Mõisted looduskaitse (0)

Mõisted
Biosfääri ala - ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuriorganisatsiooni ( UNESCO ) tunnustatud
rahvusvahelise tähtsusega ala looduslike protsesside ja maastike säilitamiseks ning
bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks.
Elupaiga soodne seisund - elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja
alad, mida see oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas, selle
pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on
soodne.
Elupaigatüüp - Euroopa Ühenduse tähtsusega loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaik, mis
on oma loodusliku levila piires hävimisohus või millel on väike looduslik levila.
Elupaik - ümbrusest looduslike tingimuste poolest erinev ala, mis sobib eluks teatud looma-,
taime- või seeneliikidele.
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitmekesisus nii maismaa kui
veeökosüsteemides, sisaldades ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist
mitmekesisust; liikide ja nende elupaikade mitmekesisus.
Ex situ liigikaitse - liigikaitse meetmed, mida rakendatakse väljaspool liigile omast
looduslikku elukeskkonda.
Kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus – suurim saak, mida võib kalavarust
määramata aja jooksul välja püüda, seadmata seejuures ohtu varude looduslikku
taastootmisvõimet.
Kooslus - eri liikide asurkondade kogum ühe elupaiga/kasvukoha piires.
Liigi soodne seisund - liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et
liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise
koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks
säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.
Looduse hüved ehk ökosüsteemi teenused - inimese jaoks vajalikud ökosüsteemide
omadused, mis jagunevad: 1) varustavad teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt nt toidu,
vee, puidu jm materjalide näol; 2) reguleerivad teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja
mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi jm; 3) elu toetavad teenused, nagu aineringe,
mullateke , fotosüntees, putuktolmeldamine, elupaigad ; ning 4) kultuurilised teenused, millega
loodus pakub inimestele esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise kohaks ja uute
teaduslike teadmiste allikaks.
Loodusharidus - teadmiste, oskuste, hoiakute ning väärtushinnangute süsteem inimese ja
looduse vaheliste suhete teadvustamiseks . Loodushariduse alus on säästva arengu ideest
tulenev tasakaalustatud looduslik, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne areng.
Loodusvarad - inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks tarvilikud
keskkonnakomponendid: maavarad , muld, tuule- ja päikeseenergia, õhk, vesi, organismid
ning nende kooslused jm, ka ökoloogilised olud – kliima.
Maastik - keskkonna osa, nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad
loodustegurite ja inimtegevuse mõjud ning koosmõjud.
Natura 2000 võrgustik - kaitstavate alade võrgustik Euroopa Liidus, mille eesmärk on
säilitada ning ka taastada väärtuslikke ja ohustatud elupaigatüüpe, ühtlasi kaitsta ohustatud
liike ning nende elupaiku. Natura 2000 võrgustik koosneb linnudirektiivi4 artikli 4 lõike 1 ja 2
alusel valitud linnualadest ning loodusdirektiivi artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 alusel valitud
loodusaladest.
Poollooduslik kooslus ehk pärandkooslus – pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise)
mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala. Poollooduslikud kooslused on puisniidud ,
loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad.
Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur – looduslikke alasid ühendav strateegiliselt
planeeritud, ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis hõlmab mh kaitsealasid, põllumajandusmaid,
märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid ning merealasid, mis reguleerivad vee,
õhu ja ökosüsteemi kvaliteeti ning aitavad puhverdada kliimamuutuse mõju.
Soo – püsivalt kõrge veetasemega turbaala, kus jätkuvalt tekib turvas ja toimub
süsihappegaasi sidumine. Jääksoo – turba kaevandamisega haaratud ala, millel on
kaevandamine lõppenud.
Võõrliik - liik, alamliik või madalam takson, mis on uude elupaika sattunud inimese otsesel
või kaudsel kaasabil ning mis ei oleks sinna ilma inimeseta jõudnud. Traditsiooniliselt
loetakse võõrliikideks alates teatud ajast levinud liike (taimede puhul loetakse piiriks
18. sajandi keskpaika, teiste liikide puhul 19. sajandi lõppu).
Ökoloogiline koridor – ühendustee elupaigalaikude vahel, mis hõlbustab looma- ja
taimeliikide isendite liikumist toitumis-, paljunemis- ja puhkealade vahel ning võimaldab
liikidel levida .
Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu
üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga.
Ökosüsteemne lähenemine – olemasolevate loodusvarade terviklik, optimaalne ja
teaduspõhine kasutamine, loodusväärtusi märkimisväärselt kahjustamata, tagades
ökosüsteemi erinevate osade toimimise nende väljakujunenud sõltuvussuhteid arvestades ning
neid võimalikult vähe kahjustades.