verisiooni-radikaalne biheiviorism. Radikaalses biheiviorismis ei võeta olendit enam nagu täielikku masinat, vaid tal võivad olla ka emotsioonid, taju ja mõtlemis võime. Biheiviorismi eeldused: · Biheiviorism on naturalistlik. See tähendab, et materiaalne maailma on täielik tõde ja et kõike on võimalik seletada loodusseadustega. Inimesel pole hinge ja mõistust, ainult aju, mis reageerib välisele stiimulile. · Biheiviorism õpetab, et inimene pole midagi muud kui masin, mis vastab tingimisele. On öeldud(ühe kirjaniku poolt), et biheiviorismi keskseks mõtteks on , et mõtted, tunded, intuitsioonid ei ole kuidagi seotud sellega, mida me teeme. Meie käitumine on tingimise tulemus. Oleme bioloogilised masinad, mis teadlikult ei tegutse, vaid reageerivad stiimulile. Selline idee on vastupidine piibli vaatega inimesele.
emotsioonide korral on üksteisele sarnased · Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral · Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki · Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist Schachter-Singer'i emotsiooniteooria · 1962 · Kognitiivne emotsioonide teooria · Oluline on mudel, mille vahendusel maailma tajutakse, inimese hinnang stiimulile või tähendus, mida ta stiimulile omistab · Emotsioon sisaldab kahte komponenti: füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni Emotsiooni komponendid · Emotsioone põhjustavad sündmused · Sündmuste kodeerimine · Hinnang · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon Põhiemotsioonid · Põhiemotsioonide teooria kasuks rääkivad asjaolud:
panna inimese küll nutma, kuid mitte kurbust tundma). - Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad otsekohe pärast stiimuli esinemist (nähes mürkmadu, me algul ehmume ja alles seejärel kahvatume). Nüüdisaegsed käsitlused: valitseb seisukoht, et inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem. KOGNITIIVSED KÄSITLUSED- selle käsitluse esindajad peavad emotsioonide tekkimise juures oluliseks inimese hinnangut stiimulile (olukorrale või südmusele) või tähendust, mille ta stiimulile omistab. Schachter-Singeri teooria: uurisid, kuidas on emotsiooni puhul omavahel seotud kognitiivne hinnang ja füsioloogiline aktiveerumine. Nad lõid teooria, mille kohaselt sisaldab emotsioon kahte komponenti: 1. Füsioloogiline aktivatsioon, mida võivad tingida mingid välised stiimulid (nt ootamatu üllatus) 2. Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni (nt kui erutunud
See tekitab psühholoogia isiksuseteooriad alateaduslike tunge ja vastuolusid, mis mõjutavad meie mõtteid ja käitumist. Kasvukeskkond. Kogu käitumist võib Biheiviorism John Watson Käitumine, määratleda kui lihtsat vastust stiimulile E. Thorndike õppimisprobleemid,progr (kõikide välismaailma objektidele ja B. F. Skinner ammõpe kõikidele muutustele organismis) Humanistlik Inimese sisemine, Inimene on enda loomult positiivne, loov ja psühholoogia Carl Rogers subjektiivne mina, arengut taotlev, aga tihtipeale on teda A. Maslow teadvus ja tunded muserdanud kogemused.
psühholoogia Alfred Adler arengule. Alateadvus unenägude analüüs Carl Jund Biheivorism John Watson Esiplaanil on psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadus. Uurida saab vaid seda,, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kogu käitumine on määratletud kui vastust ehk reaktsiooni stiimulile Humanistlik Carl Rogers psühholoogia Abraham Tähtis on inimkogemuse Maslow universaalsus, mis eristavad teda loomast- tunded, kogemused, väärtused, eesmärgid, valikud- inimene kui korduv isiksus. loomult positiivne, loov, arenev, Maslow püramiid(eneseteostus) Jean Piaget
- Oluliseks alateadvuse uurimis võimaluseks unenäod. - Esimeste elusaastatel on tähtsus isiksuse kujunemisel. - Tänapäeval kasutatakse käitumis häirete ravimisel. 2 Biheivorims John Watson - Käitumine on vastus stiimulile. - Selle loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. - Katsetati loomadega. ( Nt tuvid, koerad, rotid jne ) - Kasutati katsetus eksitus meetodit.
Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleksid on meile otstarbekad äraelamise ja kohanemise seisukohalt. Instinktid on pärilikud tingimatud refleksid, nad on antud liigi kõigile isenditele stereotüüpsed. Õppimine on seose kujunemine tingitud ja tingimatute reflekside vahel. 6. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon? Tooge näiteid. Habituatsioon on lihtne õppimine. Reaktsioonivähenemine või hääbumine vastusekskorduvalt esinenud üksikule stiimulile. Sensitisatsioon on reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. 7. Mis on latentne õppimine? Tooge näiteid. Latentne õppimine on nähtamatult toimuv ja tunnetustel põhinev. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks? Osaline kinnitamine 9. Kuidas närviimpulss levib? Ole valmis seletama pildi abil.
