Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline Tajumisel kujuneb vastastikune mõju Isikutaju aitab meil luua sotsiaalseid suhteid Me saame oma suhtlusoskusi parandada AITÄH kuulamast!
Aistingute seaduspärasused: 1. Kompensatsioon ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2. Adaptatsioon kohanemine, ( lähed pimedasse tuppa) 3. Sünesteesia ühele meeleelundile iseloomuliku ärrituse teke, teise meeleelundi ärritamisel. Taju: Mõju avaldavad varajasemad kogemused, ka mõtlemine, hoiakud ja emotsioonid. Tajul on muutumatu iseloom. Taju liigid: 1. isiku taju mehhanism - *stereotüpiseerimine 2. samastumine Tähelepanu psüühilise aktiivsuse seisund, mis väjendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tahtmatu tähelepanu kandub objektile iseenesest. Tahtlik tähelepanu suunatakse objektile jõupingutuse varal. Tähelepanu omadused: 1) Tähelepanu maht väljendub objektides mida tähelepanna on võimalik (5-9 objekti). 2) Intensiivsus tähelepanu tugevus 3) Koondamine ja jaotamine koondan ja jaotan tähelepanu kas siis ühe või mitme objektile.
· Üksteist täiendavate · Äratundmine · Ajatäited ehk small talk · Üldmuljekujunemine · Rituaalid · Sotsiaalsete tunnuste tajumine · Ristuvate transaktsioonid · Omavaheliste suhete prognoos · Varjatud transaktsioonid 1.1.2 Isikutaju mehhanismid 1.4 Suhtluhstõkked : · Stereotüpiseerimine · Kohtumõistmine : · Loogiline järeldamine · Analoogiate kasutamine - Kritiseerimine · Projektsioon - Sildistamine · Empaatial põhinev isikutaju - Diagnoosipanek - Kiitmine omakasu eesmärgil · Juhttunnustest lähtumine
mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool
Tähelepanupüsivus ( aeg , kaua suuudad keskenduda anult 1-le objekdile ) , Tähelepanu ümberlükatatavus ( tahtlik tähelepanu ümbarlükkamine ) . Tähelepanu liigid : 1)Tahtmatu tähelapanu (kandub objektile iseensest , Palju tegureid : Ärritaja : tegevus , suurus , kontrast , liikumine , kordumine , uudsus .) 2) Tahtlik tähelepanu ( kandub objektile või tegevusele tahte abil ning see kujuneb välja kavatuse ja õpetuse käigus ) Stereotüpiseerimine on väga ennatlik viis inimsest arvamuse loobumiseks .
* Mõtestatus * Taju kulgemine üldiselt üksikule * Tuntuse eelistamine tundmatule * Valivus * Ökonoomsus Tajufenomenidega, mille füsioloogilist substraati (näit. vastavaid retseptoreid) ei ole inimesel tänini avastatud või mille olemasolu ei suudeta tänapäevaste teaduslike meetoditega tõestada, tegeleb parapsühholoogia. Selliseid meelesüsteeme nimetatakse kuuendaks, seitsmendaks jne meeleks. Taju liigid 1. Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. 2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia. Teiste inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi
eelistamine tundmatule, valivus, ökonoomsus. Tajufenomenidega, mille füsioloogilist substraati (näit. vastavaid retseptoreid) ei ole inimesel tänini avastatud või mille olemasolu ei suudeta tänapäevaste teaduslike meetoditega tõestada, tegeleb parapsühholoogia. Selliseid meelesüsteeme nimetatakse kuuendaks, seitsmendaks jne meeleks. Taju liigid 1. Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. 2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia. Teiste inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi
hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta Illusioon on eksitaju ehk tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Klassikaliselt eristatakse meelte järgi:
loomulikumad ja pidevamad, defineerib suhte, võimaldab väljendada emotsioone ja hoiakuid, toetab verbaalset kommunikatsiooni, on tagasiside vahendiks. 11. Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad, vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust, lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõndest, täiskasvanud mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) 1. Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2. Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all
empaatilised, samuti inimesed, kellel on teiste suhtes väga kõrged nõudmised. Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus Empaatia sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest.Oluline on ühine kogemus. Seda inimest, kellega seob kogemus, mõistame paremini
teiste suhtes väga kõrged nõudmised. Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus Empaatia sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest.Oluline on ühine kogemus. Seda inimest, kellega seob kogemus, mõistame paremini
