Külmaallergia (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Gerly Poroson
KÜLMAALLERGIA JA SELLE ESINEMINE KÄTEL
Referaat
Juhendaja
Thea Kriisemann
Tallinn 2011
Sissejuhatus
Allergia on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. See on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud.
Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu , hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal.
Külmaallergia
Külmaurtikaaria (nõgestõbi) on allergia, kui pärast külmastiimulit tekivad nahale nõgestõve nähud või suured punased laigud. Laigud on tavaliselt sügelevad ning esinevad piirkondadel , mis pole külma eest kaetud, enamjaolt näopiirkonnal ja kätel. Vahel võib ka olla, et jalad hakkavad sügelema ja paistetama. Külmale tundlikumatel inimestel ei pruugi keha katmine külma eest aidata ja allergia võib tekkida üle keha. Laikude suurused varieeruvad mõnest millimeetrist mitmekümne sentimeetrini. Allergiat peetakse krooniliseks, kui see kestab kauem kui kuus nädalat. Allergia võib olla päritud või omandatud. Omandatud allergiavorm esineb kõige sagedamini 18-25 aastastel .
Külmaurtikaaria erinevad tüübid:

• Esmase astme külmaurtikaaria – naha seisund, mida iseloomustavad kublad ja esineb vihmase ning tuulise ilmaga, pärast kokkupuudet külmaga, kaasaarvatud kokkupuutes jääkuubikuga. Esineb enamjaolt külmale avatud piirkondades, st nägu ja käed.
  

• Teise astme külmaurtikaaria – naha seisund, mida iseloomustavad kublad, mis on tekkinud mõne seerumi või kreemi kõrvalnähust. Võib esineda üle keha, olenevalt kuhu allergiat tekitavat ainet määrida.
  

• Refleksne külmaurtikaaria – naha seisund, kus üldine keha jahutus kutsub esile laialt levinud kublad. Võib esineda üle keha.
  

• Perekondlik külmaurtikaaria – autosomaalne domineeriv seisund, mida iseloomustab lööve ja palavik/külmavärinad, mis tulevad esile pärast kontakti külmaga, vahel isegi temperatuuriga alla 22 kraadi.
  

Sümptomid
Kui keha on olnud kontaktis külmaga, tekib nõgestõve lööve. See tekib kapillaaride laienemisest, mis laseb vedelikul voolata ümbritsevatesse kudedesse epidermises. See möödub, kui keha vedeliku endasse neelab. Nahk muutub väga kuivaks ja punetavaks, kätel lööb esmalt välja sõrmede vahel või nukkidel. Lööve võib kesta mõne minuti, kuni mitu päeva või kuud ning varieerub olenevalt inimesest. Samuti võib esineda põletavat tunnet . Tõsise reaktsiooni korral võib tekkida hüpotensioon (tugev vererõhu langus), mis võib olla eluohtlik. Kõige tõenäolisemalt võib tõsine reaktsioon tekkida, kui lööve tekib vähem, kui 3 minutilise kokkupuutega külmale.
Põhjustajad
Nõgestõbi on reaktsioon külma stiimulile, tugevale temperatuuri langusele, külmale õhule ja veele -tuulele. Külmaurtikaariat põhjustavad mitmed asjaolud , enamus neist on idiopaatilised, st reaalseid põhjusi pole teada. Mõned haruldased haiguse seisundid võivad samuti külmaurtikaariat esile kutsuda. Kui tavaliselt allergiat ei esine, tasub seda lähemalt arsti juures uurida.
Diagnoos
Diagnoosi on võimalik saada allergioloogilt või mõnelt teiselt litsenseeritud praktikult, tehes külmatesti. Külmatesti puhul hoitakse tükk jääd vastu otsaesist või rannet, tavaliselt 2-3 minutit. Positiivne tulemus on konkreetne kerkinud punane nõgestõve lööve. Lööve võib tekkida nii jääkuubiku kujuliselt, kui ka sealt edasi levida .
Ravi
Ilmselgelt on kõige tähtsam hoida end üleni soojas, võimalusel ka nägu. Ka mõned basseinid ja konditsioneeriga ruumid võivad nahale liiga jahedad olla. Kohe peale kontakti külmaga enda soojendamine aitab löövet kontrollida, et see hullemaks ei läheks. Ent see ei hoia ära lööbe teket, vaid vähendab aega nende ärakadumiseks. Antihistamiini sisaldavaid allergiavastaseid ravimeid, nagu näiteks Claritin, võib manustada suuliselt. Lisaks on veel antihistamiini sisaldavad kreemid , mis ei ole aga nii tõhusad. Kõige parem ravi on siiski allergia ennetamine vältides kokkupuudet külmaga.
Olukorrad, kui reaktsioon võib välja lüüa

• Külm ilm: reaktsioon võib tekkida jaheda õhu käes üle paari minuti olles. Vältida tuleks külma ilma korral pikemaid julutuskäike. Soovitatav oleks ennast võimalikult kinni katta, kindad kätte panna, et kokkupuude külmaga oleks minimaalne. Eksperimenteerida, kuni leiab õige riietuse, kinnikatmisviisi.