elamusele seletava tõlgenduse otsimist. Ameerika psühholoog Leon Festinger (1919-1990) lõi kognitiivse dissonantsi teooria. Selle teooria kohaselt teeb ebakõla tunnetav inimene ühte kahest: kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks. Kognitiivse lähenemisviisi esindajad peavad emotsioonide tekkimise juures oluliseks inimese hinnangut stiimulile (olukorrale või sündmusele) või tähendust, mille ta stiimulile omistab. Seda arusaama võib kohata juba vanakreeka filosoofias Aristoteles arvas, et emotsioonid on vastuseks sellele, kuidas me tõlgendame maailma. Julian Rotter arendas kontrollkeskme teooria, mis käsitleb inimeste enesehinnangulisi arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Tema järgi kujuneb inimesel välja üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub
Õppijal tähtis roll, sest tema konstrueerib kogu uue info, mis on saadud välismõjutajate poolt. · Õpetaja on toetaja. Primitiivne konstruktivism Primitiivne = algne. Primitiivne konstruktivism i puhul inimine õpib harjuma erinevate stiimulitega, toimub habituatsioon. Toimub varasemate kogemuste põhjal sarnastele olukordadele reageerimine samamoodi. Lisaks habituatsioonile on sensiatsioon. Sensiatsiooni puhul võimendub inimese reakstioon üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. Radikaalne konstruktivism Radikaalses konstruktivismis teadmised ei peegelda objetiivset reaalsust, vaid ainult meie kogemuse poolt korrastatud ja organiseeritud maailma. Toimub skeemide individuaalne konstrueerimine ja täiendamine, ei eristata õigeid ega vaalesid teadmisi, vaid alternatiivseid teadmisi. Õpetja on suunaja, kes teeb võimalikuks probleemide lahendamise. Konstruktivismi osa gestaltpsühholoogias Seosed radikaalse konstruktivismiga.
uurija, kes tahab retseptsiooniuuringu metodologoogia arendamisega tegeleda. Retseptsiooniuuringute mikroaspektid keskenduvad pealtvaatajale või piiratud arvuga sarnase taustaga pealtvaatajatele, kes esindaksid "normaalset" või "ideaalset" peatvaatajat. Sauter toob välja, et kuigi mikroaspektide teoreetiline areng on toimunud kiirelt, on alles jäänud siiski mitmeid metodoloogilisi probleeme nagu näiteks kuidas ja millal peaks uurima pealtvaataja reaktsiooni etenduse stiimulile. Näiteks toob Sauter Heribert Schalzky' ning Tim Fitzpatricku uurimused ning "teatrivestlused", mida arendati Stockholmis ulatusliku projekti raames ning mida on sellest saati proovitud kasutada mitmetel eesmärkidel erinevates riikides ja erinevates keeltes. Sauter kirjutab, et "Teatrivestluste" põhimõte erineb teistest retseptsiooniuuringute meetoditest, sest ei anna uuritavatele ühtki küsimustikku ega alusmaterjali vaid laseb lihtsalt grupi inimestel vabalt vestelda.
10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust-käitumiseni)? Tooge näiteid. Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid. Mis on vermimine? Mis on klassikaline tingimine? Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis? Habituatsioon-Reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile nt liiklusmüra, kella tiksumine Sensitisatsioon- Reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile nt valu, tundlikus, ärevus, hirm Latentne õppimine on nähtamatult toimiv, tunnetustele põhinev. Nt:pannkookide tegemine Vermimine- teatud kiire õppimisviis, mille korral uus käitumisviis omandatakse üksnes kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel.
vastikustunne parema poolkera aktivatsiooniga 5. Mis on refleks on pärilikud ja kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest instinkt - on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. õppimine seose kujunemine tingimatu ja tingitud stimuli vahel. Tooge iga kohta näide. 6. sensitisatsioon - reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile habituatsioon - Reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile 7. Latentne õppimine - nähtamatult toimuv, tunnetusel põhinev Tooge näiteid. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks? Osaline ja ebaregulaarne kinnitus suurendab kustumiskindlust 9. Kuidas närviimpulss levib? Ole valmis seletama pildi abil. Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse
Psühholoogia on teadus , mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879 , mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia(psühhoanalüüs , S.Freud)-rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism(J.Watson)-objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine.Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile(objeks või sündmus,kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse) Humanistlik psühholoogia( C.Rogers ja A.Maslow)-rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi , mis eristavad teda loomadest, eneseaktualisatsiooni,inimlikke tundeid ja kogemusi Kognitiivne psühholoogia(J.Piaget)-uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine Psühhobiolo...
