Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KONTROLLTÖÖ INIMESEÕPETUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




KONTROLLTÖÖ INIMESEÕPETUS 1. PEREKONNA MÕISTE JA SELLE FUNKTSIOONID Perekonna mõistet pole üldse lihtne defineerida. Perekond on säilitanud olulisuse.  Perekonnafunktsioonid: (sarnaseks jäänud ajaloo vältel, muutunud tähtsus ja sisu)
soojätkamine- rahvastiku püsimine, taastootmine (emotsionaalne, majanduslik, eksistentsiaalne) ❏ seksuaalfunktsioon- abielupaari seksuaalsuse õigupärane väljendamine. (Turvalisus, kiindumus) ❏ majanduslik funktsioon- vajaduste rahuldamine aruka majandamise kaudu; tööelu jaotus ❏ sotsialiseerimisfunktsioon- reeglite ja normide õpetamine lastele  ❏ hoolitsus- kogemus hoolitsemisest, hoolitsetud olemisest (abikaasad omavahel; perekond kui süsteem;  -> ühine pere identiteedi kujunemine)
hariv/ kultuuriline funktsioon- teadmiste, oskuste vahendamine (last kujundab vanemate suhtumine) ❏ turvalisuse pakkumine- kaitse välismaailma ohtude eest 2. KIINDUMUSSTIILID JA NENDE KUJUNEMINE Lapsepõlves kujunevad arusaamad enda ja teiste suhete kohta; julgus armastada ja usaldada.  KIINDUMUS I: kahe inimese vaheline emotsionaalne side, mis hoiab inimesi koos. Lapseea kiindumusstiili ja 
täiskasvanuea romantiliste suhete vahel on leitud seoseid.
KIINDUMUS II: lähedusvajadus on kaasasündinud. Viis, kuidas kiindumusisik reageerib lapse püüdele otsida 
lähedust, määrab selle, milliseks kujuneb lapse arusaam endast jne. ❏ Turvaline kiindumus- hoolitsev ja kaitsev vanem, reageerib lapse vajadustele adekvaatselt. ❏ Tõrjuv kiindumus- vanem ignoreerib lapse füüsilise kontakti soovi ja lähedusepüüdeid. ❏ Ärev e. ambivalentne kiindumus- vanem otsib lapsega lähedust, kuid muutlikult. Lapse vajaduste  suhtes ebajärjekindel.  TURVALINE KIINDUMUS
❖ positiivne minapilt, adekvaatne enesehinnang ❖ rahul enda ja maailmaga ❖ lähisuhetesse suhtuvad optimistlikult ❖ usuvad inimestest head ❖ partneri suhtes positiivne, õrn ❖ ei karda maha jätmist ❖ suhtlemisel avatud ❖ kontrollib tundeid, väljendab neid julgelt ❖ julgeb abi otsida, seda anda ❖ truu ja suhtesse panustav TÕRJUV KIINDUMUS
❖ idealiseeritud minapilt, ei võta vastu kriitikat ❖ eitab oma ebakindlust ❖ huvitatud oma vajaduste rahuldamisest ❖ suhted koormavad, lämmatavad ❖ partneri suhtes negatiivne ❖ ei soovi abi paluda ega anda ❖ teiste nõuanded ärritavad ❖ suheldes kinnine ja jahe ❖ ei usalda teisi -> suhted tekitavad ebakindlust ❖ suhetega seotud probleeme eelistab jätta lahendamata ❖ andestab raskesti ❖ suetes valmis ‘’kõrvalhüpeteks’’, lagunevad kergesti ÄREV KIINDUMUS
❖ ümbritseva suhtes pessimistlik, rahutu ja murelik ❖ kahtleb oma väärtuses ❖ negatiivne minapilt ❖ raskus tunnete kontrollimisel


