Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Ene...
Motivatsioon Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Motivatsioon · Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab · Nende asjaolude sekka võib samaaegselt kuuluda mitmeid motiive (üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb) Kõiki enda või teiste motiive ei suuda kindlaks teha · Levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused (keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk) Vajadused · Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused Söögivajaduse, joogivajadus, seksuaalvajadus jne Tavaliselt kiiresti rahuldatavad Kultuur kirjutab ette, mil viisil me vajadusi rahuldada võime (nt sealiha söömine; noa ja kahvliga söömine) · Ühiskonnast tingitud ehk kultuurilised vajadused Riided, TV, auto, ümbermaailmareis, kõrgharidus jne Tekivad ainult siis kui vastavad asjad, oskus...
Keele funktsioonid. Nimeta, milliseid funktsioone täidab keel. Too iga funktsiooni juurde ka näide. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel edastavad suhtlejad teineteisele uut informatsiooni. See toimub signaalide abil. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi, valetada, st anda pettesignaale. Näide: Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Näide: kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme: ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) Keel kui suhete hoidja Suhete hoidm...
*sotsioloogia on ühis teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, grupi konstruktsioone ja ka viis kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Kus lähtutakse sellest, et inimene elab ja osaleb mitmesugustes gruppides. * sotsioloogia lähtekohad: 1)huvi ühiskonna elu, kui terviku vastu, st seoste otsimine majanduse, perekonna, usu, politiika jt valdkondade vahel, ka viisi kuidas ühiskonna probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 2)rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile, elu välistele jõududele, neis kujunedavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Nt pidevalt suureneb vanuritest naiste osakaal. 3)tunnistamine, et tähendus tekib sots interaktsiooni(suhtumise)tulemusel. 4)rõhu asetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele mis kujundab ühiskonna elu. *K. Marx käsitles ühiskona, kui orgaanilist tervikut, kus igal alaosal on täita on kindle funktsioon. Tõi esile majandusliku sentori tähtsuse, st majandus mõjutab suurel määral...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman.............................................................................................................4 Särava suhtlemise eelised..............................................................................................6 Käehoidmise tähtsus......................................................................................................7 Ohtlikud suhted................................
KONTROLLTÖÖ INIMESEÕPETUS 1. PEREKONNA MÕISTE JA SELLE FUNKTSIOONID Perekonna mõistet pole üldse lihtne defineerida. Perekond on säilitanud olulisuse. Perekonnafunktsioonid: (sarnaseks jäänud ajaloo vältel, muutunud tähtsus ja sisu) ❏ soojätkamine- rahvastiku püsimine, taastootmine (emotsionaalne, majanduslik, eksistentsiaalne) ❏ seksuaalfunktsioon- abielupaari seksuaalsuse õigupärane väljendamine. (Turvalisus, kiindumus) ❏ majanduslik funktsioon- vajaduste rahuldamine aruka majandamise kaudu; tööelu jaotus ❏ sotsialiseerimisfunktsioon- reeglite ja normide õpetamine lastele ❏ hoolitsus- kogemus hoolitsemisest, hoolitsetud olemisest (abikaasad omavahel; perekond kui süsteem; -> ühine pere identiteedi kujunemine) ❏ hariv/ kultuuriline funktsioon- teadmiste, oskuste vahendamine (last kujundab vanemate suhtumine) ❏ turvalisuse pakkumine- kaitse välismaailma ohtude eest 2. ...
Organiseerimine Organisatsiooni struktuuri loomine Organisatsiooni kavandamisel kujuneb välja organisatsiooni struktuur. Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel. See on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele. Organisatsiooni ülesehituse peaeesmärk on luua tõhus tööjaotus. Selleks määratletakse kõigi ametikohtade funktsioonid. Organisatsiooni struktuuri otstarbekus avaldub järgmiste funktsioonide täitmisel: · firma efektiivse tegevuse tagamine; · firma eri osade talitluse koordineerimine tegevusalade järgi; · organisatsiooni paindlikkuse ja keskkonnaga kohanemisvõime tagamine; · ametikohtade aruandekohustuse määramine. Peter Druckeri järgi on organisatsiooni struktuuri loomisel oluline silmas pidada: · orienteeritust äritegevusele; · minimaalset juhtimistasandite arvu; · võimalust treenida tulevasi juhte. Organ...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsi...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse p...
Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) · SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Sotsiaalpsühholoogia · Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksi...
Eesti keele struktuur I Keele funktsioonid. Sünonüümid, homonüümid, polüseemia, paronüümid. 1. Keele 5 funktsiooni 1) Info edastamine (sümbolite abil on võimalik kujutada tegelikust). 2) Suhete kindlustaja ja hoidja (lugupidamine) 3) Emotsioonide väljendamine 4) Mõtlemisvahend, üks prantsuse kirjanik on koguni õelnud, et alles siis me teame, mida me tahtsime õelda, kui me seda juba ütelnud oleme. Arvutamine(sisekõne kasutamine). 5) Kuuluvuse väljendamine (släng, mille abil on võimalik näidata, et kuulutakse mingisse rühmitusse) 2. Keelemärgi 2 poolt · Tähistatav ehk tähendus · Tähistaja ehk häälikujärjend. Keel on märgisüsteem (Ferdinand De saussure). Keele märgid on sõnad ehk häälikujärjend. 3. Keelemärgi põhiomadus Keelemärgi tähtsaim omadus on, et tähistatava ja tähistaja vahel ...
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia de...
Sissejuhatus integreeritud turunduskommunikatsiooni (IMC) Turundusmeetmestik (marketing mix) – nende abil jõutakse kliendini 4P-d Product Price Place Promotion (info viimine kliendini) Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel ITK on kanali suhtes neutraalne- mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja sõnum meedia vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisi...
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos ...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid? Organisatsiooni mõiste. Inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loodud määratletava omavahelise suhete struktuuri. Organisatsioonide jaotus: Formaalsed, Mitteformaalsed, primaarsed, sekundaarsed Sekundaarsed eesmärk: - Ei ole kuulumise fakt vaid see, mida inimene organisatsioonilt saab. Tähtis on tulemus Primaarsed eesmärgid: Inimesed koonduvad kuna neile meeldib koos olla. Väärtustatud on sellesse gruppi kuulumise fakt ning saadakse emotsionaalset rahulolu. Mitteformaalsed eesmärgid: Eesmärke pole täpselt formuleeritud, Otseseid alluvussuhteid ja õigust võimule teiste üle praktiliselt ei ole. Formaalsed eesmärgid: Organisatsioonil on kindel struktuur ja eesmärgid, seosed liikmete vahel on kindlalt määratud. Igaüks tea ...
Kodutöö Nimi: Mari-Liis Puusalu SR088 1. Kommunikatsiooniprotsess: saatja vastuvõtja teade tagasiside kontakt Antud valikus peaksid kõik kommunikatsiooniprotsessi hulka kuuluma. Kontakt on ilmselt selleks, et saaks üldse kellegagi ühendust. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid, helisalvestised ja elektroonilised teated 3. Teade ehk signaalid liiguvad kanali kaudu. Kanaliks võivad olla: raadio, televisioon, trükiajakirjandus, veebimeedia 4. Avalikud suhted on: Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon. · Väärtustab avalikkuse suhtumist. · Kujundab ja hoiab firma mainet, usaldussuhteid. A...
Loeng 1 Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO Vali menüüst: Käsiraamatud > Ärisari > Kommu...
Aine „Rahanduse alused“ teemad ja nendes käsitletud põhiküsimused Teema 1 Finantskeskkond 1. Rahanduse mõiste ja põhiosad. Rahandus ehk finantsteadus on rahandust käsitlev teadusharu. Rahandus on finantsmajandus. Rahandus on finantsasjandus – rahaliste suhete süsteem. Rahanduse põhiosad: Riigi rahandus Kohalike omavalitsuste rahandus Ettevõtete rahandus Ettevõtjalik rahandus Majapidamiste rahandus 2. Ettevõtte rahanduse valdkonnad. Finantsjuhtimise põhieesmärgid ja valdkonnad. Ettevõtte rahanduse valdkonnad: Finantsturud ja –institutsioonid Investeeringud Finantsjuhtimine Finantsjuhtimise põhieesmärgid: Pikaajalises perspektiivis – ettevõtte väärtuse maksimeerimine omanike jaoks. // ettevõtte lihtaktsia hinna maksimeerimine Lühiajalises perspektiivis – kasumi maksimeerimine Finantsjuhtimise valdkonnad: Finantsjuhtimise üldosa – ...
1) Riigi majandustegevusse sekkumise põhjused ja vahendid. Tulude ümberjagamine (3.10) Kui turg ei toimi, raisatakse ressursse ja konkurents ei ole piisav siis on riigil põhjust sekkuda ja majandust reguleerida läbi seadusandluse ja hüvede ümber jagamisega. 2) Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Eelarvepoliitika ja rahapoliitika: eesmärgid ja elluviijad (3.10) Eelarve poliitika: Ellu viib poliitika ja eesmärk on majanduse mõjutamine maksudega, tulu teenimise ja ka kulude kaudu. Rahapoliitika: Ellu viib Keskpank, kes jälgib valuuta stabiilsust ja tarbijahinde inflatsiooni. Eesmärk on majanduse mõjutamine nõudluse ja pakkumise läbi. 3) Maksud kui riigieelarve tuluallikas. Maksukoormus ja selle seos elanike heaoluga (3.11) Maksukoormus: On riigi põhiline tuluallikas, seos elanike heaoluga, kui kodanikud maksavad makse vastavalt seadusele on võimalik riigil rohkem tulusid jaotada, tagada erinevaid sotsiaaltoet...
Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused Keskaegne Lääne-Euroopa oli jagunenud mitmete riikide vahel. Tolleaegsetel riikidel ei olnud kindlaid piire ja neid valitsesid kuningad, kes olid oma maa jaganud suurfeodaalide vahel laiali. Feodaalsel killustusel oli nii tugevusi kui ka nõrkusi. Mis iseloomustab feodaalühiskonda ja miks ta püsima ei jäänud? Feodaalse ühiskonnakorralduse tekkega kaasnes rüütlite kihi väljakujunemine. Võimalus selleks tekkis tänu sellele, et nad ei pidanud tegelema põlluharimise ja käsitööga, vaid nende ülesanne oli endale hankida hea varustus ja arendada sõjalisi oskusi. Vabast ajast harjutati sõdimist ja kuninga kutsel mindi koos teatud arvu meestega oma läänilt valitseja vägedesse. Ka organiseeritus oli hea. Valitseja väejuhid teadsid täpselt, palju iga suurfeodaal peab mehi välja panema ja oskasid vastavalt sellele ka sõjaplaane pidada. Kui feodaalile anti kutse väeteenistusse ilmuda, oli vasall k...
TARTU ÜLIKOOL kolledz DEPRESSIOON, SELLE MEDITSIINILISED JA PSÜHHOSOTSIAALSED ASPEKTID Referaat XXX 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Depressioon on levinud haigus inimeste elus, mis väljendub indiviidide käitumises, mõtlemises ja ellusuhtumises. Töö eesmärgiks on välja selgitada, mis võib tekitada depressiooni ja milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob. Uurimisülesanded: · Selgitada depressiooni tähendus ja selle liigid · Sõnastada depressiooni sümptomid · Selgitada ravivõimalusi · Välja selgitada, mis viib inimesed depressiooni tundeni · Analüüsida depressioonis indiviidi funktsioneerimisvõimet Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse erinevaid teemaga seonduvat kirjandust, haigust kirjeldavaid internetiallikaid ja ravijuhendit. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on kajastatud depressiooni tähendus ja haiguse tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid...
1. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. · Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti. · Ülesanded - iga struktuuri üksus või allüksus luuakse mingi eesmärgi saavutamiseks. Ülesanded on eesmärgi saavutamise vaheetapid. · Eesmärgid - üldine eesmärk määrab ära ettevõte suuruse, struktuuri, töötjate vajaduse, tehnoloogia, aineliste ja finantsressurside vajaduse. · Tehnoloogia - tehnoloogia on tootmise sisendite muutmise viis eesmärgipäraseks väljundiks. Vä...
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ...
MAINORI KÕRGKOOL Indrek Semm Ärijuhtimine Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis Referaat Juhendaja: Liina Randmann, MSc Tartu 2009 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. SUHTEKORRALDUSE VAJALIKKUS.....................................................................4 1.1. Suhtekorralduse eesmärk ja funktsioonid..............................................................4 1.2. Suhtekorraldaja ülesanded organisatsioonis...........................................................4 2. EDUKA SUHTEKORRALDUSE SAAVUTAMISE VIISID JA TULEMUSE HINDAMINE..........................................................
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? ... nimetatakse teadust, mis uurib inimeste käitumist grupis, s.h. grupi konstruktsiooni ja seda, kuidas inimene mõtestab isesisvalt oma kogemust. Ei uurita üksiku inimese käitumist, sest inimesed elavad gruppides. Üksikinimese käitumist ei saa prognoosida, küll saab aga ette ennustada grupi käitumist. Sellepärast kasut. sotsiol. poliitikas, viiakse läbi küsitlusi. 2. Sotsioloogia peamised lähtekohad. 1). Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, s.t. seostamine (seoste leidmine) majanduse, perekonna, uskumuste ja teiste valdkondade vahel. 2). Uuritakse, kuidas ühiskonnaprobleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 3). Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile ehk välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidide otsuseid. 4). Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse vastasmõju tulemusena. 5). Rõhu asetamine indiviidi ja ühiskonnavahelistele suhetel...
Mõisted Biosfääri ala - ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) tunnustatud rahvusvahelise tähtsusega ala looduslike protsesside ja maastike säilitamiseks ning bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks. Elupaiga soodne seisund - elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida see oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas, selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodne. Elupaigatüüp - Euroopa Ühenduse tähtsusega loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaik, mis on oma loodusliku levila piires hävimisohus või millel on väike looduslik levila. Elupaik - ümbrusest looduslike tingimuste poolest erinev ala, mis sobib eluks teatud looma-, taime- või seeneliikidele. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitm...
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Loodusläheduse olulisemad indikaatorid 1) naturaalmajandus 2) vähene kaubavahetus 3) teadmiste hulk looduses toimuva kohta 4) emotsionaalne lähedus - päritolumüüdid - perestruktuur - vaimsidemed (inimese ja looma vahel jne) - hinge uskumused 5) väike energia tarve 2. Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika 1) maa kuulub inimesele: maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. 2) inimene kuulub maale: Maa on Ema 3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), ...
1. Juhtimispsühholoogia aine, funktsioonid ja eesmärgid 2. Inimese sotsiaalne olemus ja juhtimise koht inimkäitumises 1 3. Juht kui sisegrupi prototüüp 4. Juhi efektiivsust mõjutavad tegurid 2 5. Muutunud juhtimise keskkond ja muutunud funktsioonid 6. Paradigma muutus ja uus juhtimismudel 3 7. Juhi ja liidri rollide funktsioonid ja erinevus 8. Formaalne ja mitteformaalne liider 4 9. Organisatsiooni kultuur ja juhtimine 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad 5 11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse 12. Kaasaegsed juhtimiskoolkonnad 13. Inimesekeskne juhtimine 6 14. Inimkapit...
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikug...