KONTROLLTÖÖ NR.1 PSUHHOLOOGIAS Kairi Kroll 11.kl. 1.MIS ON PSUHHOLOOGIA? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 2.MIKS PEAB UURIMISTÖÖS JÄRGIMA EETIKANÖUDEID? Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastus...
küsimusele ,,kas midagi on seal?" (nt kerge puudutus; silmas kepikesed liikumise tuvastamiseks, m-v nägemine, ka hämaras) Aeglaselt adapteeruvad retseptorid reageerivad stiimulile aeglasemalt (nt surve retseptorid, sensatsiooni hajum; silmas kolvikesed värvide jaoks) · Iseenese ja teiste eristamine: Eksterotseptiivsed: välistele stiimulitele reageerivad retseptorid Interotseptiivsed: meie endi tegevusele reageerivad retseptorid (tähenduse andmine välisele stiimulile, ka nt optilise ja auditoorse flow tõlgendamine liikumisel; vestibulaarsüst, lihastes, liigestes ja siseorganites) · Retseptorite tihedus määrab tundlikkuse, nt peopesal palju rohkem kui käsivarrel, kahe- punkti tundlikkus; fooveas reetinal koonusrakkude tihedus suurim; koertel parem haistmine lõhnar-te tiheduse tõttu Sensoorsed nägemisteed: teadlik genikulostriaat ja mitteteadlik tektopulvinaarne, nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2
spetsialiseerumine, erinevatel närvikimpudel on oma ülesanded. Eristada saab sensoorseid ja motoorseid harusid. Sensoorsete närviteede ülesandeks on edastada meeleelunditest tulevat tunnetuslikku informatsiooni, motoorsed närvid tegelevad lihaste liigutamisega. Sellist tüüpi närvisüsteemi puhul on organismi igas harus nii sensoorsetest kui motoorsetest närvirakkudest koosnev närvipõimik, mille baasil toimuvad refleksid. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. 3. Kahekülgselt sümmeetriline närvisüsteem levinud selgrootute usside, limuste, lülijalgsete ja mõnede selgroogsete hulgas. Kujunevad välja esimesed meeleorganid. Kõige olulisem uuendus sellise närvisüsteemi juures on närvitegevuse ja käitumise kontrolli koondumine kesknärvisüsteemi. Kahekülgselt sümmeetriliste organismide juures on oluliseks uuenduseks liigendatud luustiku
Õppimine toimub järk-järgult lähenedes eesmärgiks olevale tegevusoskusele (katse tuviga). See kehtib keeruka õpiülesande õpetamisel. Suure mahuga õpiülesanne tuleb jagada väiksemateks osadeks ning õpilast tuleb iga osa positiivse õppimise korral tasustada. Lõpuks kujuneb välja kompleksoskus. -Võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele meelde jätta saadud kogemust ja sellest õppida. -Niisuguse õppimise tulemuseks on organismi võime reageerida kindlal viisil märguandele ehk stiimulile -Tasustamist nimetatakse käitumise kinnistamiseks ehk sarrustamiseks Thorndikei uurimused Edward Thorndike uuris eksperimentaalselt loomade intelligentsust. Uurides mõistatuste lahendamist kassidel ja teistel loomadel, tegi ta kindlaks, et mõistatuse lahendamise kiirus on seda suurem, mida kauem mõistatust näidatakse. Sellest sai ta kinnitust hüpoteesile, et õppimine on katse ja eksituse tulemusel kujunenud harjumuste tulemus. Ta sõnastas käitumisseadused harjumuse kujunemise kohta
· vaatleja kognitiivsed võimed · sotsiaalse keskkonna reageerimine · motivatsioon 1.4.3. sarrustamine · väline (extrinsic reinforcement) · sisemine (intrinsic reinforcement) · tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) · enese-sarrustus (self-reinforcement) II. Hoiak (attitude) 2.1 Hoiaku omadused Suunatud stiimulile: isik, grupp, käitumine Valents ehk märk: näiteks meeldib/ei meeldi Mäluprotsesside osalus Hoiak sisaldab: kognitiivset, afektiivset ja käitumuslikku komponenti 2.2 Hoiaku funktsioonid · Minimiseerida karistust, maksimiseerida kiitust · Tagada teadmine keskkonnast · Väljendada indiviidi väärtusi ja identiteeti · Tagada mina-kontseptsiooni kohesiivsus 2
· näolihaste tegevusega · pisaravoolusega Üldiselt ollakse arvanusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on uurimusi, mis näitavad, et nutta võivad ka mõned kõrgemad loomad, nagu kaamel, elevant, gorilla. Nutt imikul Nutmine on vastsündinu üks esimesi tahteelu akte. Nutu intensiivsus on oluline näitaja vastsündinu tervisliku seisundi hindamisel. Apgari skaala võtab nutmist arvesse kahel puhul: · hingamise hindamisel · reaktsioon stiimulile hindamisel Mida intensiivsem on mõlemil juhul nutt, seda parem on vastsündinu tervis. Terve imiku nutt on põhjustatud peamiselt näljast. Esimestel elukuudel inimese nutt on ilma pisarateta, kuna pisaranääre pole veel lõplikult välja arenenud. Ja ka nutu tekke põhjused on imikul teised, kui täiskasvanul ja seda põhjusel, et imiku eneseväljenduse viisid on oluliselt ahtamad kui täiskasvanul. Seega imik, kui ta soovib tähelepanu, kasutab selleks nuttu, seal
Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. Paljunemine. Õppimine seose kujunemine tingimatu ja tingitud stimuli vahel. Põletan näpu vastu kuuma pliiti ära, teinekord ei pane näppu sinna. 10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust-käitumiseni)? Tooge näiteid. Sensitisatsioon reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. Tundlikkuse tervanemine. (Ootamatu ilmumine, hääl.) Habituatsioon reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile. Tundlikkuse vähenemine, harjumine. (Ei ole püsiv, kaob ära. Näiteks kui liiga plaju ühte jäätist süüa, siis viskab kopa ette. Raudtee läheduses elades harjud lõpuks kolinaga ära.) Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid. Inimene õpib nägemise abil. Ei pea ise tegema, et aru saada kuidas käib
stimulatsiooni afektiivset infot, ning selle vähesuse tõttu ilmnevad hallutsinatsioonid. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad • Psühhodünaamiline (psühhoanalüütiline) psühholoogia a) Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule b) Alateadvuse mõju käitumisele c) Unenägude analüüs d) Isiksus koosneb 3 komponendist – Id, Ego, Superego Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung, Sigmund Freud • Biheiviorism (käitumispsühholoogia) a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile b) Enamik käitumisi on omandatud John Watson • Humanistlik psühholoogia a) Sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele keskendumine (eneseteostusvajadus, tunnetusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused). C. Rogers, A. Maslow • Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia a) Inimese enda ja maailma seletamise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi, süsteemi tasemel. Jean Piaget • Psühholoogia (bioloogiline)
läbivatel lenduritel. Sellistel juhtudel on kuulmis- ja nägemiselunditele antav signaal ühetaoline ja selle vältimiseks vajavad nad aju stimuleerimiseks ärritavat signaali. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad 1. Psühhodünaamiline psühholoogia Alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism Uuritakse käitumist, mis on lihtne vastus stiimulile. 3. Humanistlik psühholoogia Keskendutakse sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. 4. Kognitiivne psühholoogia Inimese enda ja maailma suhtumise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi, süsteemi tasemel. 5. Psühhobioloogia Käitumine kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus.
kiiremini kui lähenemise tendents · lähenemise ja vältimise tendentside intensiivsus sõltub ajejõust · konfliktis tuleb esile see tendents, mis on intensiivsuselt tugevam 4. Kahekordne lähenemine-vältimine (double approach- avoidance) kaks objekti, eesmärki ... Oidipuse, Elektra kompleks neuroos - alateadvuslik konflikt V Ülekanne (displacement) agressiivsuse ülekanne · reaktsioon sarnasele stiimulile · vältimise tendentside puhul - ülekanne mittesarnasele stiimulile VI Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees kolm tegurit: · ajejõu intensiivsus ja frustratsioon on omavahel seotud · eesmärgi saavutamise ulatus ja frustratsioon on omavahel seotud · frustratsiooni kumulatsioon VII Neuroos neurootiline käitumine - alateadvuslik konflikt neuroos - tõrjutud konflikti manifesteerumine ego kaitsemehhanismid - lapsepõlves omandatud
kiiremini kui lähenemise tendents · lähenemise ja vältimise tendentside intensiivsus sõltub ajejõust · konfliktis tuleb esile see tendents, mis on intensiivsuselt tugevam 4. Kahekordne lähenemine-vältimine (double approach- avoidance) kaks objekti, eesmärki ... Oidipuse, Elektra kompleks neuroos - alateadvuslik konflikt V Ülekanne (displacement) agressiivsuse ülekanne · reaktsioon sarnasele stiimulile · vältimise tendentside puhul - ülekanne mittesarnasele stiimulile VI Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees kolm tegurit: · ajejõu intensiivsus ja frustratsioon on omavahel seotud · eesmärgi saavutamise ulatus ja frustratsioon on omavahel seotud · frustratsiooni kumulatsioon VII Neuroos neurootiline käitumine - alateadvuslik konflikt neuroos - tõrjutud konflikti manifesteerumine ego kaitsemehhanismid - lapsepõlves omandatud
süsteem väliskeskkonnast vastu võtab ja mis mõjutab otseselt retseptoreid meeleelundis? Põhimõtteliselt võtavad kõik meeled vastu nii füüsilisi kui keemilisi stimulatsioone väliskeskkonnast. Meeleretseptoreid jaotatakse stiimuli päritolu alusel kas stiimul pärineb väliskeskkonnast või stiimul pärineb sisekeskkonnast. Stiimuli laadi põhjal liigitatakse sensoreid kas valgusele, mehaanilisele stiimulile, keemilisele stiimulile või temperatuurile reageerivateks. Silma mõjutab enam valgus, mehaaniline stiimul, maitsmismeelt keemiline stiimul, temperatuur, mehaaniline stiimul, kuulmist mõjutab mehaaniline stiimul,puutetundlikus temperatuur, mehaaniline stiimul. Tasakaalumeelt mõjutab mehaaniline stiimul. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Väliskõrv koondab õhus olevad helilained keskkõrvas asuvale trummikilele, mille eesmärk