❖ kardab kõrvale tõrjumist, mahajätmist ❖ ebakindel ja armukade partneri suhtes ❖ otsustusvõimetu ❖ tähelepanuvajadus ❖ konfliktide lahendamise asemel kipub neid suurendama ❖ vihastub kergelt ❖ suhte puudumisel tunneb end väheväärtuslikuna 3. ARMASTUSE LIIGID R. Sternbergi armastuse mudel: J. Lee armastuse (värvide teeoria 4. PARTNERIVALIKU TEOORIAD Sotsiobioloogiline teooria
❖ Meeste puhul- partner valitakse lähtudes tema võimest saada terveid ja tugevaid järeltulijaid. Oluline  oma geneetilise info edasikandmine. Naise sobivust partneriks hinnatakse märkide järgi, mis annavad tunnistust 
fertiilsusest ja tervisest.
❖ Naiste puhul- partner valitakse lähtuvalt võimest tagada head tingimuse lapse üleskasvatamiseks. Mehe  sobivust partneriks hinnatakse märkide järgi, mis annavad tunnistust tervisest, jõukusest ja tugevusest. Hüve teooria, sotsiaalse vahetuse teooria
❖ eesmärgiks võimalikult väheste kuludega saada võimalikult suur kadu INTIIMSUS e. lähedus
emotsionaalne lähedus, avatus, 
usaldus, julgus olla aus KIRG- pidev mõtlemine 
armastusest, soov füüsilise 
läheduse järele, seksuaalne iha PÜHENDUMINE- soov ja 
kohustus suhet jätkata, 
hoolitsus partneri eest, 
hoolivus, pingutamine EROS- armastus esimesest 
pilgust, kirg, romantika, 
füüsiline tõmme MANIA- partnerist sõltuvus, 
armuvalu ja -kadedus, vähene 
enesekindlus, kahtlemine LUDUS- mänguline armastus, 
vähene pühendumine, mäng 
mitme partneriga PRAGMA- praktiline, mõistusel 
põhinev, ratsionaalne kaalutlemine, 
eluplaanide tegemine STROGE- sõprusel põhinev, 
sügav hoolimine, armastatu 
kui sõber, hingesugulus AGAPE- kõike andev isetu 
armastus, olulisim kaaslase 
heaolu, valmisolek isiklikeks 
ohvriteks


❖ millegi tõlgendamine hüvena on individuaalne (lähedus, tervis, materiaalsed väärtused, tunnustus jne) ❖ tajutav panustamise võrdsus toob kaasa rahulolu suhtega Sarnasusteooria
❖ partneriks valitakse inimene, kes on indiviidile sarnane ❖ sarnasus võib hõlmata sotsiaalset gruppi, rassi, rahvust, hoiakuid, iseloomu, väärtushinnanguid Komplementaarsusteooria
❖ vastastikune täiendamine ❖ partneriks valitakse inimene, kelle omadused täiendavad enda omi PARTNERI VALIK SÕLTUB:
❏ soolistest erinevustest ❏ planeeritavast suhte pikkusest ❏ ootustest partneri suhtes ❏ enese tundmise määrast SUHETE KUJUNEMIST SOODUSTAVAD:
füüsiline lähedus- viibimine samas keskkonnas (kool/ ühistranspordivahend) Sama ruumi kasutamine  annab võimaluse inimesega kohtuda, teda märgata.
kontaktide sagedus ja tuttavlikkus- mida rohkem kokkupuuteid, seda enam võib avastada jooni ja  omadusi, mis tekitavad huvi
isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus e. köitvus- mida sarnasem on teine inimene, seda  sümpaatsem ta paistab. Lisaks füüsilist atraktiivsust hindab inimene oma eelistustest.
KONTROLLTÖÖ INIMESEÕPETUS #1 KONTROLLTÖÖ INIMESEÕPETUS #2 KONTROLLTÖÖ INIMESEÕPETUS #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elisabethd Õppematerjali autor
Perekonnafunktsioonid: (sarnaseks jäänud ajaloo vältel, muutunud tähtsus ja sisu)
❏ soojätkamine- rahvastiku
KIINDUMUS I: kahe inimese vaheline emotsionaalne side, mis hoiab inimesi koos. Lapseea kiindumusstiili ja täiskasvanuea
Sotsiobioloogiline teooria
❖ Meeste puhul- partner valitakse lähtudes tema võimest saada terveid ja tugevaid järeltulijaid. Oluline oma geneetilise info edasikandmine. Naise sobivust partneriks hinnatakse märkide järgi, mis annavad tunnistust fertiilsusest