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
Mis on organisatsioon? • Organisatsioonid on keerukad sotsiaalsed süsteemid (Ott). • Organisatsioonid on instrumendid, mida inimesed kasutavad ühiskondlike, poliitiliste, majanduslike ja ka isiklike eesmärkide saavutamiseks (Heffron). • Ühe grupi inimeste koordineeritud tegevuste süsteem, mis töötab mingi ühise eesmärgi nimel alluvussuhete võrgustikus (Scott ja Mitchell). • Organisatsioonid on indiviidide poolt loodud sotsiaalsed struktuurid, mille abil taotletakse mingeid kindlaksmääratud eesmärke (Scott). • Organisatsioon on mehhanism, mille abil on võimalik „asju ära teha” (get things done), saavutada eesmärke, mida indiviid üksi ei suudaks eales saavutada (Parson). Organisatsiooni tunnused: • Liikmed (vähemalt kaks inimest) • Ühine eesmärk • Teadlik tegevus ja koordineerimine • Eristavad tunnused • Pidev toimimine Tüpoloogia: • Sektor – a...
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos ,, Positiivse filosoofia kursus"- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit ,,socio" e ühendama, liitma ,,socius" e kaaslane ühiskonnas ,,societas" ehk ühiskond ,,logos" ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2)...
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühi...
Kliendisuhete juhtimine Käesolev teema on tihedas seoses müügitoetuste teemaga, kuna kliendisuhete loomine ja hoidmine põhineb suurel määral reklaamil ning kliendi ostukäitumise mõjutamisel. Et aga konkurents kaubanduses on terav ja võitlus käib iga kliendi (ja tema raha) pärast, seetõttu peatume sellel teemavaldkonnal eraldi veidi pikemalt. Jaekaubanduse põhitegevuseks on klientide teenindamine ning selle kaudu kasumlik tegutsemine. Tähtsaim on vastata tarbija nõudmistele ning pakkuda tarbija vajaduste rahuldamiseks maksimaalset kaubavalikut. Tänu kaubandusturunduse bipolaarsusele on kaubandusel hea positsioon mõjutamaks nii ostuturge e. tootjaid kui ka müügiturge e. tarbijaid. Tarbijate poolt tulnud ostusoovid edastatakse tootjatele, mõjutades nii tootjaid tootma tarbijatele meelepäraseid tooteid; teiselt poolt on erinevaid võimalusi mõjutada tarbijate ostukäitumist. Just viimane aspekt tingibki kliendisuhete väärtustamise, sest mõj...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon. Konspekt Krista Vogelbergi ja Raili Põldsaare loengute materjali järgi. 1. küsimus Mis on kultuur ja selle põhilised probleemid? Matthew Arnold (1822-1888): `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 2. küsimus Kultuur antropoloogide arvates: Franz Boas (1858-1942): Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks k...
1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk koosneb rakukehast, dendriitidest ja aksonitest. Dendriite pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutuse impulsse rakukehast eemale. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on närvikiude kattev valge rasvaine. Muudab närvikiude sisaldavad kesknärvisüsteemi osad valgeks ja palja silmaga nähtavaks. 3. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Põhilised virgatsained on atsetüülkoliin(õppimine, mälu, ärkvelolek), dopamiin(üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus), serotoniin(meeleolu, hetkeajede kontrollimine, ärkvelolek) ja noradrenaliin (tähelepanu, ärksus). 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Primaarsed sensoorsed alad funktsioneerivad üsna sarnaselt nii vasakul kui paremal pool, kuid sekundaarsed alad fun...
Ühiskond, riik ja õigus 1) Riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus võrreldes riigivõimuga on lihtsam. Võib väita et riigieelses ühiskonnas tuldi enda juhtimisega ise toime ehk niiöelda kogukondlike vahenditega. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt ksutusele võetud tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna seas paljude põlvede jooksul. Riigil aga tekkis pealiku ümber lähikond kes hakkas tegelema sammuti ühiskonna juhtimisfunktsoonidega.(riigi aparaadi algkuju) ehk ühiskonnast eraldunud avalik võim. Elanikkond muutus paiksemaks, veresugulus rajanev võimukooslus asendus territoriaalsega. 2) Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Taval on nii positiivne kui neg. Aspekt. Nimelt positiivne seisneb selles et tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunni aparaa...