meenutamist nt. Puuvilja nägemine manab silme ette vaagna, millele kodus pandi puuvilju Operantne tingimine (1) · Käitumise aluseks on vajadus reageerida keskkonnale teatud viisil · Alateadvuslik tarve vältida negatiivset ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid - võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele meelde jätta saadud kogemusi - õppimise tulemuseks organismi võime reageerida kindlal viisil märguandele ehk stiimulile . Nimetatakse stiimul-reaktsioon (S-R) õppimiseks · Tegevuse või käitumise tagajärjeks on kinnitus või karistus - Tasustamine, käitumise kinnitamine ehk sarrustamine · Thorndike'i katse - Näljane kass puuris, kes nägi toitu väljaspool puuri. Puurist välja saamiseks oli vaja vajutada spetsiaalset klahvi. Operantne tingimine (2) · Näited karistusest - koerale antakse nina pihta kui ta närib jalanõusid
Rõhutades, et inimesel on vaba tahe valida oma käitumisviis ja teha selle kohta otsuseid, vaatlevad humanistid oma patsiente kui kordumatuid isiksusi. Esindajad-Carl Rogers 3. Biheiviorism Looja- John Watson Idee- Tähtsustab üle kõige käitumist ehk nähtavat. Nende arust saab uurida ainult seda, mida on võimalik vaadelda, ehk käitumist. Selle tõttu on biheivioristide seas ka enim katseid loomadega. Kogu käitumine on vastus stiimulile (väline objekt või sündmus, mis kutsub esile organismi vastuse). Watsoni arvates pidi psühholoogia tulevikus suutma öelda, mismoodi täpselt reageerib inimene ühele või teisele stiimulile Uuritakse- Vaatlemine, katsete tegemine Esindajad- 4. Kirjelda kognitiivset ja psühhobioloogilist paradigmat Looja- Kognitiivsel Jean Pigeat Idee- Kognitiivne (e. tunnetuspsühholoogia) uurib eelkõige vaimse info töötlemist, seda kuidas inimesed loovad pilte oma pea sees
Türeotroopne hormoon (TTH, TSH)- reguleerib kilpnäärme talitlust, samuti hapniku tarvet, ainevahetust ning ka termoregulatsiooni. 17. Janu ja seda kontrollivad süsteemid Janutunnet reguleerib hüpotaalamus. 18. Nälg ja seda kontrollivad süsteemid Näljatunnet reguleerib hüpotaalamus 19. Harjumus Harjumus- õppimise kõige lihtsam vorm, võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid. Harjumuse korral väheneb reaktsioon korduste läbi tuttavaks stiimulile 20. Tingimatud refleksid Tingimatud refleksid- on kaasasündinud ja kutsutakse tingimatult esile sobiva ärritaja poolt hoolimata looma kogemustest. 21. Tingitud refleksid Tingitud refleksid- need on omandatud ja on tingitud looma eelnevatest kogemustest ning nende aluseks on värskelt moodustunud seosed ajus. Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 22. Tingitud reflekside tekke eeldused
· Mille jaoks on hormoonid vajalikud? Hormoonid reguleerivad keha ainevahetust · Kuidas hormoonid käitumist mõjutavad? Hormoonide tase varieerub ning mõjutab otseselt käitumist ja õppimist. Soolised erinevused (testosteroon, östrogeen). II Õppimine 9. KAASASÜNDINUD KÄITUMISVIISIDE JA ÕPPIMISE ERINEVUS. · Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleks on käitumise lihte vorm , mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. Tingimatud(pärilik, kaasasündinud) ja tingitud(kogemuste kaudu omandatav) refleksid. Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks Õppimine uute kogemuste omandamise protsess, mis on edasise käitumise korraldamise aluseks 10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID.
afektiivse reaktsioonina viha, kurbuse, ärevuse väljendumine. Afektiivse reaktsiooni häired: · apaatia - emotsionaalsed reaktsioonid puuduvad. · hüpopaatia - emotsionaalne reaktsioon on tuimenenud. · afektlabiilsus - reaktsioon pole stiimuliga kooskõlas, emotsionaalne reaktsioon vallandub väga kergelt ja muutub kiiresti. · ambivalentsus - kahe või enama vastandliku emotsiooni koosesinemine vastuseks ühele stiimulile. 2. Kirg- Sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 3. Frustratsioon- Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Võib tekitada agressiivsust juhul, kui frustratsioon on tugev ning frustratsiooni põhjust tajutakse juhusliku või ebaõiglasena, mitte ärateenitud või õiglasena. 4. Ärevus- Kartustunne, mis on põhjustatud välise või sisemise ohu ootuses, s.t
Miks on taju ajalised ja ruumilised vastastoimed kasulikud? Mis on neis tajumist raskendavat? Aitavad kaasa objektide õigele kujutamisele. Ruumiline vastastoime- läbiv printsiip ehk lateraalne intribitsioon pidurdab enda kõrval olevat rakku. Selle tulemusena annab tugevama signaali. Kui esitada kõrvuti erineva heledusega ribasid (6-kõige heledam, 1-must). Kui aju vaatab seda pilti, siis tajume heleduse eristumisi lainetena. Ajaline vastasmõju üks ja sama rakk reageerib uuele stiimulile natuke teistmoodi. 8. Milles seisneb inimeste tajuelamuste piiritletus? Too näide selle kohta, mil moel on keskkonna tajumine piiritletud?