järv on järv ka siis, kui see on jääs) b) valivus (pöörame tähelepanu omadustele, mis on olulisemad meie jaoks) c)mõtestatus (tajume paremini objekte või nähtusi, millel on meie jaoks mingi tähendus või mõte, st tuttavaid objekte). d) kogemused, hoiakud, emotsioonid. Taju liigid: a) Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Pole kunagi objektiivne. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, samastamine (üritatakse teise inimese mõistmiseks võtta omaks tema seisukohad ja mõtted), kaasaelamine ehk empaatia (teise inimese mõistmiseks püütakse sisse elada tema tundemaailma) ja ülekandmine ehk projitseerimine (üritatakse teisele üle kanda alateadlikult enda iseloomujooni). Esineb ka oreooliefekt, st inimese hindamine eelteadmiste põhjal (kui eelnevalt on isikust hea mulje, kaldume temas märkama ka head)
Nägemistaju Kuulmistaju Haistmistaju Maitsmistaju Taktiline/liikumine/tasakaal Eriliik isikutaju, ajataju · Isikutaju e sotsiaalne taju Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isiku taju seostub suuresti emotsioonide ja hoiakutega, siin on ta teiste tajuliikidega võrreldes vähem objektiivne. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: kasv, silmad, juuksed, miimika · Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine e teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine. Tajutav inimene asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulike jooni · Samastamine e identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes tema seisukohad ja mõtted. · Kaasaelamine e empaatia. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. · Ülekandmine e projitseerimine
· Introvertsus tendents eelistada üksiolekut seltskonnale, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. · Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Osa B (ülesanded) Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Stereotüpiseerimine isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine · Kehtivad rahvuslikud, soolised, erialased, vanuselised jne stereotüübid. · Mida tähtsam on situatsioon, seda enam lähtume isikutajus persoonist ning vähem grupist, kuhu ta kuulub.
panek ja kiitmine- kõik nad annavad võimaluse teise inimese üle kohut mõista. Kohtumõistmist peetakse suurimaks tõkkeks, kuna inimestel on sisse juurdunud loomupärane kalduvus kohut mõista- kas heaks kiita või hukka mõista. Kritiseerimine - Kritiseerimine on teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. Paljud leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu teine inimene ei paranda end ilmaski. Sildistamine- on teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast. Tulemuseks on see, et meie ees ei ole enam isiksus vaid pelgalt tüüp. Diagnoosipanek - see on amatöörpsühholoogi mängimine, inimese käitumise analüüsimine, arutlemine, mis motiiv kaaslase iga teo taga peitub. Kiitmine - Kiitus peaks tekitama usaldust, suurendama turvatunnet, stimuleerima initsiatiivikust, motiveerima õppimist, soodustama head tahet ja parandama inimsuhteid, kuid tihtipeale
· Hinde aluseks on õigete vastuste osakaal (50-59% =E; 60-69% =D; 70-79% = C; 80-89% = B; 90-100% = A) Teemad Sotsiaalpsühholoogia kui teadus Sotsiaalne taju · SP uurimisvaldkonnad. Ainekursuse ülesehitus ja · Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju töökorraldus: loengud, konsultatsioon, kontrolltööd, seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. essee. Ajagraafik. Kohustuslik ja soovitav kirjandus. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Infoallikad. SP kujunemislugu ja klassikud. SP koht Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised teaduste süsteemis. SP populaarsed käsitlused seletused. Atributsioonivead
·varase m edu ·läbielatud konfliktid Eelarvamused · Fikseerunud hoiak , mida rakendatakse objekti suhtes hoolimata selle individuaalsusest või loomusest · Põhjendamatult negatiivne hoiak grupi või selle üksikute liikmete suhtes. · Stereotüüpia sotsiaalse grupi liikmete klassifitseerimine grupikuuluvuse alusel, neile ühesuguste isikuomaduste omistamine. inimeste klassifitseerimine pinnapealse tunnuse põhjal sooline stereotüpiseerimine etniline stereotüpiseerimine nimede järgi stereotüpiseerimine · Diskrimineerimine õigustamatu (unjustified) negatiivne käitumine grupi või selle liikme suhtes · Rassilised · Seksism Individuaalsed hoiakud ja diskrimineeriv käitumine Institutsionaalne praktika (ka siis, kui ei ole motiveeritud eelarvamustega), millega teatud grupi esindajale surutakse peale alluv positsioon.