Ajaloo kordamisküsimused 1) Frangi riigi teke ja 4 valitsejat? 2) Frangi riigi sidemed roomakatoliku kirikuga? 3) Feodaalühiskonna olemus? Lääni suhted Kolm seisust Pärisorjus Naturaalmajandus 4) Keskaegse linna valitsemine ja selle suhted maaisandaga? 5) Elu korraldus ja olmetingimused Keskaegses linnas? 6) Linnades kujunenud uue ellusuhtumise olemus? 7) Paavsti võimu tugevnemise 3 põhjust Vara Keskajal? 8) Rooma katoliku kiriku korraldus? 9) Kloostrite tähtsus ja funktsioonid ühiskonnas? 10) Benedictuse reegli olulisemad põhimõtted? Mõisted: Chlodovech (466 511) Frangi riigi kuningas, Frangi impeeriumi rajaja. Ühendas oma võimu alla peaaegu kogu Gallia. Karl Martell (688 741) Frangi riigi majordoomus. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said lüüa ja tõrjuti tagasi. ...
Mis on õiguse printsiibid? Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip-demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip- Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvorm...
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS SLAID 2 Sotsiaalne intelligentsus on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel juhtuvaga sellega, mis ohustab suhteid. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi. Katse: kolm poissi lähevad kehalisekasvatuse tundi. Kaks sportliku välimusega üks pontsakas, kes siis narritakse seljataga. Ei usuta ei ta jalgpalli mängimisega hakkama saa...
KORDAMISKÜSIMUSED ,,JURISPRUDENTS" 1. Jurisprudentsi mõiste ja seos õiguse rakendamisega. (lk 50 55) ...see tegeleb õigusnormide sisu ja väljaselgitamisega. Õigusnormidel on kaks erinevat aspekti, sisemine ja väline. Sisemise vaatenurga esindajad on kohtunik ja haldusametnik. Nad töötavad süsteemis selle osadena, rakendades õigusnorme konkreetsete tegude ja sündmuste puhul. Väljaspoolt vaadeldes võib see ise olla uurimise onjektiks. Teadlane asetab uuritava objekti vaatluse alla näiteks laboratooriumi tingimustes ja teeb selle kohta järeldusi, olemata ise objekti osaks. Õigusteadlane on nagu välise ja sisemise vaatenurga vahemaal, tema huvi on suunatud normidega, mis on kehtiv õigusena. Üldiselt on õigusteaduse alal tegeleva inimese huvitatus teadmistest siiski lähedasem kohtuniku kui ühiskonnateadlase omale. Õigusteadus on normide uurimise teadus. Õi...
Õiguse entsüklopeedia Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. - Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused Käitumisreeglite kogum Riigi poolt kehtestatud Ei saa vastata kõigi eelistustele Täitmist tagatakse riigi sunniga. Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsi...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ I-1 Svetlana Müürsepp VARANE LAPSEIGA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. LAPSE ARENGU ERIOMADUSED VARASE LAPSEPÕLVE PERIOODIL ..............3 1.1. Füüsiline ja psüühiline areng.......................................................................................4 1.2. Aineline tegevus .........................................................................................................6 1.3. Mängutegevus ............................................................................................................ 7 1.4. Kõneareng ...................................
Õiguse alused KT 1. Riigi ja õiguse tekkimine Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest. Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli. Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim ...
Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika Julgeoleku katus ja vundament Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek koosneb paljudest osadest, nagu maja koosneb vundamendist, seintest ja katusest. Ainult tankidest ei piisa selleks, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt." Luige sõnul on tankid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks. Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid ...
annaabi.ee 