Käitumuslik teooria Biheivorism Referaat 2011 Biheivorism Sõna biheivorism tuleneb inglise keelsest sõnast behavior käitumine. Tegemist on psühholoogia suunaga, mis keskendub teadvuse jälgimise asemel ,,välisele" käitumisele, eriti sellele, kuidas käitumisviise õpitakse. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud , õpitud ja kaasasündinud, instinktiivne. Omandatud käitumist käsitatakse vastusena stiimulile: mingi sisemine või väline nähtus põhjustab organismi vastureaktsiooni valemiga S (stiimul) R (reaktsioon). [1] Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Termini biheivorism autor on ameerika psühholoog John B. Watson. Oma artiklis "Psychology, as behaviorist views it" aastal 1913 kirjutas Watson, et biheivorism on
närvirakkudes olebate seriidiliste erutuste mustrite poolt(mustrite teooria) AISTING Sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tegevusest nt ilm reageerib erinevalt hämara ja ereda valguse puhul, kui neid mõjutavad ka stiimuli muutused Sensoorne adaptsioon-stiimuliha harjumine kui saa stiimulit esitatakse pikema aj jooksule, meie tundlikkus stiimuli astu väheneb Milleks?- tuttavale stiimulile anname vähem sensoorset kaalukust, et saaks paremini reageerida muutustele. Evolutsiooniline nägemine NÄGEMINE Palju in: värvid, kujud, ruumiline pigutus jen Stiimuliks, mis käivitab nägemisaistingu on valgus*päike, lambid jne Varem usuti, et inimese silm valgustab objekt Valgus liigub lainetena- Laine pikkus-peamine tegur värvi tajumisel Vaguse tajumine toimb fotoretseptorite abil, mis asuvad silma võrkkestal
elueast. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Muutused teabega: infor redutseerub, muutub isikupärasemaks, transformeerub, detailid taanduvad, lisanduvad uued teemad, ootustega sobimatu info ununeb, ilmneb ratsionalisatsioon, domineerivate teemade teke Reprodutseerimine äratundmine, meenumine, mäletamine/meenutamine Tähelepanu - psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine stiimulile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Valida välja (selekteerida) pakutavast informatsioonihulgasi oluline; selekteeritu muutub objektiks ning ülejäänud taandub fooniks. Ühtlasi luuakse vajalik seisund stiimulite vastuvõtuks ja töötluseks. - Tp võib olla suunatud väliskeskkonda, kuid ka subjektiivsesse kujutluste/mõtete sfääri - Tp tagab selge taju; suunatud mälu poolt.
Lööve võib kesta mõne minuti, kuni mitu päeva või kuud ning varieerub olenevalt inimesest. Samuti võib esineda põletavat tunnet. Tõsise reaktsiooni korral võib tekkida hüpotensioon (tugev vererõhu langus), mis võib olla eluohtlik. Kõige tõenäolisemalt võib tõsine reaktsioon tekkida, kui lööve tekib vähem, kui 3 minutilise kokkupuutega külmale. Põhjustajad Nõgestõbi on reaktsioon külma stiimulile, tugevale temperatuuri langusele, külmale õhule ja veele-tuulele. Külmaurtikaariat põhjustavad mitmed asjaolud, enamus neist on idiopaatilised, st reaalseid põhjusi pole teada. Mõned haruldased haiguse seisundid võivad samuti külmaurtikaariat esile kutsuda. Kui tavaliselt allergiat ei esine, tasub seda lähemalt arsti juures uurida. Diagnoos Diagnoosi on võimalik saada
meeskonnaliikmete olemust, vajadusi, individuaalsust ja ootusi ning teadmisi ja oskusi. Rahaline preemia on kindlasti heaks motivatsiooniks, aga minu arvates komplimendid ja kiitus toetavad inimeste õppimis- ja sooritusvõimet isegi paremini. Professor Norihiro Sadato viis läbi eelmisel aastal vahva uuringu, millest tuleneb, et kiitus ja komplimendid aktiveerivad ajus samu piirkondi, mis reageerivad rahalisele stiimulile. Seega, et ümbritsevaid inimesi motiveerida ei pea erilisi ressursse olema piisab komplimendist! Selleks, et oma tööd efektiivselt ja kvaliteetselt teha vajavad töötajad piisavalt informatsiooni. Kui inimesed on teadlikud ettevõttes toimuvatest protsessidest, siis tunnevad nad ennast organisatsiooni täisväärtusliku osana. Iga edukas ja arenev ettevõtte paneb paika oma missiooni ja eesmärke ning tutvustab neid oma töötajatele, et nad saaksid nendest juhinduda.