Sarnased õppematerjalid

Armastus ja seksuaalsus
5
docx

Armastus ja seksuaalsus

Armastus ja seksuaalsus Inimeseõpetus ­ 31.01.2014 Armastuse teooriad: Zick Rubin - Ameerika psühholoog. Ta eristab oma teoorias sõpruse ja armastuse ning kirjeldab mõlemat läbi kolme faktori. Sõpruse faktorid: - austus ­ üritatakse suhelda mitte teist poolt alandades - imetlus ­ teises inimeses on mingid omadused või isiksusejooned, mis on paremad kui minus endas - sarnasus ­ otsitakse ja leitakse, et meil on palju sarnaseid joonid, huvisid ja väärtushinnanguid Armastuse faktorid: - füüsiline lähedus ­ koos olemine ühes ruumis, tahetakse selle inimesega kogu aeg koos olla - altruism ­ teise heaks käitumine iseennast unustades - austus ­ võetakse teda nii nagu ta on positiivsete kui ka negatiivsete omadustega. John Alan Lee ­ Kanada psühholoog, kes toob välja kuus armustiili, millest olm on põhistiilid ja 3 on lisastiilid. Armastusstiil käib suhte juurde. Erinevates suhetes sama inimene võib kasutada erinevaid stiile. Põhistiilid: - eros armastus esimes

Inimeseõpetus
Armumine ja armastus
5
docx

Armumine ja armastus

Armumine ja armastus Suhete kujunemise nurgakivid Suhte tekkimist soodustavad: füüsiline (ka ruumiline) lähedus kontaktide sagedus ja tuttavlikkus isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus Füüsiline lähedus – viibimine samas keskkonnas. Sama ruumi kasutamine lihtsalt annab võimaluse kohtuda ning teda märgata. Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus – peetakse määravaks. Nii on võimalik üksteist paremini tundma õppida. Sarnased maailmavaated, ühised eelistused, tunnevad teineteise seltskonnas mugavalt ning turvaliselt. Välimus on ka mõjutavaks teguriks. Kuigi peaks tähelepanu pöörama inimese olemusele pigem, et vältida tulevikus pettumusi. Armumine kui Lähedussuhete algus Armumine – teatud tüüpi psühholoogiline seisund, mida iseloomustavad sarnased jooned armunte mõtlemises, emotsiooi

Inimeseõpetus
Perekonna õpetuse kursus-slaidiesitlus
145
ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo

Perekonnaõpetus
Inimeseõpetuse kursus-Perekonnaõpetus-
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad  Perekond  Püsisuhe  Abielu  Lapsevanemaks olemine  Laps  Kodu ja argielu  Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused  Mis on perekond?  Miks on perekonda vaja?  Millised on perekonnatüübid?  Perekonna funktsioonid.  Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks

Pedagoogika
Armumine ja armastus-armastuse teooriad
8
doc

Armumine ja armastus, armastuse teooriad

Tartu Kunstigümnaasium Armumine ja armastus, armastuse teooriad Referaat Koostaja:... Klass:... Tartu 2011 MIS ON ARMASTUS? Armastust on raske defineerida viisil, millega nõustuksid kõik, kes seda kunagi on kogenud. Mõned leiavad, et armumine peale esimest-teist kohtumist ongi armastus. Teised seevastu tõmbavad selge piiri armumise ja hiljem tekkiva sügavama tunde armastuse vahele. Arvamustest sõltumata sarnanevad armastuse otsijad soovi poolest olla õnnelikud läbi teise inimese läheduse. Armastuselt oodataksegi võimalust kogeda õnnetunnet läbi teise inimese. Mis on armastus? Vastavad 17-19 aastased Noormees: ,,Vajadus olla teise lähedal, ei midagi muud." Neiu: ,,Armastust kirjeldada on väga raske. Mina isiklikult lihtsalt tundsin ... see kõlab nagu filmis. Alati on mingeid kahtlusi, aga lõpuks lihtsalt saad aru." Neiu: ,,Mina ei ol

Inimese õpetus
Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
35
doc

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog ­ isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia ­ meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia ­ psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
Suhtlemispsühholoogia
14
pdf

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner

Suhtlemispsühholoogia
Suhtlemispsühholoogia konspekt
14
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle, 1994). · Suhted kui ress

Suhtlemis psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun