõhutame pausidega jne.
ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4. Omavaheliste suhete prognoos: püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted.Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil: Domineerimine-allumine Sõbralikkus-vaenulikkus Piia Maria Nahkur Isikutaju Suhtlemisprotsessi teine oluline komponent on suhtlemispartneri tajumine. Partneritaju on protsess, milles partnerid vastastikku teineteist tajuvad ja loovad pildi teise isiksusest. Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Piia Maria Nahkur Isikutaju
kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: · Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe · Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised · Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) · Tegevuste alusel mida koos tehakse (nt. abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas- Maddox, 2000) Suhtlemisoskused · Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid · Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus)
seondub eelkõige grupidünaamika probleemidega, normide ja rollide jaotusega grupis; 4. suhtlemine organisatsioonis tähendab niihästi allüksuste vahelist suhtlemist kui ka suhtlemist organisatsioonis kui terviklikus süsteemis. Organisatsioonis toimuv suhtlemine hõlmab kõiki eelnevaid tasandeid. Kõiki neid suhtlemistasandeid mõjutab kultuur. Kultuur on seotud paljude teadete edastamise ja vastuvõtmisega paljude poolt. Suhtlemisprotsessi etapid Suhtlemine koosneb kolmest põhilisest etapist: 1. Psühholoogilise kontakti loomine. 2. Põhiteate vahetamine. 4 3. Suhtlemisakti lõpetamine. Suhtlemine algab tunduvalt varem kui lausutakse esimene sõna: kõigepealt toimub sisekõnelt iseendaga ümberlülitumine partnerile. Psühholoogiline kontakt on loodud kui mõlemad partnerid on veendunud, et tema partner on asunud temaga suhtlema. Kontakt luuakse
ta on avatud kompromissidele ja läbirääkimistel. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. 25. Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Teate edasiandmise-vastuvõtmise mudelis mõjutab teate edastamise kanalit ja tagasisidet müra. Müra takistab suhtlemist ja seetõttu võib nimetada seda suhtlemistõkkeks. Müra segab teate edasiandmist ja vastuvõtmist ning võib takistada kogu suhtlemisprotsessi. Müra allikateks on: • Füüsilised takistused – suhtlemist takistab halb kuuldavus, raskendatud suhtlemisvahendite jälgimine, vajadus jaotada tähelepanu mitmele suhtlemispartnerile üheaegselt. Selliseid takistusi aitab vähendada läbimõeldud töökorraldus ning ülesannete jaotus. • Teate tähendus (semantika) – see on igas inimeses. Tähendus kujuneb mõtetest, faktidest, arvamustest, hoiakutest ning tunnetest
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida
Konformsus + + Innovatsioon + - Ritualism - + Taandumine - - Mäss +/- +/- Diferentseeritud assotsiatsioonide teooria: Edwin Sutherland (1978) (õppimisteooria) - Kuritegelik käitumine on õpitud. See omandatakse grupis interaktsioonis suhtlemisprotsessi läbi. - Õpitakse ära nii kuritegude sooritamise tehnika kui ka spetsiifilised suhtumised, hoiakud ja motivatsioon. - Diferentseeritud seosed varieeruvad sageduselt, kestuselt, prioriteetsuselt ja intensiivsuselt. Neutraliseerimisteooria: Sykes ja Matza (1980) (õppimisteooria) - Hälbiv ja kuritegelik käitumine omandatakse läbi kuritegelike tegurite õigustamise protsessi.
Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/ vahendatud suhtlus · monoloogiline/ dialoogiline · diaadiline/ mitmeastmeline · interpersonaalne/ intrakommunikatsioon SUHTLEMISVAHENDID Info edastamisel ja vastuvõtmisel on väga oluline suhtlemisvahendite valik. Siin on olulised kultuurilised, keelelised, sotsiaalsed ja individuaalsed iseärasused. Käesolevas osas keskendume mittesõnalistele suhtlemisvahenditele. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite funktsioonid: 1) reguleerida suhtlemisprotsessi kulgu, luua ja säilitada psühholoogilist kontakti partnerite vahel 2) rikastada sõnalise teksti poolt edasi antud tähendusi, suunata sõnade tõlgendamist 3) väljendada emotsioone ja situatsioonitõlgendust Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest
haprusega. Kommunikatsiooni liigid: vahetu/ vahendatud suhtlus monoloogiline/ dialoogiline diaadiline/ mitmeastmeline interpersonaalne/ intrakommunikatsioon SUHTLEMISVAHENDID Info edastamisel ja vastuvõtmisel on väga oluline suhtlemisvahendite valik. Siin on olulised kultuurilised, keelelised, sotsiaalsed ja individuaalsed iseärasused. Käesolevas osas keskendume mittesõnalistele suhtlemisvahenditele. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite funktsioonid: 1) reguleerida suhtlemisprotsessi kulgu, luua ja säilitada psühholoogilist kontakti partnerite vahel 2) rikastada sõnalise teksti poolt edasi antud tähendusi, suunata sõnade tõlgendamist 3) väljendada emotsioone ja situatsioonitõlgendust Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid
Hindamise eesmärgid ja hindajad hoitakse saladuses. Hindamistulemusi ei avalikustata Hindamistulemuste ebapiisav rakendamine Hindamise lõpul ei koostata arenguprogramme olukorra parandamiseks. Äärmuslikkus Hindaja on kas liiga leebe või range. Eelarvamused Hindaja väärtustab neid omadusi, mis tal endal olemas on. KORDAMISKÜSIMUSED 14 8. mai 2010. a. 11:00 1. Nimetage vähemalt viis suhtlemisprotsessi elementi. Info allikas - koostab sõnumi. Info vastuvõtja - mõtestab sõnumi lahti Kodeerimine ja dekodeerimine - info tõlkimine keele või mõnda muusse märgisüsteemi. Sõnum - idee või mõte, mida dekodeeritakse Kanal - kanalite vahendusel edastatakse sõnumeid Müra - keskkonnas esinevad nähtused, mis takistavad sõnumite liikumist mööda kanaleid. Tagasiside - reageering sõnumile
Stabiilseimasse liikmeskonda kuuluvad pereliikmed, lähedased sõbrad, abikaasa (võimalikud erandid). Ühtlasi oletati, et tegemist on isiku jaoks kõige olulisemate inimestega, kes pakuvad tõenäoliselt kõige enam ka toetust ning kellest ilmajäämine tähendaks isikule suuremat kaotust kui see teiste ,,liikmeskonna liikmete" puhul oleks. - Läheduse alusel (vt. all): sõprus, romantilised suhted Suhtlemise olemus, dünaamika ja seda reguleerivad tegurid Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega) · kontekst (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek jne.)
Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune arusaamine. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teistele inimestele üle mingit teavet, et luua neis mingist asjast arusaam. Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Suhtlemine on ainult see, mida vastuvõtja aru saab. Kahe isiku vahelise suhtlemisprotsessi puhul võib eristada kaheksat etappi : 1. Idee ilmumine 2. Kodeerimine, mille käigus antakse sõnumile arusaadav vorm, valides sobiva sõnastuse ja vormi. 3.Edastamine, mille puhul valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis 4. Vastuvõtt - kui seda ei toimu, on teave kadunud ja suhtlemist ei toimu. 5. Dekodeerimine on teabe muutmine arusaadavaks. 6. Heakskiit ehk aktsepteerimine: kui vastuvõtjad on kättesaadud sõnumist aru saanud, on neil võimalus
Endised kogemused Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside + Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess 8 Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal (Osborn 1992: 47). 9 2. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Teabeedastus võib oma lihtsale põhiskeemike vaatamata otsustada ületamatult raskeks ülesandeks üksnes seetõttu retsipient ei häälestu teate vastuvõtjale. Sellest tingituna
7. Millised on töötajate hindamise kriteeriumid? Töö kvaliteet ja tundmine, loovus, koostöö 8. Millised on juhtide hindamise kriteeriumid? Töö tundmine, vaimne võimekus, hoiakud, dominantsus, eestvedaja, otsustaja, initsatiiv, planeerija, suhtlemine. 9. Millised vead võivad tekkida töötajate hindamisel? Ebaobjektiivsus, hindamisprotsessi salastatus, ebapiisav rakendamine, äärmuslikkus, eelarvamused. Loeng XIV 1. Nimetage vähemalt viis suhtlemisprotsessi elementi. info allikas, vastuvõtja, sõnum, kanal, müra, tagasiside, vastuvõtt, talletamine. 2. Millest sõltub suhtlemiskanali valik? Konkreetsest olukorrast, kellele on sõnum mõeldud, ja kui kõrge prioriteediga on. Suuline kommunikatsioon ning e- kirjad sobivad olukordadesse, kus sõnum on mõeldud konkreetsele inimesele, ei ole rutiinne ning on kõrge prioriteediga