McClellandi teooria, kus on välja toodud suhtlemisvajadus, saavutusvajadus ja võimuvajadus. Aldeferi teooria: eksistentsi , suhtlemis ja kasvu vajadused Mis iseloomustab tähelepanu? Tähelepanu sõltub stiimuli omadustest, inimese isikuomadustest ja situatiivsetest teguritest. Mis iseloomustab taju? Taju on tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mile käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma. Tajumine on protsess, mille käigus on indiviid stiimulile avatud, ta valib, selekteerib ja tõlgendab infot ning tal kujuneb teatav pilt endast ja ümbrusest. Taju märksõnadeks on stiimul, tähelepanu, arusaamine ja meelespidamine. Milles avaldub tarbija kõrge ja madal ostuosalus? Osalusmäär näitab, kui palju paneb inimene tarbimistegevustesse energiat. Kui osalusmäär on madal, võib inimse jaoks olla ükskõik, millise alternatiivi ta valib, sest ost pole talle tähtis- tegemist on vaheldustotsiva käitumisega. Toode on odav
Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Tumedaim värv kõrgeim allesjäänud ajuosa Refleksid: reageerib sirutamise, eemaletõmbumise, toetamise, kratsimise ja käpa raputamisega jne vastavale sensoorsele stimulatsioonile. Ka astumisreaktsioon keha toetamisel. Kehaasend: reageerib stiimulile spetsiifiliste liigutustega (hammustamise, urisemise, närimise ja lakkumisega jne) ning jäikade asenditega (lihastoonus ); uneskõndimise elemendid, ka unefaasid. Neelab keelele pandud toitu. Spontaansed liigutused: reageerib lihtsatele nägemis- ja kuulmisstiimulitele; automaatsed käitumised nagu sugemine; stimulatsiooni korral ka tahtlike liigutuste komponendid (püstitõusmine, käimine, keeramine, hüppamine, ronimine jne).
hirmu ja foobia erinevus ning ka mõningad enam levinud foobiad. Lõpuks lisasin ka veel minu arvates lennuhirmu tekitavaid faktoreid nagu meedia, isiklikud kogemused. Töö sisaldab ka lõiku intervjuust, kus ajakirjanike küsimustele vastas endine Estonian Air asepresident Erki Urva, kus ta seletab meedias kajastunud sündmusi ja sealt tuleb välja erinevus päris elu ja meedia poolt kajastatu vahel. 1.Inimese käitumisest Käitumine tähendab bioloogiliselt indiviidi nähtavaid reageeringuid stiimulile. Stiimul võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast. Looma käitumine aitab tal leida toitu, vältida vaenlasi, ning seksuaalselt paljunevatel liikidel aitab leida ka kaaslase, kellega paljuneda. Psühholoogia koolkonda, mis tegeleb inimeste ja loomade käitumise uurimisega, nimetatakse biheiviorismiks. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud, õpitud ning kaasasündinud, instinktiivne
St siis et NB! Gleitman jt tingitud stiimul on stiimul mis tuleb ikka aga tingimatu "Psühholoogia" stiimusl on stiimul mis tuleb harva. Neutraalne stiimul eestikeelses versioonis on siis ärrituseta stiimul ei ole segavat valgust ega kasutatakse nii tingitud ehmatavat heli. . kui tingimatu reaktsiooni kohta ka sõna refleks, mis on tõlkija omavoli. Tingimatu reaktsioon tingimatule stiimulile on tõesti kaasasündinud refleks, kuid tingitud ehk õpitud reaktsiooni ei saa nimetada refleksiks. Õpiku inglisekeelses versioonis seda viga ei tehta. Mis on operantne Operantne tingimine on õppimise protsess, mille käigus ÕO8 tingimine (operant kujundatakse käitumist sarrustamise (tasustamise) conditioning)? (positiivne või negatiivne) või karistamise abil. Ehk siis töötada välja tasude -karistuste süsteem
Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma- dusi, mis eristavad teda loomadest, -- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Kognitiivne psühholoogia (J. Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine.
Sobiv keskkond: stabiilsed tingimused. Paindlikkus: väike. Nimetatakse ka julgeks, aktiivseks, ,,kulliks". · Reaktiivne (jälgija) reageerib hädavajadusel, väldib konflikti. Sobiv keskkond: muutlikud tingimused. Paindlikkus: suur. Nimetatakse ka tagasihoidlikuks, passiivseks, ,,tuveks". Hirmu faktor Hirm on emotsionaalne seisund, mis tekitab kaitse- või põgenemisreaktsiooni vastuseks tegelikule või potentsiaalselt ohtlikule (kujuteldavale) stiimulile. Hirm on evolutsiooni käigus välja kujunenud adaptiivne kaitsesüsteem, mis aitab isendil ellu jääda ohtlikes olukordades. Kiire vastus hirmuallikale (sekunditega) see on tingitud sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisest ja neurotransmitterite eritamisest neuronite poolt (silmapupillide suurenemine, vererõhu tõus, südametegevus kiireneb). Aeglasem vastus hirmuallikale (2-3 min) see on tingitud hormoonide ahela sisselülitumisest, mis
häbeneda." Vaatamata kohutavatele haigushoogudele õpetas Nietzsche oma teostes vitaalsust ja elujaatust, pidades pessimiste jõuetuteks dekadentideks. Ei ole üldisi väärtusi ega üldist tõde; need on vaid igal inimesel omad Sellest lähtudes võib tunduda kummalisena, et oma filosoofias ülistab ta tugevust ja mõistab hukka nõrku ja viletsaid. See moraal on negatiivne kontseptsioon ta on tekkinud vastandudes välisele stiimulile, on selle produkt, kus rahulolematus tahab end kompenseerida. Eeldatakse teise hukkamõistu. Seevastu tugevate ehk positiivne moraal ei vaja seda, tema ei vaja enese vastandamist oma identideedi saavutamiseks. Kuid sisimas unistavad ka rahulolematud tugevusest, olgugi, et nad sõnades väljendavad muud. Nemad saavad vääriliselt tasustatud viimsel kohtupäeval. Mille eest? küsib Nietzsche. Seda tasustatust peavad aga nad, vaesekesed, ootama alles järgmises elus. Seega, kristlus on