tähthaaval. Siin võib ilmneda varasema kogemuse negatiivne mõju. Me ei pruugi kirjavigu märgata. Võime asendada harvem esineva sõna tuttavamaga. Taju sõltub suuresti ka hoiakutest ja ootustest, mis omakorda olenevad tajuja isiksuseomadustest ja emotsioonidest. Nt vaatame heas tujus olles kogu maailma läbi roosade prillide kõik näib kaunis ja kena. Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on: · Stereotüpiseerimine teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandumine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Nt noorukid on mässajad, targad on nohikud, blondid on rumalad, õpetajad on tähenärijad. Stereotüpiseerimine on väga ennatlik viis inimesest arvamuse loomiseks. · Identifitseerimine samastamine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga
väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse, otsustada jne. tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. suhtlemistõkked: mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust kritiseerimine hoiakute, tegude negatiivne hindamine sildistamine stereotüpiseerimine diagnoosi panek eksperdi mängimine kiitmine varjatud tagamõttega kamandamine käskimine ähvardamine katse kontrollida moraali lugemine õige/vale ülekuulamine küsimuste esitamine nõu andmine vihje teiste alahindamisele kõrvalepõikamine nt. teisele teemae liikumine argumenteerimine emotsioonide ignoreerimine rahustamine võib mõjuda vastupidiselt / võrdlemine mõtete lugemine vastuseks valmistumine sõelumine sildistamine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine
eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1. ümbritsevate objektide taju 2. Ruumitaju 3. Liikumistaju 4. Ajataju 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool.
Kuidas aitab sellele kaasa nägemise disparaatsus? Ruumitaju on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab: objekti vormi ja suuruse, objektide vastastikuse asendi,objekti reljeefi ja kauguse,objekti suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub. Nähtavaid esemeid tajume siiski kolmemõõtmelistena, kuigi silma võrkkestale langeb kahemõõtmeline kujutis 7. Sotsiaalse ehk isikutaju liigid, selgita mõiste Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Samastamine ehk identifitseerimine. Samastatakse end teise inimesega võttes üle tema seisukohti, käitumist, mõtteid jm. Kaasaelamine ehk empaatia. On võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Ülekandmine ehk projitseerimine - teisele inimesele kantakse üle iseenda iseloomujooni
inimeses keskmiste näitajate suunas 6) järjestuse efekt- vastuolulise info puhul omandavad suurema kaalu need andmed, mis esitatakse järjekorras esimesena, tuttava inimese puhul on kõige suurema mõjuga viimased teated 7) ennetamisefekt- vahetult enne kokkupuudet inimese kohta antud hinnangud omandatakse kergemini 2 ISIKUTAJU Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on: · Stereotüpiseerimine teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandumine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Nt noorukid on mässajad, targad on nohikud, blondid on rumalad, õpetajad on tähenärijad. Stereotüpiseerimine on väga ennatlik viis inimesest arvamuse loomiseks. · Identifitseerimine samastamine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted.
psühholoogiline potentsiaal. Kokkuvõtteks: kõik need funktsioonid on transformeeritud ühes põhifunktsioonis regulatiivne funktsioon, mis ilmneb üksikute teistega interaktsioonis. Suhtlemine on mehhanism, mis reguleerib sotsiaalse ja psühholoogilise inimeste käitumist nendes ühistegevuses. 5. Loetle vähemalt kaks positiivset ja kaks negatiivset tagajärge/ omadust stereotüüpse mõtlemise puhul. 1.Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2.Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. (naiste...) 3.Haloefekt- mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna. On positiivne ja negatiivne halo. Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna
Väärtaju ehk illusioonid: ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui nad on tegelikkuses. Inimese tajumine (Inimene kui sotsiaalse taju objekt): Võrreldes esemete ja nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja seega ka ebatäpsem. identifikatsioon teise inimesega samastumine, refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine , empaatia teise tundemaailma sisseelamise; stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast; aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures; oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel; esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus; projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Kasuaalne atributsioon:
Robert Bolton Suhtlustõkked on kõrge riskiastmega reaktsioonid, st reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Suhtlustõkked kahandavad teise eneseväärikust, nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Suhtlustõkked on: x Kritiseerimine teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. x Sildistamine teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. x Diagnoosi panek inimese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiaatri mängimine. x Kiitmine teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. x Kamandamine teisel millegi teha käskimine, mida sina tahad. x Ähvardamine püüd kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsete rakendada.
Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju peamised omadused on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, projitseerimine ja empaatia. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv ehk stroboskoopiline liikumine ja esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev.
Sellisel juhul me vaatame, aga ei näe, kuuleme, aga ei kuule. Tuttavate puhul ei taju me enam tema erisusi ja seetõttu on mõistlik vahel vaadata n-ö teise pilguga või küsida võõraste käest nende arvamust. Partneritaju põhimehhanism on põhjuslik omistamine, mis tähendab, et tajudes teist inimest omistab inimene põhjuse sellele, mida ta tajub ja selle protsessi käigus omistab inimene põhjuse oma partneri motiividele ja käitumisele. Põhjusliku omistamise alaliigid on stereotüpiseerimine, projektsioon ja oreool. Stereotüpiseerimisel jagatakse inimesed tüüpidesse mingisuguste väliste omaduste alusel, enamkasutatavaiks tunnusteks on vanus, rahvus, amet või tegevusala. Projektsioon tähendab enda omaduste projekteerimist oma suhtluspartnerile ja oreool (haloefekt) seda, kui esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist, näiteks võetakse üks tunnus ja liidetakse sellele enda arvates kokkukuuluvaid tunnuseid. Haloefekt võib olla positiivne või negatiivne. Oma
Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 11. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine Empaatia sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust 14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne
Omavaheliste suhete prognoos. Püütakse ennustada, milliseks võivad kujuneda omavahelised suhted, näiteks domineerimine /allumine või sõbralikkus /vaenulikkus. Selle mõistmiseks uuritakse suhtlemispartneri kontaktivalmidust ja hoiakuid (Hess, Markson, Stein 1988; Vadi 1995:48-49). 1.1.2 Isikutaju mehhanismid Teise inimese kiireks määratlemiseks rakenduvad tööle kas üksi või kombineeritult mitmed tajumehhanismid. Vaatleme mõningaid isikutaju mehhanisme. Stereotüpiseerimine. Suhtluspartner lahterdatakse mingisse kategooriasse ja seejärel omistatakse talle vastava kategooria nn keskmise esindaja omadused. Kategooriatesse jagatakse kas vanuse, tegevusala, rahvuse, välistunnuse või sotsiaalse staatuse järgi. Näiteks: teismeline iseenda ja maailmaga pahuksis; kohtunik range; juut tark ja kaval; blondiin rumal ja tühiste huvidega; tüse heasüdamlik ja rahulik; paljulapselises peres üleskasvanu leplik, töökas jne. Loogiline järeldamine
·Organisatsiooniline diversiteet omadused, mis on seotud konkreetse töökeskkonnaga (töö sisu, tööstaaz, juhtimistasand) Diversiteedi juhtimine: ·Seda võib ignoreerida või JUHTIDA ·Diversiteet mõjub positiivselt äritegevusele ·Parem juurdepääs tööjõuturule kas on võimalik tõestada, et parim müügiesindaja on ... ·Kui töötaja isikupära arvestatakse, on ta pühendunum ·Erineva tagapõhjaga töötajad aitavad paremini mõista erinevate klientide vajadusi ·Stereotüpiseerimine Näide rakenatavusest Ühistegevuse tüüp Suhte staadium Meeldivuse Jaotusnorm Vahetatav ressurss allikas Juhututtav Varajane Füüsiline Õiglusnorm Raha ; Kaubad ja meeldivus; info Ruumiline lähedus
ning näidatakse, et igaühel neist on omad eripärased jooned. Näiteks Eesti venelased on nii Peipsi-äärsed vanausulised, Ida-Virumaa kaevurid, vene intellektuaalid Tartus, ärimehed Tallinnas, endised sõjaväelased, Eestis sündinud noored jne. c) Dekategoriseerimisega ehk grupi kui kirjeldatava ühiku kaotamisega Stereotüüpe saab muuta ka isiklike kontaktide kaudu. Kui ühe grupi mitmed erinevad liikmed on tuttavad, muutub selle grupi stereotüpiseerimine ühel hetkel mõttetuks. 3. EESTI KULTUURI ERIPÄRAND 3.1 Oma kultuuri prillid Kultuuridevahelisel suhtlemisel on üks tüüpilisemaid vigu selles, et ei teadvustata oma kultuuri ja selle iseärasusi. Erinevustest rääkides keskendutakse teistele, võimalikult eksootilistele ja erinevatele kultuuridele, kuna enda kultuuri arvatakse tundvat või peetakse seda nii loomulikuks ja endastmõistetavaks, et ei vaevuta märkama selle omapärasid
vastavalt oma eesmärkidele, vajudastele ja hoiakutele neid toetavas suunas. · Indentifikatsioon- teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuse kauda · Refleksioon- teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel,tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel · Empaatia-mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kauda · Stereotüpiseerimine- teise inimese intepreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil Üldreeglina loeb otsustajaheaks neid jooni,milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga,halvaks aga neid omadusi ,milles on erinevus. Millistele tunnustele toetub inimesetaju Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näiteks näol zestidel,kõnnakul,kõnel,kehaehitusel,aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika,riietus jms.