• Higistamine: reaktsioon võib tekkida isegi sooja ilma korral. Kui nahk on higine siis tuul jahutab seda pidevalt, tuues esile allergilise reaktsiooni. Sellisel juhul tuleks nahka aegajalt kuivatada ja samuti end riietega katta, vältides higi-tuule kontakti. Kohene naha kuivatamine aitab vältida reaktsiooni halvemaks pöördumist. Sportimise korral ja ka muudes olukordades tuleb kasuks rätiku kaasaskandmine.

• Ujumine: ujumine võib olla eriti ohtlik, kuna ujudes on südametegevus kiire ja allergiline reaktsioon võib esile kutsuda hüpotensiooni ehk kiire vererõhu languse. Selle vältimiseks tuleks võtta enne vette minekut allergiavastast rohtu ning hoida energiat kuni keha temperatuuriga harjub. Soovitatavalt tuleks võtta enne ujumaminekut mitte uniseks tegevat antihistamiini ning lisaks ühte ka varuks kaasas kanda. Käsi saab veidi kaitsta ka rasvasemate kreemidega, kuid see ei aita kui pikalt ujuda.

• Konditsioneer: sooja ilmaga jahedasse ruumi minnes võib samuti allergia välja lüüa. Soovitatav oleks kaasas kanda jakki ja kindaid või muud, millega käsi katta.

• Külmad joogid-söögid: süües midagi külma või jahedat, võib allergiline reaktsioon võib kaasneda keele ja kõri paistetus. Soovitatavalt enne võtta antihistamiini, või vältida jahedat toitu.

• Külmad pinnad: istumine külmale pinnale võib samuti allergilise reaktsiooni esile kutsuda. Nendega kokkupuudet tuleks vältida, kasutades siis midagi istumise alla. Kui probleem esineb põhiliselt kätel, siis aitavad jällegi kindad ja soovitatav vältida külmade asjade katsumist, nagu välja postid/torud ja muu selline.

• Piiratud verevool: kirjutamine ja muu tegevus, kus lihased on pinges ja takistavad verevoolu, mille tõttu võib samuti keha jahtuda, tuues esile sügeluse ja nõgestõve.

Külmaurtikaaria vastand

Külmaurtikaaria vastandiks on kolinergiline urtikaaria, kus nahale tekib lööve keha soojusest. Sümptomid tulevad esile trenni tehes higistamisel, päikese käes, saunas, kuuma dušši all, vürtsikat toitu süües või isegi stressi ja viha korral.

Üks põhilisi kolinergilise urtikaaria põhjuseid on stress, eriti teismeliste seas. Teinekord võib ravile kaasa aidata teraapia. See on samuti allergikutele väga probleemne, kuna on raske olla väljas või jalutada tööle jne.

Intervjuu külmaallergia all kannatava 17aastase neiuga:

Millal allergia esimest korda välja lõi ja kuidas?

Allergia lööb mul alati välja ainult kätel. Algas nii umbes 4a tagasi vist.. esimesel korral oli eriti hull. Kohe kui käed said külma ja tuult, tekkisid sellised punakad ja megakuivad laigud ja kõik hakkas kipitama. Esimesena läksid kuivaks väikeste näppude vahelt, siis levis edasi ja kõik nukid olid kuivad ja valusad ning edasi tekkisid lõhed.

Kuidas on allergia kõige hullemini välja löönud?

Kõige hullem kord oli siis, kui käed olid tõesti üleni lõhenenud ja kuivanud, nii, et nägid välja nagu vanaks läinud ja kui üksteise vastu hõõruda, siis tuli kuivanud naha tükke.. see oli väga valus ja vastik. Oli ka selliseid hetki, kus lõhed läksid nii hulluks, et hakkasid veritsema. Samuti polnud külmal talvel enam vahet, kas kannan kindaid või ei, allergia lõi ikka välja.

Kas oled proovinud leida ravi?

Olen käinud mitme nahaarst ja allergoloogi juures, keegi pole osanud mind aidata. Olen proovinud tõesti vähemalt 30 erinevat kreemi-salvi ja pole midagi, mis täielikult aitaks ja raviks.

Mis on seni osutunud parimaks lahenduseks-hoolduseks?

Lõpuks leidsin, et parim ravi on parafiinhooldus. See on tõesti väga hea ja pehmendab ja niisutab käed ikka väga korralikult ära. Talvel käin nii iga kuu hoolduses või isegi natuke tihedamini ja aitab super hästi.

Google pildiotsing
http://en.wikipedia.org/wiki/Cold_urticaria
http://www.neljas.ee/est/?news=905348&category=48
http://et.wikipedia.org/wiki/Allergia
http://en.wikipedia.org/wiki/Allergy