3. Laps on õppinud vaimseid repressioone omavahel seostama, oskab arvestada mitme muutusega samal ajal. 4. Ilmneb abstraktse, formaalse, hüpoteetilise mõtlemise võime. Paraneb võime lahendad aülesandeid loogilise arutluse teel. (reegel on et sulg teeb klaasi katki siis järelikult kui Don lööb klaasi sulega siis klaas läheb katki). Piaget'järgsed sesiukohad Harjutamismeetodid- kui anda imikule kuulda midagi uut, siis uuele stiimulile reageerib elavnemis stiimuliga.(häälitsema, pilguga otsima objekti, kui eiab siis jälgib seda objekti). Mingi ajaga harjub ära ja siis ei jätka enam vaatamist jne. Kui anname uue asja mis meie jaoks erinev siis kui lapse jaoks see ka uudne siis ta uuesti elevneb. kui tema jaoks on sarnane siis ei elavne uuesti. A-B püsivusvea seletused -3 kuune on üllatunud kui sirmi taha peidetud lõvi seal ei ole enam (ta teab objekti
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
võib kesta kaua. Soovimatu käitumise olemasolu üle otsustades tuleb arvesse võtta lapse arengufaasi. Tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse puhul ilmnevad probleemid neljas valdkonnas. 1.Tähelepanematus ja hajaliolek.. Lastel on raske otsustada, millele tähelepanu suunata, raske tegevust alustada ja hoida tähelepanu tegevusel kuni selle eduka lõpuni, koondada ühel ajal tähelepanu kahele erinevale stiimulile. Neil lastel on nõrk tähelepanu, lisaks on neil raske eristada olulisis stiimuleid. Tähelepanematus ja suutmatus eristada olulist tingivad ebaadekvaatse käitumise. - jätab sageli detailid tähele panemata või teeb tegevustes hooletusvigu -sageli korduvad raskused ülesannetele või mängudele keskendumisel -otseselkõnetamisel ei näi sageli kuulvat -sageli ei pane tähele korraldusi ega saa ülesandeid tehtud - sageli korduvad raskused ülesannete või toimingute organiseerimisel
PSÜHHOLOOGIA tuleb kreeka keelsest sõnast psyche-hing j logos-teadus. Hing-psüühika. Psüühika- teadus inimese sees ja teda ümritsevas keskkonnas. Psüühika toimub ajus. Psühholoogia kui teadus uurib inimese vaimse ja käitumis elu toimumist. Psühholoog-on spetsialist, kes tunneb psühholoogia teadust ja tegeleb inimeste nõustamisega. Psühholoogia õpetaja on spetsialist, kes peab tundma psühholooigiat ning peab olema ka kraad. Psühaater-tegeleb ja uurib psüühika patoloogiaga. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, arenguvorme ning psüühika osa inimeses ja looduses. Psühholoogia struktuur jaguneb kaeks: 1)teoreetilised psühholoogia harud 2)rakendus psühholoogia harud. 1)psühholoogia:*terninoloogia*teooriad*konspektsioon*teadmised 2)eksperimentaal*uurimismeetodid*uurimistulemused. 2)rakendus psühholoogiaharud: kujunevad ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengut. KAKS RAKENDUSEPITSIOONI:...
Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil
taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli, töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega. ATH LAPS JA KOOL Nooremas koolieas on ATH-ga lapsed võrreldes teiste eakaaslastega motoorselt tunduvalt aktiivsemad, seda nii struktureeritud kui vabas tegevuses. Nad on vähem orienteeritud tulemusele, neil on suuri raskusi kestvat vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritamisel. Neil on raske keskenduda rohkem kui ühele stiimulile korraga, seetõttu vajavad nad eakaaslastest rohkem välist organiseerivat abi. Suhetes eakaaslastega tekivad sageli konfliktid, kuna ATHga lapsed ei suuda kinni pidada kokkulepitud mängureeglitest, käituvad väga jõuliselt, seetõttu on nad sageli teiste laste poolt tõrjutud. Noorukieas on tendents hüperaktiivsuse vähenemisele. Väljendunud impulsiivse käitumise püsimine noorukieas võib kaasa tuua eale esitatavate suuremate sotsiaalsete nõudmistega
MÄLU Mälu on psüühiline nähtus: tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms. meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Mälu on vaja õppimises, mõtlemises, tajumises, kõnelemises, suhtlemises jmt psüühilises protsessis. Mälu seostab indiviidi minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Mälu tähtsaimad omadused on mälu maht ja kestus. [EE 6. kd., lk 498] Lk. 262 Unustamiskõver iseloomustab unustamise kiirust, näidates kui palju meeldejäetust aja möödudes ununeb ehk teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde. Seepärast võib unustamiskõverat väljendada ka meeldejätmise (säilitamise) kaudu: ordinaatteljele kantakse säilitamise (saving) ulatus protsentides, abstsissteljele esmaõppimisest möödunud aeg (meeldejätmise ehk retentsiooni aeg, retention interval). [joonis 7.9] Unustamiskõverat saab koostada sisutut...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