Taju liigid 1) Ümbritsevate objektide taju 2) Ruumitaju 3) Liikumistaju 4) Ajataju 1) Ümbritsevate objektide taju - Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; - Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; - Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. - Isikutaju o tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. o Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni.Näiteks noorukid on mässajad, targad on nohikud, blondid on rumalad jne. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Identifitseerimine samastamine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse
või halvana. Inimestel on võrdlemisi sarnased ettekujutused selle kohta, millised on seosed iseloomu ja välimuse vahel. See on tingitud 5-st erinevat liiki järelduste tegemise protsessist: 1) Ajaline laiendus - järeldus tehakse hetkeotsustuse põhjal. Hetkeväljendust peetakse selle inimese püsivaks iseloomuomaduseks. 2) Parataksis - kui me teeme üldistuse inimese alusel keda me tunneme teise inimese kohta. 3) Kategoriseerimine - see sarnaneb stereotüpiseerimine, kuna me kategoriseerime teise ära kui teatava grupi esindaja ja oletame, et tal on sellele grupile omased tunnused. 4) Funktsionaalne omadus - baseerub sellel arusaamal, et teatavad näo osad omavad teatavaid funktsioone. 5) Metafooriline üldistus baseerub aga mitmetel erinevatel füüsilistel tunnustel. Nt naine, kellel on õhukesed huuled ja tema juuksed on krunnis viitab tõsisele inimesele. Nende viie asjaolu tõttu langevad hindajate vastused sageli kokku, ehkki reaalset alust nendel
mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Need teesulud on kahjulikumad kui üks või enam suhtlevatest inimestest kannatab stressi all. 1. Kohtumõistmine (suurim teesulg) a. kritiseerimine – teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. „Sa ise tõid selle endale kaela – sa ei saa selles jamas kedagi teist süüdistada“ b. sildistamine – teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. „No on jobu“ c. diagnoosi panek – inimese käitumise analüüsiline, psühhiaatri mängimine. „Sa oled minu jaoks nagu avatud raamat – sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada“ d. kiitmine – teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Tagamõte! „Sa oled alati nii hea tüdruk
lk 110-111) Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. o identifikatsioon teise inimesega samastumine o refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine o empaatia teise tundemaailma sisseelamise o stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast o aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures o oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel o esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus o projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel
esimesele pannakse avalikkuse silmis rohkem rõhku Funtsionalistid imetlevad kuidas mehed ja naised üksteist täiendavad . Konfliktiteooria- ühiskondlik tööjaotus ja sellest tulenev ebavõrdsus sotsiaalselt konstrueeritud ja mitte loodusest tulenev Ebavõrdsus sooliselt tulenevalt: · erinev juurdepääs tootmisvahenditele ja toodetele/teenustele rõhutab · võimu rolli või jõu kasutamine Sooidentiteedi sotsialiseerimine Sooline stereotüpiseerimine algab lapseootusega enne lapse sündi selle protsessi lõppprodukt on inimene, kes sobib feminiinsuse ja maskuliinsuse kultuuriliste definitsioonidega Väga varases nooruses muutub laps enda sotsialiseerimise agendiks tal arenevad soolise käitumise motivatsioonid ja spetsiifilised oskused Muutused meeste elus Teadlaste keskel on kujunenud üldiselt tunnustatud arusaam, et mehed peaksid rohkem tegelema laste kasvatamisega samuti peaks suurenema meeste poolt tehtavate kodutööde hulk!!!