SK kui kommu projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984. hoiakuid organis soodsas suunas. Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteooria- selgitab sk väärtust o-le ja ühiskonnale tuginedes Sk on kogu o suhtlemisprotsessi organiseerim ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ja side juhtimisotsustest ja suhetest o sidusrühmadega. Teooriast lähtuvalt tulemuslik o lahendab nii sidusrühmade organisats ja kindlate sihtgruppide vahel. See on kindel, planeeritud pidev jõupingutus rajada ja säilitada head kui juhtimisprobl täites nende ootusi. tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D
Turunduskontseptsioon Turunduskontseptsioon keskendub turu vajadustele (kliendi ja tema vajaduste kesksus) ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija. Keskendutakse sellele, mida tarbijad võiksid vajada, mis omakorda eeldab tarbijate vajaduste ja soovide väljaselgitamist. Turunduskontseptsioonis omandab teistsuguse tähenduse vahetusprotsessi üks kesksemaid tegevusi - müümine. Turunduskontseptsioon käsitleb müüki kui suhtlemisprotsessi, mis algab ostja probleemide väljaselgitamisest ja lõpeb nende lahendamisega turunduse kontseptsioonis "aidatakse osta". Ideaalsituatsioonis eeldab viimane variant kliendi sedavõrd head tundmist, et tema vajaduste rahuldamiseks valmistatud kaup ei vajakski spetsiaalselt müügitegevust, see müüks ennast ise. Turunduskontseptsioon teostub viie komponendi kaudu, milleks on kliendivajaduste rahuldamine, konkurentsivõime tõstmine,
Soodustamise vahendeid on palju. Nende plaanija peab arvestama kellele ta soodustamise suunab lõpptarbijatele või vahendajatele, millisel turul ta tegutseb, mis eesmärgil ta soodustamist kasutab ja kui palju tal on ressursse erinevateks vahenditeks. 8.5. Suhtekorraldus 24 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik Suhtekorraldus on organisatsiooni suhtlemisprotsessi plaanipärane juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel. Suhtekorraldus seisneb ettevõtte või toote positiivses tutvustamises ilma otsese müügitaotluseta. Sageli toimub see läbi massikommunikatsiooni-vahendite. Vahenditeks on kontaktid ajakirjandusega, valitsuse, ühiskondlike organisatsioonide ja teiste liikumistega. Levinumad tegevused on: · pressiteadete koostamine ja laiali saatmine;
Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemise eesmärk on panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust – suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Kahe isiku vahelise suhtlemisprotsessi puhul võib eristada kaheksat etappi. EDASTAJA JA VASTUVÕTJA. 1) Idee ilmumine- Võtmeetapp, kui idee pole väärtuslik, on kõik ülejäänu kasutu. 2) Kodeerimine- Mille käigus antakse sõnumile arusaadav vorm, valides sobiva sõnastuse ja vormi ( tabeli, joonise, skeemi, diagrammi jne). 3) Edastamine- Valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis (vahetu kohtumine või kaudselt) ja –vorm (suuliselt või kirjalikult)
mitmesuguste kohalikku elu puudutavate küsimustega. (Mauring 2001, 56-57) Selver hoiab nende instantsidega samuti positiivseid suhteid, sest erinevate tulevaste projektide puhul mängib eelnev kogemus ettevõttest juba suuremat rolli. Praeguseks hetkeks on Selveril vaja oma kliente kinnistada ning töö, mida selleks puhuks tehakse, on seotud just positiivse kuvandi loomisega. Selveri turundusmeeskonna ülesandeks on ettevõtte suhtlemisprotsessi organiseerimine ja tegevustest positiivse imago kujundamine. 2.2. Makrokeskkond 2.2.1. Läti majanduskeskkond Lätis on Euroopa Liidu riikidest kõige suurem majanduskasv. Rahvuslik koguprodukt on 2001-2005 tõusnud aastas 8-11%. 2006 aasta lõpuks saavutati 11,9% majanduskasv. Selline kasv on saavutatud läbi ekspordi ja riigi kogunõudluse tõusu. Majanduskasv on toimunud kõikides rahvamajanduse sektorites ja suurimat mõju on see avaldanud
konsultant ja konsulteeritav töötavad välja strateegia kolmanda osapoole ehk kliendi abistamiseks. Võrdsusele suunatud suhe, pole direktiivsust, fookuses võib olla kolmanda isiku probleem, töö tulemusena laheneb kliendi probleem ja paraneb konsulteeritava oskus probleeme lahendada. Konsulteerimine pole psühholoogiline nõustamine. Informatsiooni jagamine senimainituga võrreldes kõige üldisem, pidevalt aset leidev suhtlemisprotsessi osa. See sisaldub nii nõuande andmises, konsulteerimises, õpetamises jne. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus Selget piiri nõustamise ja psühhoteraapia vahele on keeruline tõmmata (Corsini & Wedding, 2000). Psühhoteraapia on tervisehäiretega isiku sihipärase mõjutamise protses, mis tugineb psühholoogiateaduse seaduspärasustele ( Corsini & Wedding, 2000). Peamine erinevus selles, et nõustamine tegeleb teadvustatud vaimse seisund.