elementi. Taju liigid: isikutaju- mõistad teist inimest, ruumitaju- võimaldab hinnata ruumisuhteid, liikumistaju- annab infot liikumise kohta, ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta, illusioon ehk eksitaju- tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine, tähelepannu- filtreerib kogu meelte kaudu tulva info ja keskendub mingile objektile või tegevusele. Isikutaju- tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on- stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine. Taju vead- stereotüüpide kasutamine, haloefekt, loogiline järeldamine. Aisting- on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klasikaliselt eristatakse meelte järgi- nägemise kuulmise haistmise, maitsmise ja kompe ehk puutehaistingut. Tunnetusprotsessid: aisting, taju, tähelepannu, mälu, mõtlemine, kujutlus, keel.9. Rollid Roll on
situatsioone identifikatsioonimehhanism – vahendab teise inimese tajumist temaga mõttelise samastumise kaudu reflektsioon – aitab teist isikut mõista ratsionaalsel, loogilisel teel tema mõtetesse ja tunnetesse sisse elamise kaudu empaatia – tagab kaasaelamise teise tunnetele ja viib mõistmiseni või isegi soovini aidata või vähemalt teist isikut mitte kahjustada stereotüpiseerimine – teise inimese hindamine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil tüpoloogia – teatud rolli või sotsiaalse grupi esindamine või lähtumine inimese füüsilisest välimust või riietusest projektsioonimehhanism – isiku enda ebasoovitavate omaduste või vajakajäämiste ülekandmine teistele inimestele (probleemid tulenevad teistest, mitte minust endast) aktsentueerimine – teiste inimeste hinnangute teotamine mõnedele hindaja seisukohalt
sünteesia ehk teiseste aistingute teke. Taju Taju on objekti terviklik peegeldus teadvuses. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust: lähedus suletus sarnasus hea jätk Taju omadused Püsivus ehk konstantsus. Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Isikutaju mehhanisme: Tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Samastamine ehk identifitseerimine. Kaasaelamine ehk empaatia. Ülekandmine ehk projitseerimine. Oreooliefekt. Ruumitaju aitab maailma tajuda kolmemõõtmelisena Sügavustunnused: Tausta struktuur Lineaarne perspektiiv. Kattumine Liikumistaju Näiv ehk stroboskoopiline liikumine. Esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju seotud sellega, kuidas me aega tajume. Inimesed tajuvad sündmuse kestust ja kiirust. Sõltub inimeset, soost, vanusest.
4. gruppidevaheliste kontaktide toetamine Kaudne muutumine Kaks viisi: A: Laiendatud kontakt piisab teadmisest, et mõnel tema in-grupi liikmetel on sõpru teises out-grupis. B: kujutletud kontakt inimene kujutab ette, mida ta teeks kui kohtuks sellise inimesega. Tavateadmiste testimine, õige/vale - Lapsed ei tee vahet erinevatel rassidel, alles siis kui nad muutuvad noorukiteks, õpivad nad inimestesse erinevalt suhtuma nende rassi põhjals. VALE - Stereotüpiseerimine on kahjulik ja see tuleks igati välja juurida. VALE - Inimeste väga kiired otsustused ei ole mõjutatud stereotüüpides, kui nad just tegelikult ei usu, et see stereotüüp on tõene. VALE Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - Väga erandlikke inimesi ei kategoriseerita, need jäetakse eraldi mällu. VALE - Seksism on alati negatiivne. NII KUIDAS TE USUTE! 7. Sotsiaalne mõjutamine ja konformsus, 27.03.2018 Sotsiaalne mõju Aristoteles Göbbels (natsi-saksa propaganda)
Tajuväliste tegurite mõju tajule ja aistingutele (vt. lk 110-111) Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. identifikatsioon teise inimesega samastumine refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine empaatia teise tundemaailma sisseelamise stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel
Isaks kasvamine algab juba naise raseduse ajal. 7.-9. Kuud. Valmistumine sünnituseks. Kõige kurnavam periood. Naine vajab partneri hellitusi ja massaazi, naine võib leida end negatiivsete mõtete ja hirmude küüsist. Mees ja naine on mõlemad selle perioodil ärevad ja hirmul. 2.Isikutaju. Mehhanismid, seaduspärasused Isikutaju e sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Teine inimene ongi meie tähtsamaid tajuobjekte. Isikutaju mehhanisme: · Stereotüpiseerimine e teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. (blondid on rumalad) See viis on väga levinud ent väga ennatlik viis inimese üle otsustamiseks. · Samastamine ehk identifitseerimine. Teiste inimeste mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted · Kaasaelamine e empaatia
1. Inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähele panemisest. Jälgitakse kehaehitust, riietust, liigutusi, miimikat. 2. Seejärel püütakse kindlaks teha inimese psühholoogilisi omadusi ning antakse talle hinnang - liigitatakse inimene kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. 3. Lõpuks tehakse oletusi inimese sotsiaalsete tunnuste kohta, nt rahvus, amet, perekonnaseis vms. Samuti prognoositakse omavahelisi suhteid 68. Mida tähendab stereotüpiseerimine? Inimene liigitatakse mingisse gruppi kuuluvaks ja talle omistatakse kõik sellele grupile iseloomulikud tunnused. Näiteks esitletakse meile inimest, keda tutvustatakse poliitikuna. Liigitame teda poliitikute gruppi ja omistame talle automaatselt omadused, mida arvame olevat kõikidel poliitikutel: võimuahnus, silmakirjalikkus vms 69. Millist infot saab inimene ruumi-, liikumis- ja ajataju kaudu? Ruumitaju kaudu saame maailmast kolmemõõtmelise ehk ruumilise pildi.
Apertseptsioon – taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest (ajutine, püsiv). Inimese tajumine identifikatsioon – teise inimese mõistmine ja tema käitumise tõlgendamine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuse kaudu. refleksioon – teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel. empaatia – mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kaudu. stereotüpiseerimine – teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. aktsentueerimine – enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimese juures. Neid inimesi, kelle omadused ja tunnused on meile meelepärased, vastavad meie eelistustele ja ootustele, me hindame kõrgemalt ja vastupidi. Oreooli- ehk haloefekt – teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese
Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine (Inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Inimesetaju mehhanismid: identifikatsioon teise inimesega samastumine refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine empaatia teise tundemaailma sisseelamise stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel
loogikanormidest. sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infot oma eesmärkidele, vajadustele neid toetavad suunas, ja vastupidi- teadmiste ja väärtustega vastuolus olevat välditakse. Kesksemad inimesetaju mehhanismid: * identifikatsioon- teise mõistmine, tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise kaudu *reflektsioon- teise mõistmine tema mõtlemisse sisselamise teel *empaatia- mõistmine teise tundemaailma sisseelamise kaudu *stereotüpiseerimine- teise interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil. Aktsentuatsioon- eelistab, väärtustab, ja tajub teisi inimesi- osad on meelepärased- otsustaja loeb heaks neid jooni, mis sarnanevad tema enda omadega. Projektsioon- alateadlik tendents iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi tajuda teiste inimeste omadustena, neid üle kanda- tagarääkimine, halvustamine.
toetavas suunas. 39 Identifikatsioon teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuste kaudu Refleksioon teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel Empaatia mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kaudu Stereotüüp stereotüpiseerimine, teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. Lähtutakse ka inimese välimusest kui teatud tüübi esindajast. Aktsentueerimine Sõltuvalt konkreetsest kasvu- ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju, nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi. Neid inimesi, kes on meile
16 informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Identifikatsioon teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuste kaudu Refleksioon teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel Empaatia mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kaudu Stereotüüp stereotüpiseerimine, teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. Lähtutakse ka inimese välimusest kui teatud tüübi esindajast. Aktsentueerimine Sõltuvalt konkreetsest kasvu- ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju, nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi. Neid inimesi, kes on meile meelepärased hindame
Inimestel on võrdlemisi sarnased ettekujutused selle kohta, millised on seosed iseloomu ja välimuse vahel. See on tingitud 5-st erinevat liiki järelduste tegemise protsessist: 1) Ajaline laiendus - järeldus tehakse hetkeotsustuse põhjal. Hetkeväljendust peetakse selle inimese püsivaks iseloomuomaduseks. 2)Parataksis - kui me teeme üldistuse inimese alusel keda me tunneme teise inimese kohta. 3)Kategoriseerimine - see sarnaneb stereotüpiseerimine, kuna me kategoriseerime teise ära kui teatava grupi esindaja ja oletame, et tal on sellele grupile omased tunnused. 4) Funktsionaalne omadus - baseerub sellel arusaamal, et teatavad näo osad omavad teatavaid funktsioone. 5) Metafooriline üldistus baseerub aga mitmetel erinevatel füüsilistel tunnustel. Nt naine, kellel on õhukesed huuled ja tema juuksed on krunnis viitab tõsisele inimesele. Nende viie asjaolu tõttu langevad hindajate vastused
annaabi.ee 