organisatsiooni ja erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Laiemas mõttes suhtekorraldus kunst ja sotsiaalteadus, mille eesmärgiks on analüüsida trende, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid organisatsiooni avalikkuse huve. Organisatsioonikeskne lähenemine PR kui organisatsioonilise suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ja side organisatsiooni ja sihtgruppide vahel. SUHTEKORRALDUSE EESMÄRK: · Informatsiooniline eesmärk adressaadi mõjutamine sõnumi levitamise abil · Seisukohti puudutav eesmärk tulemuseks arvamuse tekkimine, seisukohtade tugevdamine, muutmine · Käitumuslik püütakse tekitada harjumusi, suunata käitumist Peamised auditooriumid või sihtgrupid: · meedia · organisatsiooni liikmed/töötajad
sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Laiemas mõttes suhtekorraldus kunst ja sotsiaalteadus, mille eesmärgiks on analüüsida trende, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid organisatsiooni avalikkuse huve. Organisatsioonikeskne lähenemine PR kui organisatsioonilise suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ja side organisatsiooni ja sihtgruppide vahel. SUHTEKORRALDUSE EESMÄRK: Informatsiooniline eesmärk adressaadi mõjutamine sõnumi levitamise abil Seisukohti puudutav eesmärk tulemuseks arvamuse tekkimine, seisukohtade tugevdamine, muutmine Käitumuslik püütakse tekitada harjumusi, suunata käitumist
kui eelnevatel sajanditel eelkõige on see võime ja oskus Teeninduse aluseks on suhtlemine suhelda. See tähendab oskust kontakteeruda teise inimesega, anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest / suhtluspartnerit, võtta temalt vastu informatsiooni, mõjutades vastastikku üksteist. Alljärgnev joonis kirjeldab suhtlemisprotsessi: Enne käitumist toimub inimesel midagi tema nn juhtaparatuuris (seal/ajus/peas on mingi mõte, tunne, kujutlus), seejärel ta reageerib sellele vastavalt käitudes teatud viisil (öeldes, zestikuleerides, kasutades teatud hääle omadusi, asendeid, poose, miimikat) selle info (signaalid) võtab vastu suhtlemispartner (nähes, kuuldes, tunnetades, ka haistes), kes selle
organisatsiooni ja erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Laiemas mõttes suhtekorraldus kunst ja sotsiaalteadus, mille eesmärgiks on analüüsida trende, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid organisatsiooni avalikkuse huve. Organisatsioonikeskne lähenemine PR (public relations) kui organisatsioonilise suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ja side organisatsiooni ja sihtgruppide vahel. 67 Suhtekorralduse eesmärk: · Informatsiooniline eesmärk adressaadi mõjutamine sõnumi levitamise abil; · Seisukohti puudutav eesmärk tulemuseks arvamuse tekkimine, seisukohtade tugevdamine, muutmine; · Käitumuslik püütakse tekitada harjumusi, suunata käitumist. Peamised auditooriumid või sihtgrupid:
· Juurutamise eest vastutus liigub järjest enam kesktasandi juhtidele ( a la eelarvestamise protsess). 103 · Personalitöötaja vastutuseks on toetada ja nõustada juhte personali planeerimise protsessis. · Personalitöötaja jälgib protsessi üksuste ülesest perspektiivist. Suhtekorraldus 1. Suhtekorraldus Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine, mille eesmärgiks on saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel. Suhtekorralduse eesmärgid: · informatsiooniline eesmärk - oma tegevuse adressaadi mõjutamine sõnumi levitamise abil · seisukohti puudutav eesmärk - tulemuseks on arvamuse tekkimine, seisukohtade tugevdamine või muutmine · käitumuslik eesmärk - selle saavutamise käigus püütakse sihtrühmades tekitada
annaabi.ee 
